Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mina õppijana". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loen, kasutan, õpistiil, õppijana, klassist, kodutööd, vastuvõtu, sihikindel, õpitava, planeerimine, õppimisel, tegevusega, viktoriya, stom, veetsin, tegime, mõtlesin, otsustasin, reaalkooli, astumist, astun, hommikul, peidab, õppeaine, inimeseks, edukad, terved, lähedased, lähenemine, emotsioonid, tunnetuse, pindmine, arutlused, ostsinvaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist? Siis mina vastaksin, et kõik, mida sa õpid ning mis annab sulle juurde kogemust, tarkust, uusi teadmisi, on oluline. Need on kogemused, teadmised ja oskused, mis jäävad sulle alles ja mida ei saa sinult võtta keegi. Nüüd tahan rääkida sellest, kuidas iseloomustaksin ennast õppijana? Kognitiivsete eelduse järgi tahan öelda, et õppimisprotsessil mul on esimesel astmel informatsiooni tagamine. Minu jaoks on tähtis tekstist arusaamine, et selle läbi teema paremini meelde jätta. Teiseks on mul õppimise võtmesõna mõtlemine, et ma saaksin kiiremini informatsiooni meelde tuletada . Minu jaoks on tähtis ka kordamine, toetumine varem teadaolevale, mõttega konspekteerimine, keskendumine ning kindlasti pauside tegemine.
Õpiminapilt KAKPM-1 kutseõpetaja Kui ma hakkasin mõtlema ülesande ,,Õpiminapilt" koostamisele ja oma õpiharjumuste analüüsimisele siis esimene mõte mis mul tekkis oli: kas olen muutunud õppijana võrreldes ajaga kui õppisin bakalaureuse tasemel (8 aastat tagasi, infoteadus). Tol ajal tahtsin ma lihtsalt midagi uut õppida ja ennast proovile panna, mul ei olnud suurt huvi antud valdkonna vastu ja ka kindlat eesmärki. Täna tean ma kindlalt mida ma soovin õppida ja kelleks tahan saada, seega on mul huvi antud valdkonna vastu väga suur ja ka minu eesmärk on kindel saada õpetajaks. Seega usun, et minu õpitegevus saab olema täna palju
hirmutav ja ma juhin oma tähelepanu kõrvale, mõeldes, et tegeen sellega hiljem, 4. Päeva lõpus pole mul aimugi, kuhu aeg kadus. „Ajakasutusega seotud käitumised“ testis tuli välja mitmeid põhjuseid mida ma ei pea oluliseks või ei kasuta muul põhjusel: 1. Mul on püstitatud 3-4 konkreetset isiklikku ja tööalast eesmärki, mille poole püüdlen (1 punkt – ei pea oluliseks) 2. Kasutan päeva planeerimiseks tegemist-vajavate-asjade nimekirja (to-do- list) (4 punkti – teen mõnikord, aga ei pea eriti oluliseks) 3. Ma delegeerin nii palju kohustusi kui võimalik (1 punkt – ei pea oluliseks) 4. Igal mu pereliikmel on selgelt määratletud ülesanded koduses majapidamises (4 punkti – teen mõnikord, aga ei pea eriti oluliseks). 1.3. Minu tegevuskava 1.3.1
Arvan, et õpetaja saab õpilasi õppimisel toetada valides õpilastele sobivad õpistiilid ja õpimeetodid. Näiteks kui on vaja õpetada lastele okas- ja lehtpuude erinevust, siis oleks seda mõistlik teha õues vaatluse teel, mitte lugeda raamatust erinevaid definitsioone antud teema kohta. Visuaalne õppimine on minu arvates sellises olukorras parim õpistiil, mis toetab õpilaste mälu. Erinevate ainete õppimisel kasutan minagi erinevaid õpistiile. Näiteks kui on vaja õppida definitsioone, siis tavaliselt kirjutan ma õpitava mitu korda läbi. Mind aitab ka konspekteerimine värvide abil, seega olen veendunud, et mina olen kindlasti visuaalne õppija. Olen täheldanud, et mul on ka väga hea mälu inimeste nägude peale. Kui võõrast inimest nähes, mulle tundub, et ma olen teda varem näinud, siis tihti see ongi nii. Seega õppijana valin endale teadlikud visuaalsed õpistiilid, mis toetavad minu mälu.
Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest mulle meeldib teha üht või teist kuigi ei saa ka salata, et tihti mõlgub mõtteis ka loobumine. Tuleb aga tõdeda, et õppimise juures on väga oluline aspekt kindlasti meie õpihoiak. See määrab ära, mil viisil me uusi teadmisi õpime ning kui sügavuti oma tegevuses laskume. Loomulik on see, et kõikidel meil on omad huvid ja kõik alad ja teadused ei saagi ühtemoodi meeldida. Tunnistan, et siiani on mõned õpitavad ained saanud rohkem tähelepanu kui teised
Me õpime ja areneme kogu elu: kellele tuleb see lihtsalt, kellele raskelt. Olen püüdnud oma minevikust kaasa võtta kõik hea, olen selle hea nagu kalliskivid karpi kogunud ja püüan edasi minna. Tänu oma ilusale lapsepõlvele olen kaasa võtnud palju positiivseid kogemusi ning tugeva enesehinnangu. Minu moto on: Ma olen tubli; Ma tahan; Ma tegutsen. Antud ajahetkel olen valmis muutuma, olema aktiivne ja loov, olen valmis end taas avastama õppijana ning loodan sellest rõõmu tunda. Olen arvamusel, et parema toimetuleku saavutamiseks on vajalik hea haridus ning elukestev õppimine, et jõuda püstitatud eesmärgini. Õppimine ei tohiks olla kellegi poolt pealesunnitud kohustuslik tegevus. Õppimisega peaks kaasnema arusaamine, et see aitab meid lähemale tegevustele, mida soovime teha, aga ka edendada karjääri. Õppimine aitab tõsta motivatsiooni ning leida uusi suundi ja arusaamu.
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada
Õpistiilid Olles ise õppija ja samal ajal õpetaja näen seost nende kahe vahel väga palju. Alles see oli kui nühkisin koolipinki ja tunnistan ausalt mind ei huvitanud see õppimine karvavõrdki. Tahtsin olla koos oma sõprade ja sõbrannadega. Põhikooli ajal vedasin ennast kuidagimoodi läbi. Kui õpetaja andis kodus õppida siis mina panin kirja kõik, mida olen oma olukordadest õppinud. Isegi Peter Honey ja Alan Mumford väidavad, et iga inimene õpib teatud kindlatest olukordadest. Nii ka mina. Vanemad on mul alati olnud ranged ja nende meelest pidin ma palju õppima, et mitte koristajana leiba teenida. Ei kujutaks küll ette, et oleksin koristaja, kuid ka koristaja on amet, mida keegi peab ka pidama. Pärast põhikooli suundusin õppima kutsekooli, et saada endale ruttu keskharidus pluss siis veel amet. Võin öelda seda, et kutsekooli ajal ei õppinud ma mitte ühtegi päeva kodus. Tundus nagu oleks aju nagu imeväel lahti l�
Samas ei saa öelda, et kõik nii takistusteta ja kergelt läheb. Olen olnud mitmeid kordi põhjapaneva küsimuse ees, kas ma olen ikka nii võimekas, et kõrgharidus omandada. On tekkinud ka käegalöömise mõtteid. Seda eriti siis, kui vaatamata pingutustele ei ole ma ise ega ka õppejõud minuga rahul. Halvustav ja negatiivne kriitika, vahel ka põhjendamatult karm, ei ole minu puhul edasiviivaks jõuks. Pigem siiski vastupidi. Mina, täiskasvanud õppijana annan endast tavaliselt parima, püüan teha kõik maksimaalseselt hästi ning korralikult.On väga kahju,kui vaatamata pingutustele õppejõul vastupidine mulje jääb. Tagasilööke võib tulla ka mujalt. Tööl ei pruugita alati mõista, miks ei saa jätta paari koolipäeva vahele või miks mitte jääda tööle ületunde tegema, kui on kiired ajad. Pere on enamasti toetav ja abistav vaatamata sellele, et kool asub kodust kaugel ja igapäevane sõitmine on küllaltki kulukas.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv Mina õppijana Eneseanalüüs Juhendaja: Anu Leuska, MA Mõdriku 2013 Minu kui õppija eneseks saamine on seotud paljude küsimustega, minust endast. Neid kordi on olnud üpris palju, kui olen endalt pidanud küsima, miks ma olen õppija. Ei ole ma enam ju kahekümne aastane, vaid enam
omandanud gümnaasiumis. Laomajanduse eriala osutus valituks tänu sellele, et õppekavas oli sees raamatupidamise alused, mille läbisin 30 tunni mahus. Tol ajal motiveeris mind õppima suur soov tulevikus iseseisvalt tööd teha. Kujutasin endale palju kordi ette, kuidas ma istun kontoris laua taga, ees on suur hunnik pabereid ning mul on vaba valik otsustada kuidas ning millises järjekorras tööd teen. Põhiline motivatsioon, mille nimel ma pingutanud olen ning mille kallal ka teised vaeva näevad, on suur soov lõpetada kool. Kuna tänapäeval on paljudele töötandjatele oluline tulevase töötaja haritus ning ka eelnevalt saadud praktilised kogemused, on igale noorele tähtis omandada eriala mitte ainult lõputunnistusega vaid ka edukalt läbida kutsekvalifikatsioon. Kindlasti mängib rolli ka see, kus ja kellena ma tulevikus töötada tahan.
Kui ma looksin ettevõtte, võtaksin enda alluvusse nii palju töötajaid kui võimalik. Arvan, et ettevõtja pole lihtne olla. Et ettevõtlust alustada, peab olema tõeliselt hea idee, millega Eesti rahvas või miks ka mitte Euroopa rahvas, ära võluda. Selleks tuleb luua midagi uudset. Võimalus on ka pakkuda midagi sellist, mis juba on kasutuses, kuid mingis uues kuues. Inimestele ju meeldib, kui on valida samalaadsete toodete vahel, et saada vaheldust. Kindlasti kui ma müüksin tooteid, kasutan selle paremaks müümiseks ka Internetipoe võimalust. Sellega mõtleksin ma maal elavate inimeste peale, kes elavad suurematest linnadest väga kaugel. Kuna Eesti on väga hea Interneti levialaga riik, jätkub seda peaaegu kõikjale. Klientidel tarvitseb teha mõned klikid Internetis ning paari päeva pärast on kaup neil käes ilma kodunt lahkumata. On võimalus, et ettevõtlusel ei hakkagi hästi minema. See on justkui nagu kasiinoga. Teed
Estonian Business School Professionaalne müük Kodutöö Romek Luks Õppejõud: Guido Paomees Tallinn 2017 Müük Mida tähendab müük? Inimesed sammuvad peale tööpäeva kaubanduskeskustesse,et toidupoest midagi õhtuks kaasa haarata. Kassas antakse raha soovitud kauba eest ning sellega ongi müügitegevus selleks korraks läbi. Tegevus, millega kassapidaja elatist teenib ongi müük. Ja mis on müümine? Müümine on sama, mis müük, aga tegusõnana. Ma arvan, et enamus inimestest ei kuluta oma aega sellele, et süveneda sõna ,,müük" tähendusse ja kui küsida, mida müük nende jaoks tähendab, saab vastuseks just selle sama toidupoe näite. Kuid mida tähendavad sõnad ,,müük" ja ,,müümine"? Sõnu ,,müük" ja ,,müümine" käsitletakse kui sünonüüme. Tõde on aga see, et müük on osa müümisest. Müük on äritegevuse ahela kõige-kõige viimane osa ostja annab müüjale raha soovitud kauba või teenuse eest. Ko
Ta peab suutma saali, auditooriumi köita. Väga sageli me peame istuma koosolekutel, mis tegelikult on hästi tüütud. See sama laptop meie kõrval on hea võimalus tegelda muude asjadega. Mis teha siis, kui laptopi kasutada ei saa, kui ei ole seda? Joonistad kaustiku ääre peale. Minu lemmikud on ristsõnad ja tihtipeale pean istuma loengus, mis on tüütu. Ma panen lauale materjalid, mis on vajalikud ning sinna panen ka ristsõnad. Ja siis ma kasutan aktiivse kuulaja hoiakut. Vahepeal vaatan nagu kuulaks ning siis lahendan ristsõnu. Noogutan, muigan ning siis kirjutan. Selle sama poosi ja asendiga toetumisel, seda kes kellega räägib. See psüholoog, kes Eestis abiellus, on öelnud, et mitte see, mida abielupaarid omavahel räägivad, vaid, kuidas nad räägivad, selle järgi võib öelda, kas nende suhe püsib või mitte. Mäletate ma rääkisin positiivsest ja negatiivsest kehahoiakust, Diana ja
Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja praktiseerida Cowley poolt välja töötatud esimest taktikat ehk olema kange nagu raudnael. Kindlasti ei ole see lihtne, aga kui klass on huvitatud vaid lobisemisest ning ei pööra õpetaja püüdlustele absoluutselt tähelepanu, siis on vaja näidata end karmimalt poolelt. 2. OLUKORD – TÄHELEPANU HAJUMINE ÜLESANDELT Õpilaste tähelepanu hajumine on väga suur probleem
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond Minu kasvatust ja haridust puudutavate vaadete analüüs Essee Õppejõud: T.Kuurme Tallinn 2010 Kui inimene sünnib siia ilma, siis on ta justkui puhas leht, süütu inglike, kellele antakse võimalus elada, areneda ja mis kõige tähtsam- isiksuseks saada. Kohe pärast sündimist satub beebi sotsiaalsete suhete võrgustikku ja tema elu hakatakse mõjutama. Tema aga ei tea seda ning areneb tänu oma lähiümbruskonnale ja vanematele. Mida väiksem laps, seda helgemana ta oma tulevikku näeb. Päris väikse plikatirtsuna ei näinud ma enda ees iial ühtki nii tumedat pilve, mida ma ise või mu vanemad hajutada ei saaks. Elu paistis imeilus, igavesti turvaline ja oli alati kellegi poolt nii hästi lahti seletatud. Ebapiisavad teadmised on õnnistus ja tug
Turvatunne ja osaline vanemate(sugulased) hoolitsuse olemasolu Logopeediline abi lasteaias, ja emaga tehtud harjutused, mida logopeed käskis kodus palju harjutada. Raske oli, aga hakkama sai. Noorema õe sünd- Kui ma sain 3 aastaseks sündis meie perre minu keskmine õde, keda ma alguses väga armastasin ja hoidsin. 1.2 Ohu tegureid: Tervis- Allergia peaaegu iga toiduaine ja riiete vastu. Kasutan siiani eranditult vaid puuvillaseid riideid. Suhtlemise areng- kuna olin sündides saati autistliku olemisega, siis mind suunati nagu suhtlema teistega. Ei sallinud nooremaid, kuna nende mõttemaailm oli lapsik. Mulle meeldisid täiskasvanud, ka siiani on see nii. Aga kuna olen siiski üsna salliv kõigi vastu, siis kui mulle miski ei meeldi, siis ma ei torma kohe sõimama ja räuskama, et vot mulle see ja see ei meeldi. Ma
sarnane olukord tema suhtes) :D. Ilma, et õpetaja oleks töö käigus seda reaalselt tähele pannud. Siis näiteks paari nädala möödudes kontrolltööst tundis klass juba huvi, millal hinded teada saab. Küsides siis Sultsilt, et millal tulemusi näeb, vastas ta meile poolmuiates, et tööd on juba kontrollitud, aga ta unustas need WC poti kõrvale. Vaatamata sellele, et vahepeal mõnda poissi ta meie klassist nahutas kratist, ning tihti karjus ja kutsus meid korrale, läksime me lõpuks siiski sõpradena lahku, kui hr. Sults meid saali kutsus. Klass oli üsna jahmunud, keegi ei teadnud miks. Aga see hetk kui Sults klaveri taha maha istus ja meile mängis ning laulis, ja hiljem vabandas ning nentis et ta tegelikult tahtis saada muusikuks mitte õpetajaks, see pani meid kõiki talle andestama ja elulõpuni meeles pidama. Nüüd tagantjärele mõeldes tundub siiski, et
MINA KUI SUHTLEJA Suhtlemine on inimestevaheline infoprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Min
oskaksin maailma usundite teemal kaasa rääkida. Praktilisi oskusi saan võrdselt nii kodust kui ka koolist. Elades vanematest eraldi, pean kõikide majapidamistööde ja -küsimustega ise toime tulema. Kuna elan ühiselamus, siis ei ole neid liialt palju, kuid uusi oskusi ja teadmisi tekib. Esimesel ülikooliaastal oli tihti nii, et kui millegagi hakkama ei saanud, siis helistasin koju emale ja uurisin, kuidas toimida. Näiteks tahtsin teada saada, kuidas käib akende toppimine. Vahel kasutan ka internetifoorumeid, et saada teavet, kuidas mõne majapidamistöö või muu probleemiga hakkama saada. Palju eluks vajalikke praktilisi oskuseid omandasin juba põhikoolis ja gümnaasiumis ajal, aga ka ülikoolis õppides lisandub neid. Näiteks eelmisel aastal võtsin vabaaineks toiduvalmistamise tehnoloogia, mille käigus tuli juurde veel praktilisi tarkusi söögi tegemisest. Koolile lisanduvad ka erinevad trennid, huviringid ja keeltekoolid. Nooremana tegelesin palju kunstiga
tagant lükkav... ja kui väline motivaator otsa saab, siis tabab meid see tõehetk... küsimus, "miks ma seda teen?", nagu Põhja-Korea koondist. 5 ANALÜÜS ÕPPIJA ROLLIS Mis on aga minu õppimise harjumused, motivatsioon, enesejuhtimine ja kas ma reflekteerin enda tegevusi ka peale õppeprotsessi? Kui asi ei huvita siis õpin ülekäe aga kui teema seevastu tundub huvitav, siis loen alati ka lisaks. Kui nö. ,,igav" aine saaks ka huvitavaks teha, liites inimesed gruppideks saab asju teistega arutada ning võid avastada, et asi on huvitav, kui vaid läheneda teise nurga alt. Mitmekesi arutades, muutub ka teema lihtsamaks, me lõpuks saame sellest aru, kuna see on läbi arutatud ja läbi mõeldud. Seega leian, et ka koolis peaks andma inimestele rohkem võimalusi teha koostööd mitte teha ainult individuaalseid töid. Siinkokohal aga võib tõdeda, et
hakkasid kehvemaks minema, siis ei osanud meeleheitel mees teha muud, kui otsida edaspidist lohutust alkoholist. Mehe küllaltki nõrga vastupanuvõime põhjuseks võis olla fakt, et tema lapsepõlv möödus peaaegu ilma isata. Kahjuks aga Kerti elukaaslane tema probleemides ei toetanud, mistõttu probleemikoorem aina kasvas ning tänu sellele ka alkoholilembus. ,,Alguses trimpas mees vähem, siis üha rohkem ja rohkem. Siis tekkisid joomingud, mille tagajärjeks oli mälukaotus",- loen loost välja. Minu nägemuse järgi on selles olukorras tekkinud suur tung alkohoolsete jookide järele põhjustatud kontrolli kaotusest tarvitatava alkoholi hulga suhtes. Kertil on kadunud igasugune kontroll situatsiooni suhtes: ta ei ole suuteline alkoholi edasisest ülemäärasest tarvitamisest hoiduma isegi tööl olles, vaatamata sõprade keelitamisele ning tuttavate hukkamõistavale suhtumisele. Leian, et siin esineb alkoholismi esimene staadium, kus üks esimestest tunnusmärkidest on
TALLINNA MAJANDUSKOOL SR109 Merit Arumäe KUI MINA OLEKSIN JUHT Essee-referaat Juhendaja: Laine Simson Tallinn 2011 Kui mina oleksin juht Juht, see on hirmu tekitav sõna, sest selle sõnaga meenub mulle koheselt vastutus ja võim. Mina pole kunagi isegi julgenud möelda sellest,et ühel päeval võib minust saada kellegi või millegi juht. Tundub kuidagi ebareaalne et selleks saada võiksin, sest otsest unistust juhiks saamisest mul silme ees ei jookse. Liiga kurnav ja närvesööv tundub see tiitel minu jaoks. Kui aga peaks juhtuma ime ja minust peaks saama juht, siis peaksin tõstatama endale mitmesug
hindamiskriteeriumite ning ka selle tõstmise võimaluste teada saamist. Sellel ainekursusel on rida teemasid, mida ma ei valda piisavalt hästi ja need on järgmised: ,,Õppimise rahvusvahelisus" ,,Väärtushinnangud ja hoiakud, nende mõju suhtlemises" ,,Eksamiteks valmistumine. Toimetulek perfektsionismiga" Minu õpivajadusi arvestades on kõige olulisemad järgmised teemad: ,,Ennastjuhtiv õppija ja õpiprotsess. Õppimise eesmärgid" ,,Õpihoiakud ja motivatsioon" ,,Õppimise planeerimine ja ajakasutus. Mälutehnikad" ,,Õpistiilid ja -meetodid" ,,Eksamiteks valmistumine. Toimetulek perfektsionismiga" ,,Enesetundmine ja õppimine. Keskendumisoskus" Tahan sellel ainekursusel osaleda selleks, et saada uut informatsiooni nii enda kui isiksuse kohta, kui ka omandada uusi tehnikaid ning praktilist kogemust teiste inimeste ja eelkõige kaasõpilaste sisemaailma paremaks tundma õppimiseks/kinnistamiseks.
Päris ausalt tahate teada? Ei olnud. Ma ei saanud täiesti kindel olla, aga kui kuulsin, et hindamisse on kaasatud kooliõpilased, siis ma muutusin enesekindlamaks. Kartsin natuke, et täiskasvanud ei pruugi mu lugu mõista. 21. kooli õpilaste kirjutatud retsensioonis oli esile toodud romaani roppu ja julget kõnepruuki. Kui julgelt te keelt kasutate? Kes mida ropuks ja halvaks peab. Mõni läheb näost punaseks, kui ma ütlen «kurat», mõni kardab juba sõna «armastus». Aga ma kasutan seal täpselt sellist keelt, mida ma ise igapäevaelus kasutan ja kasutavad ka kõik minuealised ja minust nooremad, seega ma ei leia, et seal oleks midagi sellist hirmsat. Minu meelest on kentsakas, kui viiekümneaastased püüavad kirjutada oma keeles viieteistaastastele. Tänase konkursi võitjad ja äramärgitud olid ju kõik noored ja minu meelest on see superpositiivne. Aga kui narkootikumidevastases kampaanias kasutatakse sõna «pask» ja seda pannakse pahaks?
Toas on piisavalt ruumi, tuba on avar ja ruumis olev valgus on piisav. Tavaliselt kui väljas on valge ja paistab päike, siis valgustab see minu töökohta väga hästi ja mul ei ole vajadust panna tuld põlema. Laud mille taga töötan on paremal pool seina vastas, natuke eemal voodist ja aknast, tool on väga mugav, ongi ostetud spetsiaalne arvutitool. Voodi asub mul akna all ja enamasti kui töötan voodis olles, siis minu selga toestavad kaks patja. Õhtul kuvariga töötades kasutan laelampi, mis valgustab päris hästi tervet tuba aga arvan isiklikult, et oleks natuke parem, kui oleks laual selline lamp, mida saab reguleerida vajadusel, et siis oleks natuke rohkem valgustatud, sest tavaliselt klaviatuurile vaadates tundub siiski, et valgus pole piisav ja voodis töötamine pole ka kindlasti kõige õigem variant. Nagu teada, siis minu tööks on oma töökohal õppimine. Kuna õpin ärijuhtimist ja
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Juhtimise ja töökorralduse peaeriala PRAKTIKAARUANNE Anna Bugajova Tallinn 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 2 1.1 Isiklike eesmärkide ja ülesannete püstitus....................................................2 1.2. Valitud praktikaettevõtted valikukriteeriumid............................................3 2. Organisatsiooni tegevuse ülevaade....................................................................3 2.1. Organisatsiooni tegevuse eesmärk. Organisatsiooni koht avalikus või erasektoris.......................................................................................................... 3 2.2
Anton Adoson MINU UNISTUSTE TÖÖ JA TEEKOND SELLENI ESSEE Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Inna Gorislavskaja Esitamise kuupäev:..................... Tallinn 2015 Juba väikese poisina huvitasid mind autod - kuidas need töötavad ja liiguvad ning kuidas neid juhtida saab. Tol ajal piirdus kõik vaid mudelautodega, mis liiklesid vaibale joonistatud autoteel ning parkisid 2Ds joonistatud majade parklas. Vahel sai neid ka lahti lammutada ning tagasi kokku panna, kuid pettumuseks ei vaadanud kapoti alt kunagi vastu mootor või jahutussüsteemi, selle asemel oli seal vaid näpuotsatäis tühjust. Mõnel uhkemal autol oli plastmassist tükk, mis pidi meenutama mootorit, kuid seda ta polnud ka parima ettekujutuse juures. Veidi vanemaks saades näitas vanaisa mulle, kus kohas mis
Nõustamisprotsess ja nõustaja.......................................................... 13 Nõustaja eetika............................................................................ 13 Hea nõustamise kümme omadust..................................................... 13 Nõustamisprotsess........................................................................ 14 Nõustamisprotsessi planeerimine .................................................... 14 Nõustamise etapid ja nõustaja oskused............................................ 15 Nõustaja professionaalne kohalolek................................................. 20 Nõustamise meetodid ja abivahendid............................................... 21 Nõustamisvestluse analüüs............................................................. 34 Nõustaja raskused................................
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
annaabi.ee 
