On aja märgiks, et ettevõtetelt ja seal töötavatelt inimestelt oodatakse aina kõrgemat profesionaalsust ning suuremat avatust ja koostöövalmidust. Kooskõla inimese väärtusmaailmaga, eelkõige just oma elukutse väärtuse tunnetamine, motiveerib igat töö tegijat ja julgustab ennast proovile panema uutes põnevates valdkondades. Selleks, et kõik saaksid kollektiivis aru ühtemoodi organisatsiooni väärtushinnangutest, olen seisukohal, et igas organisatsioonis peaks olema eetikakoodeks.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA11 KÕ Deivi Vasiljuk Mina ja juhiabi eetikakoodeks Essee Õppejõud: Kersti Riivits Mõdriku 2011 Mina ja juhiabi eetikakoodeks Tänapäeval on üha rohkem populaarsust võitev eriala sekretäritöö, seda just naissugupoolel. Esialgu aga ei mõtle keegi sellele, et sekretäritöö ei ole lihtsalt laua taga isumine ja ülemusele naeratamine. Sekretär on oma firma nägu ja eeskuju, sageli nimetatakse teda firma hingeks. Ta peaks olema korrektse käitumisega, ennast valitsev, ta ei tohiks mitte kunagi suhtuda klienti üleolevalt, ükskõik missugused probleemid teda ka sel hetkel ei valda
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA13KÕ Lea Valter MINA JA JUHI ABI ÜHINGU EETIKAKOODEKS Essee Õppejõud: Kersti Riivits Mõdriku 2013 ,,Mina ja Eesti Juhi Abi Ühingu liikme eetikakoodeks" Alustades tööd juhiabina peaks kõigepealt ennast kurssi viima selle tööga kaasas käivate eetiliste käitumisreeglitega. On ju juhiabi üks organisatsiooni visiitkaardist, mis esimeste seas silma paistab
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sekretäritöö. Etikett JA14KÕ Eneli Eiert MINA JA JUHIABI EETIKAKOODEKS Essee Õppejõud: Kersti Riivits, MA Mõdriku 2014 Koodeksi järgimine on Eesti Juhi Abi Ühingu liikmetele kohustuslik ning soovitav ka kõigile sekretäridele/juhiabidele, kes ühingusse ei kuulu. Sellest lausest saab järeldada, et iga Eesti Juhi Abi Ühingu liikme kohus on teada eetikakoodeksi sisu ning seda otseloomulikult järgida, sama peaksid tegema ka kõik samal ala töötavad isikud, et koostöö kõigi kaastöötajate ning koostööpartneritega oleks võimalikult sujuv ning meeldiv mõlemale osapoolele.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Mina ja juhiabi eetikakoodeks Essee Õppejõud: Mina ja juhiabi eetikakoodeks Sekretär on oma firma nägu ja eeskuju, sageli nimetatakse teda firma hingeks. Ta peaks olema korrektse käitumisega, ennast valitsev, ta ei tohi mitte kunagi suhtuda klienti üleolevalt. Sekretär peab looma usaldusväärse ja terve õhkkonna suheldes klientidega. Seega peame õppima hoidma lahus töö ja oma isikliku elu, mis on muidugi paras väljakutse. Tihti endalegi teadmata viime tööle kaasa isikliku elu
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA13KÕ Lea Valter MILLISTE ISIKUOMADUSTEGA INIMENE EI SOBI JUHIABI TÖÖD TEGEMA Essee Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 2014 Alustades tööd juhiabina peaks kõigepealt ennast kurssi viima selle tööga kaasas käivate käitumisreeglitega ja isikuomadustega, mida sellel tööl on vaja. On ju juhiabi üks organisatsiooni visiitkaardist, mis esimeste seas silma paistab. Mida professionaalsem on
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA13KÕ MILLISTE ISIKUOMADUSTEGA INIMENE EI SOBI JUHIABI TÖÖD TEGEMA Essee Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 2014 Alustades tööd juhiabina peaks kõigepealt ennast kurssi viima selle tööga kaasas käivate käitumisreeglitega ja isikuomadustega, mida sellel tööl on vaja. On ju juhiabi üks organisatsiooni visiitkaardist, mis esimeste seas silma paistab. Mida professionaalsem on
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Maria Emma Rist MINA JA JUHIABI EETIKAKOODEKS Essee Õppejõud: Kersti Riivits Mõdriku 2014 Igal töökohal on ettenähtud omad normid, reeglid ning eeskirjad. Seepärast oodatakse töötajatel käitumist vastavalt neile. Ükskõik millises valdkonnas tööd tehakse, peaks jääma alati ausaks, viisakaks ning käituma eetiliselt. Juhiabidele on koostatud eetikakoodeks, mille sisu nad peaksid teadma ja oskama seda järgida. Juhiabi on inimene, kes on justkui visiitkaardiks organisatsioonile, kus ta töötab. Ta peaks täpselt teadma, mis on tema tööülesanded ning neid kohusetundlikult täitma. Ta ei tohi oma
MINA KUI KLIENDITEENINDAJA Essee Õppejõud: 2012 MINA KUI KLIENDITEENINDAJA Tavaliselt on inimene päeva jooksul mitmes erinevas rollis näiteks ema, abikaasa või töötaja. Nende erinevate rollidega kaasnevad ka erinevad käitumisnormid ja samuti loevad meie isikuomadused. Mina töötasin klienditeenindajana toitlustusasutuses 4 aastat ja aasta oli siis 2006, kui ma seda tööd alustasin. Nende aastatega puutusin ma kokku väga erinevat tüüpi klientidega, kes tegid teenindamise lõbusaks kui ka põrguks. Minu jaoks oli oluline jätta endast kui teenindajast hea esmamulje, et kliendil oleks alati meeldiv tulla tagasi meie asutusse. Veel pean tähtsaks hea teeninduse juures
etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine .............................................................................................................. 7 Lihtkaart ..........................................
.......................................................................................................................... 6 5.KOOSOLEUTE KORRALDAMINE......................................................................................7 6.AMETLIK TASAND.............................................................................................................. 8 7.TÖÖSUHTE ARENG..............................................................................................................9 8. JUHIABI ROLL VÕI SUHE................................................................................................11 9. TÖÖKOHTUMISTE TOIMUMISE EESMÄRK.................................................................12 10. TELEFONIKÕNED............................................................................................................13 11. SEKRETÄRI SUHE JUHIGA............................................................................................14 12. HEA SEKRETÄRI ISIKSUS......
.......................................................................................................6 Moraalifilosoofia.........................................................................................................................8 Väljavõte Toomas Pauli artiklist ''Kümnest käsust''............................................................... 10 Moldova president: ärge valige Harry Potterit!........................................................................ 11 Sekretäri eetikakoodeks............................................................................................................ 13 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................14 2 Eetika ajalugu ja selle mõiste · Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles.
mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõtteid sise-, välis-, erivajaduste ja erinevate kultuuritaustaga klientidega suhtlemisel. (Kutsestandard, juhiabi tase 6, 2012) Eesti on siiski väike riik ja kui ettevõte on väga ambitsioonikas ja tahab laieneda, siis ei jää muud üle kui tuleb hakata globaliseeruma. Kui ettevõte tahab edukalt
korraldades koosolekuid, kus osalevad kõik organisatsiooni töötajad. SHRM Foundationi uuring Employee Engagement and Commitment jõudis järeldusele, et töötajad, kes on oma ettevõttele pühendunud, pakuvad organisatsioonile tohutut konkurentsieelist, nagu näiteks kõrgem produktiivsus ja vähemate töötajate lahkumine. Watson Wyatti Communication ROI Study väidab, et firmad, kus kommunikatsioon toimib efektiivselt, suudavad värvata endale neli korda suurema tõenäosusega sobiva töötaja, kui need, kus kommunikatsioon toimib ebaefektiivselt. Töötajate häält tuleb kuulda võtta ning sellega peab arvestama ka otsuste tegemisel. Kui anda töötajatele lihtsalt võimalus oma mõtteid väljendada, kuid mitte tema mõtetega arvestada, siis on sellel negatiivsed tagajärjed. See vähendab koheselt töötaja motivatsiooni. SHRM’i küsitlus väidab, et 46% juhtidest võtab arvesse töötajate ideid ja mõtteid ning väga suur osa neist lõikab sellest kasu.
mõjutanud tema vanemad. Nende hooliv suhtumine ning mure lapse käekäigu pärast tegelikult aitab inimesel elus edasi jõuda, kuna see mõjub vajaliku toetusena ja noorest kasvab julgem suhtleja. Kuna iga vanem on mingil määral olnud lapsele eeskujuks, eriti koolieas, ning täiskasvanute mõju lapse kujunemisele on vaieldamatu, püüab inimene veel hilisemaski elus oma vanemaid jäljendada, seda sageli endale teadvustamata. Ennast erinevates olukordades jälgides on võimalik teha tähelepanekuid milles ollakse oma vanemaid jäljendanud ning vastavalt iseennast ja oma käitumist soovitud suunas ka muuta. Suhtlemises soovib iga inimene tegelikult alati areneda ja täiustuda Kuna suhtlemisel kasutatakse kõige enam sõnu ja miimikat, tasub proovida arendada kasvõi näiteks enda sõnade valiku oskust, millest sõltub palju. Oskus valida erinevates suhtlemissituatsioonides sobivaid sõnu ja väljendeid, aitab teha teistele
internatsionaalne, hingelt eestlane ja vaimult eurooplane. Küllap annab meie rahva eetilistest kõhklustest tunnistust ka seniste eetikaskandaalide kuhugile rippujäämine ja eetiliste pretensioonide ja reeglite mittetoimimine. Ebakindlust süvendab ka usaldamatus rahva enese sees. Paljud inimesed kurdavad paraku põhjendatult või ilma, et ausus ja õiglus on (Eesti)maa pealt kadunud ja me elame hundiseaduste aegu. Just riigimeeste kõrge moraal ja ideaalid ning nende laitmatu järgimine oleks ütlemata heaks palsamiks meie eetiliste lõhede ravitsemisel. Eetika tähtsus Eetika on kasulik, efektiivne ja isegi hädatarvilik nii inimestele, huvigruppidele kui ka ühiskonnale tervikuna.Reguleerib ja suunab enamasti inimeste käitumist ning vaid ainult väiksem osa inimeste vahelistest suhetest ja käitumisest reguleeritakse seaduste ning neid tagavate sunnimehhanismide poolt. Eetika ja moraal kujutavad enesest üht omapärast mitmetasandilist reeglistikku, mis ühelt
kultuurietikette. Sagenevad kultuurikontaktid tõstavad etiketi tähtsust. Kutse-eetikas on rahvaste etiketireeglite tundmine oluline. Kasvõi näiteks ärikohtumistel, kui hilinetakse, siis tuleb arvestada, et jaapanlase puhul pole selles midagi imelikku, sest see vastab nende ärietiketile. Kuigi etikett ei muuda inimest paremaks ega õiglasemaks, teeb ta inimeste, sealjuures ka kutseesindajate suhtelmisel kergemaks ja meeldivamaks. EETIKAKOODEKS Eetikateoorias tehakse vahet üldiste eetikakoodeksite ja kutse-eetika koodeksite vahel. Eetikakoodeksite all mõeldakse kirjapandud normide ja/või väärtuste kogumit, mis on toeks teatud valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Näiteks Moosese 10 käsku (1. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval. 5. Sa ei tohi tappa. 9. Sa ei tohi himustada ligimese koda. jt).
Kommunikatsioonieetika eksam 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Eetikakoodeksid on erialaste normide kogumid. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Seega ranges tähenduses ei saa rääkida eetikakoodeksist, mis ei ole kirja pandud, kuigi see võib olla kõigile teada ja ka kõikide poolt järgitav. Viimasel juhul on tegemist pigem tavamoraali, südametunnistuse vms. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende
Iga inimene hindab oma kohust, lähtudes oma isiklikust arusaamast moraalist. Mida lähedasemad on indiviidi moraalinormid ühiskonna üldistele moraalinormidele, seda väiksem on konflikt kohuse ja isiksuse kõlbelise vabaduse vahel ja seda kindlam on ühiskonna korra säilitamine. 5. Töö ja eetika · Tööandja- töövõtja vahelised probleemid · Juhtkonna ja ülejäänud töötajate vahekord Tippjuhi positsiooni konfliktsus väljendab ühtlasi konflikti firma ja töötaja vahel: kui töötaja (töövõtja) kaupleb oma palga eest, vastandub ta tööandjale (firmale) ja võib tööandjat süüdistada ekspluateerimises. Teiselt poolt peaks töötaja aga ju olema huvitatud sellest, te toodang oleks võimalikult kvaliteetne ja odav (s.t konkurentsivõimeline), seega peaks ta olema loogiliselt huvitatud ka sellest, et tema palk (üks omahinna osa) oleks võimalikult madal. · Pealekaebamine
1.2 Mis põhjustel konflikt tekib . Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Kuigi arusaamatusi esineb sageli, suhtume konflikti kui millessegi, mida tuleks kas vältida või siis tingimata võita. Enamasti tajutakse konflikti negatiivsena, seetõttu polegi midagi imestada kui konfliktsesse olukorda sattunud inimesed tunnevad ebamugavust ja ärevust. Nad ei taha olla seotud millegi negatiivsega ega paista ise negatiivses valguses. Kuid mitte iga arusaamatus ei pruugi olla läbinisti negatiivne. Konfliktid võivad olla põhjustatud: · erinevast informeeritusest - konflikti osapoolte erinevast informeeritusest, mis viib erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni · erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest - konflikti osapooltel on küll sama
teenindussituatsioonide lahendamisel kaasatakse järjest uusi probleemiga seotud tahke ja avastatakse seeläbi varjatud võimalusi. Leidliku teenindaja jaoks ei sea elu mingeid piire. Sageli mängib loovuse avaldumises tähtsat rolli töö eripära ja keskkond. Asutustes, kus ranged reglemendid, rutiinne tegutsemis- ja mõtlemisviis, samuti juhtkonna hoiak välistavad loova lähenemise võimalikkuse, muutuvad töötajad masinlikuks. See omakorda tingib aga töötaja madalama toimetulekuvõime nii tööl kui eraelus ja pärsib tema üldist hakkamasaamist pidevalt kiiremaid muutusi läbivas ühiskonnas. Mida teha? Tark juht püüab sellist olukorda vältida, võimaldades töötajatele pidevaid arenguvalikuid. On mitmeid viise, kuidas teenindaja loovust tööellu lisada saab - Tegija annab siinkohal mõned näpunäited. Püstita iga päev mõni motiveeriv eesmärk. "Täna tõestan ma endale loovust ja tarkust,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST11 Krista Kämer ,,VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA" Essee Õppejõud: Triin Kirss Mõdriku 2011 Eetika tuleneb vanakreeka sõnast komme ja tava. Eetika ise on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks on nii, et ka ükski sotsiaaltöötaja ei saa olla ilma väärtuste ja eetikata. Nagu on teada
rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes ärieetika välja eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse maaga, kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad tarbijat ja ühiskonda, teiselt poolt sõltub aga nende endi majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest. Ettevõtte eetikakoodeks on selle käitumisnormide ja eetiliste veendumuste kirjalik konstanteering, mille koostab tavaliselt ettevõtte tippjuhtkond ning millest kinnipidamist peetakse ettevõtte töötajatele kohustuslikuks. Selle järgi, kas ettevõttel on eetikakoodeks, ei saa teda liigitada eetiliseks või vähemeetiliseks. Põhjus, miks seda koostatakse seisneb vajaduses juhtkonna poolt aktsepteeritavaid käitumisreegleid ja eetilisi veendumusi oma töötajatele peale suruda.
Objektiivne konflikt ehk eriarvamused selles, kuidas jaotada (näiteks: tulemused, numbrid, levik, liigitus, asustus, paigutus, kokkulepe. Sagedasem lahendus on kompromiss. 3 Protsessikeskne tegevuste keskne Retsipient on kommunikatsiooniprotsessis info vastuvõtja Roll on käitumisviis, mida oodatakse mingis staatuses olevalt inimeselt (müüja, teenindaja, administraator, taksojuht, giid, ettekandja, ema, õpilane jne.). Rollikujutlus on kujutlus sellest, kuidas ma rollis käituma peaksin. Rolliootused on mind ümbritsevate inimeste (vastandrolli täitjate) ootused minu kui rollitäitja suhtes, ootused minupoolsele (rolli täitja) käitumisele Selge eneseväljendamine on oma vajaduste teada andmine minakeeles ja partneri
Iga klient ootab head teenindamist, kõrget teeninduskultuuri. Kliendi teenindamiskvaliteet oleneb tehnilisest kvaliteedist, tegutsemise kvaliteedist, teistest klientidest ja kaudsetest teguritest. Kogu teeninduskvaliteedi moodustavad oodatud kvaliteet ja kogetav kvaliteet. Ma usun, et teeninduskvaliteet oleneb ka sellest, kui rahul teenindaja oma tööga on. Kui tehakse endale ebameeldivat tööd, on kindlasti kvaliteet halvem, kui meeldivat tööd tehes. Veel oleneb teeninduskvaliteet töötaja rahvusest, temperamendist ja sellest, kas ta oskab riigi ametlikku keelt hästi, või mitte. Sellele peaksid tööandjad kindlasti rohkem tähelepanu pöörama. 1.1 Teeninduse kvaliteet Eestis Üha sagedamini räägitakse sellest, et teeninduse kvaliteet Eesti teenindusettevõtetes on halb ja muutub järjest halvemaks. Majanduslangus muudab aga kliendid valivaks ja sunnib
Seksuaalne suhe järjest olulisem. Kitchener ja Anderson (2000) uuris klientide/nõustajate seksuaalset läbikäimist. Ligikaudu 9% meessoost nõustajatest ja umbes 2,5% naissoost nõustajatest on olnud kliendiga seksuaalsuhtes. Ligikaudu 87% nõustajatest vastas, et neil on tekkinud seksuaalne iga kliendi suhtes kord või enam. Peaaegu võimatu on kliendiga seksuaalsuhtes olles tõestada, et sa ei kasutanud teda ära. Nõustajad tunnevad kiindumuse pärast kliendi vastu ebamugavust. Sellised kiindumused ei tähenda, et nõustaja oleks midagi valesti teinud. Gill-Wigal, Heaton (1996) toovad välja reaktsioonid, mis võivad olla märgiks, et on ületatud tavapäraseid piire: · Soov veeta kindla kliendiga rohkem aega · Suurema naudingu kogemine kliendiga koos olles · Võimu tunne kliendi juuresoleku ajal · Püsivad seksuaalsed fantaasiad kliendi kohta
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz AÜTH1 Kristin Jakobson Teeninduskeel kui organisatsiooni teeninduskultuuri kandja. Essee Juhendaja: Dr Heli Tooman Pärnu 2010 Sissejuhatus Selle seminaritöö teemaks on Teeninduskeel kui organisatsiooni teeninduskultuuri kandja. Eesmärgiks selles seminaritöös on tuginedes loengumaterjalidele ja kirjandusallikatele, tuua välja olulisemad hea teeninduse tunnused ning tüüpilisemad vead. Analüüsida minu enda organisatsiooni teeninduskeelt ning anda kriitiline hinnang kasutatavale teeninduskeelele. 1. Olulisemad hea teeninduskeele tunnused Absoluutselt igas ettevõttes on teenindajad ja on ka kliendid. Klientide ja klienditeenindajate vahel toimub suhtlus. Olgu see siis kas suuline, kirjalik vms. Sellist suhtlemist saabki nimetada teeninduskeeleks. Samuti loetakse teeninduskeeleks ka lihtsalt telefoni teel esitatavatele küsimustele vas
Mulle on vaja sellist ettevõtet, mis mind ise väga huvitaks ning millesse ma kiindunud oleks. Sinna ma suunaks kogu oma inspiratsiooni, ideed, mõtted, entusiasmi kogu elu. Ma oleks valmis terve oma elu pühendama ainult ühele ettevõttele, kuid enne on mul veel palju õppida. Kuigi me tegime ka õpilasfirmat, ei tea ma väga paljut ühe firma asutamise ja sellega tegelemise kohta. Oma õpilasfirmas õppisin ma nii palju, et kui tahad, et midagi hästi saaks tehtud, tee seda ise. Ei saa loota alati teiste peale, sest sageli võib pettuda. Parem pingutada ise rohkem, mitte pärast kahetseda ning mõelda, mida kõike oleks tegelikult võinud ju teha. Just nii oli meil oma firmaga. Alguses ei pööranud sellele üldse tähelepanu, tootegi valisime endale puht juhuslikult. Nüüd mõeldes, oleks võinud ikka nuputada midagi ägedat ja erilist välja, millega oleks ehk mingit edu saavutanud, kuid tagant järgi on ikka kerge tark olla. Eks järgmine kord on, millest õppida
Arvan, et sellised töötajad aitavad kaasa ka organsiatsiooni heale mainele. Mina kui juht pean olema enese suhtes organiseeritud ja töötajate suhtes aus. Organiseeritud tähendab seda, et ta ei hüppa pidevalt ühelt jalalt teisele, ei tekita segadust, juhib mõtestatult. Ausus tuleb inimestega suhtlemises kasuks ning meeskonnas eriti kui oled aus ja kedagi ei peta, vastavad ilmselt teised sulle samamoodi. Kui alt vead, hakatakse mind umbusaldama ning siis tekib ebaterve õhkkond. Suhe töötaja ja juhi vahel peab olema aus ning üksteist peab austama. Sellist alt ülesse vaatamist ei tohi olla. Me kõik oleme võrdsed ning omaala profid ning töötame ühise eesmärgi nimel ühes organisatsioonis peab see nii olema. See kas teietakse või sinatatakse ei olegi nii oluline. Peamine on see, et osatakse suhteid hoida tööalasena ning see, kas ja kuidas suheldakse väljaspool tööaega jääbki väljaspoole. Kui ma ütleks alluvale, et tee seda, siis töötaja ei usu, et see on vajalik
vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sedasama". Mckay, Davis ja Fanning (2000) ütlevad: "Enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte iseloomujoon, mis ühele on kaasa antud ja teisele mitte. Nagu agressiivsus ja passiivsus on ka enesekehtestamine õpitav sotsiaalse käitumise stiil. Mitte keegi ei kehtesta end vahetpidamata. Saan olla nii kehtestav, agressiivne kui ka pasiivne erinevates olukordades. Kehtetavat käitumist on võimalik õppida ja siis saab inimene ise valida, millal ja kus ennast kehtestada. 1.1 ALISTUV STIIL Alistuvalt stiili saab ära tunda teatud käitumisviiside järgi. Esiteks alistuv inimene ei väljenda oma tundeid, mõtteid, soove otse, vaid üritab teha seda kaudselt, näiteks kulmukortsutuse, nutu või vaevakuuldud sosina abil. Võimalik on ka see, et alistuv inimene hoiab oma tundeid, soove sootuks tagasi.
Siin võiks eriti tähelepanu pöörata internetis krediidikaardiga maksmine, ID-kaardi kasutamine, oma andmete avalikustamine. Sageli inimesed ei tee vahet isiklike ja töö e-mailide vahel. Nad kasutavad kõike neid eelnimetatud asju igal pool, nii avalikke arvutites, kui ka sõprade juures, unustades kui konfidentsiaalne info seal võib olla. Arvutiprofessionaalid peaksid olema esimesed, kes eetilised probleemid ära tunnevad ja neile adekvaatseid lahendusi pakuvad. Nad peaksid mõistma probleemide tekkimise põhjused ja võimalikke alternatiive. Tegelikkuses on olukord arvatavasti pisut teine. Kindlasti leidub mitmeid arvutitega seotud elukutsete esindajaid, kes eetilistele probleemidele küllaldaselt tähelepanu ei oska pöörata. Miks see on nii? Kas inimesed ei saa piisavalt head haridust? Või inimeste ideoloogiad on erinevad? Või see tuleb lapsepõlvest? Ilmselt kõik need faktorid
isiklikuks arenguks. Sekretäri töös on olulisel kohal ka oskus ise püstitada eesmärke ja hinnata oma tööd. Sekretäri töö võib sisaldada palju erinevaid tööfunktsioone ja erineva tasemega vastutust. Tööülesannete mitmekesisus nõuab kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, pigetaluvust nong oskust planeerida oma tööd ja aega. Rahulolu tööga ja töökohaga tekib siis, kui töötaja näeb oma tegevuses resultaate. Olulist rolli mängib töö vajalikkus ja sekretäri tähtsus organisatsioonis. Rahuldust pakub iseseisvus ja autonoomia oma tegevuses. Tööga rahulolematuse põhjus võib viia alla motivatsiooni. Kuna sekretäritöö on enamjaolt üks ja seesama töö igapäevaselt, siis tuleb püstidada endale eesmärgid, panna paika kava mis motiveerib sind tegutsema ja selles kõiges peab kaasa aitama juht
Juba aegade algusest peale toimub suur eluring. Kõik siin maailmas on omavahel seotud ja iga inimese sünd või surm muudab midagi. Inimese eluteekond saab alguse kui mehe ja naise vahel tekib keemia, tekib mingisugune seletamatult tugev tunne, mida meie nimetame armastuseks. Kui see tugev tunne on mõlema poolne ja inimesed tahavad, et nende armastus ka vilja kannaks, siis nad eostavad lapse. Siit saab alguse uus elu, kes 9 kuud naise üsas areneb, keda oodatakse ning kelle sünd muudab esialgu kardinaalselt vähemalt kahe inimese elu. Peale täieliku arengut toimub sünd. Ühe indiviidi elutee algab. Ta vanemad valivad talle nime, mida ta kannab oma elu lõpuni. Algab imiku esimene eluetapp. Esimese eluaasta jooksul laps areneb ja kasvab väga kiiresti. Ta õpib tundma oma vanemaid ja teisi lähedasi inimesi. Füüsiline ja vaimne areng on väga tähtsad tema edaspidiseks eluks, sest sellest sõltub tema koht ühiskonnas ja kogu edasine elukäik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
