Ainus jōud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vōib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 4. Milton Friedman ja Tema roll Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi)
Samas juhtis F. Hayek tähelepanu informatsiooni paratamatule piiratusele majandusotsuste tegemisel. Ta väitis, et riiklikud rahasüstid ja teised stabiliseerimismeetmed vaid süvendavad majanduskriisi. Igasugune riiklik sekkumine, eriti aga kontroll hindade või tulude üle, mõjub negatiivselt ettevõtlusele, sest piirab tegutsemisvõimalusi ning selliselt piirab turusuhete süsteemi võimet kohaneda pidevalt muutuvate uute tingimustega. 6. Mis iseloomustab Chicago koolkonda? Konservatiivne, parempoolne. Chicago koolkond oli Chicago koolides moodustunud liberaalsete majandusteadlaste grupp.Turg on parim alternatiiv mistahes muule ühiskonna organiseerimise moodusele. Koolkonna liidrid olid George Stigler ja Milton Friedman, kes pälvisid ka Nobeli majanduspreemiad. Chicago koolkonna mõiste tuli esmakordselt kasutusele 1950ndatel aastatel. 7. Millised ülesanded jätab M. Friedman riigi valitsusele majanduselus?
Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 3. Milton Friedman ja Tema roll. Ta oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist).
kaaluda mitte rohkem kui 1,5 tonni". 9 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Ken Olson, Digital Equipment Corporationi asutaja, 1977.a.: "Pole vähimatki p põhjust, j , miks keegi g peaks endale koju arvutit tahtma". 10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Mi määrab Mis ää b inimeste i i t sissetulekud? i t l k d? M Friedman M. F i d versus J. J M. M Keynes K Miks makstakse maailmas sama töö eest naistele vähem kui meestele? Miks on vähemused alatasustatud võrreldes teiste sama tööd tegijatega? 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Milline on valitsusele kõige efektiivsem roll majanduslikus elus? Kas valitsus peab aitama kaitsta looduskeskkonda ja kas ta peab olema sama
Moto: Inflatsioon on ainus maksustamisvõte, mis ei nõua seadusandlikku alust. Milton Friedman I fl i Inflatsioon Kas soovite K i kuuske k k sama hi hinnaga,mis i eelmisel l i l aastal, l või õi sama suurt, kui eelmisel aastal? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Sissejuhatus.
arvel suurendada sotsiaalkulutusi. Alates 1970. aastatest enamarenenud maid tabanud majandusraskused olid aga hoopis keerukamate põhjustega. 1. Aastail 1973 - 1975 ja uuesti 1980. aastate naftas`okk, kütuse- ja energiahindade järsu kallinemise ning üldise hinnatõusu. 2. Automatiseerimine ja arvutite levik põhjustasid tööpuuduse tõusu. 3. Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemine. Kõige selle tõttu keynes`ianism enam ei toiminud. 8.8. MONETARISM M o n e t a r i s m ehk kõva raha poliitika. Selle üks tähtsamaid põhjendajaid on olnud Chichago ülikooli professor MILTON FRIEDMAN. Monetarism kui majanduskoolkond peab majandusarengu põhiteguriks ringluses oleva raha stabiilsust. Monetaristide arvates on raha samasugune kaup nagu kõik muugi : kui kauba pakkumine kasvab, siis selle hind väheneb. Monetaristliku majanduspoliitika elluviimiseks püüti riigieelarve kulude ja tulude osa igal juhul t a s a k a a l u viia
jagunevad kaasaegne majandusteadus ja kaasaegsed majandusteadlased kahte suurde leeri (vt. Joonis 1.7). Ühes skaala otsas seisavad need, kes endiselt usuvad, et turg saab efektiivseimal moel hakkama, siis kui teda võimalikult vähe segatakse. Mitte et turg oleks täiuslik, aga ta toimib ka oma vigadega siiski üldjoontes efektiivselt. Selliseid majandusteadlasi, kes usuvad nähtamatu käe toimimisse nimetatakse majanduslikeks liberaalideks. Nende kuulsaimaks esindajaks tänapäeval on Milton Friedman12. Skaala teisest otsast leiame need majandusteadlased, kes on veendunud et turumajanduse teravate nurkade mahalihvijaks saab olla vaid valitsus, kes peab tulema ja aitama leevendada turu puudulikkusi. Keynesist alguse saanud veendumus, et valitsustel on olemas võimalus ressursse ümber paigutada ning turgu suunata on tänapäeval viinud valitsuste osakaalu suurenemisele nii tootmise kui tarbimise arvestuses. TURG SAAB ISEENESEGA Majanduslik
John Maynard Keynes (5. juuni 1883 - 21. aprill 1946) John Maynard Keynes on silmapaistev inglise majandusteadlane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja. Teda peetakse ka tänapäevase makroökonoomika rajajaks. Elulugu Keynes sündis 1883 aastal puritaanlikus kodus. Keynesi koolitee läks läbi Etoni poistekooli King Kolledzisse. Keynes oli ülikooli üks silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid tudengeid. Ülikooliaega jäi kuulumine Apostlite ühingusse ja Bloombury gruppi, mille boheemlaslikud ja anti-puritaanlikud ideed mõjutasid kogu Briti kultuuri. Keynes ei tahtnud õppida Cambridges ei matemaatikat ega majandusteadust, ometi sundisid tema töölemineku kavatsused temalt matemaatika eksami tulemust. Peale eksami edukat sooritamist, hakkas Keynes ka majandusteaduse vastu huvi tundma. 1906 peale töötamist India Kontoris Londonis, tuli Keynes Kings Kolledzisse tagasi, kuna teda kutsuti majan
täishõive, b)stabiilsed hinnad ja c) valitsuste eelarvetasakaalu säilitamine. Väär 6. Nähtamatu käe termini võttis esimest kordakasutusele Adam Smiht 1776.a. oma ,,Rahvaste Rikkuses". Tõene 7. Keinsistliku makroökonoomika seisukohalt onmajanduse üldise tasakaalu jaoks olulised hüvisteturg ja tulu. Tõene 8. Majandusstatistika rajajaks peetakse ameeriklastSimon Kuznets'i. Tõene 9. Monetarismi ja neoliberalismi teke seondatakseChicago majanduskoolkonnaga, mille liider oli Milton Friedman. Tõene 10. Neoklassikalinemakroökonoomika peab üldise tasakaalu tekkimiseks oluliseks rahaturgu jahinnataset. Väär Test 8.1 SKT arvestus 1. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori üle. Tõene 2. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. Tõene 3. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. Tõene 4. Varjatud majandus on üks osa varimajandusest. Väär 5
Väär 6. Nähtamatu käe termini võttis esimest kordakasutusele Adam Smiht 1776.a. oma „Rahvaste Rikkuses“. Tõene 7. Keinsistliku makroökonoomika seisukohalt onmajanduse üldise tasakaalu jaoks olulised hüvisteturg ja tulu. Tõene 8. Majandusstatistika rajajaks peetakse ameeriklastSimon Kuznets’i. Tõene 9. Monetarismi ja neoliberalismi teke seondatakseChicago majanduskoolkonnaga, mille liider oli Milton Friedman. Tõene 10. Neoklassikalinemakroökonoomika peab üldise tasakaalu tekkimiseks oluliseks rahaturgu jahinnataset. Väär Test 8.1 – SKT arvestus 1. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori üle. Tõene 2. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. Tõene 3. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. Tõene 4. Varjatud majandus on üks osa varimajandusest. Väär 5
on isegi suuremad klassidevahed (parteid ja riik) ja on vähem produktiivsem kord. Sotsialismi languse tõttu tõusis heaoluühiskonna idee, mis ei omanud kindlat sisu (riigi kohustus tegeleda vaid korra ja õigusega- Hobbes). Ntks ei saa vaba turumajandus toimida konkurentsita või ettevõtlusvabaduseta. Vabadus+vastutus Liberalismi probleem - New orleans > kas on õige teenida kellegi teise kahju arvel moraali küsimus Milton Friedman Freedom to choose, liberalismi piibel, inimest ei saa takistada kui miski on tema vaba tahe, ntks kulutab praegu raha siis ei saa pensioni. Ntks harilik pliiats (kas oskame teha?) vaba turg tekitas hariliku pliiatsi, turg on vaba siis kui mõlemad pooled saavad tulu Tulude jagamine sõltub mis ajastu ja kes hindab, ntks korvpallis elab 1820 siis tema oskust siis ei hinnataks. Hindade fikseerimine riigi poolt ei too midagi head. Kapitalism ja .
sekkumine majandusse: depressiooni olukorras riik suurendab nõudlust ja tõusuperioodiga seotud inflatsiooni puhul vähendab nõudmist ja seeläbi kogunõudmist. Mõningaid seisukohti: · kapitalistlik majandus on oma olemuselt ebastabiilne; · enamik majandusprobleeme on seotud puuduliku ressursinõudlusega; · nõudlust tuleb pidevalt reguleerida; · majanduspoliitika peamine eesmärk on täieliku tööhõive saavutamine. Milton Friedman (1912-) seostub mõistega "monetarist" ja esindab pakkumispoolseid teooriaid. Rõhutab indiviidi vabadust, vaba konkurentsi. Tootjad ja tarbijad korraldavad majandust lähtudes individuaalsest kasulikkusest. Valitsuse ülesanne on rahu ja korra kui teenuse tootmine. Mõõdukas eramonopol on väiksem pahe, kui riigimonopol. Mõningaid seisukohti: · kapitalistlik majandus on sisemiselt stabiilne;
koolkonna esindajatest, kes uskusid, et kapitalistlik majandus on oma olemuselt stabiilne, väitis Keynes et kapitalism on ebastabiilne ja turujõudude toimel jõutakse sellise tasakaaluni mille korral eksisteerib tööpuudus. Võibki öelda, et kaasaegne makroökonoomika saab alguse Keynesi peateose "Tööhõive, intressi ja raha üldteoori" ilmumisega 1936. aastal. Vastukaaluks Keynesile, kes pooldas majanduse valitsusepoolset reguleerimist, kujuneb 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel Milton Friedmani (s. 1912) juhtimisel välja monetaristide koolkond, kes väidab, et keinsistlik tarbimisfunktsiooni mudel ei arvesta üldise hinnatasemega ning rahaga. Monetaristid väidavad, et raha pakkumisel on majanduses väga oluline roll ning seda ei tohiks piirata vaid ülesandega hoida intressimäärasid püsival tasemel. Monetaristid väidavad, et majandus on oma olemuselt stabiilne ning enamus majandusprobleeme tuleneb ebapiisavast pakkumisest. Majanduspoliitika peaks olema suunatud
modernne ühiskond kapitalistlikul tootmisel ja bürokraatlikul haldusel rajanev korrastatud klassiühiskond, mis oli iseloomulik Euroopale ja Põhja-Ameerikale 19. sajandil 20. sajandi esimesel poolel monetarism majandusteaduse liberaalne vool, mis peab majandusarengu määrajaks ringluses oleva raha hulka; tekkis 1950. aastail USA-s vastukaaluks keinsismile; koolkonna rajajaks peetakse USA majandusteadlast Milton Friedmani mänedzeride revolutsioon Daniel Belli pakutud oskussõna, mis tähistab juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasvu postindustriaalses ühiskonnas (alates 20. sajandi keskpaigast) neokolonialism kolonialismi nüüdisaegne vorm, mis tähendab juriidiliselt iseseisvate vähearenenud maade majanduslikku või tehnoloogilist sõltuvust arenenud riikidest neoliberalism ehk uusparempoolsus 1980. aastate populaarne poliitiline ideoloogia; rajanes
Ta erastas peaaegu kõik tööerakondlaste poolt viimastel aastakümnetel natsionaliseeritud ettevõtted ja kärpis ametiühingute õigusi. Mahajäänud ja arenguvõimetute tööstusettevõtete doteerimine lõpetati. Inflatsioon vähenes ja raha väärtus jäi püsima. Thachter võttis esimesena tööstusriikidest Inglismaal kasutusele nn. jäiga rahanduspoliitika, mida on hakatud kutsuma ka monetaristlikuks majanduspoliitikaks. (Monetarismi tähtsaim teoreetik oli Chicago ülikooli majandusprofessor Milton Friedman, kes väitis, et riik ei tohi majandust mõjutada teisiti kui üksnes ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel. Riigi majanduspoliitika eesmärk ei pea olema tööpuuduse vähendamine, mida olid taotlenud keinsianistid, vaid võitlus inflatsiooniga. Et inflatsioon tuleneb rahamassi liiga kiirest kasvust, siis on riigipanga ülesanne rakendada jäika rahanduspoliitikat, s.t. hoida rahamass suhteliselt konstantne. Ka peab nõudmine välja
4. demokraatia juurdumine kõigis eluvaldkondades Siirdeühiskonna probleemid: - Reformide ebaühtlane tempo. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, aga demokraatia näib vahest liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. - Üleminek toob reeglina kaasa majanduskriisi; elatustase esialgu langeb - Probleemid rahandussüsteemis - Ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud; esineb korruptsioon 1. Kas Eesti on siirderiik? Ei. Eesti on kindlustanud demokraatia kõigis eluvaldkondades ning on plaanimajanduselt üle läinud turumajandusele. 2. Kui edukalt on Eesti toime tulnud siirdeprotsessi probleemidega? Siirdeperioodil toimus hulgaliselt rahvakogumisi. Nt laulev revolutsioon, Balti kett ja Hirvepargi miiting. Samuti langes raha väärtus ja elatustase, aga Eesti tuli sellest kõigest edukalt välja. 5. JÄTKUSUUTLIKKUS
4. demokraatia juurdumine kõigis eluvaldkondades Siirdeühiskonna probleemid: - Reformide ebaühtlane tempo. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, aga demokraatia näib vahest liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. - Üleminek toob reeglina kaasa majanduskriisi; elatustase esialgu langeb - Probleemid rahandussüsteemis - Ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud; esineb korruptsioon 1. Kas Eesti on siirderiik? Ei. Eesti on kindlustanud demokraatia kõigis eluvaldkondades ning on plaanimajanduselt üle läinud turumajandusele. 2. Kui edukalt on Eesti toime tulnud siirdeprotsessi probleemidega? Siirdeperioodil toimus hulgaliselt rahvakogumisi. Nt laulev revolutsioon, Balti kett ja Hirvepargi miiting. Samuti langes raha väärtus ja elatustase, aga Eesti tuli sellest kõigest edukalt välja. 5. JÄTKUSUUTLIKKUS
Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused)
Lang, J. Ligi, L. Luik, M. Mälberg, U. Paet, K. Pentus, H. Pevkur, V. Randpere, T. Rõivas, J. Tamkivi · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 31 kohta · Tartu linnavolikogus 17 kohta (49st) · Euroopa Parlamendis 2 kohta · Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse · Maksude alandamine · Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka! Andrus Ansip · okt 1956 sündinud · 1979 TÜ keemia · NLKP, 1988 2. veebr ämma juures · 1992 Yorki ülikool, ärijuhtimine · 1996 raske liiklusavarii · 1998-2004 Tartu linnapea · 2004-2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2005- peaminister · 2007 aasta eurooplane (Financial Times) · Abielus, 3 last Isamaa ja Res Publica Liit · Asutatud 2006 (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: Isamaaliit:1995-1998 T. Jürgenson, 1998-2002 M. Laar, 2002-2005 T. Kelam, 2005-2006 T. Lukas; Res Publica: 2001-2002 R. Taagepera, 2002-2005 J
Ta erastas peaaegu kõik tööerakondlaste poolt viimastel aastakümnetel natsionaliseeritud ettevõtted ja kärpis ametiühingute õigusi. Mahajäänud ja arenguvõimetute tööstusettevõtete doteerimine lõpetati. Inflatsioon vähenes ja raha väärtus jäi püsima. Thachter võttis esimesena tööstusriikidest Inglismaal kasutusele nn. jäiga rahanduspoliitika, mida on hakatud kutsuma ka monetaristlikuks majanduspoliitikaks. Monetarismi tähtsaim teoreetik oli Chicago ülikooli majandusprofessor Milton Friedman, kes väitis, et riik ei tohi majandust mõjutada teisiti kui üksnes ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel. Riigi majanduspoliitika eesmärk ei pea olema tööpuuduse vähendamine, mida olid taotlenud keinsianistid, vaid võitlus inflatsiooniga. Et inflatsioon tuleneb rahamassi liiga kiirest kasvust, siis on riigipanga ülesanne rakendada jäika rahanduspoliitikat, s.t. hoida rahamass suhteliselt konstantne
Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA hõlmab kõiki lo
b) totalitaarne Modernne elustiil Modernne ühiskond: info levik, kõrged sissetulekud, info- ja heaoluühiskond Nüüdisaja majandus- ja sotsioloogilised teooriad Peamised teooriad, mis käsitlevad riigi sekkumist majandusse Reguleerimisteooriad Vaba ettevõtluse teooriad John Maynard Keynes Milton Friedman Kapitalistlik majandus on loomult... ...ebastabiilne ...stabiilne Enamik majandusprobleeme on ...mitteküllaldase nõudlusega ...mitteküllaldase pakkumisega seotud... Majanduspoliitika peamine eesmärk ...täistööhõive ...isereguleeruvad hinnad on... Nõudlust... ...tuleb reguleerida ...ei tohi mõjutada, sest see rikub
D IT Kolledz Innovaatiline fiskaalpoliitika Kui suvaline fiskaalpoliitika tundub olevat soosingut kaotamas, väidavad mõned majandusteadlased, et hästi kavandatud sihtprogrammid võivad anda soovitud i d efekte. f k Sihtprogrammide kasutamine lühiajaliseks stabiliseerimiseks kaasneb oht, et planeerimisprotsess ise võib kujuneda pikaks. Selle probleemi ületamiseks on Rootsis ja Jaapanis koostatud programmid, mis lastakse käiku tsükliliste languste ajal. Äkki sobib see ka teistele maadele? 24 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Jaapani Innovaatiline fiskaalpoliitika Näiteks Tokyo kanali kiirtee programm 1. Vältis programmidega seotud üldiseid probleeme. 170 km kiirtee ehitus algas 1960. aastatel t t l ja j kestis k ti 20-30
ja MPS = 1 - MPC. Keskmine säästmiskalduvus APS = S / Yd 4 Kuna sääst kujutab endast tarbimata jäänud kasutatava tulu, siis: C + S = Yd MPS + MPC = 1 ja APS + APC = 1 Tarbimisteooriad: *Absoluutse tulu hüpotees *Suhtelise tulu hüpotees 1949.a. James Duesenberry *Elukaare hüpotees 1954.a. Richard Brumberg ja Franco Modigliani *Püsiva tulu hüpotees 1957.a. Milton Friedman Investeerimine (INVESTIRE ladina keeles "rõivastama ", "ametisse seadma"). Investeerida võib nähtavasse kapitali ja nn. nähtamatusse kapitali. Erainvesteeringud: *ettevõtete püsiinvesteeringud *eluaseme investeeringud *investeeringud kaubavarudesse Investeeringute nõutav kogus sõltub intressimäärast, mida kõrgem on intressimäär, seda väiksem on investeeringute nõutav kogus. Investeeringute determinandid (mõjutajad, mõjurid), nihutavad investeeringute
süsteem, pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele; * postkeinsistlik majandus on just ebastabiilne ja isekorrigeerivaid jõude pole olemas, iseeneslik tasakaal ei saabu ka pikema aja jooksul. Majanduslik mõtlemine on majanduslike probleemide asjalik ja loogiliselt järjekindel lahendamine, mille puhul tuginetakse tegelikust majanduselust saadud kogemustele,
2. LOENG 2. Kuidas on omavahel seotud heaolu ja vajadus? Spicker: Heaolu on seotud vajadustega- probleem, nõuad ja lahendad; soov vs vajadus. Vajadus on seotud eluks vajalikuga, vajadus on konstrueeritud, vajaduse puhul on oluline väljendusoskus, soov on teadvustatud, kuid pole eluliselt vajalik. Bradshaw: väljendatud vajadus(väljendus oluline), komparatiivne vajadus, tunnetatud vajadus, normatiivne vajadus(ühiskond kehtestab, ellujäämiseks vajalik). Inimväärikas elu: kannatus nt vaesus ja tõrjutus Universaalsed vajadused: Maslowi püramiid ( alt üles: füsioloogilised, turvalisus, kuuluvus/armastus, ausus, eneseteostus) Kuidas neid vajadusi rahuldada? Vajaduste lõpmatus Suhtelised vajadused: keskkonnast sõltuvad 3. Kuidas me saame käsitleda riski Bessant järgi? · Bessant et al (2003) · RISK I Beck (1992) · riskiühiskond: moderniseerimise kõrvalmõjud Giddens (1999)
INDREK SAAR MAKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive..........................................................................
sots.partneritega state” Võrdsus Klassiühiskond Ebavõrdsus motiveeriv. Ebavõrd kontraprodukt. loomulik, vastab igaühe Igaühest miljonär riik peab liiga suurte panusele erisustega tegelema Uusparempoolsus: Ideoloogiana: Friedman, Hayek, Niskanen. Praktikutena: Reagan, Thatcher. Riik kui osa probleemist, mitte lahendusest. Ratsionaalse valiku teooria ja nn public choice koolkond. Reaganoomika: Majandusedereg.: Tulumaksude alandamine, et elavdada majan., inflatsiooni ohjamine. Avaliku sektori kulude kärpimine, New Public Management: Erasektori põhimõtete rakendamine avalikussektoris. Rahvusvaheliste organisatsioonide toetus - World Bank, IMF. Thatcherism: Erastamine- recommofication. Välja kontraktimine- restrechment
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Jane Ilves 10. klass MAJANDUSTEOREETIKUD 19.SAJANDIL Referaat Juhendaja: Maarika Virkunen Kohtla-Järve 2011 1. SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha majandusteoreetikutest 19.sajandil, kuna ma õpin hetkel esimest aastat majandust ja see teema pakub mulle huvi. Minu arvates on antud teema tähtis ning samuti arvan, et kõik gümnaasiumi õpilased võiksid kohustuslikus korras majandusega seonduvat ajalugu uurida. Usun, et see avardaks nende maailmapilti ning annaks juurde tarvilikku informatsiooni ja tarkust kogu ülejäänud eluks. Tänu referaadi kirjutamisele külastasin mitmeid raamatukogusid ja seega kasutasin paljude erinevate raamatute abi. Lisaks sellele otsisin materjali ka internetist, kus leidus seda väga rikkalikult. Antud töö eesmärk oli tutvuda nii majanduse enda kui ka selle ajalooga. Lootsin referaadi tegemise
Neoliberalism Mõistet kasutas esimesena 1939 aastal Genfis toimunud konverentsil grupp majandusteadlasi (W.Röpke, W.Eucken, F.A.von Hayek jt). Toona mõisteti selle all majanduspoliitilist konseptsiooni, mis rõhutas konkurentsi riiklikke raame. Pärast II maailmasõda nimetas von Hayek neoliberalismi sotsiaalsete institutsioonide konseptsiooniks. Hayeki teooria on neoliberalismi teoreetiline tuum. Veel esindavab neoliberalismi Chicago koolkond Milton Friedman, Georg Stigler jt. Neoliberalism lähtub klassikalise 7 majandusliberalismi teesist, et turusüsteem kujuneb iseenesest stabiilseks süsteemiks ehk kord on inimese tegevuse, mitte inimese tehtud kava tulemus. Suur hulk Nobeli majanduspreemiaid läks alates 1974 aastast just neoliberalistidele
haridussüsteem Töötajatel kõrged palgad ja Varasemast oluliselt kõrgem Ametipõhine tööturg kõrged oskused tööturule sisenejate Töökogemuse mõju vähene Raske pääseda tööturule haridustase Oskused ülekantavad Tööstaaziga kaasneb oluline Riiklikud programmid tööjõu ettevõtete vahel palgatõus käibekulu vähendamiseks Tööstaaz ei mõjuta töötuks Tööjõu käibekulud kõrged Tööturule kergem siseneda jäämise riski Oskused pole ülekantavad Tööstaazi mõju töötuseriskile teise ettevõttesse on väiksem kui selektiivse
4. Levitati kirjaoskust. Nenede plusside kõrval on ka miinused: 1. Sotsialistliku toomisega kaasnes töö kvaliteedi ja töömoraali langus. 2. Majandus ettevõtete ja tehaste ebaotstarbekas paigutus, ning tootmine mitte vastavalt vajandustele vaid plaanile. 3. Tootmiskriis, mis tekkis ületootmis kartuses. Alaline defitsiit tarbekaupadest. 4. Suurele juhtimis süsteemile vaatamata oli majandus tegelikult juhitamatu. "Korstnasse kirjutamine" ja muu sarnane isetegevus. 5. Korruptsioon ja hariduse tähtsuse langus. SOTSIALISMI LANGUS. ÜLEMINEK TURUMAJANDUSSE Eriti ilmseks muutus sotsialistlike riikide mahajäämus kapitalistlikest 1960datel aastate teisest poolest. Kui enamarenenud riikides hakkas välja kujunema teenindus- ja infoühiskonnale omased jooned. Sotsialistlikud riigid jäid välja arvutite massilisest levikust. Arvutite juurutamisele oli vastu hiiglaslik, ülepaisutatud juhtimis aparaat ja ametnikkond ning totalitaarne
ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele; * postkeinsistlik majandus on just ebastabiilne ja isekorrigeerivaid jõude pole olemas, iseeneslik tasakaal ei saabu ka pikema aja jooksul. Tänapäeval on raske leida majandusteadlast, kes tunnustaks ühe koolkonna kõiki aspekte; enamik majandusteadlasi on seotud rohkem kui ühe konkreetse grupiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
