Varakeskaeg Keskaja algussündmusteks võib pidada: a) Rooma impeeriumi pealinna üleviimine Konstantinoopolisse aastal 330 b) Rooma riigi kaheks jagamine 395. aastal c) viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal Keskaja lõpusündmusteks võib pidada: a) 1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut b) Ameerika avastamist 1492. aastal c) 1517. aasta reformatsiooni Saksamaal Keskaja periodiseering: 4. 10. sajand varakeskaeg : Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine 11
Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga
Keskaja algus ja lõpp: ALGUS: 476 Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamine LÕPP: 1453 Konstantsinoopoli vallutamine 1492 Ameerika avastamine 1517 usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Mõisted: SENJÖÖR suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL maaisand FEOOD maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG viikingite kuningas
I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.)
Tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekul (vabad mehed). · Pealike tähtsam positsioon, kuninga suguvõsa põlvnes jumalaist. c. Rahvasterändamine (375-568) · Ajendiks hunnide (türgi soost rändkarjakasvatajate) tungimine Aasiast Euroopasse 375.a. · Põhjuseks ilmastiku jahenemine, elanikkonna juurdekasv ja maa nappus. · Tagajärjeks Lääne-Rooma häving ja germaanlaste riikide tekkimine: Läänegootide Vallutasid ja rüüstasid Rooma linna (410). riik Asustasid I barbarite kuningriigi Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Kataloonia lahing). Vandaalide Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid riik Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism).
KESKAEG (medium aevum) Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4. saj Suur Rahvaste rändamine 376 viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus) 2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb. 1492 Columbus jõudis Ameerikasse 1517 Reformatsiooni algus(Marthin Luther)
Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid
Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli?
Merovingidel oli peaminister majordoomus. Karl Suure ajal saavutas riik suurima võimsuse, vallutati langobardide kuningriik. 4. Iseloomusta viikingite ühiskonda ja nende vallutus- ning avastusretki. Viikingid olid Skandinaavia vabad mehed, nad elasid pikimajades. Otsustati asju tingil=rahvakoosolekul. Nad olid elukutselised sõjamehed. Viikingite aeg lõppes siis kui ristiusk tuli. Taani – Iirimaa. Rootsi – Bütsants. Norra-Island. 5.Võrdle feodaali ja talupoja elu Feodaal Talupoeg Valitseb Värvilised valdusi riided Osaleb Maad ei oma sõjakäigul Saab vaid Rendib talu poeg Annab talu Relvaõigus puudub 6. Mis on tsunft, kirjelda tsunftikorda. Jutusta, kuidas õpipoisist sai meister. Tsunft on käsitööliste ühendus(ühe ala meistrid). Töö käis põhikirja järgi. Õpipoiss-sell-vandersell-meistritöö. Õpipoisiks sai vaid kristlikust perest poiss. 7
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod Clodovech *Tema valitsemise ajal haarasid kogu Gallia endale frangid. 496. aastal võtab ta kastu katoliikliku ristiusu. Karl Martell *Reformib sõjaväekorraldust (sadulajalused, pikk ja raske mõõk, raskeratsavägi) *Tõrjub tagasi araablaste rünnakud *Karolingide dünastia esindaja *Esimene Frangi riigi hertsog Pippin Lühike *kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale *rajab kirikuriigi Karl Suur *Vallutas juurde uusi alasid *Alistas ja ristis saksid *Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks *Riigis oli rahu ja kord *Polnud kindalt pealinna *Karl sõitis mööda riik iirng ija korraldas riigi asju *Lemmiklinn Aachen *Pidas lugu kultuurist ja haridusest *Õukond oli kultuurikeksus *Kool Aachenis
KESKAEG 5saj -16 saj Keskaeg jaguneb: · Varakeskaeg 5 saj-11 saj On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk. Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted( vasalliteet) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11 saj võtavad ristiusu vastu ka põhjmaade valitsejad ja feodaaltsivilisatsioon levib ka põhjamaadesse
Varakeskaega iseloomustavad märksõnad: Linnaelanike arv langes, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati, suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, saksid jt). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug- Idast ja olid sunnitud liikuma läände klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul oli oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid
pilves ilmaga päikese asukohta,merel orienteerumiseks.BÜTSANTS-ida-rooma aladel,valitseja JustinianusI,pealinn konstantinoopol(tolle aja suurlinn,praegune istanbul),kreeka keel,vaenlased-germaanlased,bulgaarlased,araablased,türklased,konstantinoopol453 türklaste võimualla,talupojad olid vabad,sõjaväe kohuslased,maksid makse,õigeusu kirik(pea patriarh),1054suur kirikulõhe-ristiusu kirik jagunes lääne-euroopa katoliku ja ida-euroopa õigeusukirik,keisrite ja paavstide võitlus võimu üle;pühapilt e. ikoon,kirillitsa e. slaavitähestik,kõrgem haridus-/kultuuritase,enamus mkäisid koolis.VANA-VENE RIIK-taani ja ungari aladel, elasid ida-slaavlased soomlased varjaagid,algkodu Dnepr jõe ääres,862 kutsuti valitsema varjaagipealik Rjurik,882vürst Oleg vallutas Kiievi,988vürst Vladimir võtab vastu bütsantsi õigeusu,11saj killustus vürstiriigiks millest tähtsamad olid
Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes. Riigi jagamisel poegade vahel, tulid vennatapusõjad. Kujunesid suured piirkonnad, mis allusid majordoomustele. 560. vallutas Itaalia langobardid. Ariaanlikul kujul ristiusk, Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust, vaenulikud suhted Rooma põliselanike vahel
tööstusrevolutsioonini *kirik muutub hullult tähtsaks Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud? Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks? Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne-Rooma keisri aastal 476 pKr Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr Bütsants e Ida-Rooma Bütsantsi tõus ja langus 395.a jagas Rooma keiser Theodosius Suur Rooma impeeriumi kaheks: lääne- ja idaosaks. Juba varem oli Constantinus Suur toonud riigi pealinna Roomast üle Byzantioni e Konstantinoopoli (praegu Istanbul). Lääne-Rooma variseb kokku, aga Ida-Rooma impeerium jääb püsima veel tuhandeks aastaks. 11.saj hakkavad Bütsantsi aladele tungima türklased-seldžukid. Keiser palub abi paavstilt - suur sõjavägi aitab → alguse saavad eurooplaste ristiretked Lähis-Itta ja Väike-Aasiasse.
Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d
Valmistumine ajaloo KT’ks 1. Mis on keskaeg? a. Keskaja mõiste, keskaja alguse probleem? Keskaja mõiste tuli kasutusele renessanssiajal, sai halva mõiste valgustusajastul. Keskaja alguseks loetakse viimase Rooma keisri Romuluse tõukamist troonilt 476 a. b. Milliseid etappe on keskajas võimalik eristada? Varakeskaeg, kõrgkeskaeg ja hiliskeskaeg. c. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned Senjööril oli sõltlane vasall, kellele ta andis maad ja vastutasuks teenis vasall teda. Feodaalile v läänimehele andis kuningas vastavalt kas feoodi v lääni. Maaga käisid kaasas ka pärisorjad, kes ei tohtinud maalt lahkuda- sunnismaised. 2. Rooma rahu lõpp a. Kuhu ulatusid Rooma rahu piirid? Rooma jagunes kaheks: Lääne-Rooma, mis lagunes ja Ida-Rooma, millest sai Bütsants. b. Keldid, germaanlased – nende peamised asustatud alad. Keldid rändasid tänapäeva Inglismaa aladele ning germaanid liikusid hunnide tõttu tänapäeva Itaalia aladele.
Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus 2) Kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus 3) Areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4) Tsunftikäsitöö õitseaeg
· madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood · Naturaalmajandus- ühes piirkonnas valmis, peaaegu kaubandust polnud · Algasid Ristisõjad (1096-1270) Hiliskeskaeg 13-16 saj. Sellest eristatakse veel kõrgkeskaega. u 15-st saj algas üleminekuperiood mis osades piirkondades jõudis varauusaega Iseloomustas: · Feodaalsuhted hakkasid lagunema, nõrgenema
338- 146 eKr (või 30 eKr) · Hellenistlike riikide kujunemine, hellas- kodumaa (Kreeka) · Kultuur levis (eriti itta) tänu Aleksander Suure (Makedoonia) sõjaretkedele (334-326 eKr) · Aleksander Suur (juhtis riiki 336- 322) oli Philippose poeg, kreeka kasvatus,õpetaja- Aristoteles · Kreeka keelest maailmakeel · Kreeka kultuuri, tsivilisatsiooni langus · 146 eKr roomlased vallutavad Kreka põhiala · Vahemere idaosa hellenistlike riikide allutamine Rooma ülemvõimule 30 eKr. · 30 eKr langeb viimae Hellenismi riik (valitsejaks Kleopatra) 3.Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. Lk 107-114 Polis- sõltumatu, omavalitsemisel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ja poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: a) kodanikud ja B) mittekodanikud. Kodanikud : Täisealised vabad mehed, kellel oli kohus kaitsta riiki. Mittekodanikud : Naised, võõramaalased ja orjad
• Hellenistlike riikide kujunemine, hellas- kodumaa (Kreeka) • Kultuur levis (eriti itta) tänu Aleksander Suure (Makedoonia) sõjaretkedele (334-326 eKr) • Aleksander Suur (juhtis riiki 336- 322) oli Philippose poeg, kreeka kasvatus,õpetaja- Aristoteles • Kreeka keelest maailmakeel • Kreeka kultuuri, tsivilisatsiooni langus • 146 eKr roomlased vallutavad Kreka põhiala • Vahemere idaosa hellenistlike riikide allutamine Rooma ülemvõimule 30 eKr. • 30 eKr langeb viimae Hellenismi riik (valitsejaks Kleopatra) 3.Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. Lk 107-114 Polis- sõltumatu, omavalitsemisel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ja poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: a) kodanikud ja B) mittekodanikud. Kodanikud : Täisealised vabad mehed, kellel oli kohus kaitsta riiki. Mittekodanikud : Naised, võõramaalased ja orjad
Võim koondus majordoomuste kätte. Karolingid (8-10. sajandil). Aluse pani Karl Martell. Toimus sõjaväereform ning kirikuriigi asutamine. Tema poeg, Pippin Lühikene, tugevndas sidemeid paavstiga paavst vajas abi konfliktis langobardidega ning Frangi kuningas vajas toetust kuningatiitli pälvimiseks. Sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini Frankide kuningaks. Mõni aasta hiljem läks Pippin aga paavsti kaitsma langobardide eest, võidetud ala Rooma ja Ravenna ümbruse kinkis ta paavstile, kuhu tekkis kirikuriik. 3)Suur rahvasterändamine. Sai alguse 4. sajandil seoses hunnide liikumisega ning lõppes 6. sajandil. Hunnid, pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, ajasid liikvele germaani hõimud, kes elasid Rooma piirialadel. Hõimud tungisid Rooma aladele ning peale Lääne-Rooma Keisririigi langemist, moodustasid sinna oma riigid. HUNNID olid kirjaoskamatud, kuid nende kohta saadi infot teiste rahvaste ülestähendustest
Freja- Freji naine,kes oli eeskätt viljakusjumalanna.Nädalapäevadest kannab ta reede nime. Loke-aaside perekonna vaenlane,kes oli saatana osa etendav hiiglane. Ansgar-benedaktiini munk, kes 829.aastal saadeti Karolingide riigist Rootsi . Alfred- Inglismaa kuningas Edgar- kuningas, kelle valitsusajal suutsid anglosaksid alistada normannide valdused Kirde-Inglismaal. William I-ehk William Sohilaps.oli normandia hertsog.. Constantinus Suur- keiser,kes tunnistas ristiusu Rooma riigis lubatuks Milano ediktiga aastal 313. Püha Bonifatius-sakslaste ristija,kes oli Roomast lähtuva misjonitöö innukamaid läbiviijaid. Hieronymus-õpetlane ja munk,kes 4.sajandil tõlkis Piibli paavsti ülesandel ladina keelde. Ambrosius- oli Milano piiskop, keda peetakse neljanda sajandi kõige mõjukamaks vaimulikuks. Augustinus- oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak,
lagunemine, ühtse raha kadumine; Ladina keele ja barbarite keele segunemine, kristlus, piibli tõlkimine Keskaja perioodid: Lääne-Rooma riigi lagunemine 476 I Varakeskaeg (5.-10. saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad -lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid -haridus oli kohustulik, avatud seisus (kõik võid saada preestriks); tsölibaat II Aadlikud- sõdurid -isand e senjöör -isanda sõjamehest sõltlane vasall -vasallid said sõjateenistuse eest maatükki (lään e feood) kasutada -vasallidest said kohalikud asevalitsejad III Talupojad- töötegijad -orjad ja vabad talupojad
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod. Chlodovech- tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsusajal pandi kirja Saali õigus- oli saali frankide tavaõiguste kogum. Karl Martell- tema valitsemisajal toimus Poitiers lahing, kus araablaste pealetung peatati. Tema valitsemisajal tehti ka sõjavarustuses 2 suurt muudatust: võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetamine suurendas terariista löögijõudu mitmekordselt. Nii saigi aluse tema valitsemisajal raskeratsavägi, mis püsis pikalt võitmatuna. Kuid kuna kogu selle krempli üleval hoidmine nõudis palju raha, siis leidis Martell lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmises, adnes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele
tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frangid, anglid 3.Lääne-Rooma langes rahvasterändamise käigus, 476 viimase keisri kukutamine. Oli nõrk ja lõhestunud., üsna vaene, ei panustanud nii väga sõjandusse. Ida-Roomal soodsamad geogr
Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küsimus!!! Peatükk 4 Frangi riik tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele (tänapäeva Prantsusmaa alad). Selle
Põhjused: Ilmastiku jahenemine, paremate tingimuste otsimine, rahvastiku juurdekasv ja toitva maa nappus. Tagajärjed: Barbarite riikide teke, Lääne-Goodid (hispaania), Frangid (prantsusmaa); Ida Goodid- pealinn on Ravenna (Itaalia); Angosaksi kuningriigid, Vandaalis Põhja- Aafrikas; toob kaasa kultuuride segunemise; Vahemeremaades ja uutes riikides- ladina keel. Põhja-Euroopa pool germaani keel. P.S. need goodid jne ongi germaanlaste hõimud. Milles seisnesid Lääne-Rooma Languse ja Ida- Rooma püsima jäämise põhjused:Rändrahvaste sissetungid(germaanlased); sõjavägi barbariseerus; laostumine; orjad; asukoht; vabade talupoegade arv. Bütsantsi riidi I õitsengu aeg:395- 1453.a. ehk Ida-Rooma keisririik, aga õitseng oli 527- 565 .a. ; oli Keiser, kõrval tegeles riiginõukogu ja senat, mis oli piiratud volitustega. Keiser nimetab ka kirikupea. Elav kaubavedu, soodne asukoht. Vabade talupoegade maavaldused säilisid ja suurenesid 7.saj asendati
kujunevad romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg 11.saj algus 14.saj. Iipool. Õitsenguperiood Hiliskeskaeg 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Kõrgkeskaeg 13.saj. Uus kriis, üleminekuajastu algus.(kliima halvenemine, 100-aastase sõja puhkemine, Euroopat laastav katk Must Surm, demograafiline tagasilöök) Feodaaltsivilisatsioon ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. Rooma rahu Lääne Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd. Caracalla edikt Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid avati äärealade asukaile, kelle maailmavaade erines roomlase omast kultuuride kokkupõrge. Hunnid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise,millest hiljem tekkisid Sks,Pr,It Karl Martellvõitis Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Eur-s, maj Pippin Lühikeandis kesk-It paavstile valitseda,pannes aluse kirikuriigile,frankide kuningas Karl Suur- vallutas It-s langobardide kuningriigi,sai kuningaks,alistas Pürenee poolsaare lõunaosa,sakside alistamine,keisrivõimu taastaja(800 sai Rooma riigi keisriks) Ludvig Vagaviimane,kes hoidis riiki ühtsena *Ida-frangi riik= Sks,Lääne-Fr = Pr,Lõuna-Fr lagunes. Feodalism- ühiskonna korraldus,kus valitses vasalliteet-senjoori-vasalli suhted,mõisamaj,pärisorjus,katoliku kirik Feodaalsuhete kujunemine: aluse pani Karl Martelli sõjaväereform; et luua raskeratsavägi,anti sõjameestele maa koos talupoegadega,kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütluse kiht Feood-
Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama germaanlasi. Germaanlaste pealikke edutati, et vältita Lääne-Rooma lüüasaamist ning selle tulemusena hakkas Lääne-Rooma germaniseeruma. Germaanlased tungisid Rooma riigi aladele ja rüüstasid selle 410. aastal. Germaanlased asusid elama Galliasse