Rikkaks saamise õpik – J. Roosaare Ei ole hea üle oma võimete tarbida või võõrast vara laiali jagada. Pettusega kaugele ei jõua. Ettevõte, kus pead ise 100% ajast kohal olema, sind rahaliselt vabaks ei tee. Häid töötajaid madala palgaga on raske leida. Ära investeeri seda raha, mida sa kaotada ei saa. Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige. Esimene osa Nagu ütlevad ka paljud teised, siis Roosaare arust saab rikkust mõõta ajas, mitte rahas. Ehk kui sa lõpetaksid töötamise täna, kui kaua sa saaksid veel elada? Kui sul on kogutud 24 000 eurot ja igakuised elamiskulud on 1000 eurot, siis on sinu rikkus 24000/1000=24 kuud ehk 2 aastat. Rikkus oleneb inimeselt inimesele ja kui sa endale selgeks teed, mis tähendab sinu jaoks individuaalselt rikas olemine, saab raamatuga edasi minna. Järgmiseks on vaja seada eesmärk, Roosaare arust on üks parimaid reegleid eesmärkide seadmiseks SMART. Eesmärk peaks olema
Tarbimine ja säästmine Tarbimine ja säästmine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Säästmine kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimisele. Sissetulek: 1. Palk 2. Rent 3. Intressid 4. Kasum Lorenzi kõver - iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt. · Punkt D näitab, et vaeseimad 20% elanikkonnast saavad vaid 5,0% kogu rahvatulust · Punkt E iseloomustab alumise 50% elanike osatähtsust rahvatulu jaotumises (19,8%) · Planeerimine ja eesmärkide seadmine Raha pole paraku kunagi nii palju, et jätkuks piiramatult kõige jaoks, mida hing ihaldab. Seetõttu tasub oma rahaasju planeerida ja eesmärke seada, et läbimõeldult õigel ajal valikuid teha ning olla valmis ka ootamatusteks.
Ettevõtjaid püüavad saavutada edumaad, tooted kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates ostavad. Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetustehingus kasumit. Ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja teenuseid. Konkurents on müüjate võistlus ostjate pärast ja ostjate võistlus müüjate pärast. Konkurents on kasulik majandusele tervikuna: Madalamad hinnad Ettevõtjad võistlevad turul tarbijate raha pärast alandades müügihind. Rohkem töökohti. Kõrgemad palgad ettevõtjad võistlevad omavahel, et saada paremaid töölisi. Parandab kvaliteeti mida kvaliteetsem on ettevõtja toode, seda suurem on tema edumaa konkurentide ees. Ressursside efektiivsem kasutamine- ettevõtjad püüavad pidevalt vähendada kulusid, et suurendada tulusid. Turg on koht, kus toimub vabatahtlik vahetus. 1)Firmade arv turul 2)kontroll hinna üle 3)toodete eristamine 4)pääs turule Nende tunnuste alusel võib eristada järgmisi turustruktuure ehk konkurentsi liike:
osutamisele. Ettevõtetes siis ei tooda üks inimene kõike ise, vaid iga etapi juures on sellele alale spetsialiseerunud inimene Näiteks: Keevitaja ning kokk Mõlemal on oma kindlad tööülesanded ja nad on sellele kindlale alale spetsialiseerunud 59. Millised on omavahel seotud majandusringluse sektorid? Kolm omavahel seotud majandusringluse sektorit on: a) valitsus, kaubandusbilanss ja palgad b) valitsus, ettevõtted ja kodumajapidamised c) maksud, valitsuskulud ja palgad d) maksud, kasumid ja palgad. 60. Millised on kõige tõenäolisemad toote pakkumise muutumise tegurid? Kõige tõenäolisemad toote pakkumise muutmise tegurid on: a) Tootmiskulude muutus ( aga ka näiteks tootjate ootused tulevase hinna suhtes ). Toovad kaasa pakkumise struktuuri muutumise b) Tootmiskulude suurenemine c) Tootmiskulude vähenemine 61
oskuste suurenemine, juhtimisoskuste suurenemine, mastaabiökonoomika. Baumoli seaduse selgitus: Avalikus sektoris kasutatav tootmis-tehnoloogia on tööjõu- intensiivsem võrreldes erasektoris kasutatava tehnoloogiaga. Tehnoloogia arenguga kaasneb produktiivsuse kasv ja palkade kasv erasektoris. Kuna avalikus sektoris ei ole võimalik asendada tööjõudu kapitaliga ja seega suurendada produktiivsust, aga palgad peavad olema konkurentsi- võimelised erasektoriga, siis on tulemuseks avalikus sektoris sama väljund suuremate kulutustega . Fiskaalne selgitus: Kompleksne ja kaudsetest maksudest koosnev maksusüsteem võib tekitada fiskaalse illusiooni, mis võib viia süstemaatilise valitsuskulude kasvuni. Võrreldes lihtsa maksusüsteemiga, mis koosneb otsestest maksudest Meltzer-Richardi mudel: poliitiline mudel- mediaanhääletaja eelistab ümberjaotamist, kui
· Valitsuse otsuste varjuküljed: Stiimulid: need ressursid, mida valitsus kasutab, ei kuulu neile endale, informatsioon: valitsuse otsuselangetajatel ei pruugi olla infot tarbija soovi kohta ehk lähtuvad oma soovidest, erihuvid: lobitöö kaudu saada eeliseid, tegutsetakse oma huvide nimel. · Valitsuse kulutused: toetused ja teised tulusiirded, riigikaitse, intressid riigivõlalt, toetused kohalikele omavalitsustele, avaliku sektori palgad. · Valitsuse tulud: füüsilise isiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, käibemaks, aktsiisimaks, muud maksud ja trahvid. · Eelarve defitsiit riigivõlg ehk eelarve täielik ära kasutamine ja puudujääk. · Eelarvet kontrolli all hoida: koostada mitme aasta ellarve, strateegia, et näha ette pikaajalisi kulutusi, maksute tõhusam kogumine, maksusüsteemi optimeerimine, laenata ainult investeeringuteks, mitte jooksvate kulude katteks.
Majandustsükli langusfaasi iseloomustus. Tarbijad hakkavad vähem ostma, eriti kestvuskaupu. Suurenevad ettevõtete valmistoodangu varud. See sunnib vähem tootma, kahaneb tegelik RKP. Järsult vähenevad ettevõtete investeeringud. Langusfaasi pikenedes hakkab süvenema tööpuudus. Tootmise kokkutõmbumine vähendab tooraine nõudlust, selle hinnad alanevad. Kuna tööjõudu vähendati, siis palgad eriti ei alane. Vähenevad ettevõtete kasumid, dividendid, lihtaktsiate hinnad. Börsil tekkinud müügibuum vähendab veelgi hindu. 14. SKP kulutuste meetodil - näitab kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhinda. SKP = C + I + G + (X - M) • Tarbimiskulutused (C) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul (nende rahaline väärtus) + • Investeerimiskulutused (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade ostmiseks
72. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2011? Mis on kõige suuremate muutuste põhjused (kirjelda perioodi 2006-2010) Majanduse kasvuperioodil on inflatsioon olnud suur, languse perioodil väiksem. Al 2006 algas Eestis kiire majanduse kasv, mis tõi kaasa kiire palkade ja hindade kasvu, 2008 aastal aga algas ülemaailmne majanduskriis, mille tagajärjel vähenes inflatsioon paljud inimesed olid töötud ja palgad pigem vähenesid mis tõid alla ka kaupade hinnad, 2009 aastast on majaduslik olukord parem ja ka inflatsioon suurenema hakanud. 73. Mida saab teha Eestis valitsus inflatsiooni pidurdamiseks? · Piirata valitsemissektori ehk avalikus sektoris töötajate arvu ja palga kasvu · Kehtestada karmim eelarvedistsipliin ehk suunata enam kui 3% ülelaekuvast eelarverahast reservi · Muuta investeeringute prioriteediks haridus, et toetada kohanemist suurema lisaväärtusega tootmisele
Rahanduse arvestus 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? 1) peab olema riik 2) kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart
tootmistegurite poolt loodud. *RKP arvestamine toodangust - RKP arvestamisel kasutatakse ainult LÕPPTOODANGUT. !!!RKP arvestamine lähtudes tuludest!!!! – • Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Tulu saadakse tootmistegureid (töö, maa, kapital) kasutades. 1) palk – tasu tööjõu teenuse eest ja kasum – ettevõtte omaniku tulu; 2) rent – tasu maa kasutamise eest; 3) intressid – intressitulu laenudelt jm. investeeringutelt. RT = palgad + rendid + laenutulud • Eelpool nimetatud tulud on inimese jaoks tulud, ettevõtte jaoks aga kulud. Ettevõttel on aga kulusid, mis ei laiene kellelegi tegurituluna. N.: aktsiisimaks, käibemaks, mis on küll lülitatud tootehinna sisse ja riik saab tulu, aga see tulu ei laiene ühegi ülalmainitud tulunäitaja koostisesse. Neid kulusid nimetatakse kaudseteks maksudeks. • komponent, mis ei lähe ühegi tulunäitaja koostisesse, on amortisatsioon (s.o
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajä
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajä
'' ÜTHI ühtlustatud tarbijahinnaindeks, mille aluseks on iga riigi ostukorv 68. Kirjeldage, milline on Eestis olnud inflatsioon perioodil 1995-2013. Suurimate muudatuste põhjused. Majanduse kasvuperioodil on inflatsioon olnud suur, languse perioodil väiksem. Al 2006 algas Eestis kiire majanduse kasv, mis tõi kaasa kiire palkade ja hindade kasvu, 2008 aastal aga algas ülemaailmne majanduskriis, mille tagajärjel vähenes inflatsioon paljud inimesed olid töötud ja palgad pigem vähenesid mis tõid alla ka kaupade hinnad, 2009 aastast on majanduslik olukord parem ja ka inflatsioon suurenema hakanud. Inflatsiooni tipp, 11 %, jõudis kätte 2008 suve alguses. Inflatsioon hakkas vähenema 2008. aasta keskpaigas, kui toiduainete ja energia hindade muutus võrreldes eelmise aastaga järsult vähenes. Inflatsiooni vähendas eriti langev kütusehind. 2009 jaanuaris oli inflatsioonitase kaheksa protsendi ringis" (EPL). 5% hinnatõus paigutas Eesti 2011
- anda töölistele võimalus ja innustada neid tegema tootmisprotsessis täiendusi, tõstma selle efektiivsust ning vähendama tootmisjäätmeid. Püsivkulud Püsivkulud jäävad samaks, vaatamata firma tegevuse mahule. Amortisatsioonieraldised, insenertehnilised kulud, kulud ruumidele (üür, küte), juhtide palgad, laenuintressid. Muutuvkulud Muutuvkulud on sellised kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega. Tööliste palgad (tunni- või tükitasu), energia, toore. Kogukulud Kogukulud on püsi- ja muutuvkulude summa. Kahaneva tootlikkuse Kahaneva tootlikkuse ehk kahaneva toogi seadus ehk kahaneva toogi ütleb, et kui püsivatele tootmisressurssidele (nagu
Seepärast ongi nimi kaudne, et firma ei pea kellelegi rahalisi väljamakseid tegema. TOOTMISKULUDE LIIGID jaotus: 1. PÜSIKULUD (Kp) teatud tootmistegureid on vaja minimaalsel hulgal, olenemata sellest, kas ettevõte mingit produkti üldse toodab või mitte (see ei sõltu toodetud produkti hulgast). N.: ettevõtte juhi palk, telefoni kuutasu. 2. MUUTUVAD TOOTMISKULUD (Km) kõik ülejäänud kulud, mille suurus sõltub otseselt tootmismahust. N.: tooraine, tööliste palgad, telefonikõnede tasu jms. KOGUKULU (KK) = Kp + Km jaotus: 1. PIKAAJALISED KULUD - pikaajalise perioodi jooksul jõuab ettevõte oma tootmist täielikult kohandada vastavalt muutunud turu nõuetele. N.: hooned, sisseseaded, laiendamine, ehitamine 2. LÜHIAJALISED KULUD lühiajaliselt pole ettevõte suuteline muutma fikseeritud tootmiskulusid, s.t. muutma oma suurust. Lühiajaliselt saab ta
Rahanduse arvestus Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Väärtuse mõõt, maksevahend, akumulatsioonivahend, kogumisvahend, vahetusvahend, arvestusühik 5. Raha liigid Kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha. 6.Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, jagata
Laenude liigid Eluasemelaen. See on pikaajaline laen, et osta maja või korterit. Tavaliselt annavad eluasemelaenu pangad. Eluasemelaenu makstakse tagasi kuumaksetena kogu laenuperioodi vältel. Autoliisingud. Pankadest ja liisingufirmadest on võimalik saada laene spetsiaalsete ostude jaoks, nagu näiteks auto soetamiseks. Tavaliselt maksavad inimesed selliseid laene võrdsete kuumaksetena. Järelmaksud. Järelmaks võimaldab osta kuni kindla piirini ilma sularaha maksmata. Intressi võetakse kasutatud krediidilimiidilt ( s.o. veel tagastamata järelmaksu summalt). Krediitkaardid. Krediitkaart on järelmaksu liik, mis võimaldab omanikul osta mitmest erinevast kohast. MasterCard ja Visa on meil kõige enam levinud rahvusvahelised krediitkaardid. Krediitkaardiga sooritatud ostude eest tasub kaardiomanik järgneva kuu kindlaks määratud maksepäeval. Riiklik õppelaen. Eestis on õpilasel või üliõpilasel võimalik saada riigitagatisega õppelaenu, mille tagasimaksmine algab al
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Virve-Hella Kruus OSTUOTSUSTE LANGETAMINE JA MAJANDUSLANGUSE MÕJU OSTUOTSUSTELE. Ainetöö Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada kas ja kuidas on muutunud küsitletud inimeste ostuotsuste langetamine ja üldised tarbimisharjumused ning millist mõju on avaldanud inimestele majanduslangus. Antud töö peamisteks ülesanneteks on selgitada välja: · Vastajate üldised tarbimisharjumused; · Igapäevaste kaupade ostmise sagedus ja peamised ostukohad; · Ostu- ja toitumisharjumuste muutused; · Allahindluskampaaniate ja/või eripakkumiste tähelepanek ning mõju ostuotsute langetamisel; · Igapäevaste ostude planeerimine ja impulssostude osakaal; · Tooted
kujul. Käsumajandus ehk plaanimajandus on majandussüsteem, kus kõiki tootmise ja jaotusega seotud otsuseid teeb riigi keskvõim. Iseloomulikud tunnused: · tootmise ja jaotusega seotud otsused teeb üks keskus või majandussubjekt (riigi keskvõim või selleks volitatud asutused), · üksikisikute omandiõigus on piiratud, · piiratud on nii tootjate (N.: kohustuslikud plaaniülesanded) kui · tarbijate vabadused (N.: riiklikult fikseeritud palgad, osade toodete jaotamine tsentraliseeritult). Tänapäevastest majandussüsteemidest ei esine ilmselt ükski taolises vormis puhtal kujul, pigem saame rääkida segamajandusest, mis sisaldab nii turu- kui ka käsumajanduse elemente ja millele lisanduvad nn. tavamajanduse mõningad jooned. Ükskõik missuguses turumajanduslikus riigis saame rääkida ikkagi vabast turumajandusest, mida riigivõim kaudselt reguleerib. 5 2
Rahanduse kordamisküsimused I osa – raha ja rahasüsteemid 1. Rahanduse mõiste Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või k
Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine Eestis Kuni 1918 valitsejariig
üheselt ja mugavalt seostada teatud lõpptootega. Näiteks mööblitootja põhimaterjaliks on puit, trükikoja põhimaterjalideks aga paber ja värv. Analoogiliselt põhimaterjalile loetakse põhitööliste palgakuluks nende tööliste palk (koos sotsiaalmaksu ja erisoodustustega), kelle tööd saab raskusteta seostada teatud lõpptootega. Põhitööliste palgakuluks on näiteks mööbli kokkupanijate ja trükitööliste palgad. - Tootmise lisakuludeks loetakse kõik tootmiskulud, mis ei ole liigitatud põhimaterjalikuluks või põhitööliste palgakuluks. * Mõned materjalid võivad küll olla valmistoodangu koostisosaks, kuid neid ei ole võimalik (pole otstarbekas) seostada teatud lõpptootega (näiteks mööblitööstuses kasutatav lakk ja liim); selliseid materjale nimetatakse abimaterjalideks ja nende soetusväljaminekud lülitatakse tootmise lisakuludesse. Tootmise lisakulude ülevaade: 1
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" 1. Rahanduse tekkimise eeltingimused: · peab olema riik; · kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad; 2. Rahandus - majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted 3. Rahanduse valdkonnad: · riigi rahandus; · ettevõtete rahandus; · tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; · üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus; 4. Raha põhifunktsioonid: · vahetus-vahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon; 5. Raha omadused: · stabiilsus · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus: · Sularaha · Krediitkaart · Jooksevkonto · Lühiajalised riigi v
FINANTSJUHTIMINE- JA ANALÜÜS Andres Laar Andres Laar 2008 2007 KURSUSE EESMÄRK JA SISU Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga. Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise tegevused finantsanalüüs kapitali juhtimine rahakäibe juhtimine eelarvete süsteem ja prognoosimine raha hankimine ja paigutamine investeeringute analüüs väärtusjuhtimine Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit Hinnata kapitali hinda ettevõttes ja turgudel Hinnata ettevõtte äriprojekte nende tasuvuse põhjal
mis palgapäeval kontole laekub. ,,Peame arvestama sellega, et sissetulekute kasv lähiajal enam niisuguses tempos ei jätku ning võetud laenud lähevad intresside tõusu tõttu kallimaks," põhjendas ta raha säästmise vajalikkust. ,,Seega võtavad need tulevikus suurema tüki sissetulekust kui ehk laenuvõtmise hetkel tundus." Ka aitab headel aegadel säästmine tema arvates peredel paremini toime tulla siis, kui palgad enam nõnda kiiresti ei kasva, ent laenud tahavad siiski maksmist. Laenude võtmine on väga suureks probleemiks Eesti ühiskonnas, samamoodi ka osades teistes Euroopa riikides. Ilmselt on ostuhullus see, mis sunnib inimesi võtma laenu, et ikka edasi tarbida saaks. Enamasti on noored pered laenu võtjateks, et osta endale maja, mööblit, soetada auto või kulutada raha isegi väiksemate asjade jaoks, nagu näiteks arvutid, muusikakeskused jm taoline tehnika
RAHA JA RAHASÜSTEEMID(11-48) 1. Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Väärtuse mõõt-mingi kaup on niipalju väärt,kui palju saab teda turul vahetada teiste kaupade vastu Maksevahend-maksete teostamise vahend Akumulatsioonivahned-väärtuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha-raha,mis on väärtuslik ka muul moel kui raha (nt ehted,relvad,karusnahad,kariloomad e. kõik mis inimesel võiks vaja minna) Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõjakäikudeks hobuseid
inflatsioon. LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS Neoklassikud (liberaalid) väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Liberaalne töölepinguseadus Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Langeva tulu seaduse tõttu tulu iga töötaja kohta väheneb täiendava tööjõu palkamise korral ja firmad palkavad töölisi niikaua, kuni palgamäär võrdsustub viimasena palgatud töötaja tööviljakusega. Duaalsed tööturud koosnevad: Arenenud tehnoloogiaga oligopolistlikest tootmisharudest ehk tuumast Väiksematest viletsama tehnoloogiaga harudest ehk perifeeriast. Neoklassikalise pakkumise ja nõudluse mudel:
1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend, Arvestusühik, Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 6.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Rikaajalised riigi võlakirjad 7.Raha ajalugu Eestis. 1918
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutuse
ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik valiku põhjendus
Kui majanduses on 5 ühikut õunu hinnaga 1 euro kilo ja 1 ühik pirne hinnaga 2 eurot kilo,siis on SKP väärtuseks SKP = 5 x 1 + 1 x 2 = 7 eurot SKP arvesse läheb ainult jooksval aastal toodetud kaupade ja teenuste väärtus! SKP mõõtmise kolm meetodit: SKP sissetulekute meetodil SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod SKP sissetulekute meetod SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN.......................................................................................................22 5. PROJEKTI KIR
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon