Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Millest koosneb väärikus?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
austus, väärikas, teekond, selleni, isekas, unustada, suhtumistInimene peab pidevat võitlust ajaga. Kõige kurjem vaenlane inimesele on homne päev. Inimene küll tunneb, et oleks pidanud kõigele vastu hakkama. Selline vastuhakk on absurd. Võitlus maailmaga. See maailm tihkus ja võõrus on absurd. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camuse järgi? Absurd tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest, millele inimene oma sisimas alati kaasa heliseb. Absurd sünnib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest. Seda ei tohi unustada. Selle külge tuleb klammerduda, sest sellest võivad tuleneda järeldused kogu edasiseks eluks. Absurdi alguseks on elementaarne ja lihtne ,,rahutus". Kokkuvõtted Pascali ja Camuse tekstidest. Camuse Eelkõige arvan, et Camuse kirjutatud müüdi põhjal saaks küsida ainult ühte: ,, Elada või mitte? Ja kui elada, siis mis põhjusel ja milliste tagajärgedega?" Oma elu elades peaks iga inimene jõudma teadusliku tõeni ja elu eesmärgini
nad hindavad inimesi ja olukordi mõtete lugemisega ehk pumm`iga. Sümboolseid verbaalseid eriti ei kasutata. Et keelebarjääri ületada, kasutage fotosid, graafikuid, tabeleid ja numbreid. (Foster 2000:110) Hiina: Kontekst ei ole Hiinas suhtlemisel määrav, kuid see lubab sageli otsest ja vastandavat kõnet. Hiinlased võivad olla järsud ning oskavad öelda ja ütlevadki ,,ei", vastupidiselt jaapanlastele. Kuid kultuuri põhilised nõudmised, nagu konfutsiuslik hierarhia, alandlikkus, austus ja 7 väärikus, nõuavad peenetundelist suhtumist konteksti, milles suhtlemine toimub. Palju kasutatakse sümboolseid väljendusvorme, kas verbaalselt või illustreerivalt (nende kirjakeel on ju sellele rajatud). Sümboolselt rääkimine võimaldab öelda asju, mida ei saa otse öelda (,,Pilt on väärt tuhat sõna" on hiina kõnekäänd). Hiinlased ütlevad ka: ,,See, kes räägib kõige vähem, ütleb kõige rohkem." (Foster 2000:73)
Suhtlemine on väga vajalik organisatsioonile kuna selle kaudu kordineeritakse kogu tegevust. Väga tähtis on partnelussuhe organisatsioonis,mis tähendab kahepoolset võrdsust. Samuti on tavaelus väga tähtis oma teist poolt näha ning tähele panna. Seda suhet tahan iseloomustada järgmiste tunnuste kaudu ning seetõttu katsun need lahtikirjutada läbi oma nägemuse: Kumbki pool pole tähtsam- see tähendab,et kumbki osapool ei tohi olla isekas ja endast niivõrd heal arvamus, et see õõnestaks Teise osapoole enesekindlust. Ma pean olema julge ja enesekindel teadmaks, et mul on õigus oma arvamusele ja eluvaadetele. Kindlasti peavad mõlemad osapooled olema teineteise suhtes võrdsed. Samuti peab teineteisele seda ka meelde tuletama, et ollakse üksteisele tähtsad isegi siis, kui mõni hall argipäev meid kimbutama tuleb. Paarissuhtes ollakse kindlasti võrdsed! Vastastikune austus-
AT1 MÕISTED 1. Organisatsioonikäitumine (organizational behavior) - uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ja huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. 2. Organisatsioon (organization) - on kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel. 3. Indiviid (individual) - on isend, üksikolend. 4. Isiksus (personality) - moodustavad üksikisikule ainuomased tunnusjooned, mis on teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasused või erinevused võrreldes organisatsiooni käitumisega. 5. Taju (perception) - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me: märkame vä
Elis Vink EETIKA Õpimapp Tartu 2009 Sisukord Elis Vink..................................................................................................................................... 1 EETIKA...................................................................................................................................... 1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Eetika ajalugu ja selle mõiste......................................................................................................3 Moraali teoriad............................................................................................................................6 Moraalifilosoofia.........................................................................................................................8 Väljavõte Toomas Pauli artiklist ''Kümnest käsust''.........................................
· ÕIGUSED, ÕIGLUS võrduse, valiku vabaduse ja õigluse printsiibid. Näeb ette, et ressursside kasutamine peab olema efektiivne ja tulemuslik. Igaüks peab tegutsema nii, et saavutaks võimalikult võrdne väärtuste jaotus. See süsteem peab tagama parema koostöö ühiskonnaliikmete vahel. Võib küsida: - Kelle õigusi pean selles situatsioonis arvestama? - Kas austan inimõigusi, inimeste vajadust olla väärikas? - Kohtlen kõiki võrdselt? Kas kõigil on võrdsed võimalused? · VOORUSTE EETIKA eesmärk arendada juhti ja organisatsiooni. Käitumine viisil, nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole. Inimese käitumist peaks juhtima julgus, õiglus, mõistlikkus ja mõõdukus. Eetiline käitumine peab olema vahetu, spontaanne, intuitsioonist juhitud. Oluline on: - Kas käitun ausalt, ausameelselt, väärikalt?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses..............................................................14 3.1. Positiivõiguse
4. Hamlet võitles ka iseendaga. Selle parimaks näiteks oli ,,Olla või mitte olla?". Tal tuli mõte alla anda, kuid ta siiski ei teinud seda, vaid jätkas võitlust oma isa mälestuse nimel. Vastasel korral poleks tema hing enam kunagi rahu saanud. 5. Hamlet võitles ka selle eest, et lõpuni iseendaks jääda, mida ta ka läbi raskuste suutis. Inimesed olid reetlikud, omakasupüüdlikud ning vääritud. Hamlet oli aga aus ja väärikas ning ta ei suutis Claudiusele kätte maksta nii, et ta need loomuomadused säilitas. Ta suutis endale kindlaks jääda ning tegi oma otsused ise kellestki sõltumata. Näiteks Polonius käitus kuninga meele järele, Ophelia elas isa sõnade ja otsuste järgi oma elu.
Antiigist alates räägitakse kolmest standardist: 1. Utilitaristlik 2. Teleoloogiline 3. Deontoloogiline 2 Moraal ( morales kõlbeline ladina k.) Moraal näitab kätte väärtused ; mõte väärtusest. Kõrgeim väärtus elu. KÕRGEMAD VÄÄRTUSED, MORAALIPRINTSIIBID, NORMID JA TAVAD Moraal- inimese käitumist mingi sotsiaalse rühma piires ning suhtumist teistesse rühmadesse reguleeriv põhimõtete, tavade ja normide kogum. (kodanlik, kristlik, kiriklik, orja, orjapidaja jne moraal). Moraalifilosoofia keskendub inimestevaheliste kõlbeliste suhete uurimisele, mille sisuks on kõlbelise käitumise normid, kõlbelised tunded, eesmärgid ja ideaalid. Alternatiivsed seisukohad pretendeerivad aga eetika piiride laiendamisele eetika kui teaduse ja eetika kui õpetuse piirid ähmastuvad. Moraal praktika näidates kätte VÄÄRTUSED I
fašistlikud diktaatorid oleksid olnud tegelikult tema loominguga tuttavad. Machiavelli andis oma panuse keele- ja teadmistekunsti läbi "makjavellismi" , mis on tänaseks omandanud tähenduse, mille kohaselt poliitikas on tähtis ainult tulemus ning indiviid ei pea oma poliitilises tegevuses tundma end moraalinormidest ahistatuna. Psühholoogid tähistavad terminiga "amoraalset, salakavalat suhtumist kaasinimestesse, millega kaasneb küüniline arvamus nende tegusid juhtivatest motiividest", või "usku, et inimesi saab juhtida meelituste, ähvarduste ja tüssamiste abil; püüdu sellist juhtimist ellu rakendada". Tuleb siiski tõdeda, et makjavellism kui nähtus eksisteeris ammu enne Machiavellit ja seda võib pidada niisama vanaks kui poliitikat. Juba Cicero ja Tacitus väitsid, et ühiskonna heaolu (utilitas rei publicae) nimel on moraaliseaduste rikkumine lubatav
Rituaalses mängus hakkab kujunema kangelase ja kangelaslikkuse mõiste. Rituaalidega koos tulevad kasutusele sümbolid. Kõik maailma tähestikud on väljakujunenud maagilistest sümbolitest. Teiste hulgas kujunesid välja ka söömiskombed. .Müütidest sai verbaliseerunud rituaal. Rituaalis jäi saladus sõnastamatuks. Müüdis saladus sõnastati. Samuti õppis laps rituaali kaudu mõistma ümbritsetud maailma. Rituaali kontsentratsioon oli pidu. Peo staadiumid olid: puhastumine, teekond (liikumine jumalate asukoha poole), ohverdamine, jumalikustamine (söödi ohverdatud liha, oldi seksuaalsuhetes). Rituaali üks kindlaid koostisosi ja elutõdede õppimise vorme oli rituaalne tants. Tants oli 3 üks elu õppimise vorme. Zestid olid rituaalse tantsu osa. Samuti oli muusika loodusrahvaste eneseväljenduse üks olulisi komponente. Tema kaudu sai edasi anda ka kõige õrnemaid tundeid.
1. Eetika arengu ajalugu Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes ärieetika välja eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse (common law) maaga, kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad tarb
igapäevaste sotsiaalste suhete mõistmiseks. Kaks põhilist sotsiaalset mehhanismi, mis toimivad sotsiaalses keskkonnas: Tehissituatsioon, aspektid, mis osutavad survele nn, et ta toimiks nii, nagu temalt oodatakse. Eksperimentaatori mõjud. Ärge looge tehissituatsioone lastele! Eneseootuslikud ennustused: 1) Ootused , mis mõjutavad inimese taju ning järgnevat käitumist. 2) Mõjutab ka tajutava isiku käitumist, tajutava suhtumist tajujasse IV LOENG 20.02.2012 NÕUSTAMINE (Tiiu Kadajas) „Õpetaja amet on nagu nakkushaigus - kui hakkab külge, siis on küljes“ PEDAGOOGIKA – õpetamine+kasvatus. PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE – kuna on/kuna pole pedagoogiline? Suhtlemine jaguneb kas dialoogiks või monoloogiks. Loeng on monoloog, seminar dialoog. Kui tegemist on dialoogiga, on kõigil inimestel võimalus kaasa rääkida; monoloogiga räägib ainult üks. NÕUSTAMINE - Nõustaja õpetab ja kasvatab
4. Hamlet võitles ka iseendaga. Selle parimaks näiteks oli ,,Olla või mitte olla?". Tal tuli mõte alla anda, kuid ta siiski ei teinud seda, vaid jätkas võitlust oma isa mälestuse nimel. Vastasel korral poleks tema hing enam kunagi rahu saanud. 5. Hamlet võitles ka selle eest, et lõpuni iseendaks jääda, mida ta ka läbi raskuste suutis. Inimesed olid reetlikud, omakasupüüdlikud ning vääritud. Hamlet oli aga aus ja väärikas ning ta ei suutis Claudiusele kätte maksta nii, et ta need loomuomadused säilitas. Ta suutis endale kindlaks jääda ning tegi oma otsused ise kellestki sõltumata. Näiteks Polonius käitus kuninga meele järele, Ophelia elas isa sõnade ja otsuste järgi oma elu.
puuduta ainult lastekodu, vaid ka ühiskonna- ja kultuurielu. Kasvataja on hea inimene, selline, keda ei saa välja õpetada ega kasvatada; nagu ka usku või armastust. Hea inimene kujuneb kutsumuse toel ja elab ka oma elu kutsumusest jõudu ammutades (Vooglaid 1999). Ülo Vooglaid peab kasvatajat heaks inimeseks, kuid autori arvates jääb neid häid inimesi aina vähemaks, sest hooldajatel on omad eelarvamused laste suhtes. Eelarvamused kujutavad suhtumist lastesse, nende endistesse kodudesse ning laste vanematesse. Arvatakse, et kui laps on pärit näiteks alkohoolikute perest, siis ega lapseski parem inimene ei kasva. Sellised kasvatajad ei saa lastele ka positiivset eeskuju anda ja rääkimata turvalisusest. Lapse individuaalsetele vajadustele pööratakse vähe tähelepanu ja seda väidab ka Kristi Kõiv oma uurimuses. Praegusaegsetes lastekodudes on valdav grupikeskne kasvatusviis. Laste grupiviisilise
lavale. William Shakespeare Kui vale rändab juba pool teed ümber maailma,paneb tõde alles kingi jalga. Mark Twain Inglane on inimene kes teeb midagi kuna seda on alati nii tehtud. Ameeriklane on inimene kes teeb midagi kuna seda pole kunagi varem tehtud. Mark Twain Lootuseta on see kes ütleb jumalaga hetkel mil teekond tumeneb John Ronald Reuel Tolkien Vähe haaval....jõuad kaugele. John Ronald Reuel Tolkien *** Esimene mees kes võrdles noore naise põski roosiga oli arvatavasti poeet,esimene kes seda kordas oli arvatavasti idioot. Salvador Dali Surm on palju universaalsem kui elu,kõik surevad aga mitte kõik ei ela.
Vajab meelemuutust. * Eksistents on juhuslik, pole suuremat eesmärki. * Seksuaaleetika. * Augustinus ütles, et seksuaalsus on püha ainult laste saamise eesmärgil. * Tänapäevaühiskonnas naine kui suguorganite kogum. * Suurim seksuaalorgan on pea. * Armumine on puhas keemia, peas. * Eesmärgiks näidata seda, et kaks inimest on võrdsed. * Heratomaania. * Elame liberaalses ühiskonnas, kus kõik seksuaalsed teod on lubatud. * Seksuaalne sõltuvus kasvav probleem. Selleni viib pornograafia ja varases eas toimunud seksuaalne ärakasutamine. Toodab kaksikelu ja üksindust. * Suhe võib kujuneda ka sõprusest. * Sõprus -> armumine -> sügav, kestev suhe (kooselu, abielu). Armumine -> tihti Seks -> peaks kuuluma abielu juurde. * ,,Sõprus" jäetakse sageli välja. * Miks seks? 10 Lähedus. 11 Nauding. 12 Liigi kestmine -> järglased. * Seksuaalsest küpsusest saab rääkida siis, kui inimene on valmis vastutust võtma. Ning
Antiik Platon Armastus Armastus on tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus. On aga ka eros meeleline armastus armastus abikaasa vastu. Tajutakse meeltega. Viitab ka Sokratesele, et armastus ei saa olla täiuslik, sest siis ei oleks püüdlusi. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles leidub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Õnnelik elu kooskõlas loomutäiusega. Kõik pürgib hüve/headuse poole ning kõige elava eesmärgiks on õnn. Valitsemisest Ideaal on filosoofide valitsemine (seega monarhia või aristokraatia). Kaks võimalust: kas filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks. Demokraatlik inimene tahab ju vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab just sellest demokraatias valitsevast seadusetusest. Epikuurlased Õnn on teatud seisund (rahulikkus). Saavutatakse vooruse läbi. Õnnelik elu on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. Aristoteles Sõprus Leidis, et linnriike hoiab koos just sõprus. Sõprus ise aga on üldmõiste
tegelikult toimunud. /9/ Enimlevinenud suhtlemine toimub rääkimise ning kuulamise teel. Samuti kasutatakse äritegevuses ka väga palju kirjalikku suhtlust. Kuid suulise suhtlemise eeliseks on kohese tagasiside võimalikkus, samas aga puudusteks see, et inimene ei pruugi kuulata korralikult ja tähelepanelikult ning seega jätta märkamata kõige olulisema. Ka võib kuulaja sõnumist mitte aru saada või lihtsalt selle unustada. /9/ Selleks, et sõnum jõuaks võimalikult täpselt ja muutmatul kujul inimeseni, kellele ta oli mõeldud, on vaja pingutusi teha nii sõnumi saatjal kui ka vastuvõtjal. Suhtlemine on nagu kahe-suunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja peab olema valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit. Tihtipeale aga ongi suhtlemisel kõige suuremaks taksituseks halb kuulamine. /5/
Samas on minu arvates kindlasti vajalik, et inimese elus tekiks see hetk, kus peaks küsima oma elu eesmärkide, põhjuste jms kohta. 7. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage Maailm on lõputu sfäär ning seda on inimesel üpris võimatu hoomata, sest kogu nähtav on ainult nähtamatu täpp looduse avaruses. Inimeste kujutlusvõime ja mõtted aga ei küündi selleni. Inimene ise on selles määratu suures maailmas samamoodi vaid tilluke osa, on lõpmatuse ja olematuse vahel - lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus. Sageli usuvad inimesed, et teavad ääretult palju, oskavad erinevaid asju, milleks on reaalselt võimeline vaid looja. Inimesed on igat moodi piiratud, sest äärmuslikkused on meile vaenlased ja me ei taju neid, sellepärast on meile kättesaamatu nii kindel teadmine kui ka täielik teadmatus. 8
1. Kuidas kirjeldab Pascal absurditunde avaldusi? Albert Camus on öelnud, et inimene omandab elamise harjumuse enne, kui mõtlemise harjumuse. Ühel hetkel hakkab inimene mõtlema argipäevastest toimingutest väljapoole, hakkab mõistma, et maailm on talle võras ning miski maailmas ei samastu temaga. Samuti hakkab inimene mõistma, kui mõttetu on kannatada. Sellisel hetkel avaldub Camus sõnul absurditunne. Inimese vai justkui ärkab ning hakkab mõistma tegelikkust seda, mis on väljaspool seda rutiini ja ärgipäevamöllu. Sellisel hetkel paljastub ka, kui arusaamatu on elamine. See absurditunne sunnib põgenema kas lootusse või enesetappu. Samuti ütleb Camus, et see "iiveldus", mida tekitab inimeste enda ebainimlikkus ning selle ebainimlikkuse teadvustamine ja tajumine, on absurditunde avaldus. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurditunde põhjuseks peab Albert Camus ühel hetkel pinnale kerkivat küsimust - milleks?. Samuti tülpimust igapäevarutiini
See oli ka 4) Mida tähendab Sokratese ütlus "ma tean, et ma midagi ei tea"? Seda võiks tõlgendada kui vajalikku hoiakut millegi uurima hakkamisel. Kui me näiteks tahame mingis küsimuses selgusele jõuda, siis oleks ju hea, kui me ei läheneks asjale eelarvamustega, vaid võtaksime hoiaku, et esialgu ei tea me veel midagi (vähemalt antud küsimuses) ainult arvame ning alles uurimise käigus selgub midagi kindlat 5) Kuidas iseloomustab Platon filosoofi suhtumist surma ning kuidas ta seda dialoogis "Phaidon" Sokratese näitel põhjendab? Surma suhtus õnnelikult, rahulikult, ei karda surma, ei kahetse midagi, läheb jumalate ja teiste filosoofide juurde (tarkade juurde). Toob põhjendusi, et inimene on siinilmas oma kehas vangis. Et inimene on jumalate vara. Usuti, et hing tuleb tagasi, vastavalt sellele kuidas ta elu elas. Valmistumine surmaks ette, hirmust lahti saamine, et surmaga ei kaasne mitte midagi halba
Valitseja jäi rahule. Järgmisel päeval paluti Socratesel maailma halvim asi valitsejale viia. Ta viis jälle keele.Valitseja ei saanud aru, eile oli keel ju maailma parim asi olnud. Socrates selgitas, et keelega me solvame, laimame, valetame, muudame inimesi kurvaks, õnnetuks ja võime ka kedagi tappa. Valitseja jäi rahule . Eelnenud lugu selgitas minu arvates kõige paremini sõnades peituvat väge. Sõnadega tuleb olla ettevaatlik, sest sinise silma võid mõne aja pärast ära unustada, et lendu lastud halba sõna enam tagasi võtta ei saa. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras (Proklose tsitaat) ,,Nimesid moodustada ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt." Nimisõnad tähistavad olevate asjade loomust ning sellepärst on sõnad looduse enda poolt. Sofistid Sõnad on konventsioonid. Demokritos Sõnad on juhuse ja mitte looduse poolt. Ehk kõige tänapäevalikum
· Sõnad ja teod kooskõlas? Vestlus pöörama koos. Diskussioon tükkideks pakkima, lahti võtma. Debatt avalik arutelu, vaidlus või väitlus peamiselt poliitilistel teemadel. Läbirääkimised kauplemine, liitvad või ühendavad läbirääkimised, mille käigus püütakse ühiseid huvisid näha. Vajalikud oskused · Eneseväljendamine igal inimesel on võimalus ennast kuuldavaks teha. · Oskus kuulata ilma vastupanud või kohustusteta. · Austus teadlikkus teise inimese positsiooni terviklikkusest ja väärtusest. Sisemine teadmine, et teise poole kogu tõde ei pruugi meie kunagi näha. Näen, et ma ei pruugi näha kõike. · Peatamine/tagasihoidmine olen valmis selleks, mis toimub siin ja praegu meie vahel, ei sildisa. Mida tähendab osalemine maailma? Osalemisest tuleb vajadus kuulata. Sidususest tuleb austus. Mida konfliktid meile annavad? Võimaluse teadlikkust tõsta (mille eest seisame), soodustavad
Praegused õpilased töötavad ja juhivad ühiskonda siis, kui meie oleme pensionil. Austagem tänastes õpilastes tulevasi kolleege, töölisi, teenistujaid. Õpilased ei suuda end mõnikord pidurdada ja käituvad ebasobivalt. Seegi ei tohiks vähendada meie armastust nende vastu. Käitumishäired tulenevad ju suuresti sellest, et õpilase arengutingimused on olnud talle ebasoodsad. Käi- tumishäiretega õpilane vajab kõigepealt mõistvat suhtumist tema probleemidesse. Siiras püüd aidata sellist õpilast kutsub õpetajas esile erilise armastuse tema vastu. Ja seetõttu räägivad õpetajad meeleldi, kuidas kunagistest murelastest on saanud tublid töötajad. Eelmisel sajandil oli meil kord programmõppe vaimustus. Mõned selle suuna entusiastid nägid oma vaimusilmas, kuidas kogu töö koolis toimub masinate abil. Tänaseks on meil kasutada täiuslikud arvutid õpiprogrammidega, kuid inimõpetajat ei ole nad suutnud asendada
armastust, tema autoriteeti, teda kui juhti. Ema funktsioon on muuta lapse elu turvaliseks, isa funktsioon on talle teadmisi anda, õpetada teda toime tulema nende probleemidega, mida tema ette seab ühiskond, milles ta on sündinud. Üheks ema elusihiks peaks olema soov, et lapsest saaks iseseisev inimene, kes lõpuks elab omaenda elu. Isa armastust peaksid suunama põhimõtted ja lootused, see peaks olema pigem kannatlik ja salliv kui ähvardav ja autoritaarne. Lõpuks jõuab küps inimene selleni, et ta on enesele nii ema kui ka isa. Tal on nii-öelda ema- ja isapoolne südametunnistus. Küps inimene on vabanenud konkreetsest emast ja isast, ta on nad enesesse projitseerinud. Ta rajab ema-südametunnistuse oma armastusvõimele ning isa- südametunnistuse oma mõistusele ja otsustusvõimele. Areng emakeskselt isakesksele kiindumusele ning lõpuks nende süntees ongi vaimse tervise ja küpsuse saavutamise aluseks. Sellise arengu ebaõnnestumine on neurooside peapõhjus. Üheks
Selline nähtus kehtib ka inimestevahelistes suhetes– teistega lävides inimene panustab ja leiab ennast üheaegselt. 2. Inimene väljendab alateadlikult enesehinnangut oma mittesõnalises käitumises. Tegelik suhtumine iseendasse võib avalduda näiteks värisevas hääles, üleolevas poosis, närvilistes käeliigutustes või vilavas pilgus. 3. Enesehinnang on püsiv, ent arenemisvõimeline. Väljakujunenud suhtumist endasse on raske muuta, kuid mitte võimatu: see toimub pikaajalise protsessina. Lühiajaline ja kiire enesehinnangu muutus võib aset leida tugevate emotsioonide ning inimest vapustavate kogemuste ajel. Muutus saab teoks tänu asjaolule, et enesehinnang on õpitud mitte pärilik. 4. Enesehinnangu muutus põhjustab ärevustunde: muutusi ei ole kerge omaks võtta. 5. Kuigi inimese kompetentsustunne on valdkonniti täiesti erinev, kujutab
2.5 Meretseremoniaalid, nende hingestav mõju meremeestele 1.1 MEREKULTUUR MÕISTE Merekultuur, merest ja meresõidust mõjutatud loome, eriomase meremiljöö loomine või tavamiljöö kujundamine meremehele omaseks, laiemas mõttes ka kultuuriväärtuste levik meritsi. Esimene merekultuuri ilming oli laevade vöörikaunistuste (vöörikujud) tegemine. (Usuti ka, et paljastatud käsivarte ja rindadega naisi kujutavad vöörikujud vaigistavad tormist merd.(respekt,äärmine austus mere suhtes) Vanad kreeklased tegid oma laevaninadele delfiinipäid kujutava maalingu, uskudes nii delfiinide omadusi kanduvat üle laevadele. Viikingite laevade (drakkarite; 'viikingilaev) hirmu äratavad draakonipead pidid vaenlastes tekitama hirmu ja õudust. Traalivõrku jäi kinni Eestis haruldane käilakuju(vöörikuju) Ilmselt Horatio Nelsonit kujutav käilakuju Dirhami sadamas laoruumi põrandal. (Alar Schönberg)
10 dieedi ebaõnnestumise põhjust! Dieedi järgimine ja rasvaprotsendi alandamine on põhimõtteliselt üsna lihtne. Tuleb seada eesmärk, süüa vähem kui kulutatakse ning olla dieedil senikaua, kuni eesmärk saavutatud. Tegelikkuses ei ole see kõik siiski nõnda kerge kui teoorias. Nii mõnigi asi võib minna valesti. Isegi kulturismi- ja fitnessivõistlejad on vaid harva nii madala rasvaprotsendiga kui vaja. Põhjusi, miks dieedipidamine võib ebaõnnestuda, on tuhandeid ning tihti seisavad nii professionaalid kui ka lihtsalt kaalulangetamisest unistavad harrastussportlased samade probleemide ees. Motivatsiooni puudus Piisava motivatsioonita kipub dieet tavaliselt nurjuma. Peab olema tugev tahtmine, kusjuures see tahtmine peab tulema sügav
lugupidamist ja tema toetamist mitte-isalikul ja vabastaval moel. Armastamine ei tähenda tingimata meeldimist – sageli ei meeldi inimestele need inimesed, kelle kohta nad usuvad, et peaksid neid armastama. See on efektiivse inimestevahelise suhtlemise teooria ja praktika üks põhiprobleeme. Aktsepteerimine on oluline armastuse väljendus – aktsepteerimist võiks paremini defineerida kui neutraalset suhtumist teise inimesse või teistesse. Aktsepteeritav inimene loob õhkkonna, mis pole eriti risustatud hinnangutest teise mõtetele, tunnetele või käitumistele. Aktsepteerimine=vaatamata-kõigele-armastuseks. Aktsepteerimine toidab konstruktiivset armastust enda vastu ja aitab mobiliseerida oma ressursse, et potentsiaali täielikult välja arendada. o Keegi ei ole lõpuni aktsepteeriv – inimesed on piiratud olendid.
heldeks peetud, kuid ometi kahjustab sind heldus, mida kasutatakse selliselt, et sind ka tegelikult heldeks peetakse12; sest kui seda kasutatakse vooruslikult, nii, nagu seda peabki kasutama, ei saada sellest aru ja sa ei pääse helde inimese vastandi häbistavast kuulsusest. Nii ongi, et teiste silmis helde inimese mainet säilitada tahtes ei tohi jätta kõrvale ühtki võimalust toreduse ja luksuse väljanäitamiseks; nii et kui sääraselt käitub valitseja, jõuab ta lõpuks ikka selleni, et raiskab ära kõik oma vahendid, ja on lõpuks sunnitud - kui ta ikka veel tahab säilitada helde inimese mainet - koormama kodanikke erakorraliste maksudega, näitama üles karmust nende sisse nõudmisel ja astuma kõikvõimalikke samme raha muretsemiseks. Selline teguviis hakkab tekitama alamates vaenu ja kui valitseja lõpuks ikkagi vaesub, ei pea temast enam keegi suuremat lugu; nii et olles toonud oma heldusega kahju paljudele ja kasu vähestele,
Hea raamatuga veedetud aeg annab tagasi paerema perspektiivitunde, rääkimata psühholoogilisest tervisest. 3) Õppetund füüsilisusest ehk nii nagu kannad hoolt keha eest, hoolitsed ka vaimu eest. Sisekaemuslik juht on suure töövõimega. Suure töövõimega juht vajab sedasorti jõudu, teotahet ja indu, mida saavutatakse esmaklassilise kehalise vormi abil. Peab jätkuma tarkust korrapäraselt treenida ja õigesti toituda. Nelson Mandela autobiograafia. (Nooruses tegeles poksiga, et unustada olelusvõitlus ja end vormis hoida, hilisemas elus ärkas koidikul ja käis jalutamas). Keha eest hoolt kandes hoolitsed ka vaimu eest. On tehtud uurig, milles selgus, et igale treeningule kulutatud tund annab elule juurde kolm tundi. See lisab tohutult juurde nii ametialase kui eraelu kvaliteedile. Annab imelise enesetunde ja energia kõigi oluliste asjade tegemiseks, mida teha soovid.Parandab koguni mõtlemisselgust. Targad:"Inimene, kes ei leia
Herzbergi kahe teguri mudel toob esile erinevuse inimest mõjutavate tegurite vahel: Hooldavad tegurid on küll vajalikud kuid ebapiisavad, motiveerivad tegurid on aga inimese tegutsemise potensiaaliks, väljendades jõupingutuste paranemise võimet. Kui inimene saab suurema vastutuse või tunnustuse on nad tugevalt motiveeritud. Sisemised tegurid lähtuvad tööst enesest: need on seotud: tegutsemisõigustega, enesemääramisõigustega, tööelu kvaliteediga. Juht ei tohi ka ära unustada hooldavaid tegureid. Herzbergi teooria kehtib kõige paremini juhtide, professionaalide ja kõrgema taseme puhul. Alderferi E-R-G mudel lk 51 Kolmeastmeline vajadustega hierarhia mudel, võttes arvesse Maslowi hieararhia puuduseid. Tema arvates on töötajad algul huvitatud oma olelusega seotud vajaduste rahuldamisest. Need vajadused olevad füsioloogilisest ja turvalisusega seotud teguritest nagu töötasu, töötingimused, turvalisus ja kõrvalsoodustused
annaabi.ee 
