Tänapäeval kutsutakse seda pigem silmakirjalikkuseks. Kuid inimestevahelised suhted ongi rajatud ainult niisugusele vastastikusele petmisele. Inimene ongi nii iseenda kui teiste ees ainult üks suur teesklus, vale ja silmakirjatsemine. 4. Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates? Eelkõige leiab Pascal, et meelelahutuse mõte on sellest loobuda. Inimesed, kelle jaoks on meelelahutus aga nauditav ja lahutamatuks kaaslaseks, tuleb maha laita. 5. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Inimese mõtlemine määrab tema suuruse. Kogu meie väärikus seisneb mõtlemises. Oma väärikust võid leida ainult enda mõtlemise korrastatusest. 6. Pascal kutsub inimest ,,mõtlevaks pillirooks". Mida see tähendab? Inimene on nõrgim looduses. Tema hävitamiseks ei ole vaja palju. Võib piisata ka elementaarsest aurust või veeltilgast. Universumit võita saab inimene ainult mõtlemise teel. Inimene on tugev ainult vaimses mõttes- mõteldes.
5 · Kuidas tutvustada....................................................................................5-6 · Füüsilised tervitusviisid .............................................................................6 3. Madala kontekstuaalsusega otsesed või kõrge kontekstuaalsusega kaudsed suhtlejad?.............................................................................................................6-8 4. Suhtlemisstiilid · Millest tohib rääkida ja millest mitte?.................................................9-10 · Hääletoon, -kõrgus ja kõnelemise kiirus ................................................10 · Vaikuse kasutamine .................................................................................10 · Zestid ja näoilmed ....................................................................................11
Suhtlemine ja suhtlemisstiilid. Mina,kui suhtleja... Organisatsioonis saab esile tõsta kaks suhtlemisviisi. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Mina isiklikult eelistan suhelda horisontaalsel viisil,vastavalt minu ametikohale kohaste ning samal joonel olevate kaaskolleegidega. Ametliku suhtlemise üks alaliike on ka vertikaalne suhtlemine,mida ma võimalikult palju pigem väldin. Minu kogemuste põhjal on see tekitanud pigem pingeid, millest räägin kokkuvõtvalt konfliktide alapunktis. Suhtlemine on väga vajalik organisatsioonile kuna selle kaudu kordineeritakse kogu tegevust. Väga tähtis on partnelussuhe organisatsioonis,mis tähendab kahepoolset võrdsust. Samuti on tavaelus väga tähtis oma teist poolt näha ning tähele panna. Seda suhet tahan iseloomustada järgmiste tunnuste kaudu ning seetõttu katsun need lahtikirjutada läbi oma nägemuse: Kumbki pool pole tähtsam-
kooskõlas tegutsemine. Roll ühelt poolt küll piirab käitumisvabadust ja suunab selle kindlatele rööbastele, teiselt poolt aga võimaldab suhtlemist asjalikumaks ning endastmõistetavaks muuta ja kõrvaldab tarbetu pinge ning määramatuse. Sel kombel pakub roll selle täitjale ka kaitset võimalike ootamatuste puhuks. 16. Rollikindlus (the role of security?) põhineb eneseusul, et oma rolliettekirjutust suudetakse laitmatult täita, ja väljendub käitumisviisis, millest võib välja lugeda kaht sõnumit: ollakse valmis täitma rolliga kooskõlastatud nõudeid ja ootusi ning esitatakse kõhklematult ka teistele rollist tulenevaid nõudeid ja ootusi. 17. Rollidevaheline konflikt (the conflict between the roles?) tekib sellest, et ühel isikul tuleb täita liiga palju erinevaid rolle või sääraseid eriilmelisi rolle, mida on raske ühitada. 18. Hoiak (attitude) -- on õpitud kalduvus teatud isiku või objekti suhtes, pooldav või mittepooldav. 20
· KOHUS, kohusetunne - Kohus teha midagi tähendab, et inimene peab mitte ainult lihtsalt täitma kellegi poolt sõnastatud või reguleerimatult kehtestunud nõudmisi, vaid ka mõistma nende sotsiaalset päritolu ja nendest tulenevaid tagajärgi isiklikule ja kollektiivsele tegevusele. · ÕNN seisund, mida inimene üle elab, kui ta on jõudnud taotletud eesmärgini. See on täiuse tunne. · AU, autunne - on isiku või kollektiivi väärikus ja maine. · VÄÄRIKUS inimese arusaam enesest kui inimesest. Väärikustunne nõuab, et inimesega käitutakse ja ta ise käitub vastavalt tema väärikusele. 4 · SÜDAMETUNNISTUS väljendab võimet olla enese tegude peremees ja kohtunik; anda oma eesmärkidele, tegude saavutamiseks kasutatud vahendite kõlbelisi hinnanguid ja täita ilma välise sunnita oma kõlbelist kohust
normide konkretiseerimine sootsiumile tähtsas kutsetegevuse sfääris. Professionaalne eetika kohandab etikaprintsiipe ja norme mingi elukutse tarvis, olleks ise kõlbelise kultuuri tähtis osa. Kutse-eetika nõudeid väljendab kutse-eetika koodeks ehk normide kogu. Kutse-eetika põhimõisted ja printsiibid Professionaalne kohus. Kõrge teadmised, nende rakendamine, kõrgendatud vastutus, panus oodatust suurem. Professionaalne au ja väärikus. Hoida kõrgel elukutse au ja väärikust, nime ja imagot. Professionaalne õiglus. Tegevuses objektiivne suhtumine, ei allu välisele survele. Professionaalne taktitunne. Arvestamine, lugupidamine, ei luba meenutada kellegi füüsilist ebatäiust, tema muret jne. Humanistlik printsiip. Tõstab kõrgele inimese, tema erilisuse. Optimistlik printsiip. Usk oma elukutse vajalikusesse. Kutse-eetika ja etikett
ka ise loovutada [Piechowiak 2001, lk 14]. Rahvusvaheliselt on ühe tuntud liigituse kohaselt jaotakse inimõigused kolme ,,põlvkonda": 1) kodaniku- ja poliitilised õigused; 2) majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused. 3) ,,uued õigused" rahule, arengule ja keskkonnaalased õigused. Kaasaegne inimõiguskontseptsioon seondub riigi ja positiivse õiguse eriomase käsitlusega, milles üksikisikul on keskne kohta; tema väärikus domineerib grupi ja riigi huvide üle... inimõigusalaste õigusaktide kehtestamise üheks eesmärgiks oli indiviidi kaitsmine riigivõimu omavoli vastu [Piechowiak 2001, lk 14]. Poliitiline liikumine inimõiguste tunnistamisele ja arendamisele sai alguse Teist maailmasõjajärgsete aastates, mis viis loomuõiguse ideed paljudesse õigusaktidesse. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud
emale, süüdistades teda mõrva kaasosaluses ning isa petmises, kuna vahetult peale viimase surma kuninganna Claudiusega abiellus. Hamlet oli samuti väga lojaalne, kuna õukondlaste hulgast kandis tema ainsana leina märgiks musta. Tema jaoks oli muidugi väga solvav, et keegi teine seda enam ei teinud, eriti tema ema Gertrud. Ta heitis oma emale ka seda ette, et leinaajast hoolimata ta juba uuesti abiellus ning veel oma surnud mehe vennaga. Hamleti autunne ja väärikus seda heaks ei suutnud kiita. Kindlasti oli Hamlet julge, kuna järgnes salapärasele vaimule, kuigi sõber teda hoiatas. Head iseloomuomadused: ausus, väärikus, sihikindlus, mitte liigne usaldatavus, tarkus, kavalus, julgus, sõnapidamine, lojaalsus Halvad iseloomuomadused: liigne emotsionaalsus, (antud teoses võiks halvaks omaduseks pidada ka julgust, mis muidu ju tegelikult rühmituks kindlasti heade omaduste alla) Hamleti sõbrad ja nende suhted
Kõik kommentaarid