● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kuna füüsika uurib kõige üldisemaid kõikjal ja kõigi kehade juures kehtivaid loodusseadusi, siis võib teda julgesti nimetada tähtsaimaks loodusteaduseks. Füüsika seadused kehtivad nii elutute kui ka elusa looduse objektide ehk üldistatult kõigi „füüsikaliste kehade“ kohta. Füüsika uurib igasuguseid loodusnähtusi ehk muutusi looduses
Viimasel ajal võib internetist leida üha rohkem multiuniversumi teooria kohta käivat informatsiooni. Antud töös tahab autor leida erinevaid võimalusi teiste universumite eksistentsi võimalikkuse kohta. Muus seas otsitakse antud töös vastust ka küsimustele, kust multiuniversumi teooriad alguse said ning mille abil on võimalik neid tõestada. Selle käigus selgitatakse lühidalt kosmose olemust ning universumis toimuvat, otsitakse teooriaid teistest universumitest ning analüüsitakse mõnda tõenäolisemat neist põhjalikumalt. Töö käib peamiselt kirjanduse ning intervjuuga. Seejuures kasutab autor Brian Greene raamatut ,,The Hidden Reality: Parallel Universes and the Deep Laws of the Cosmo"(2011, USA). Samuti mõned artiklid tuntud teadusajakirjadest ning kasutusele tuleb ka NASA andmebaas. Õpilastöö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada ja anda ülevaade faktidest, mis
tuumaplahvatus); • originaali ei ole enam olemas ( näit. Suur Pauk). Physike – kreeka keelest looduse uurimine Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaalsuse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. • Miks peab füüsikat õppima? • Teadus: aitab luua maailmapilti, füüsikaoskusi ja teadmisi on vaja teisteski teadustes; aitab ära tunda pseudoteadusi • Tehnika ja tehnoloogia: aitab aru saada riistade tööst ja tehnilistest protsessidest • Õppimine: aitab teiste ainete korral aru saada valemitest, graafikutest, definitsioonidest, ülesannet täpsemalt formuleerida jne. • Olme: teadmised ja oskused, füüsika meetod • Kunst: värvi- ja heliõpetus
2) Astroloogia, mis tegeleb tähtede näiva seisu järgi inimeste saatuse ennustamisega (horoskoopidega). Astroloogia põhiteoorikas on Loomaringi tähtkujude ja Päikesesüsteemi planeetide vastastikuse asendi mõju inimeste käitumisele ja iseloomule. Pseudoteadus võib muutuda isegi ohtlikuks kui horoskoobid mõjutavad liigselt inimesi seda jälgima. Et eristada pseudoteadust teadusest, tuleb õppida teadusi, sh ka füüsikat, mis oma range loogilise järjekindlusega maailmaprobleemide lahendamisel anna mõista, mis tegelikult vastab tõele ja mis mitte. Põhjuslikkus ja tõenäosuslikkus füüsikas Üldiselt: Füüsika üheks olulisemaks ül on nähtuste (protsesside, muutuste) põhjuste välja selgitamine, Nt. Mis põhjustel tekib elektrivool metalljuhtmetes? Kui me oleme leidnud, et juhtmetes tekkinud elektrivoolu põhjuseks on juhtmeotstele rakendatud pinge, siis võime
Suur Pauk). Reemo Voltri Physike kreeka keelest looduse uurimine Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaalsuse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Reemo Voltri · Miks peab füüsikat õppima? · Teadus: aitab luua maailmapilti, füüsikaoskusi ja teadmisi on vaja teisteski teadustes; aitab ära tunda pseudoteadusi · Tehnika ja tehnoloogia: aitab aru saada riistade tööst ja tehnilistest protsessidest · Õppimine: aitab teiste ainete korral aru saada valemitest, graafikutest, definitsioonidest, ülesannet täpsemalt formuleerida jne. · Olme: teadmised ja oskused, füüsika meetod · Kunst: värvi- ja heliõpetus
uutes vaatlustes. Wittenstein: millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. Millal teha vaatlusi, kas homme on ka kõik a-d b-d. Üldiselt ei eelda enne midagi, alles vaatluste ja andmete kogumisega. Formaalsed käsitlused; falsifikatsionism: siin on juba alguses olemas hüpotees. Ei püütagi kinnitada hüpoteesi, vaid vaadatakse, kaua see vastu peab – püütakse hüpoteesi kummutada. Popperi meelest on eesmärk avastada vigu ja kummutada teooriaid. Ainult empiirilied väited, mitte ennustused vms. Artikkel c Objektiivne ja objektiivsus, 4 põhitähendust 1. filosoofiline või absoluutne objektiivsuse tähendus – näidata asju nii, nagu need on; võimalikult lähedal reaalsusele. Kant, „Critique of pure reason“, subjekt mõtestab oma kategooriate abil objekti, me näeme asju nende mõistete abil, mida oskame nimetada, seega subjekti vaatenurk on oluline. Loodusteadlased valivad taustateadmiste abil välja
tegi meile selgeks, et Newtoni teooriagi võib kõikjal saavutatud edu kiuste kergesti valeks osutuda.” [sealsamas, lk. 1848] Siit aga kerkivadki filosoofilised küsimused: kuidas võis juhtuda, et üks vaatlustes ja eksperimentides laialdast kinnitust leidnud teaduslik teooria osutus lõpuks ikkagi paljuski ekslikuks? Miks selle teooria piiratust mitme sajandi vältel ei avastatud, vaid ta paistis kaasaegsetele hoopis lõpliku tõena? Kas ei või sama saatus oodata ka neid teooriaid, milles tänapäeval ei osata kahelda? Teine revolutsioon, millele Popper oma filosofeerimisega reageeris, oli sotsiaal-poliitiline – totalitarismi võidukäik kahekümnenda sajandi esimese poole Euroopas. Popper oli pärit Austriast. Peale Esimest maailmasõda toimus ümberkaudsetes maades ridamisi marksistlikust ideoloogiast kantud revolutsioone – Venemaal, Ungaris, Saksamaal. Paljudes teistes maades olid olemas mõjuvõimsad marksistlikud rahvaliikumised
SISSEJUHATUS ,,Ma mõtlen järelikult olen olemas" (Sokrates) Me kõik räägime mõtlemisest. Aga kas me oskame defineerida, mis on mõtlemine? Psühholoogiale omaselt on üldisele mõistele arvukalt erisuguseid definitsioone. Nii ka mõtlemise mõistele. Mõtlemist uurivad peale psühholoogia ka filosoofia, keeleteadus, neurofüsioloogia, küberneetika ja veel mõni teine teadusharu. Mõtlemise kaudu me mõtestame oma elu. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieerub. Meie teadmised mõtlemisest on saadud enamuses kahest erinevast traditsioonist: filosoofiast ja psühholoogiast. Filosoofid pidasid pikka aega mõtlemise asupaigaks mõistust ning mõtlemise arendamist hariduse ideaaliks. Filosoofia rõhutas kriitilise mõtlemise õppimise vajadust väitluse ja loogika abil. Filosoofiat
FÜÜSIKA PÕHIPRINTSIIBID. JÄÄVUSSEADUSED Füüsika tegeleb mateeria kõigi esinemisvormide liikumise ja vastastikuste seoste uurimisega. Füüsika uurimisala on väga lai ning sellepärast jaguneb ta paljudeks harudeks, nagu näiteks mehaanika, molekulaarfüüsika, termodünaamika, elektromagnetism, aatomifüüsika, tuumafüüsika. Osa neist kuulub nn. Klassikalise füüsika valdkonda, mis moodustab ka füüsika gümnaasiumi-kursuse põhiosa. Klassikalise füüsika põhiideed olid enamjaolt formuleeritud XIX saj. Lõpuks. Sajandivahetusel tekkinud nn. Füüsika kriis sundis paljudele asjadele leidma põhimõtteliselt uusi lahendusi. Nii sündisid kvantmehaanikaja relatiivsusteooria. Täiesti uuele tasandile tõusis Universumi uurimine seoses astrofüüsika väljakujunemisega. Sellise laia haarde tõttu on ka füüsikaseadusi palju. Enamiku füüsikaseaduste avastamiseni on jõutud suure hulga katsetulemuste üldistamise teel. Katseliselt kindlaks tehtud sea
teosed on meile täiesti tundmatud. b) uurimused, mitmesuguste teaduste valdkonnast, mis arvatavasti olulises osas on säilinud ja mida meil tänapäeval ka tuntakse. Kas nad kõik on algupärased, seda me ei tea. Paljud neid on viimistlematuse tunnustega ja seepärast oletatakse, et neis on tegu loengulist materjali ettevalimistavate käsikirjadega, mis autori poolt polnud mõeldud laiemale avaldamisele. Mõned uurijad on koguni arvamusel, et neiski on tegu suuremalt jaolt õpilaste poolt kirjutatud ülestähendustega Aristotelese suuliste ettekannete põhjal. See mida me tema mõttemaailmast teame, on pärit just siia rühma kuuluvatest teostest. c) materjalid, mida Aristoteles on kogunud ka ettekannete või kavatsetavate uurimuste tarvis, on tavaliselt lühidate märkuste või pikemate katkenditena kirja pandud. Võib arvata, et taoliste materjalide kogumisel kasutas ta ka oma õpilaste abi ning kaastööd
,,Ma mõtlen järelikult olen olemas" (Sokrates) Me kõik räägime mõtlemisest. Aga kas me oskame defineerida, mis on mõtlemine? Psühholoogiale omaselt on üldisele mõistele arvukalt erisuguseid definitsioone. Nii ka mõtlemise mõistele. Laialt defineerituna on mõtlemine kogu psühholoogia. Kitsalt defineerituna ei tundu see üldse olevat psühholoogia. Mõtlemist uurivad peale psühholoogia ka filosoofia, keeleteadus, neurofüsioloogia, küberneetika ja veel mõni teine teadusharu. Mõtlemine on inimtegevuse osa. Algelisel kujul mõtlevad ka loomad. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieerub. Töö eesmärk on leida vastus küsimustele: · Mille poolest sarnanevad ja erinevad looma ja inimese mõtlemine? · Kus kohast on pärit meie mõtlemine? · Milline on mõtlemise ajalooline areng läbi erinevate kultuuride?
( inimtsivilisatsiooni ) ideoloogiline väljavaade. Näiteks väga üldiselt võttes jaotub inimese ideoloogia Universumist kas teaduslikuks või religioosseks. See sõltub peamiselt ( üldjuhul ) tsivilisatsiooni ja ka inimese enda arengutasemest. Teadus ja religioon on kaks erinevat vormi, mille kaudu inimene mõistab maailma. Käsitlemist leiab ka tsivilisatsiooni kõrgeima arengufaasi juhtu, mille korral ei pea intellektid enam sõltuma majanduslikust tegevusest. Kunagi tulevikus luuakse inimkonnale nimi, et kuidagi eristada ülejäänutest maavälistest tsivilisatsioonidest Universumis. Antud osa allharud on aga järgmised: Joonis 8 Maailmataju ,,uurimusobjektiks" on inimühiskonna ideoloogiline ruum. Tulemused ongi esindatud religiooniteooria, teadusfilosoofia ja ülitsivilisatsiooniteooriana. Religiooniteooria see valdkond käsitleb inimkonna ühte vanimat ja põhilist teadmiste osa, mida nimetatakse religiooniks
Jumal aga seda teha ei saa kuna ta on täiuslikult hea ja kõik mida ta mõtleb saab ka teoks. · Konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia inimese mina on paljude reflektsioonide kogum. Kui kõik reflektsioonid inimeselt eemaldada jääb järele mitte midagi.Georg Wilhelm Friedrich Hegel on leidnud, et inimene on selline nagu tema ümber olevate minad ta konstrueerivad. Ehk siis inimene on selline nagu ta ümbritsevad inimesed tema loovad. Siit võib edasi minnes leida, et inimese mina on vaid illusioon ning tema looming on loodud tema ümber olnud minade summa poolt · Psühholoogilise antropoloogia kohaselt tuleb otsida inimese mina tema psüühikast. Psüühikaks loetakse organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühika abiga saab organism oma peas läbi mängida erinevaid situatsioone saades nii targemaks kui teised organismid kellel psüühikat ei ole. Näiteks võib peas läbi mängida
Sõnad ei tähista ühtegi konkretset asja siin maailmas, vaid asjade hulki, mingeid ühisomadusi (puu - me teame, mis see on, aga me pole kunagi näinud puud, oleme katsunud konkreetselt mände, kuuski, kaski...). Selliseid sõnu luues oleme loonud reaalsusega paralleelse reaalsuse mingisuguse teise maailma, mida empiirilises maailmas ei ole. Sellise maailma loomise vahendid on sõnad. Aga kas siis erinevates keeltes ei looda erinevaid maailmu? Jah, luuakse (realtiivsuse hüpotees). On ka neid, kes vastu vaidlevad. Vikerraadio Tõnu Viik ,,Ideaalkeelest" *Keel segab meil elamist, ei lase meil olla spontaansed. N: Emil Ciorian: On midagi, mis on võrreldav kõige häbituma libuga, midagi räpast, kulunut ja lodevat, midagi vihatekitavat ja jahmatamapanevat, igas eluhetkes avalduv meeleheite tipp see on sõna, iga sõna, või täpsemalt öeldes kasutatud sõna. Ma ütlen puu, maja, võimas,
teise. Hing on olemas kõigil elusolendeil, aga teadvust ei ole. Teadvus on inimese võime ehitada oma tegevus üles reaalset tegu ennetavalt, ideaalses vormis. See on eesmärgipärane, tegevust kavandav, kogemust üldistav ning põhjus–tagajärje seost ennetavalt arvesse võttev tegevus. Hinge ja teadvusega füüsika ei tegele, see on psühholoogide ja filosoofida rida. 1.2. Füüsika Mis on füüsika? Enne, kui asume seda lahti rääkima, TAOME PÄHE: mingit objektiivset füüsikat pole olemas. Füüsika on inimeste poolt väljamõeldud looduse kirjeldamise moodus. Selle eesmärgiks on inimese poolt välja mõeldud suuruste abil kirjeldada looduses toimuvaid nähtusi. See ei tähenda, et loodus pole objektiivne! LOODUS ON OBJEKTIIVNE, FÜÜSIKA SUBJEKTIIVNE. 2 Definitsioone on mitmeid, kuid meie lähtume sellest, mis on kirjas Eesti koolifüüsika
Coldplay-ga, kuid võta sa näpust. Tegu on hoopiski kostüümimängudega. 34) „...Jaapani riigiraudtee JRi eestvedamisel...“ – Riigiraudtee, mille nimi on JR. Pani kohe muigama mind, et kas tegu on Jaapani Railway-ga, mis tundub väga naeruväärne, kuid seda ma ei usu. Kuna selline nimi kuulub pigem euroopa riikide hulka. 35) „Meie elukoht pidi esialgu olema ülikooli külalistele mõeldud Waseda Guest House ja selle viiendal korrusel asuv koguni 40ruutmeetrine korter.“ – See ja peaks olema suur ja avar korter? Vähemalt nii seletas sellest järgmine lause. No kohe üldse ei usu. See on peaaegu sama suur, nagu mul kodus köök ja vets ainuüksi on. Kuid nemad suudavad sellele suurusele mahutada kõik vajaliku. Võib olla eestlane ongi harjunud laiutama. 36) „„Kuule, Markus, katsud ehk veidi püsti istuda, mis?” küsis ta pilkaval ilmel...“ – Selle lause kirjutasin
( inimtsivilisatsiooni ) ideoloogiline väljavaade. Näiteks väga üldiselt võttes jaotub inimese ideoloogia Universumist kas teaduslikuks või religioosseks. See sõltub peamiselt ( üldjuhul ) tsivilisatsiooni ja ka inimese enda arengutasemest. Teadus ja religioon on kaks erinevat vormi, mille kaudu inimene mõistab maailma. Käsitlemist leiab ka tsivilisatsiooni kõrgeima arengufaasi juhtu, mille korral ei pea intellektid enam sõltuma majanduslikust tegevusest. Kunagi tulevikus luuakse inimkonnale nimi, et kuidagi eristada ülejäänutest maavälistest tsivilisatsioonidest Universumis. Antud osa allharud on aga järgmised: Joonis 8 Maailmataju ,,uurimusobjektiks" on inimühiskonna ideoloogiline ruum. Tulemused ongi esindatud religiooniteooria, teadusfilosoofia ja ülitsivilisatsiooniteooriana. Religiooniteooria see valdkond käsitleb inimkonna ühte vanimat ja põhilist teadmiste osa, mida nimetatakse religiooniks
*) Millegi saavutamiseks tuleb koheselt tegutseda ei tohi mõelda, et ma homme teen seda, sest see on vaid enesepettus. Asju saab reaalses elus muuta vaid konkreetses hetkes. Kui inimene tugineb väga palju oma mälestustele ja hetke kontakt jääb kehvemaks, tekivad taju vead ja eksimise võimalus suureneb. Taju * Taju on psüühiline protsess mille käigus meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik tajupilt või tajukujund. Meeleorganitelt mõjuvad vahetult mingid objektid või nähtused (ehk ettekujutamine ega mälestused ei lähe arvesse). -) See tajukujund, mis inimesel tekib ei ole mitte kunagi reaalsuse täpne koopia, vaid ta on üks tõlgendus reaalsusest see on subjektiivne ja sõltub inimesest, kes selle tekitab. *) Pole midagi üllatavat kui kaks inimest märkavad erinevaid asju, sest nad keskenduvad erinevatele asjadele.
BMWd. Suureks pidupäevaks minu elus sai hetk, kui juba 6-7 aastaselt sai koduhoovi sõita vanaisa süles uhkusega ise rooli keerates. Veidi veel kasvades aitas huvi rahuldamiseks kaasa ka arvuti, kus enam ei pidanud igaval meeter korda meeter vaibal autot lükkama, vaid sai ise, uhkelt laua taga rooli keerata ja näha, kuidas auto käitub kurvis või sirgel. Nii on ,,autopisik", minus olnud juba väikesena sees ning kasvades aina suuremaks kasvanud. Keskkooli minnes avaldus võimalus ka keskhariduse kõrvalt käia õppimas Mehaanika koolis auto mehaanikat. Tallinna Laagna Gümnaasiumis oli hea võimalus, seda kõrval kursustena õppida. Lisaks sellele sain ka load, ning hakkasin igal vabal võimalusel autoga sõitma ja teda parandama, uurides ja õppides nii lisaks koolile palju juurde. Kuigi algselt tahtsin Mehhaanika koolis õppida automaalriks, kuid väheste huviliste tõttu seda kursust ei avatud, ei kahetse ma tänaseks enam seda, et mehaaniku
Sel juhul räägitakse kujutlusest. Kujutlus eeldab eelnevat teadmist või kogemust. Ei saa kujutleda seda, mida ei tea või pole varem kogetud. Seda tuleb arvestada õpetamisel, sest ei saa nõuda õpilaselt millegi sellise ettekujutamist, mille olemust ta pole endale teadvustanud. Samuti tuleb arvestada võimalusega, et õpilane on tajunud mingit nähtust teisiti kui õpetaja. Lihtsaim näide on optiline illusioon. Füüsikas ei saa ega tohi uskuda oma tajusid: tuleb mõõta. Miks peab füüsikat õppima? See on hea küsimus, millele on raske anda lihtsat vastust. Võiks ju vastata demagoogiliselt, et selle sama pärast, mille pärast õpitakse näiteks keemiat või ajalugu. Aga kui püüda ausalt vastata, siis tuleb arvestada päris paljude aspektide ehk vaatenurkadega. · Teadus: aitab luua maailmapilti, füüsikaoskusi ja teadmisi on vaja teisteski teadustes; aitab ära tunda pseudoteadusi · Tehnika ja tehnoloogia: aitab aru saada riistade tööst ja tehnilistest
üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsika poolt käsitlevate probleemide hulka arvatakse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jne. Metafüüsika tähendab seda, et sa räägid millestki, mida pole võimalik empiiriliselt tõestada. Metafüüsika on olemisõpetuse osa mis tegeleb olemisega enne ja pärast surma või enne maailma loomist. Metafüüsika (kr meta = üle) see, mis jääb väljapoole füüsikat. Filosoofias reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimine. Metafüüsikaks nimetatakse ka teadusliku maailmapildi ja füüsikalise reaalsuse raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. On ka teaduse piiriala probleemide nimetus. Metafüüsika on ajatute, muutumatute ja kõikjalkehtivate seaduste loogiline tuletamine ilmselgetest asjadest, inimese katse
vahetult Universumit. See on ka Maailmataju üheks põhiliseks tuumaks. Inimtsivilisatsioon: Antud Maailmataju osa käsitleb selliseid "teadusi", mille uurimisobjektiks on inimühiskonna ( kui inimtsivilisatsiooni ) ideoloogiline ruum. Väga üldiselt võttes jaotub inimese ideoloogia kas teaduslikuks või religioosseks. See sõltub peamiselt ( üldjuhul ) tsivilisatsiooni enda arengutasemest. Käsitlemist leiab ka tsivilisatsiooni kõrgeima arengufaasi juhtu. Kunagi tulevikus luuakse inimkonnale nimi, et kuidagi eristada ülejäänutest maavälistest tsivilisatsioonidest. Antud osa harud on aga järgmised: 8 Joonis 8 Maailmataju ,,uurimusobjektiks" on inimühiskonna ideoloogiline ruum. Tulemused ongi esindatud religiooniteooria, teadusfilosoofia ja ülitsivilisatsiooniteooriana. Religiooniteooria see valdkond käsitleb inimkonna ühte vanimat ja põhilist teadmiste osa, mida nimetatakse religiooniks
Selline eestikeelne tõlkevaste annab hästi edasi selle liigi iseloomu: siia klassifitseerub kõik see, mis asub eelmisi libateaduse liike piiritlevatel äärealadel ja miks mitte ka libateaduse ja päris teaduse vahelisel äärealal. Ääreteadus püüdleb erinevalt rämpsteadusest ausalt tõe poole nagu amatöörteaduski, kuid viimasest eristab teda kõrge professionaalsuse tase. Enamasti seisab ääreteaduslik teooria või hüpoteesidekogum vastava teadusharu põhivoolust ehk ortodokssest suunast eemal, on laiemalt tunnustamata ja erinevalt prototeadusest tõenäoliselt tunnustamata jääbki. Heaks näiteks on siin paljude paralleelmaailmade teooria, mida mõned füüsikud on arendanud kvantmehaanika ortodoksse, kuid inimmõistusele paradoksaalseks jääva tõlgenduse alternatiivina (Saari 2008, lk 2229). 1.4.6 Pilkelibateadus Nimetus räägib iseenda eest. Näiteks loodi "intelligentse langemise" õpetus ironiseerimaks
Kosmos on elus, seda hingestab Maailmahing. Dialoogis "Phaidros" on juttu, Maailmahingest, inimhingedest ja planeetidest. Platoni kosmoloogia järgi pole väljaspool maailma mitte midagi, hiljem, keskajal, paigutatakse sinna teispoolsus. ARISTOTELES (384-322 eKr) Aristotelese kohta lugege läbi peatükk Saarineni õpikust! Ta töötas välja teaduslikkuse. Ta lõi bioloogia ja kirjanduskriitika. Uuendas moraali ja ühiskonna õpetust. Arendas edasi füüsikat, keeleteadust, politoloogiat, ökonoomikat, psühholoogiat, botaanikat, zooloogiat, õigusteadust, keemiat, astronoomiat ja ajaloouurimist. 9 Talt pärineb üpris palju tänaseni kasutatavat teadusterminoloogiat. Ta süstematiseeris loogika ning teda peetaksegi formaalse loogika rajajaks. Aristotelese loogika annab reeglid, millised arutlused annavad tõestest eeldustest paratamatult tõese järelduse, millised mitte. Loogika on töörist teiste teaduste jaoks (siit ka
Need kaks haru koosnevad veel omakorda väiksematest osadest. Maailmataju koostisesse kuulub tegelikult veel üks valdkond, mis tegeleb ajamasina tehnoloogia välja arendamisega, kuid see on tegelikult hoopis omaette Maailmataju tegevus- ja uurimisvaldkond, mille olemuseni me kohe ka jõuame. Antud tehnoloogiavorm on väga tugevalt seotud Maailmataju erinevate osade teadusliku olemuse ja käsitlusega. „Maailma- taju“ teoses on suur kalduvus enamus ideid ja teooriaid väljendada pigem postulaadi vormis, mitte tuletuse ehk argumenteerimise kaudu, mis on muidu aktsepteeritava teadusliku mõtlemisviisi üheks kindlaks aluseks. Seetõttu jäävad paljud antud teoses esitatavad teooriad ja ideed teaduslikult küsitavaks, kuid ainult seni kaua, kui esitatavatele teooriatele leidub ka empiirilisi andmeid, mis on aktsepteeritava teadusliku mõtlemisviisi teiseks kindlaks põhialuseks.
!! Korraldame oma vana klassiga jõuludel küll istumisi, kuid osalejaid jääb iga aastaga aina vähemaks. Tahaks oma lennu inimesi näha küll. - Grete Põlluste Esimene koolipäev oli suhteliselt hirmuäratav, sest kõik teised tundusid hästi suured ja meie olime väikesed. Üldine vastuvõtt oli aga väga meeldiv ja kõik olid väga sõbralikud ja tore oli sinna ilusasse majja minna. (Vestlusele minnes mul ikka korralikult jalad värisesid ning kartsin, et mind ei võeta vastu) Lõpetades oli väga hea ja uhke tunne saada lõputunnistus, millel oli kirjas Läänemaa Ühisgümnaasium. Olen õnnelik ka väga ilusa lõpetamise eest mis meile korraldati. Kooli hingest mina iseenesest kahjuks ei oska väga midagi öelda, sest eelnevalt olin Haapsalu Gümnaasiumi hoones ning selles samas majas
3. Kuidas paradigmad muutuvad leiutamisega on vaadeldud edaspidi. Paradigma vahetuse protsess on seotud individuaali tajumise muutusega: Normaalteadus ei pürgi uudsuse otsinguteni ja esialgu tahab neid maha suruda, aga see ongi siiski edukas, et uudsus esile tõsta. Miks? Esialgne paradigma kirjeldus kirjeldab edukalt vaatlusi ja eksperimente, mis on juba valmis käsitlemiseks, teadlase jaoks. Uurimistööd teostatakse: üksikasjaliku varustuse loomine; luuakse esoteeriline (mõisted, mis on teoreetilised) ja jagatud sõnavara; mõistete viimistlus, mis suurenevalt vähendavad tema sarnasusi oma tavaliste terve-mõistuse prototüüpidega. Selline professionaliseerimine viib: tohutu teadlase visiooni piiramine, range teadus ja vastupanu paradigma vahetusele; informatsiooni detailsus ja vaatlus – teooria täpsuse sobivus (uued ja uuendatud meetodid ja vahendid on tulemuseks suuremale täpsusele ja paradigma teooria mõistmisele; kui teadlased teavad,
teadmise rakendamine ja nii ikka edasi. Kokkuvõte • Vaatleja -Vaatleja on inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta. • Vaatleja tunnused- Vaatleja tunnusteks on aistingute saamise võime, mälu (võime salvestada ja uuesti kasutada aistingulist infot) ja mõistus (mõtlemisvõime). • Vaatleja ja füüsika- Füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust peegeldavate kujutluste süsteem. Ilma vaatlejata ei ole füüsikat. Ülesanded • Kas vaatleja saaks kasutada aja mõistet, kui tal puuduks mälu? • Tooge lisaks tekstis sisalduvale veel üks näide signaali moonutava sündmuse kohta. • Kas koer või kass on looduse vaatlejad? Kui ei, siis miks? • Kas veebikaamera ja mikrofoniga varustatud arvuti on vaatleja? Füüsika ja tunnetuspiirid • Nähtavushorisondi mõiste- see on joon, mis vaatleja jaoks lahutab taevast maast või merest. • Vaatlejast kaugemal paiknevad punktid jäävad
kirjeldab kehade vahelise vastasmõju seost liikumisega. Põhilise osa temast annavad erinevate vastasmõju liikide (eri tüüpi jõudude) matemaatilise formuleerimise ning vastavate (teist järku!) diferentsiaalvõrrandite lahendamise probleemid. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus oleksid need (nn. Newtoni seadused): Dünaamika ülesandeks on: · leida kehade vastasmõjule matemaatiline esitus; · lahendada saadud diferentsiaalvõrrand 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), k
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 10. teema: hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Hellenismi mõiste on pärit poliitilise ajaloo historiograafiast, tähistades seal perioodi, mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega ja kestis kuni selle ajani, millal viimane Aleksandri järelkäijate poolt loodud riik langes Rooma võimu alla. Selleks viimaseks hellenistlikuks riigiks oli Egiptus, mille Augustus 31/32 a. eKr. vallutas, kindlustades nii Rooma võimu enamiku Vahemere äärsete maade üle. Poliitilise ajaloo seisukohalt lõppes see ajastu niisiis ajaarvamise vahetumise paiku. Filosoofia, mida Rooma võimuperioodi ajal antud regioonis viljeleti, ei pretendeerinud aga originaalsusele. Roomlased tunnistasid filosoofias kreeklaste prioriteeti. Nende jaoks tähendas filosoofiaga tegelemine eelkõige seda, et õpiti tundma kreeka filosoofiat. Kuigi ka Roomas kujunes välja filosoofia-alane kirjandus, orienteeru
seda haigust põdeva inimese seisund ning millised on ta mõtted. 10 3. Uurimistöö analüüs Uurimistöö küsitlus sai läbi viidud Google Docs programmiga ainult interneti teel. Gümnaasiumiõpilastest vastas kõige rohkem uurimistöö küsitlusele 11. klassi õpilased, neid oli 60% kõikidest vastanutest ehk 39 inimest. 10. klassist oli koguni 16 õpilast, kes leidsid aja küsitlusele vastamiseks. 12.klassi õpilasi oli kahjuks kõige vähem, ainult 10 inimest olid vastanud uurimistööküsitlusele. Poisid Tüdrukud 10.klass 11.klass 12.klass 49% 51% 15% 25%
1. Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne. Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne. Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv(toetub välise käitumise vaatlusele, järelduse tea
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
