ja kuulsusejanu. Oma õukonna sai ta 7-aastaselt. Kuna Louis XIV oli isa surres alles viiene, valitses riiki Itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin, ema armuke. Seaduslikult pidi riiki valitsema küll kuninga ema Austria Anna, kuid ta ei olnud selleks suuteline. Sisuliselt kuulus piiramatu võim riigis Mazarinile. Louis XIV ajal elas absolutism üle kriisi. Aeg-ajalt tõstis aadelkond mässu. Pariisis üritas parlament läbi viia reforme, 1648. aastal toimus seal rahvaülestõus. Mässu kutsuti fronde ehk võimu vastu tegutsemine, kuid Mazarin surus need maha. Kui 1661. a. Mazarin suri, hakkas riiki valitsema Louis XIV, kes oli siis 23. aastane. Tulenevalt eelnevalt läbi elatud sündmustest vihkas ta Pariisi ja ei soovinud elada ka sealsetes kuningalossides. Louis XIV pidas ennast jumala poolt troonile panduks ja arvas seetõttu, et ta võib teha, mida tahab. Seda käitumist iseloomustab tema lause
Monarhia: Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa 1. Inimesed James I (1603-1625) Inglismaa kuningas. Kuningas on võimu saanud jumalalt. Nõudis palju makse. Pillav eluviis, jagas rohkelt pensione, monopolide müük, parlamendi ignoreerimine, ebakuninglik välimus. Charles I (1625-1649) Ajas parlamendi laiali, absolutistlik valitsemine. Kogus makse, mida parlament ei kinnitanud. 1629 saatis parlamendi laiali. Tegi uusi makse. Müüs monopole, puride jumalateenistus keelati. 1640 sõda Sotimaaga vaja raha, kutsuv parlamendi kokku. Ülestõusud. Hukati 1649. 30. jaanuaril. Charles II (1660-1685) Sõlmis Breda kokkuleppe ohvitseridega. Ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. Tahtis olla absolutistluk, parlament takistas. Toetas katoliiklasi. Cromwell 1653 ajas parlamendi ja riiginõukogu laiali. Hakkas valitsejaks lordprotektorina.
1. Andke ülevaade Inglise parlamentarismi tekkimisest ja arengust 13.-17. saj. Parlament oli kujunenud normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus. Kutsuti esimest korda kokku 1265.a ning sellest ajast peale oli sel kindel koht Inglismaa valitsemises. Kuningad pidid parlamendi olemasolu arvestama. Koosnes 2 kojast: alamkoda, lordide koda. 17.saj. Puhkes parlamendi õiguste üle järjekordne võitlus viis kodusõdadeni. Inglise parlamendi areng oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile, hiljem tervele maailmale. 2
anda seadusi ilma kohtu otsuseta. Ajalukku läinud ütlus ,,Riik See olen mina" . Jean-Baptiste Colbert Louis XIV silmapaistvaim rahandusminister aastal 1665. Louis XV (1715-1774) Prantsusmaa kuningas , jättis riigiasjad ametnike hooleks. Ajalukku läinud ütlus ,,pärast mind tulgu või veeuputus" . Charles I Inglismaa kuningas, kes tuli võimule aastal 1625. Saatis parlamendi laiali, kiusas taga puritaane. Lasi parlamendi vahistada ja puhkes kodusõda. Oliver Cromwell (1599-1658) Puritaan, Maa-aadlik , kes kuulus parlamendi vägede etteotsa. Kuulsaks on saanud tema ütlus ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv". Richard Cromwell Oliver Cromwelli poeg, temast sai isatahtel lordprotektor, aga tänu väga väikesele poolehoiule loobus valitsemisest. Charles II ( 1660-1685) Inglise kuningas , püüdis taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku. James II (1685-1688) Inglise kuningas, püüdis taastada absolutistlikku korda ning
3) Valdavalt väikeaadlike hulgast palgatud ametnikud/bürokraatia (ministrid, maksuametnikud, õukonnaametnikud, kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt. Protestantide kirikud suleti või lammutati. Louis XIV ajal hakkas Prantsusmaa määrama euroopa moemaailma. Louis XIV ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Võeti kasutusele kahvel. Õukonnaelu soodustas ka kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut
puritaane tagakiusamise eest. (Saksamaale, madalmaadesse) c) Puritarism kujunes ka ühiskondlikuks poliitiliseks liikumiseks. 4. Poliitilised suunaliikumised Inglise revolutsiooni ajal Kujunesid välja poliitilised parteid. a) Juhtivaks suunaks oli independenlus. · Toetajaskonna moodustasid ohvitserid. Nad reorganiseerisid sõjaväe ja saavutasid võidu kodusõjas ehk revolutsioonis. · Oliver Cromwell sõjaväe reform tugevdas distsipliini. · Poliitiliselt nõuti parlamendivõimu, kusjuures valimisõigus ainult varakatele. · Südametunnistusevabadust vabadus tunnistada ühte või teist usku ilma tagakiusamiseta. · Nõuti kohtupidamist kuninga üle, mõisteti võimukuritarvitamises süüdi ning hukati kuningas Charles I (1649). · Independenditest said vabariigi pooldajad.
saj-l, manufaktuuride teke, lambavillapuuduse tõttu kalevitööstuses lambakasvatuse laienemine ja tarastamine, sellest tulenevalt pauperiseerumine ehk inimeste, eriti talupoegade vaesumine): · John Wyclif tõlki 14. saj piibli, taunis pühakute kummardamist ja indulgentside müümist · Henri VIII konflikt katoliku kirikuga, mis ei lubanud tal lahutada Aragoni Katarinast · Henry VIII lööb Roomast lahku · 1534 kuulutab kokkukutsurud parlament kuninga riigipeaks · Henry VIII valitsusaja lõpuks kujuneb anglikaani kirik, mis oli sarnane katoliiklikule · Võimule sai poeg Edward IV, kes suri peagi · Võimule sai tütar esimesest abielust Mary Tudor (Verine Mary), kes oli katoliiklane, toimus rekatoliseerimine · Võimule Elizabeth I (Mary õde), kes taastas anglikaani kiriku Sotimaa: · Klannid ehk sugukondlikud kogukonnad
kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament. 17. sajandi algul kui viimane Tudor, Elisabeth I suri, jätmata pärijat, tuli troonile Soti päritolu James I Stuart. Ta seadis oma eesmärgiks kehtestada absolutismi, mandri-tüüpi isevalitsus, kus monarh on seadustest üle. Välismaalase ja katoliiklasena ei saavutatud aga inglaste usaldust, vaid mindi parlamendiga konflikti. Charles I ajal läks parlament kuninga avalikult tülli. Charles I põhiseaduse
Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7. Friedrich Wilhelm I/Friedrich II 8. Maria Theresia/ JosephII 9. Ivan IV Julm 10. Peeter I 11. Katariina II 12. Napoleon Bonaparte 1. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi teoreetik Jean Bodin eelistas monarhiat, kus kõik seadused pidid lähtuma ainult valitseja tahtest. Absolutsimi Prantsusmaal iseloomustab Louis XVI ,,Riik see olen mina!"
o Presbüterid omakorda peaksid valima koguduse vaimulikud, enne määras ametisse neid piiskop · Independid arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud · Presbüterlased ja independid muutusid poliitilisteks parteideks · Presbüterlased domineerisid parlamendis · Independid domineerisid armees · 1648 Pride'I puhastus o Vangistati presbüterlikke o Võim läks Oliver Cromwelli poolt juhitud sõjaväelaste kildkonnale Puritaanlikud sektid · Loodi puritaanlikke kogudusi o Nt ranterid eitasid pühakirja ja traditsioonilist moraali · Tekkis rohkesti sekte, kel oli usuküsimustes eriarvamused · Sektid loobusid kalvinismi dogmast ettemääratuse õpetusest o Sest paljud laostusid seda kutsumust järgides o väitsid et Kristus on kõik lunastanud · levis uskumus, et Kristus tuleb maa peale, et kehtestada rahuriik.
hoidus oma abieluvoodist eemale, aga Prantsusmaal oli vaja troonipärijat. Hilja sündinud järeltulijat kasvatati lapsest saadik kuningaks, sellega aga ka piiritult iseteadvaks, auahneks ja kuulsusejanuliseks. Juba 7-aastaselt sai ta oma õukonna. Sel ajal oli ta ametlikult juba kuningas, sest ta isa Louis XIII oli surnud 1643. aastal. 4-aastane kuningas jäi siiski eestkoste alla, regendiks sai ta ema Austria Anna, kelle armukeseks oli Itaalia päritolu kardinal Mazarin (Mazarini). Viimane oligi riigi tegelik valitseja. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV (1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Louis XIV alaealisuse ajal elas absolutism üle kriisi. 1651. aastal tunnistati 14-aastaseks saanud Louis XIV täisealiseks. Ta võis osaleda avalikel ballidel ja tal lubati raha peale kaarte mängida, kuid riigivõimust hoiti teda veel eemal. Alles 1661. a
1598 – Nantes`i ediktiga Prantsusmaal saavutati ajutine usurahu; katoliiklus kuulutati valitsevaks usundiks. 17.sa 1613 - Venemaal tõusis troonile Romanovite dünastia. 1614 – Prantsusmaal kutsuti absolutismiajastu saabudes viimast korda j kokku seisusete esinduskogu generaalstaadid. 1624 – kardinal Richelieu sai Prantsusmaal esimeseks ministriks. 1618 – 1648 – Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1642 – 1649 – Kodusõda Inglismaal ja kuningas Charles I hukkamine. 1649 – 1660 – Inglismaa oli vabariik; Cromwelli diktatuur. 1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini. 1688 – Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kinnistumine Inglismaal. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer
° Hugenottide vastupanu mahasuremine. Tühistati Nantesi edikt ning vallutati hugenottide tugipunktid, paljud hugenotid emigreerusid. ° Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid, kes allusid vahetult kuningale. ° Kultuuri tähtsustamine Louis XIV 1610-1643 Sai troonile 4-aastasena. Regendiks sai tema ema Austria Anna, tegelikuks valitsejaks aga Jules Mazarin. Tekkis fronde, mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist kriis absolutismis. ° Pariisi parlament püüdis võtta endale esindusorgani funktsioone. Nõuti parlamendi õigust arutada läbi ja registreerida kuninga ediktid uute maksude kehtestamise kohta. Lisaks taotleti ka õiguskorda. Mazarin lasi kinni võtta kaks parlamendi liidrit ja Pariisis puhkes ülestõus. Linna kerkisid barrikaadid ning õukond põgenes Pariisist. ° Printside fronde. Kasutades rahvaliikumist, organiseerisid aadlikud eesotsas prints Condega mässu kuninga absolutismi ja Mazarini vastu
restauratsioon, mis on "Õiguste deklaratsioon" ja kuidas valitseti Inglismaad selle järgi (sh mõiste parlamentaarne monarhia). Sotimaal toimunud mäss algatas tüli kuninga ja parlamendi vahel. Lõpuks lõhestas see Inglismaa kahte leeri: kuningat toetavad aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad ning parlamenti toetavad kaupmehed. Kodusõda toimus 1642-1651 aastal ja lõppes Inglismaa vabariigiks kuulutamisega. Charles I oli kodusõja ajal Inglismaa kuningas. Oliver Cromwell juhtis parlamendi vägesid ja oli ise hiljem riigi valitseja. Kodusõja lõppes kuninga hukkamisega ja tegelik võim läks Oliver Cromwelli kätte. Cromwell valitses riiki võimukalt ning rahva seas oli tal seetõttu vähene toetus, rahvas pigem vihkas kui austas teda. Ta oli iirlaste ja sotlaste vastu karm. Cromwell, kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka, kehtestas armees kindla korra. Näiteks olid sõdurid hästi varustatud ja neile maksti regulaarselt palka. Kui Cromwell ootamatult suri
Presbüterlased ja independid Presbüterid tahtsid valida omakorda koguduse vaimulikud, kelle seni oli ametisse määranud piiskop. Teise suuna esindajad arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud, millest tulenes nimetus independid. Inglise revolutsiooni ajal muutusid nad poliitilisteks parteideks. Independid viisid läbi Pride'i puhastuse. Kolonel Pride'i juhtimisel vagistati 47 presbüterlikku parlamendisaadikut. Sisuliselt oli tegu riigipöördega. Võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste kildkonnale. Puritaanlikud sektid Loodi palju puritaanlikke kogudusi, mis kujunesid ühteaegu kooskäimise kohtadeks. Puritanismi sisu muutus, sest rahvas tõlgendas teoloogilisi probleeme omamoodi. Tekkis rohkesti sekte. Sektide kujunemine peegeldas maapealse elu probleeme. Rohkem kui neid inimesi, kes ilmalikku kutsumust järgides rikastusid, oli neid, kes ei leidnud tööd, kelle elu läks halvemaks, kes laostusid. Paljud setid kaldusid müstitsismi
usuraamatuid). Loobuda tuli erksavärvilisest rõivastusest ja ehetest. Anglikaani kirik Anglikaani kirik on kolmas protestantliku kiriku haru. Troonil oli Henry VII Tudor, peale teda sai võimule Henry VIII, kes pani aluse anglikaani kirikule. 1534-Supremaadi akt, võetakse vastu anglikaani usk, kiriku peaks sai kuningas. See tähendas, et löödakse lahku Roomakatoliku kirikust. Muud põhimõtted jäid samaks. Thomas Cranmer sai kirikupeaks. Reformatsiooni aitas läbi viia Thomas Cromwell. Kuningas sai kiriku varad endale ja sai rikkaks. Mungad tehi töölisteks. Kloostrimaad kingiti ära ja müüdi. Tähtsaimaks uuenduseks oli inglisekeelne jumalateenistus. Keelati indulgentside müük. Tehti lõpp pühakute säilmete ja piltide kummardamisele ja austamisele. Vähendati kirikupühade arvu. Jumalateenistuse aluseks sai Cranmeri koostatud palveraamat. 1534 võeti vastu Reetmise akt, millega kuulutati äraandjaks kõik, kes nimetasid kuningat ketseriks või laitsid teda muul moel
II Inglismaa kodusõda ehk puritaanide mäss 1642-48 Põhjus: Parlamendi püüe kindlustada oma võimupositsioon ja Charles I vastuseis parlamendi võimule. - Kuningat toetasid: Kõrgaadel, osa alamast maaadlist ja talupoegadest ning anglikaani kirik ja katoliiklased. - Parlamendi rindega ühinesid: osa maaadlist, kodanlusest ja talurahvast, puritaanid ja sotlastest presbüterlased, suurlinnad , laevastik. - Puritaanide armee ja revolutsiooni juht alamaadlik Oliver Cromwell: Ümarpead (roundheads) ja talupoegadest Raudküljed (ironsides) Parlamendi armee - Kuninga Armee sõdurid: Kavalerid - Otsustav lahing 1645: Charles I sai sotlaste sõjavang, kes anti Cromwelli kätte - Parlament puhastati 1648 - Jäänukparlamendi liikmetest koosnev kohtuorgan mõistis charles I surma ja ta hukati 1649. - Inglismaal kaotati monarhia ja maa kuulutati vabariigiks III Vabariik Inglismaal - Commonwealth
rolli. Peamiseks tüliõunaks kuninga ja parlamendi vahel kujunes maksude kehtestamine. Et kuninga sissetulekud olid määratud keskaegsete tavade alusel, ei võimaldanud need enam suurenenud kulutusi katta. James I pillav elulaad ei õhutanud jällegi parlamendi soovi nende küsimustega tegeleda.Kuninga ja parlamendi vahel tekkinud tüli pärandas James I edasi oma pojale Charles I-le [1625–1649). Kuna parlament ei tulnud kuninga nõudmistele vastu, üritas Charles I kehtestada makse parlamendist mööda minnes. Parlament omakorda käsitles esinduskogu heakskiiduta kehtestatud maksude nõudmist või maksmist riigivastase tegevusena. Pinged teravnesid, kui 1628. aastal tapeti Stuartite soosik Buckinghami hertsog, keda rahvas vihkas. Järgmisel aastal saatis kuningas parlamendi laiali. Järgnevat ühteist aastat
lühiajaline), absoluutne (üksikisiku võim eluaegne). Absolutism Prantsusmaal 2 olulist valitsejat: Louis XIII (1610-1643) ja Louis XIV (1643-1715). Louis XIII oli troonile saades 9-aastane. Louis XIV oli 5-aastane. Nende eest valitsesid regendid asevalitseja. Mõlema puhul oli regendiks määratud kuninga ema aria de Medici. Reaalselt valitses siiski kuninga ema favoriit kardinal Richelieu (Louis XIII puhul), kardinal Mazarin (Louis XIV puhul). Louis XIII praktiliselt ei valitsenudki (teda ei huvitanud eriti riigi valitsemine), valitses kardinal Richelieu tegi ikkagi kõike riigi huvides: 1614. aastal tuli Prantsusmaal viimast korda kokku generaalstaadid (ehk siis riigi võim hakkas olema jagamatu). 1618-1648 oli ka 30-aastane sõda, mis algas ususõjana, kuid lõppes kui sõda Euroopa ülemvõimu pärast. Asuti hugenottide eriõigusi piirama ning nende kindluslinnad, nagu nt
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
1614 1789 ei kutsutud Generaalstaate kokku. Eesmärgiks kujuneb riigivõimu koondamine ja tsentraliseerimine. Richelieu võitleb kõrgaadli opositsiooni ja hugenottide eriõiguste vastu. 1629 vallutatakse viimane hugenottide tugipunkt La Rochelle. Hugenottide usuvabadust aga ei tühistatud. Aadli lõplik tasalülitamine toimub kardinal Mazarini ajal (1643 1661). See on Louis XIV alaealisuse periood. Aadlimäss fronde 1648 53, mille Mazarin surub edukalt maha. Prantsusmaa välispol võidud (1648 Vestfaali rahu, 1659 Pürenee rahu). Louis XIV (1643 1715) hakkab reaalselt valitsema 1661. Absoluutse monarhia tipp. Üks kuningas, üks usk, üks seadus. 1685 Nantes'i edikti tühistamine, hugenottide väljarändamine. Kõrgaadel tegeleb õukonnaeluga, ei tegele poliitikaga. Ministrid võrsuvad kodanluse hulgast ning on kun usaldusisikud. Kuninga eraelu puudumine. Aadel säilitas maksuvabaduse
Ühinemisel oli eesmärgiks Aragoni cortes rohkem allutada kuningavõimule, mis ka tasapisi toimub. 2) Prantsusmaa käivad koos Generaalstaadid koos kuni 1640. aastani ja ei piira kuninga võimu. Oluline on 1497. aastal kuninga ediktile ilmuv märkus ''selline on meie tahtmine'', st kuningas ei pea põhjendama edikte toetudes seisustele. Tegu on sammudega absolutismi suunas. 3)Inglismaa seisuste esindus parlament ning oli väga tähtis. Parlamendil oli palju võimu ja seal oli ülekaalus uusaadel, kes on pigem kuningavõimu toetav. Parlament jääb seisuseesindusena alles, aga avaliku konfrontatsiooni parlamendi ja kuninga vahel ei teki 16. saj. Kuningavõimu rivaliteet paavstivõimuga Varauusajal on kuningavõim kasvamas
John... oli sunnitud allkirjastama Magna Charta Libertatum, e aadlite õigused kuninga suhtes. Kui 1260.-l puhkes uus aadlite ülestõus, koos vaimulikega, kuninga vastu. Selle tulemusel hakkas kujunema parlament. Prantsusmaal hakkas seisuslik kord kuninga initsiatiivil (Philippe IV), tal oli vaja raha ning liitu paavsti vastu. Ta kutsus kokku nn Generaalstaadid, koosnes 3st seisusest. Küll ei saavutanud Generaalstaadid nii suurt autoriteeti kui Parlament Inglismaal. See omakorda tõi kaasa ellusuhtumise erinevuse Inglismaaga, aadliseisus ja lihtinimese seisus erinevalt Inglismaast olid lahutatud. Keskaegne vaimuelu Kiriku toimimiseks oli vaja sakramente: ristimine , armulaud, piht , abielu, leer, ordinatsioon, viimne võidmine. Neid sai vahendada ainult kirik ning lunastatud polnud võimalik saada ristimata, pihtimata, ja viimse võidmiseta. Kiriku kui organisatsiooni peamine idee oli jumala armu vahendamine paradiisi pääsemiseks
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
Tulemus : Saksamaa Põhja- ja Idaaladel lutheriusk ja Lõuna-ja Läänealadel katoliku usk Saksamaa sai ühtseks 18. Jaanuar 1871. aastal 3.Parlamentalismi areng Suurbritannias Pärast Elisabethi I surma sai troonile James I (1603-1625), Shotimaa kuningas, Mary Stuard toetas anglikrooni kirikut. Charles I (1625-1649), püüdis makse kehtestada ilma parlamendi loata. Vastuolu parlamendiga viis 1642 aastal kodusõjani. Sõjaline ülekaal oli parlamendi sõjaväel, mida juhtis Oliver Cromwell (1599-1658), raudkülgsed, intependendid, presbüterlased. 1648 tegi Cromwell sõjaväe abil parlamendis puhastuse, ülemkoda saadeti laiali, alamkojas jäid paigale. independendid = päraparlament. 30.jaan 1649 Carles I hukati. 19. mai 1649 kuulati Inglismaa vabariigiks. Riigis kehtestai sõjaväeline diktaktuur. 1653 saadeti laiali ka päraparlament. Cromwell nimetati lordprotektoriks, suri märtsis 1658, võim läks poeg Richardile, kes loobus võimust 1659.
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
religiooni järele... Mis vahe on poliitilisel teoorial ja poliitilisel filosoofial? Poliitiline teooria on seletuslik skeem, mis kirjeldab seda, mida nimetatakse poliitiliseks eluks ja kuidas seda mõningatel põhjustel korraldada. Argumendid on alati vormis: "kui teeme teistmoodi, siis süsteem ei tööta, riik ei ole tõhus." Poliitiline teooria püüab korraldada võimu institutsionaalseid protsesse võimalikult efektiivselt (nt küsimus, kas on efektiivsem ühe või kahekojaline parlament, milline valimissüsteem sobib paremini), kõik vastused tegelikult toimivad rohkem või vähem. Poliitiline teooria ei vasta küsimustele: kas võim on õiglane? kas viib ellu rahva tahet? Need arutlused rajanevad poliitilisel filosoofial, mis vastab küsimustele: mis (ja miks?) on vabadus, autoriteet, riik, ühiskond, kodanik, vastupanuõigus, poliitilised voorused, poliitiline osalus, poliitiline kohustus. Suur osa sellest poliitilisest filosoofiast on eetika arutlused rajanevad
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
Laiali puistatud saarte ja rohkelt täkestatud rannajoonega maa. Keskne asukoht Aasia, Aafrika ja Euroopa vahel. Elav merekaubandus. KULTUURIKESKKOND Vaba demokraatlik ühiskond. Humanistliku hariduse ja elu ideaal. Inimene on see, kes loeb. Ta on "kõikide asjade mõõdupuu". Inimintelligents, mida on treenitud arutlemiste, diskussioonide käigus, eraldab inimest loodusest. Inimese täiuslikkuse tipp - kreeka ideaal. Inimene, loodus ja kreeka kultuuri püsivuse põhjendus. Headus: kõigi kolme harmoonia. 5. sajand e.Kr - Periklese ajastu. Kasutatav puit metsad tõeliselt kurnatud. Mäenõlvad kultiveeritud. Pindmine mullakiht üles haritud. Kitsede, lammaste karjatamine kiirendab erosiooni. Põllumajanduses peamiselt viinamarjad ja oliivid. Oluline on kaubanduse areng. Veini ja õli vahetatakse teravilja vastu. Kliima on karm ja juhib tegevust ruumist väljas. Kuivad ja kuumad suved elati üle tänu sagedasele jahedale meretuulele
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�