Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Millal öelda EI". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
partner, peabki, ütlema, suurimat, vahekorda, astumist, tugevast, usaldama, suust, seltsis, peta, kaaslanealgusaegadel. Suhet laastav negatiivne rutiin on reeglina muudatuste vaenlane ning nii on stress ja depressioon kerged tulema. Vastarmunud veedavad palju aega koos nende maailmas eksisteerivad ainult Sina ja Mina ja soov puudutada. Kui aga kahe erineva inimese ellu tulevad lisakohustused (lapsed, karjäär, elamisega seonduvad võlad), kirg väheneb. Argipäeva toimingutesse mattudes unustatakse ühtäkki, et partner vajab enda hästi tundmiseks puudutusi, ihkab olla igapäevaselt lugupeetud, armastatud ja ihaldatud. Kui seda ei saada paarisuhtes piisavalt, otsitakse enda meeleheaks ja enesetunde tõstmiseks võimalusi hobidest, karjäärist, sõpradelt, abieluvälistest suhetest ning suhet hakkab lõhkuma ka armukadedus. Paarisuhtele võib halvasti mõjuda juba kergem armukadedus seda eriti juhul, kui osapooled 4
Täna võtab svingimise liikumine hoogu ning muutub aina populaarsemaks. Svingimine peab saavutama paari püsitatud eesmärgi, sest vastasel juhul toob see endaga rohkem pettumusi ja probleeme kaasa. Tihti hakkavad svingima paarid, kes ei taha armastatuid petta, otsivad seksis vaheldusrikkust, täiendavat naudingut, võimalik, et tahavad oma ,,kodust" seksi vürtsitada või ellu äratada. Tavaliselt on sellistes paarides üks partner, sagedamini naine, juhitav ning suurima heameelega lahendaks ta kõik need probleemid täiesti teistsugusel viisil. Juhtub ka selliseid asju, et svingima hakates pole paar tegelikult psühholoogiliselt reaalsuseks valmis ning selle tõttu võib tekkida palju probleeme, mille seas skandaal ja lahutus võivad ostutuda lihtsaimateks. Seepärast peaks svingimisele mõtleval paaril olema ainult üks eesmärk viia ellu vastastikused fantaasiad ning pakkuda üksteisele naudingut
Probleem: tõsisemate jutuajamiste vältimine Enne kooselu või abielu võiksid paarid siiski arutada ka selle üle, kui palju lapsi soovitakse, kas on soov abielluda, millised on pikemaajalised eesmärgid jms. Mida aeg edasi, seda kaugemale sellised küsimused lükatakse ja seda enam neid välditakse. Nii võib ette tulla, et üks pool sooviks rääkida lastesaamisest, kuid teine ei julge teemaga alustada, sest sellest pole varem räägitud. Võib juhtuda ka seda, et partner osutub "võõraks". See tähendab, et ehk tahad sina lapsi, kuid tema mitte; tema tahab abielluda, sina mitte jne. Toimib või mitte? Paare hoiab koos ühine pikaajaline eesmärk. Kui see puudub, võib edasi rühkimine osutuda keeruliseks. Rääkige avameelselt hoiakutest, eesmärkidest ja soovidest ning kui suudate luua kompromisse või jõuda ühisele lahendusele, jääb kindlasti ka suhe püsima. Probleem: kaotatud usaldus
ahvatleja 2) tubli kodukana, hea naine, kel oli õigus oma meest rahuldada. 1684 tõlgiti Aristotelese "Õpetaja väärtus", mis sisaldas seksuaalsust puudutavat infot, käsitledes nii psüühilist kui seksuaalset aspekti. Kuni 17. sajandini mõjutas inimesi religioosne mõttelaad. Tolleaegset mõttelaadi mõjutas ka N. Venette "Tableau de l´amour conjugal" 1698 kirjeldatakse seksuaalanatoomiat, vahekorda jms suhteliselt õigesti; öeldakse, et seks on loomulik osa inimese elust, räägitakse seksuaalvahekorra mõjust inimese psüühikale ja füüsilsele. Kirjeldatakse ka rasedust ja sünnitust. Euroopas on sel ajal ideaaliks suur pere, palju lapsi. 18. sajandil hakkab esimest korda populaarseks muutuma idee väiksest perekonnast, võetakse kasutusele ja hakatakse kirjutama rasestumisvastastest vahenditest (kondoomid, tuppe
sisekommunikatsioonile häälestatust. Iga monoloog on tegelikult dialoog seda märkas juba kuulus vene filoloog M. M. Bahtin. Et minna üle väliskommunikatsioonile on hädavajalik tähelepanu kõrvale juhtida kõnelt iseendaga st viia ta üle tähelepanu äärealadele ning tähelepanu kese vabastada reaalsele välisele suhtluspartnerile. Sel puhul inimene võtab partneri üldistatud rolli, püüab alateadlikult asuda kellegi teise kohale, ükskõik kes ka ei oleks tema reaalne partner. Kõiges selles realiseerub häälestatus välisele kommunikatsioonile. Võime üle võtta partneri üldistatud roll osutab meis pesitsevale lapsepõlvest pärit harjumusele rolli vahetuseks. Roll see on funktsionaalne üksus inimeste kommunikatsiooni protsessis, olgu ta siis kas väliskommunikatsioon (kommunikatiivne akt) või siis sisemine (mõtlemine, teadvus). II faasile on omane, et partnerid võtavad omaks teineteise aktuaalsed rollid. Teiste
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
muutumine; 2) Abortide määr; 3) Abiellumise ja lahutused; 4) Keskmine oodatav eluiga sõltuvalt vanusest. Kooselusuhte etapid arenguline perspektiiv Partneri valik, kooselu, abielu etapiviisiline areng Partneri valik (Lewis'e järgi 1972): - Meeldivus sarnasuse alusel - Tekib tihe vaimne side - Vastastikune enese avamine - Empaatiline paarilise mõistmine - Rollide sobitamine - Suhetele pühendumine Meeldivus Usalduse faktor et partner ei kasuta sind ära Pühendumuse faktor kuivõrd oleme valmis panustama suhte jätkumisse, ootused parneri pühendumuse taseme osas Armastuse olulisus Sõltuvuse, jagatud sõltuvus, vastasikuse sõltuvuse faktor Päritolupere kogemuse faktor nii partneri valiku, ootuste kui ka kiindumuse osas Abielupaaridel sündis 2006.a 28% lastest abielu esimese 11 kuu jooksul, vabas kooselus olevate paaride puhul oli see näitaja 9%. Vaba kooselu paaride puhul
4. Vajaduste konfliktid Teadvustamine, et indiviididel on erinevad vajadused, aitab ära hoida halvustavat suhtumist inimesse, klienti. ( Randmann. L) 2. KONFLIKTI LAHENDAMINE Enne, kui asud konflikti lahendama, esita endale mõned küsimused ja mõtle: 1. Kas vastuolu kõrvaldamine on üldse võimalik? 2. Kui oluline selle konflikti sisu sulle on? 3. Kui oluline see suhe sulle on? 4. Kas olete konflikti astumiseks sobivas seisundis? 5. Kui tugev on partner ja kui kaua võib konflikt kesta? 6 2.1 Konflikti lahendamise viisid Kaks dimensiooni: keskendumine suhetele ja keskendumine isiklikele eesmärkidele. 1. Võit-kaotus stiil Keskendutakse isiklikele huvidele. Käitumisstiil on agressiivne, dogmaatiline, paindumatu ning kasutatakse ka mahasurumist ja sundi. 2. Nõustuma-kaotama stiil Keskendutakse suhete kvaliteedile. Eesmärgiks on lepituse saavutamine ignoreerimise,
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KONFLIKTID Referaat Juhendaja: K. Altermann Mõdriku 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Konfliktid on meie elu paratamatu osa. Olenemata sellest, kas tüli on suur või väike, mõjutab see osalisi igal juhul, tekitades ärritumist ning sageli ka verbaalset või isegi füüsilist vägivalda. Palju oleneb konfliktisituatsioonis osalevate inimeste iseloomust, kultuurilisest taustast ning kasvatusest, kuidas tüli laheneb. Oma töö otsustasin teha sellel teemal, kuna olles ise suhteliselt emotsionaalne inimene, satun aeg-ajalt konf
suhelda, emotsioone välja näidata. Kui rääkida nendest inimestest, kes on kergelt skisoidsete joontega, siis need inimesed on tundlikud, terava tajuga, eraklikud. Kui skisoidsus on tugev, siis see võib muutuda sellisteks haiglasteks luuludeks (asotsiaalsed, kuritegelikud). Tugevalt skisoidne inimene ei suuda asetada ennast teise inimese olukorda ega tunnetada nende tundeid (külmad, kalgid). Positiivse poole pealt peaks kindlasti ütlema, et geniaalsed anded esinevad kõige sagedamini selle tüübi juures (terav taju, üksindus ja kontaktitus tähendab seda, et nad on vabad traditsioonidest, neid ei huvita enamiku arvamus, julgevad omamoodi mõelda ja ideid tekitada). Enamasti religiooni, eetika, moraali suhtes on nad skeptilised. Nad elavad nii, nagu neile rohkem sobib, oma eetika ja moraali järgi. Nõrgemad tüübid võivad ka vaatlejana maailmas tagasi tõmbuda ja püüavad luua oma maailma,
Ümberlülitumine - Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile, muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks. Algab partneri ja situatsiooni hindamine. Katkestatakse, lõpetatakse või surutakse tagaplaanile eelnenud tegevus, sisekõne iseendaga. Kontakti loomine - Psühholoogilise kontakti loomine peab andma partnerile sisemise veendumuse, et partner on astunud suhtlemisakti. Kontakt luuakse enamasti mittesõnaliste suhtlemisvahenditega (pilgu suund, pea asend, distantsi vähenemine, liigutuste kooskõla jms.), aga ka sõnaliselt (“Tervist”, “Tere päevast”, “Hei” jne). Kontakti loomise käigus määratleb kumbki partneritest situatsiooni, valib MINA-tasandi ja rolli. Põhiteate vahetamine - Põhiteate vahetamine, mis enamasti toimub sõnalises vormis, on
vaatlusaluse mõttega võistlevaid või neile alternatiivseid hinnanguid ja järeldusi, mis antud olukorras samuti võiksid tekkida. 10. Liitlaslik ja narkootiline armastus. Liitlaslik armastus Narkootiline armastused Soodustab indiviidi arengut Suurendab sõltuvust partnerist Partnerit kogetakse sellisena, nagu ta on Partnerit idealiseeritakse Väärtustatakse kõiki partneri suhteid Partner kuulutatakse enda omaks Suurendab rahulolu oma eluga ---> :) Tähendab põgenemist hirmsast maailmas ---> :( On kogemus, mis suurendab inimese loovust Vähendab loovust Isiksuse arengu loomulik tagajärg Tuleb ootamatult ja juhuslikult Pidev sõprus ja hoolitsus partneri eest Kire möödumisel halvendab suhte kvaliteeti ja võib viia suhte lõppemiseni
Kohesel suhtlemisel on kaks positiivset poolt, kohene suhtlemine Sõnum peab olema selge Selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste, tähelepanekute täielik ja täpne peegeldus. Selget sõnumit saab edastada siis, kui ollakse oma tunnetest teadlik. Seda, mida nähakse ja kuuldakse, on lihtene oma tunnetega segi ajada. Mõned näpunäited: 1. Mitte esitada küsimusi, kui on vaja teha avaldus Kas sa pead pühade ajal jälle esinema minema? Selle asemel peaks ütlema, et ma ei taha pühade ajal jälle üksinda olla. 2. Kehakeel ja sõnub peavad ühtima Hääletoon ja kehakeel peavad /kinnitama sõnumi sisu. 3. Tuleb vältida topeltsõnumeid Sellisel puhul jagatakse ühe poolt kiitust/positiivset sõnumit ja teisalt tehakse negatiivseid märkusi.Lõpptulemusena ei saadagi sageli aru, mis siis õieti öelda taheti. 4. On oluline välja öelda, mida tahetakse ja tuntakse. Sinu telefonikõne oli nii pikk, et nüüd on kõik toit jahtunud
miimika zestid poos asend partneri suhtes hingamine (sagedus ja sügavus), punastamine intonatsioon kõne muud tunnused (väljus, tempo, kandvus) kohanemisliigutused Kõikide nende tunnuste tajumiseks läheb tegelikkuses üks hetk. Algaja suhtlejana ei pane me tihti neid tunnuseid tähele ja oleme segaduses, kui partner ei reageeri meie ootustele vastavalt. On olemas teatud normid, mida inimene õpib lapseeast alates kasutama oma tundmuste väljendamisel. Normid puudutavad ka erinevaid elukutsete esindajaid. Kujutate te ette medõde, kes operatsioonilaua ääres kurvastusest juukseid katkuma ja valju häälega halama hakkab. Samuti mõjutab tundmuste väljendamist situatsiooni eripära ja ka individuaalsed iseärasused.
Kui tundub, et hakkate otsustamiseni jõudma, tuleb sõnastada lahendus täpselt, et olla kindel, et kõik saavad ühtmoodi aru vastuvõetavast otsusest. 5.Otsuse elluviimine Lahenduse elluviimiseks töötatakse välja detailne tegevusplaan. Määratakse osapoolte kohustused ja jagatakse vastutus kes teeb mida ja mis ajaks. Pannakse paika kriteeriumid olukorra paranemise hindamiseks. Kõige konstruktiivsem on teist poolt usaldada ning mitte tõstatada küsimust, mida võtta ette, kui partner lubadust ei täida. Kui teine osapool kokkuleppest kinni ei pea, ära lase tal vastutusest kõrvale hiilida. Ära lükka küsimuse tõstatamist liiga kaugele edasi. Ära lange ka pideva meeldetuletamise lõksu. Kui sa pidevalt meenutad teistele nende ülesandeid, ei hakka nad oma käitumise eest ise vastutust võtma. 6. Hilisem lahenduse hindamine Mitte kõik lahendused ei osutu parimaiks võimalikest. Kui keegi osapooltest avastab, et
) VARJATUD TUNDMATU TUNDMATU Iseendale teada, teiste eest avaldub uutes, ootamatutes, varjatud (kontrollitud ekstreemsetes olukordades käitumine) Joon.7 Johari aken Johari aken peegeldab spontaansuse ja maski vahekorda. Igal inimesel on olemas tegelik olemus, samas ta varjab sellest teatud olulisi asju ja selleks kannab maski. Teeninduses on maski kandmine küllaltki tavaline. Olete kõik kuulnud väljendeid nagu ""klient on kuningas", "teenindaja peab alati tasakaalukas olema", "teenindaja peab alati naeratama". Tegelikkuses on küllaltki raske olla keegi teine. Suhtlemissituatsioonides kontrollime me tegelikult ainult avatud ja
7) Masohhist tunnetab alaväärtust, jõuetust ja sõltumatust välistest jõududest ja teistest inimestest. Valmis loobuma enda huvidest kohustuste arvelt. Teadvustamata. 8) Sadist saab teistele valu tegemisest naudingu. Avaldub, kui on lubatud, nt sõjas või rollis, nt politsei. Teadustamata. 9) Destruktivist püüab vabaneda jõuetusest maailma hävitades. Lõpetab suhte, et partner teda maha ei jätaks. Parim kaitse on rünnak. 10) Konformist põgeneb massi, nõus loobuma oma hoiakutest, et teistega sarnaneda. Allub survele. Pilet 12. Humanistlik psühholoogia. C.Rogers Igal inimesel unikaalne kogemus, mis toimub organismis käesoleval hetkel, mida on võimalik teadvustada. On asju mida ei teadvusta, aga on võimeline. Sõnad samamoodi seotud tegevusega nagu maakaart aladega. R.-i self on pidevad muutumises Tema `self' põhineb möödunud
Ometi usub enamik inimesi, et armastuse määrab objekt, mitte armastamisvõime. Inimesed lihtsalt ei mõista, et armastus tähendab aktiivset tegutsemist, hingejõudu; arvatakse, et vaja on vaid leida see õige objekt ning pärast läheb asi juba iseenesest. Kui inimene ikka tõesti ühte inimest armastab, siis armastab ta ka kõiki teisi inimesi, armastab maailma, armastab elu. Kui ta võib kellelegi öelda ,,ma armastan sind", siis peab ta võimeline olema ütlema ,,ma armastan sinus kõiki teisi, sinu läbi armastan ma maailma, sinus armastan ma ka iseennast." 1.2.1 Vennaarm Vennaarm on kõige tähtsamat tüüpi armastus ning sellel põhinevad kõik teised armastused. Siinjuures on silmas peetud vastutustunnet, hoolitsust, lugupidamist, teadmisi teisest, elu edendamise soovi. Vennaarm on armastus kõigi inimolendite vastu: see välistab valiku. See sisaldab kokkukuulumise kogemust kõikide teiste inimestega: inimlikku solidaarsust, lunastust
suhtest suhtesse. Erosed on üldselt targad, õpivad kähku, väga järjekindlad, pettub, aga läheb ikka edasi, on väga elujõulised ja uudishimulikud. Rumalad ja algajad erosed, kes pole õppinud, neil on suhte purunemisi palju, aga üldjuhul eros suhted püsivad, sest nad on üldiselt targad. Nad hoiavad enda jõudu. Erosed peavad õppima romantikat doseerima. Huvitab suhte sügavus, ei vali rumalat kaaslast. Ludus- (Cassanoova näiteks kirjandusest ). Mängiv, eeldab, et partner kontrollib ennast, ise ka kontrollib, ei lase armastusel olla. Ta ei taha armuda, tahab lihtsalt mängida. Ei mingeiddraamasid ei taha partneri poolt. Võib lubada, aga tuleviku plaane ei tee, teeb siis kui tal mugav on, eneseimetleja, ei taha partnerit sageli näha, pettust peab normaalseks, valetamist peab normaalseks. Enamasti on neil mitu suhet, tegemist korraga (erosel üldjuhul ei ole, tal on üks). Storge – ühised huvid olulised, peab olema hea koos olla, kogetakse nagu vana
vaatlusaluse mõttega võistlevaid või neile alternatiivseid hinnanguid ja järeldusi, mis antud olukorras samuti võiksid tekkida. 3.Liitlaslik ja narkootiline armastus. Liitlaslik armastus Narkootiline armastused Soodustab indiviidi arengut Suurendab sõltuvust partnerist Partnerit kogetakse sellisena, nagu ta on Partnerit idealiseeritakse Väärtustatakse kõiki partneri suhteid Partner kuulutatakse enda omaks Suurendab rahulolu oma eluga ---> :) Tähendab põgenemist hirmsast maailmas ---> :( On kogemus, mis suurendab inimese loovust Vähendab loovust Isiksuse arengu loomulik tagajärg Tuleb ootamatult ja juhuslikult Pidev sõprus ja hoolitsus partneri eest Kire möödumisel halvendab suhte kvaliteeti ja võib viia suhte lõppemiseni
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KONFLIKTID, KAEBUSED JA PROBLEEMID NING NENDE LAHENDAMINE REFERAAT Õppeaines: SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA JA KLIENDITEENINDUS Tallinn 2009 SISUKORD TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL...................................................................1 SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1. KONFLIKTIST ÜLDISELT..................................................................................4 1.1 Konflikti mõiste....................................................................................................4 2. KONFLIKTI TÜÜBID...........................................................................................8 2.1 Konflikti tüpoloogiate alused.
võtavad harva seda probleemi tõsiselt. Emotsionaalse vägivalla all kannatavad varjatult ka arvukad mehed. Järgnevad küsimused aitavad sul kindlaks teha, kas sa kannatad emotsionaalse vägivalla all, ja annavad mõned ideed, kuidas oleks võimalik selle probleemiga hakkama saada. Milline on sinu lähisuhe? · Kas sa tunned, et sinu lähisuhtega on midagi korrast ära, aga sa ei tea, kuidas seda seletada? · Kas sa tunned, et su partner kontrollib su elu? · Kas sa tunned, et su partner ei väärtusta sinu mõtteid ja tundeid? · Kas sinu partner teeb midagi selleks, et alatasa võita vaidlusi, näiteks teeb sinu seisukohad maatasa, ähvardab või hirmutab sind? · Kas sinu partner saab vihaseks kui sa räägid teistega? Süüdistab ta sind, et sul on olnud teisi armusuhteid? · Kas sa tunned, et sa ei tee oma partneri silmis midagi õigesti?
rühmadünaamika ja etalongrupp. Hoiakud on õpitud kalduvused reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldavalt või mittepooldavalt. Normid on ühiskonna või mingi grupi reeglid, mis kujundavad ja suunavad selle liikmete käitumist. Normide hulka kuuluvad ametlikud seadused ja seisukohad, traditsioonideks kujunenud tavad ja grupisisesed tegevusreeglid. Normide tekkimine peegeldab ühiskonna või grupi võimu suhteid, taotlusi ja vahekorda teiste gruppidega. Võimustruktuurid ja -suhted tähendavad kollektiivi või grupi käsu- e alluvussuhteist moodustuvat tervikut. Käsutamisõigus tugineb eri olukordades erisugustele asjadele, mistõttu selle tähenduski on väga muutuv. Võimu aluseks võib olla formaalne positsioon või võimukasutaja isiklik autoriteet. Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt.
olemasolevatest ja tulevastest probleemidest "Sinuga koos saan ma õnnelikuks! Sina teed mind õnnelikuks!" See on naiivne ootus ja viib sageli pettumiseni, sest keegi teine peale sinu enda ei saa su sisekonflikte lahendada. Enamiku tülide puhul ükskõik, kui palju ka ei räägita lähtutakse ikkagi endast: MULLE ei meeldi, MINA ei saa, miks pean MINA jne. Tahetakse öelda, mis on halvasti ja mida peaks TEINE tegema, et asjad korda saaksid. Mõtlemata sellele, kui halvasti võib partner ennast selles olukorras tunda. Konflikte võib tekkida nii tööl kui tänaval, tuttavate ja sõprade seas. Siiski on tülid kõige tulisemad just lähedaste inimeste vahel. Sest lähedussuhetes on nii palju kõrgendatud emotsionaalseid nõudmisi ja väga palju haavatavust. Peidetud tunded kanduvad partnerile üle tugevamalt kui võõramatele inimestele minu depressioon hakkab külge ka sulle, minu agressioon nakkab sulle paremini
Konflikt- vajalikud või kahjulikud? Defineerides konflikti on see lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindades erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke, püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. Konflikti võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi: * lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist; * kõrgendatakse häält; * süüdistatakse teisi; * nägeletakse pisiasjade pärast; * teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid; * püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata * vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; * jäine viisakus; * boikott; * apaatia, üldine loidus, passiivsus Konfl
järgneb ilmselt töötulemuste halvenemine. 2.3 Konflik töötajate ja alluva vahel Konfliktid ülema ja alluva vahel tekivad tihti seetõttu, et vastastikuse infovahetusega seotud ootusi ei sõnastata selgelt. Konflikti tulemused võivad olla nii negatiivsed kui ka positiivsed. Konflikt tekib tõenäoliselt juhi ja tema abi vajaduste ja väärtuste vastuolu puhul. Konflikt on edasiviiv, kui see suunab selgitama oma seisukohti, välja ütlema ootusi ja analüüsima koostöö parandamise võimalusi. Koostöö põhilistes reeglites saab kokku leppida, ent kõike reglementeerida on võimatu. 11 Hea koostöö vajab nii harjumist kui ka harjutamist. Vastastikune kohanemine võtab enamasti aega üks kuni kaks aastat. Koostöö käigus õpivad inimesed üksteist tundma. Õpitakse individuaalseid erinevusi austama ning kummagi panust tunnustama
12.astmelise trepina. · Silmad - keha . Pilguga valime partneri,saame tema kohta juba palju teada. · Silmad silmad . Kontaktivõime.See on vastastikune sooviavaldus suhtlemiseks.Silmadega öeldakse esimesed sõnad. · Hääl hääl . Tervitamine,tutvumine. Kõne annab teavet esmase valiku õigsuse või ekslikkuse kohta. · Käsi käsi . Esimene füüsilise kokkupuute hetk.Käsi on ääretult tundlik. · Käsi õlg . Kontrolliv zest . kui palju partner usaldab. õla puutumisest ilmnev ebamugavustunne viitab kiirustamisele · Käsi puus . See kontakt on omane tantsule ja võimaldab tunnetada läheduse iseloomu. · Suu nägu . Esimene suudlus antakse tavaliselt põsele,kui huultele siis põgus. · Käsi pea . Juuste silitamine on hoolimise ja armastuse sümbol,annab kindlust ja turvatunnet. · Käsi keha . Otsene intiimsuse märk ja mõistetav kui vahekorra ettepanek. · Suu rinnad
Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: · on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) · ei ole endas kindel Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: · rääkija väljendusoskus on puudulik · partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks · kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi. See aitab tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine koosneb järgmistest osategevustest: · täpsustamine- juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot · ümbersõnastamine- kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et
Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) ei ole endas kindel Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: rääkija väljendusoskus on puudulik partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi. See aitab tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine koosneb järgmistest osategevustest: täpsustamine- juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot ümbersõnastamine- kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste
madalamal astmel olevale partnerile halva tunde) – üks pidevalt saamatu, teine ületoimetav toob kaasa suure rahulolematuse. Sageli süvenev, sest mida saamatum on üks, seda üle toimetulevam on teine ja vastupidi. - Pseudokomplementaarsus: tundub, et komplementaarsus on üht pidi, kuid tegelikult on teistpidi, nt üks partner teeb asju poolikult, et teine teeks need lõpuni (manipuleeriv, aste kõrgemal on see, kes asju poolikult teeb). Meestelt eeldatakse tavaliselt ületoimetulekut naine: miks mina ei saa nii palju palka vms. Suhe naiste ja meeste vahel on pseudokomplementaarne. Tervetes suhetes on - muutlik komplementaarsus (kõrgemal-madalamal olemine vaheldub vastavalt olukorrale;
b. Indediteet c. Indediteeti hajusus 6. 18-30- keskendutakse eelkõige lähedaste suhete loomisele teiste inimestega. Kui kriis on edukas, siis selle tulemusel on inimene võimeline kujundaba suhteid nii intiimselt kui ka emotsionaalselt. Seda etappi iseloomustab sõna meie- ühine tegevus, ühised riskid- pere loomine. Need, kes ei suuda oma egoistlike huve allutada, tunnevad ennast mingil momendil eraldatuna. Selleks et leida teine partner on vajalik eelmiste etappide positiivne lahendamine. a. Intiimsus ehk lähedus b. Isolatsioon ehk eraldatus 7. 30-65- Noorema põlvkonna toetuse periood, kui panust pole tekib endassetõmbumine. Inimene tahab olla kasulik. Hoolitsemine, Hoolivus. Starnatsioon viitab probleemidele töös või sotsiaalsete suhete valdkonnale, inimene muutub egoistlikuks, jonnakaks, endasse tõmbunuks
Inimene eksib.Tal ei ole sõpru sellepärast et ta eelistas sõpradele raha. Just nii tõelistele sõpradele eelistatakse vahest raha ning mõeldakse et küll rahaga see kõik tagasi tuleb et mida rohkem raha seda parem. Aga kas on ikka parem või on just vastupidi halvem? Inimesed võiksid õppima olla heatahtlikud või vähemalt prrovida. Inimesed võiksid elda nii et nad unistavad nii nagu elaksid nad terve elu aga teeks tegusi nii nagu sureksid juba homme. Me võiks õppida rohkem usaldama teineteist. Sest mõttega sa suhtled inimesega kui sa ei taha et ta teaks sinust midagi sellist.See ei ole juba sõprus see on miski muud. Inimesed peaksid õppima oma elu analüüsima ja vahepeal stopp ka ütlema et mõelda Kas ma elan ikka head elu? Kas mul on tõelisi sõpru keda ma võin usaldada? Kui ei oel siis milles on probleem kas minus endas või miskis muus? Tavaliselt on probleem meis endis. Sõprus tähendab lähedust ja vastastikust atraktiivsust. Tõeline sõber paremini kui
märkused, vestlusele julgustamine,küsimused, ümbersõnastamine, tähelepanelik vaikimine. 3) Segavate asjaolude vältimine. Peegeldamine e. ümbersõnastamine · Ümbersõnastamine on partneri jutu oma sõnadega kordamine: · Võib tuua välja tunde N: ``Sa tunned, et...``; ``Sa oled vihane, sest...``. · Võib teha kokkuvõtte ´´Teiste sõnadega...``; ``Tähendab sina arvad...``. · Ümbersõnastamine on oluline kui partner ütleb midagi tähtsat. See väldib valestimõistmist, möödarääkimist. Ümbersõnastamisel: · Mitte teeselda mõistmist · Mitte väita, et teate täpselt, mis ta mõtleb, tunneb · Püüelda konkreetsuse ja olulisuse poole · Tulla toime kannatamatusega Ümbersõnastamine · Võib aidata rääkijal iseennast (oma mõtteid, vajadusi, tundeid) paremini mõista ja leida ise enda probleemile lahendus. · Kui rääkijal näib olevat tõsine probleem,
annaabi.ee 
