Kõrbes sajab vihma vähem kui 250 mm aastas (Saar, 2005) Kõrbeid on mitmesuguseid. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid ( on tekkinud kunagistest mäestikest), savikõrbeid (kõrb, kus on tihe savikiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim), soolakõrbeid ( arenevad soolajärvede kallastel), külmakõrbeid ning jääkõrbeid ( asuvad Antarktikas ja Arktikas). Eri liiki kõrbete ühine tunnus on, et seal pole vett. Aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt (Miksike, 2018). Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta, kivisüsi, raud, vask, kuld (Miksike, 2017) Suurim kõrb on Sahara, mille pindala on 9 269 000 ruutkilomeetrit. Teised suuremad kõrbed on Austraalia kõrb, Araabia kõrb, Kesk-Aasias paiknev Gobi kõrb ja Kalahari kõrb Lõuna- Aafrikas. (GoodNews, 2018) 2. Kõrbetaimed Poolkõrbetes ja kõrbetes on suhteliselt vähe taimi
valmis esimene tähismuusika pala „ Kassiopeia“. 1980. aastal lõpetas Urmas Tallinna Muusikakeskkooli ning samal aastal valmis tema esimene suurvormis teos „ Klaverikontsert“. 21- aastaselt käis ta juba kontsertvälisreisidel. 1985. aastal lõpetas Sisask Rene Eespere kompositsiooniklassi Tallinna Riiklikus Konservatooriumi. Urmas Sisask kolis Jänedale ja samal aastal valmis ka tema esimene sümfoonia. (Miksike, 2015)(Wikipeedia, 2015) 2.LOOMING Urmas Sisask on kirjutanud kooriteoseid, kammermuusikat, orkestriteoseid ja palju muusikat lastele. Ta on teinud ka erinevaid muusikaid filmidele, näiteks Rein Marani loodusfilmidele. (Opetaja, 2015) Sisask on saanud inspiratsiooni universumilt, mis kajastub ka tema loomingus. Ta on ise öelnud: "Galaktikad, tähed, planeedid, komeedid eksisteerivad meist sõltumatult. Neil on oma ajalugu, teekond, oma siht ja suund
321--322). Isalinnud laulavad emaslindude tähelepanu võitmiseks. Laulu teiseks ülesandeks on teiste lindude hoiatamine kellegi territooriumile sissetungimise eest ning olulise informatsiooni edastamine. Linnulaul koosneb pidevalt korduvatest viisijuppidest, mis edastavad mingit informatsiooni ning on inimkõrvale tavaliselt liiga keerulised selleks, et kõiki sisaldavaid osiseid eristada. Osade lindude, näiteks musträsta laul on meloodiline, teiste oma, näiteks hüübi, kummastav (Miksike, http://www.miksike.ee). Suhtlemine häälte abil Laul on paljude linnuliikide olulisim suhtlemisvorm. Hääl mängib äärmiselt tähtsat rolli metsades, kus pole võimalik silmsidet hoida. Parvedena elavad linnud otsekui ütleksid: "Mina olen siin. Aga kus sina oled?" Ülejäänud parv kordab seda signaali pidevalt. Niisugust ilmingut nimetatakse kontakthäälteks. Need on väga tähtsad parve ühtsuse säilitamisel. Parve liikmeid äralennuks kutsuv signaal on teistsugune.
vastupidav ja liiga kallis. See sisaldab alati mõningal määral süsinikku. Kõik ained aga rauale head ei tee. Näiteks väävel rikub seda, kuna teeb raua hapraks. (Protonizer, 2007) Vähesel määral leidub rauda maapinnal ka ehedalt. Ehe raud esineb väikeste liistakutena, harvemini suuremate osakestena analoogiliselt väärismetallide kulla ja plaatinaga. Ehedat rauda on leitud Senegalis ja mitmes paigas Siberis. Erinevalt meteoriidirauast on eheda raua niklisisaldus väga väike. (Miksike, 2007) Järgnevalt on toodud raua füüsikalised ja keemilised omadused. 4 Raua füüsikalised omadused. Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall. Raud on hea elektri ja soojusjuht. Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Raud on suhteliselt raske (7,9 g/cm 3).
kuid nad toituvad valmis orgaanilisest ainest nagu loomad, sest seened ei suuda fotosünteesida. Kuni viimase ajani peeti seeni taimeriigi omapäraseks hõimkonnaks. Nüüd on aga järjest enam süvenenud arusaam, et lisaks toitumisviisile lahutab seeni taimedest veel palju muid olulisi tunnuseid. Praegusel ajal paigutatakse seened omaette eluriiki- seeneriiki. Sellest hoolimata käsitletakse neid raamatutes botaanika peatükis, kuigi teatakse hästi, et seened ei ole taimed.(Miksike 2008) 1.1 Seente ehitus Seente keha koosneb enamasti pikarakulistest seeneniitidest. Rakke ühendavad omavahel tillukesed poorid rakuvaheseintes. Seeneniite nimetatakse hüüfideks. Kui seeneniit seene keha moodustades haruneb, siis tekib seeneniidistik ehk mütseel. Seda võib piltlikult ette kujutada, kui vaadata pesunuustikut, mille iga kiud vastaks seeneniidile ja kogu nuustik seeneniidistikule.
Helme, 2015). 1.2. FRONTAALTAKISTUS Frontaaltakistuseks nimetatakse takistust, mis takistab õhus õhusõidukit. Mida kiiremini õhusõiduk lendab või liigub, seda suurem on ka frontaaltakistus. Frontaaltakistuse üheks probleemiks on see, et väga kiirete lennukitre konstrueerimisel, on takistus väga suur, kuna frontaaltakistus suureneb juba väikeste kiiruste juures kõvasti. Selleks, et takistus oleks väiksem, peavad olema lennuki kõik välispinnad voolujoonelised. (Miksike, 2015). Frontaaltakistus: 1) on võrdeline keskkonna dünaamilise viskoossusega (Miksike, 2015). 2) on võrdeline keha liikumiskiirusega u vedeliku suhtes (Miksike, 2015). 3) on võrdeline keha ristlõike iseloomustava mõõtmega l (Miksike, 2015). 1.3. VEOJÕUD Veojõuks nimetatakse jõudu, mis on liiklusvahendi motoorne tõmbe- või tõukejõud, mis mõjub liikumise suunas (EE, 2015). Veojõu tähis on Fv
kokku üle 12 000 lehekülje. Hugo julgus, et kuidas ta julges avalikult Napoleon'i nimetada riigireeturiks Kasutatud allikad Igaüks, Victor Hugo. Wikipedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Victor_Hugo (21.09.2014) Igaüks, Victor Hugo. Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Victor_Hugo#Personal_life (21.09.2014) Admin, Victor Hugo. Kirjandusarhiiv 03.04.2012. http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1186 (21.09.2014) Miksike, Victor Hugo. Miksike. http://miksike.ee/docs/referaadid2005/hugo_evelin.htm (21.09.2014) Marek Tamm, Victor Hugo hauatagune elu (22.02.2002) http://epl.delfi.ee/news/kultuur/victor-hugo-hauatagune-elu?id=50914158 (21.09.2014) Tänan tähelepanu eest!
Kolvi kael oli aga kurekaela kujuline. Kui teadlane jättis sellise kolvi toatemperatuurile seisma, siis sisenesid mikroorganismid kolbi küll kolvi kaelast, kuid lihapuljongini ei jõudnud, kuna sadenesid kurekaelas. Kui teadlane seda kolbi aga loksutas nii, et puljong ulatas ka kurekaelani, siis sattus osa mikroorganisme puljongi sisse ja puljong muutus häguseks seal hakkasid arenema mikroorganismid. (Miksike) Pasteur tegi mitmeid avastusi ka keemias, üks tähtsamaid oli kristallide asümmeetria avastamine. - kurekaelaga kolb Aastal 1864 näitas ta Sorbonne'i Ülikoolis, et elu ei saa tekkida eimillestki. Tunnustused Aastal 1895 pälvis ta mikrobioloogide kõrgeima auhinna Leeuwenhoeki medali. Ta võitis ka Prantsuse Auleegioni suurristi (Légion d'honneur). Tema järgi on nimetatud Pasteuri Instituut. Teda on ka kujutatud San Marino 20Sammarinese liirisel. (Colnect)
Asula kultuurikihis avastati jälgi ka tulekivi töötlemisest. Valmistatud on köövitsaid, uuritsaid, noakesi, nooleotsi ja luuesemete servasoontesse kinnitatavaid pistikteri. Otsustades K. Paaveri poolt määratud luude järgi, on asula elanike peamisteks saakloomadeks olnud põder ja kobras, kiskjalistest karu. Leiti ka üksikuid metssea, metskitse, hundi, nugise ja vanima kodulooma - koera luid. (Pulli, vanim asulakoht. Miksike.) Foto 3. Pulliküla, praegune paadilaenutus KASUTATUD ALLIKAD 1. Foto1. Pulli asulakoht http://www.slideshare.net/nataljadovgan/eesti-muinasaeg (15.03.16) 2. Foto 2. Richard Indreko https://www.geni.com/people/Richard-Indreko/6000000007451583021 (15.03.16) 3. Foto 3. Pulli küla. http://www.puhkaeestis.ee/et/pulli-eesti-vanim-inimasula (15.03.16) 4. Pulli, vanim asulakoht. Miksike. http://miksike.ee/docs/lisa/5klass/5eestim/vanim.htm (14.03.16) 5
LÄMMASTIK Lämmastik on mittemetall. Lämmastik on maitseta, lõhnata, värvuseta gaas. Lämmastiku sulamis temperatuur on -210'C ja keemis temperatuur -196'C. Lämmastik moodustab mahu poolest 78% Maa atmosfäärist. Lämmastiku kasutatakse: Ammoniaagi tootmiseks Lõhkeainete tootmiseks Külmutusseadmetes Meditsiinis kopsude rõhu alla panemiseks. Vedel lämmastik Kasutatud kirjandus: Vikipeedia Miksike Google
Veekogu asukoht Koralli meri asub Austraalia Kirde rannikul Veekogu andmed Mere soolsus on 30 Suurim sügavus 9165 m Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Korallid Vetikad Meriliiliad Kirjud kalad Mureenid Haid Muid elusolendeid Koralli mere võrdlus Lääne merega Koralli meri Lääne meri Soolsus: 30 Soolsus: 6-8 Suurim sügavus: 9165 m Suurim sügavus: 459 m Elustik: Väga värvikirev ja seal Elustik: Üksluine elavad haruldased loomad ja taimed Kõige ... Merele on nime andnud maailma suurim koralliriff ,,Suur Vallrahu", mis on kuni 2000 km pikk ja keskmiselt 100 km lai. Sadamad Koralli merd ümbritsevad Austraalia, Uus-Ginea, idas aga lugematud saared. Kasutatud allikad Miksike Google Vikipedia
Heeliumit eraldatakse tavaliselt maagaasist ja radooni raadiumi radioaktiivse lagunemise produktidest. Kasutamine meditsiinis; õhupallides; süvasukeldumisel; keevitamisel, lõikamisel; jahutab tuumareaktoreid. Heelium üldiselt heelium avastati Päikeselt; kõige ebatavalisem gaas(ei moodusta ühtegi keemilist ühendit) vedel heelium on kõige külmem vedelik; heelium on ülivoolav. Lisamaterjal Kasutatud kirjandus Heelium. (2012). Miksike. [www] http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4te ema/loodus/heelium.htm (15.05.2018) Väärisgaasid. (2018). Wikipeedia. [www] https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4risgaas id (15.05.2018) Heelium. (2018). Wikipeedia. [www] https://et.wikipedia.org/wiki/Heelium (15.05.2018). Tänan!
Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Valitud riigiks on Argentiina Argentiinas on loodusvöönditest esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks. (Miksike, 2015). Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 C ja juulis +10 C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Arengutaseme poolest kuulub Argentiina kõrgelt arenenud riikide hulka, ehk siis riik kuulub Põhja riikide hulka. Kuigi põllumajanduse osa SKT-s on küllaltki väike – vaid 10,3% ja hõivatud vaid 5%
· Siiski ei suuda ta kõiki inimesi oma tahte alla suruda Mefistofelese ja jumala leping · Faust on katsematerjal · Mefistofeles üritab Fausti võita enda meelevalda · Jumal on kindel, et Faust leiab õige tee Mefistofelese ja jumala leping · Kui Faust hakkab elu nautima võidab Mefistofeles · Leping kinnitati veretilgaga Kasutatud materjal · Johann Wolfgang von Goethe "Faust" · Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Faust_(Goethe) · Miksike http://www.miksike.ee/documents/main/referaadi
Tallinna 21. Kool Euroopa Riigid Õpimapp Koostaja : Hannabel Elken 6.b Juhendaja : Tiina Pikamäe Tallinn 2016 Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsusvahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta, euro. Euroopa Liiduga ühinesid 1. jaanuaril, 1958 Belgia Prantsusmaa Itaalia Luksemburg Holland 1. jaanuaril, 1973 ühinesid Euroopa Liiduga : Taani Ii...
Sumatra 1 Põhjanaabriks on India, lõunas paikneb Austraalia, idas asub Malaisia ja läänes on Aafrika manner. Selle riigi pindala on 470,000 km² Pealinnaks on Jakarta Suuremad linnad on Palembang, Medan ja Bandung 2 Sumatra kuulub Indoneesiale Saartel kokku elab 45millionit inimest Indoneesia lipp Saarel elavad sellised rahvused, nagu Acehnese, Batak, Minangkabau ja Malay 3 Fakte Riigikord: Vabariik Rahaühik : 1ruupia = 100 seeni Räägitakse Indoneesia keeles 4 Ilm Keskmine temperatuur on 2527C Ööpäevane kõikumine umbes 10C 1700m Kõrgusel on 1517C Aastas sajab 20003000mm vihma Talvel 8001500mm 5 Jõed ja järved ...
• Lennukid • Veoautod • Rongivagunid • Laevad • Jalgrattad PAKENDUS: • Taara • Foolium • Purgid EHITUS: • Aknad • Uksed • Kergkonstruktsioon id TARBEESEMED: • Köögitarvikud • Spordivahendid • Muusikariistad • Tänavavalgustid • Elektriliinid • Elektroonika • CD • Koduelektroonika korpused • Hõbemündid AITÄH KUULAMAST! Kasutatud kirjandus • Vikipeedia: http:// et.wikipedia.org/wiki/Alumiinium • Miksike, Franc Koppel, F.K: http:// miksike.ee/documents/main/refe raadid/alumiinium_franc.htm
Camel.jpg Pilt. Internet: http://www.puntaarenasrc.com/coiron%20pics/nandu.jpg Pilt. Vikipeedia. ,,Troopikavööde". Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Troopiline_kliima.svg Pilt. Vikipeedia. ,,Troopiline mandriline kliima". Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Sahara_desert.jpg Pilt. Vikipeedia. ,,Troopiline ookeaniline kliima". Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Hanalei,_Kauai_HI.JPG Miksike. ,,Kõrbed". Internet: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.htm Miksike. ,,Kõrb". Internet: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/korb_liina.htm Miksike. ,,Savann". Internet: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/korb_liina.htm Vikipeedia. ,,Troopikavööde". Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Troopikav %C3%B6%C3%B6de Vikipeedia. ,,Troopiline mandriline kliima". Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Mandriline_troopiline_kliima Vikipeedia
`'Esimene filosoofia'', `'Kategooriad'', `'Esimene analüütika'', `'Teine analüütika'', `'Toopika'', `'Füüsika'', `'Nicomachose eetika'', `'Poliitika'' ja `'Poeetika''. Meie ajani on jõudnud see osa `'Poeetikast'', milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta. Kasutatud allikad on vikipeedia (https://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles), miksike (http://www.miksike.ee/docs// lisa/6klass/5kreeka/aristoteles2.htm), ajaloo õppevara ( http://oppevara.hitsa.ee/vanaaeg/kultuur-ja-eluolu/f ilosoofia /), pildid on pärit Googlest. Tänan kuulamast
Sotimaal liitusid rojalistid ja rahvusliku lepingu sõlmijad omavahel, sest nad ei kiitnud heaks kuninga hukkamist. Sotimaale saabus 1650. aastal ka Charles I vanem poeg, kes kuulutati kuningaks. Rojalistid Sotimaal purustati. Kodusõja tagajärjed Inglismaal piirati tugevalt kuningavõimu ning kehtesati I riigina Euroopas parlamentaarne monarhia. Kuningad pidid arvestama oma alamate soovidega. Kasutatud kirjandus: Miksike Wikipedia Slideshare Aitäh!
võtmata või hävitamata.3 16. juuni hommikul lõpetati inimeste arreteerimine ja vagunitesse vedu. Äraveoks oli tellitud 490 loomavagunit. Tapieselon hakkas liikuma Rakverest Siberi poole. Mitmed inimesed surid vagunites tapiteekonnal. Üle 1000 inimese suutsid küüditajate eest põgeneda. 4 1 Küüditamine http://et.wikipedia.org/wiki/Juunik%C3%BC%C3%BCditamine 13.10.2011 2 1941. AASTA KÜÜDITAMINE http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/1941aasta_kyyditamine.htm 13.10.2011 3 70 aastat tagasi Toris http://eestielu.delfi.ee/eesti/parnumaa/tori-vald/elu/70-aastat-tagasi-toris.d? id=49193911 13.10.2011 4 Eesti rahva suurküüditamine 1941.aasta juunil http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=1556 13.10.2011 Kasutatud kirjandus: 1. (Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Juunik%C3%BC%C3%BCditamine 13.10.2011) 2. (Miksike http://www.miksike
1980. aastal avastati kõrvalnähtudeta südamesiirdamine, Tänapäeval 90% operatsioonidest õnnestub, Südametalituse ajal tekivad elektrivoolud, Inimsüda maksab 112 000 eurot, Inimesel on 100 000km veresooni. Kasutatud materjalid Animatsioonid. Vaadatud: http://www.heartfailurematters.org/EN/single/Pages/Animations.aspx Eesti Entsüklopeediakirjastus (1996) Eesti Entsüklopeedia 9. Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus (1998) Eesti Entsüklopeedia 10. Tallinn Miksike (2005) Südame läbilõige [joonis 2]. Vaadatud: http://miksike.ee/docs/referaadid2005/suda_liisa.jpg Ringeelundkond (2003) Südame läbilõige [joonis 1]. Vaadatud: http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/HEART.gif Südame-veresoonkonna haigused. Vaadatud: http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/sudame-veresoonk_haigused Südamelihase infarkt. Vaadatud: http://www.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=777&
niivõrd oluline, lausa keskne kuju, et väheseid on talle kõrvale panna. Eesti kirjanduslukku jääb Mati Unt uuendajana, põhimõttelise modernistina.“ „Sügisball“ tõi Mati Undile rahvusvahelise tunnustuse. Romaanis kujutab ta linnastunud inimeste üksildust ning sellest tulevaid ohtusid. Romaani tegevus toimub suurlinna moodsas elamurajoonis, mis hakkab inimestele peale suruma oma elulaadi (miksike, 2005). Romaani tegelaste elu on suhteliselt raske jälgida. Peatükid on tegelaste vahel väga ära tükeldatud. Väga palju on fakte ja leheküljepikkuseid loetelusid. Tegelasi on romaanis kokku kuus. Jaan Undusk kirjeldab oma Eesti Päevalehe arvamusartiklis „Eesti lugu“, Mati Unt „Sügisball“ romaani kuute peategelast ja romaani tegevustikku nii: „Sügisball” mängust ja üksijäämisest pärast seda, kui mäng saab otsa. Mänguplatsiks on Mustamäe, näitlejaiks kuus
(üle 700 mm/a) (EE 2003 s.v Otepää kõrgustik). 4. MULLASTIK Otepää asub väga künkliku reljeefiga maa-alal, mis mõjutab ka sealset muldkatet. Väikesel maa-alal võivad toimuda juba suured mullasisalduse muutused. Kõrgustikul võib leida Eestis kõiki leiduvaid mulla- ja taimekattetüüpe (Eesti muldkate, 2015). Teiste Kagu- Eesti kõrgustikega võrreldes on Otepää kõrgustiku moreenkate mõnevõrra lubjarikkam, mis avaldab mõju ka taimkattele (Miksike. Stepanova, 2015). Küngaste nõlvadel paiknevatel põldudel toimub vihmavete mõjul mulla ärauhtumine madalamatele aladele, mistõttu esineb rohkesti huumusvaeseid erodeerituid muldi (Eesti muldkate, 2015). Mõnhu katval 1-2 m paksusel moreenil kui ka moreeniküngaste karbonaadirikkal veerisel saviliival ja liivsavil on see-eest tekkinud üsna viljakad leetjad ja leostunud mullad (Arold 2005: 193). Kogu mullastikust on erodeeritud ligi pool ja deluviaalmuldi ligi viiendik. Maapinna
Veekaredus Vesi võib olla pehme või kare. Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi; raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega; väga kare on merevesi. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus v...
videos, or interact with flash contents. Internet also contains various e - books, you dont have to go to the library to read. All you need is an access to the Internet and you are opened to all types of information. The best advantage the Internet has is the variety of information. Also, in internet, almost all information is given for free there are pages you can only use for a fee but the most of web pages are free, like wikipedia, google translate, or in Estonia taskutark or miksike. In conclusion, educating yourself by using the Internet is fast, easy and most importantly free. In my opinion, the best way of educating yourself sure is using the
Vaatamata sellele, et ta ei saanud lubada omale täielikku haridust, sai ta teada, mida vaja oli. Tema luuletused olid olulised ärkamise ajal ja esimese Eesti Vabariigi ajal. Under proovis kül elus leiba teenida erinevatel aladel, kuid jõudis lõpuks otsaga ikka luule juurde tagasi. 5 Kasutatud kirjandus Vikipeedia. Marie Under http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under Eesti värss. Marie Under http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=15 Miksike. Marie Under http://miksike.ee/docs/referaadid2005/under_leilalille.htm Eesti giid. Under, Marie http://www.eestigiid.ee/?ItemID=169&PYear=aasta&Person=nimi&start=225 Hingesthinge. Marie Under http://hingetugi.onepagefree.com/? id=12609&onepagefree=460b09f151dfb33e28c5fcca030fe974 Vikipeedia. Carl Hacker http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Eduard_Friedrich_Hacker Vikipeedia. Artur Adson http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Adson Miksike. Marie Under http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/marie_under.htm
Sissejuhatus Ilma metallideta on võimatu ette kujutada meie elu tänapäeval. Kogu tehnika baseerub metallidel, elektroonika on puhtalt metallidega seotud ja me isegi toitume igapäevaselt metallsöögiriistadega. Mis on siis ikkagi see metallurgia? Kuidas või mille järgi metallurgia jaguneb? Kuidas toimib kõrgahjutehnoloogia? Mis tööstusel on veel kõrgahjudest kasu? Kõike seda ja veel muudki huvitavat püüan selgitada oma lühikeses kokkuvõtvas töös. Metallurgia Metallurgia ajalugu on väga pikk, sest esimesed tõendid sellest pärinevad Serbia aladelt 6-5 saj. eKr, samuti ka Portugalist, Hispaaniast ja ka Suurbritanniast, kust on ka pärit kurikuulus Stongehenge. Ajaloo erinevad ajaperioodid on saanud nimed metallurgia läbi, sest just nii teame, millal oli raua- või pronksiaeg. Metallurgia pärineb kreeka keelsest liitsõnast ,,metallurge". Tõlkes tähendab see ,...
Plaatina MM-14 Ainar Klammer Plaatina avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse 12.nda dünastia ajast pärinevates kuldesemetes oli kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat Enne meie aega. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelselt plata (hõbeda järgi) Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja ühest radioaktiivsest isotoobist. (190, 192, 194, 195, 196 ja 198.) Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimasei...
Kaasaegsed astronoomid, isegi need kes Maa liikumist ei uskunud, nägid selles teoses astronoomia ilu ja harmoonia taastamist. Kopernik suri 24. mail 1542. aastal. Samal päeval, kui Kopernik kehalt ja vaimult halvatuna surivoodil lamas, jõudis talle kätte ta elutöö esimene eksemplar. Ta vaatas ja suutis vaevu seda oma käega puudutada. Mõni tund pärast seda ta suri. Allikad: Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Miko%C5%82aj_Kopernik Miksike, http://miksike.ee/docs/referaadid2005/kopernik_kadrionemar.htm Eesti Entsüklopeedia, http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kopernik_miko%C5%82aj
Saksamaa Uku Pattak Saksamaa kaart Saksamaa lipp Asukoht Asub Kesk-Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km), lõunas Sveitsiga (316 km), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Riigi suurus on 357 023 km2. Rahvas Saksamaal elab ligi 81 757 600 inimest, mis on suurim rahva arv Euroopa Liidus. Rahvastiku tihedus on 229 in/km2 . See on 7 korda suurem kui Eestis ja 27 korda suurem kui Venemaal! Rahvus keeleks on saksa keel. Saksa rahva lemmik joogiks on õlu. Tänu sellele on ka Saksamaa humalatootmises maailmas teisel kohal. Saks...
staatus. Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt. Tavapärasteks oskuskeelteks on ka saksa, prantsuse ja rootsi keel, vähem osatakse eesti, vene ja norra keelt. Sisserändajad moodustavad 3% elanikkonnast. Suurimad rühmad on venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja mitmete endise Jugoslaavia rahvaste esindajad. On ka inglise ja tatari keelt rääkivaid vähemusi. Soome lipp ja vapp Kasutatud kirjandus: Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Soome Miksike http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/so Tänan kuulamast !!!
Erosiooni tõttu on vähenenud nii looduslike taimekoosluste all olev kui ka maaviljeluseks sobivate alade pind. Maavarade leiukohtadesse on kujunenud suured tööstusasulad, kus sulatatakse maagist metalli ja valmistatakse sellest põllutöömasinaid, tööstusseadmeid ja ni edasi. 5 Allikad Loodusgeograafia, Are Kont, lk 96-99 Google otsing Miksike „Õpilase entsüklopeedia“ 6
hauamonumente. KOKKUVÕTE Baltisakslased olid uusaja alguses siinsetel aladel algsed kunsti tarbijad ja loojad. Uusaja keskel algas Eesti kunstnike puhang ja areng tükk aega peale pärisorjuse kaotamist. Tähtsamad esindajad on: Johann Köler ja August Weizenberg. ■ Täitsin enda eesmärgi - õppisin Eesti kunstnike katsumustest, mida tähtsat nad Eesti kunsti loomisel saatsid korda. Kasutatud kirjandus ■ Miksike: – http://miksike.ee/docs/referaadid2006/eesti_kunst_dianakuusema a.htm – http://www.miksike.ee/docs/referaadid/eesti_kunst_%20ulevaade_ evelin.htm ■ Wikipedia: – https://et.wikipedia.org/wiki/Kunstiajalugu – https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kunst – https://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler – https://et.wikipedia.org/wiki/August_Weizenberg – https://et.wikipedia.org/wiki/Romantism – https://et.wikipedia.org/wiki/Realism_(kunst) – https://et.wikipedia
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Jaanipäev Referaat Kren-Kasper Kotka Juhendas: Kristina Ait Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõuludest hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sündi, on jaanipäev tema ettekuulutaja Ristija Johannese sünnipäev. Jaanipäev ...
Jaanilaupäeva öösel on läbi aegade paadiga sõidetud, põletatud seal tõrvikuid või küünlaid, mis hämaruses pimedaks ju õigupoolest ei lähegi peegelduvad tumedal veel. Rituaalsed toidud jaanipäeval olid sõir, kohupiimakorbid ja kohupiimatoidud. Jaanipäeval ainti vaba päev karjastele, teenijarahvale ja noortele. Tehti vaid väga tähtsaid töid. Kasutatud kirjandus 1) Google: www.google.ee 2) Miksike: www.miksike.ee 3) Wikipedia: et.wikipedia.org 4) Kultuuriaken: www.Kultuuriaken.tartu.ee 5) BERTA: www.folklore.ee 6) Postimees: http://www.postimees.ee
Johann Voldemar Jansen (sünninimi Jaan Jansen). (1819-1890). Koostajad Laura Helena Soonvald ja Grete Mägi. JOHANN VOLDEMAR JANNSEN v J.V.Jannsen on Eesti ajaloos väga tähtis, ta on Eesti hümni sõnade autor ja tema pani eestlased tundma nagu päris eestlastena ("Häbenegem et me rumalad oleme, aga mitte et me eestlased oleme" - Jannsen). v Ta tegi ka Perno Postimehe ehk Näddalilehe. v Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana-Värdna vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. v Jannseni nimeks oli esijalgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Jannseni hüüdnimi oli Papa Jannsen. v Oma jutukalt ja arukalt emalt pärandas ta elurõõmsa iseloomu, tugeva huumorimeele ja lopsakalt ladusa jutustamisande. v Suure hoolsuse ja andekusega õppides jõudis ta varsti muusikalises hariduses nii kaugele, et ta oli küps pidama köstriametit. HARIDUS v 1838. aastal 19 aastase poisina läksiki Jannsen tööle ...
narkootilisteks narkootilisteks aineteks. Isikuid, kellel kujunes haiguslik tung mõne niisuguse aine reeglipäraseks kasutamiseks, hakati nimetama narkomaanideks (Põder 1998, lk. 4). 3 2. ERINEVAD PSÜHHOAKTIIVSED AINED 2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid 2.1.1 Amfetamiin Amfetamiin on täissünteetiline aine (Miksike 2005). Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavaim uimasti (Sädemets 2003). Amfetamiinid on tehislikud stimulandid, mida kunagi kirjutati välja kui kõhnumist soodustavaid ja depressioonivastaseid ravimeid. Praegu kasutavad arstid neid harva ja seda ka ainult väga raskete haiguste ravimiseks (Puusalu 2001, lk 8). Kõige levinuim amfetamiinsulfaat on tuhm valge pulber, vahel nõrga kollaka, pruunika või hallika tooniga
Referaat Jääkaru d Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ekaterina Sulima 8.a Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................... 3 Jääkaru toitumine ja jahipidamine .................................................. 4 Harjumused...................................................................................... 5 Paljunemine...................................................................................... 6 Kas sa teadsid , et..............................................................................7 Miks on jääkaru valge ?.....................................................................7 Kasutatud kirjandus ..........................................................................8 Sissejuhatus Jääkaru on imetaja. Ta kuulub seltsi kiskjalised, sugukonda...
kirjandusauhinna. · 1991 sai Viirlaid kodumaise Virumaa Fondi kirjanduspreemia. · Viirlaid on toetanud oma isiklikest vahenditest rahvusvahelise kirjanike ühenduse taastamist Kasutatud kirjanudus · P. Riismaa, A. Rätsep, T. Õunapuu ,,Eelmise sajandi eesti kirjandus" Künnimees, 2002. · Looming. [WWW] http://www.looming.ee/artiklid/arved-viirlaid-11-iv-1922-21-vi-2015/ (26.01.2018) · Vikipeedia. [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Arved_Viirlaid (26.01.2018) · Miksike. [WWW] http://miksike.ee/docs/referaadid2005/viirlaid_gerdaviks.htm (26.01.2018) · ERR. [WWW] https://kultuur.err.ee/306969/suri-arved-viirlaid (26.01.2018) · [WWW] https://sites.google.com/site/12klkirjandus/arved-viirlaid (26.01.2018) · [WWW] http://www.sirp.ee/archive/1998/22.05.98/Kirjand/kirjand1-2.html (26.01.2018)
valitsuse tegevus. (Vikipeedia 02.11.2014) 1.2 Riigi majandus Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. Itaalia on Euroopa Liidu üks asutajaliige. Euro võeti kasutusele 2002. aastal. 2008. aastal oli Itaalia majandus suuruselt seitsmes, Euroopas aga suuruselt neljas. Itaalia majandus sai ränga hoobi Teise maailmasõja tagajärjel. Peale sõda ehitati majandus Marshalli plaani toel uuesti üles ning mitmekümneid aastaid on itaalia kuulunud tugevaimate majandusriikide hulka. (Miksike 02.11.2014) 2. RAHVASTIK Itaalia on Euroopas rahvastiku arvult praegu viiendal kohal (60 200 060 elanikku). Demograafilised ülevaated näitavad, et inimeste arv vanuses üle 65 aasta on Euroopa kõrgeim (19,4%).On arvata, et see arv kasvab.Meeste keskmine eluiga on 79 ja naistel 84,6. Rahvastiku langus hoiab 0% juures, sest migrantide sissevool suurendab sündivust. Praegusel ajal on enamik itaallasi vanuses 45 – 65, see on seotud nn „beebibuumiga” ,
See oleneb sellest, milline skorpion salvab, keda ja kuhu. Inimestele pole skorpioni salvamine tavaliselt surmav. Siiski on täheldatud surmaga lõppenud juhtumeid, eriti palavas kliimas ja lastel. Tegemist on juhtudega, kus puudus korralik arstiabi ja patsiente raviti rahvameditsiini abil. Pole teada, kas surm tulenes rohkem skorpioni mürgist või vääratest "ravitsemise" võtetest. KASUTATUD MATERJALID · Wikipedia (14.03.16) https://et.wikipedia.org/wiki/Skorpionilised · Miksike (14.03.16) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/skorpion2.htm
Cs toodetakse metalse naatriumi ja tseesiumkloriidi sulandis toimuval asendusreaktsioonil: Na + CsCl Cs + NaCl Eralduvad kergesti lenduvad Cs aurud, mis kondenseeritakse ja puhastatakse destilleerimisel. Kirchoff & Bunsen -7- Allikad · Google Image Search · Vikipeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Tseesium · Miksike - http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/tseesium.htm · http://web.zone.ee/chemistry/Cs.htm · Neti otsingumootor -8-
eemaldada. Hoidke loodust! Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9D%D0%B5%D1%84%D1%82%D1%8C http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maailmas.html http://files.school-collection.edu.ru/dlrstore/8aa3662c-76bb-4c1e-9140-36e4df037ff0/244.html http://bidrealty.ru/contaminants-environment/174-consequences-of-oil-spill.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.htm Birgot Paavel. Naftareostuse mõju veekogudele. http://www.ut.ee/BGZH/aineprogrammid/Rakendushb/2004/Birgot_Paavel.doc Kes-Kus. Elu Läänemere solgiaugu ääres. http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=1493 ELF. Naftareostusest. http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/naftareostus Koolielu. Naftareostus veekogus. http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03260501?txtid=8099 Miksike
inimeste poolt asustatud randadest kaugel. Rannalähedal näeb hallhülgeid peamiselt kevadeti ja sügiseti kui nad lähevad kudema suunduvate järgi. Eestis asuvad hallhüljeste lesilad peamiselt Lääne-Eestis. Soome lahes on teada ainult kaks pidevalt kasutatavat lesilat - Uhtju ja Malusi saar. Eestis on umbes 1700-1900 isendit. Hallhüljeste arvukus tähtsamatel kogunemisaladel kevadise karvavahetuse perioodil 1989- 2000. (Miksike) Hallhülged elavad kõikjal Atlandi Ookeani põhjapoolses osas ning sellega ühenduses olevates meredes, mille hulka kuulub ka Läänemeri. (Looduspilt) Hallhüljes on üks meie kahest hülgeliigist. Ta on kuni 3 m pikk ja 300 kilo raske. Hülgepojad on valged, nõnda on neid nende lastetoas - jääpangal - raske märgata. Soojadel talvedel on hülged sunnitud poegima laidudel ja saartel, kus valges kasukas hülgepojad on kerge saak kiskjatele. (Looduseheli) Hallhüljes http://miksike
Taanil ja Norral. Rootsil oli kogunisti 7 valitsejat. Üldiselt oli 18.sajand stabiilne aeg, nendega seoses toimub vähe sõdasid, kuid neil oli selle- eest palju troonil olijaid. 18.sajandil oli kõikides riikides ikaldusaasta, tööpuudus ja nälg. Sain teada, et Taanis pakuti nälja leevendamiseks odavat leiba, mida aga kõikidele ei jätkunud. Kasutatud allikad Piirmäe, H., Laur, M., Klaassen, O., Kivimäe, J., Kaljundi, O. 1993. Uusaeg 2. Tallinn: Kirjastus ,,Avita". Miksike. Kättesaadav: www.miksike.ee/docs/referaadid/norra_18.saj_htm 21.05.2011 Miksike. Kättesaadav: www.miksike.ee/docs/referaadid/18saj_taani_liina.htm 21.05.2011 Google pildid
orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid. 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud antiikolümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest tänapäevani on säilinud ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. (Miksike, 2015) SÜNNILOOD Muistne müüt räägib, et Zeusi peajumalaks tõusu tähistati Olümpias mängude korraldamisega. Teise legendi järgi oli mängude alustajaks kangelane Pelops, kes tähistas nii oma abielu kuningas Oinomaose tütre Hippodameiaga. Oinomaos ei soovinud tütre abiellumist ja kuulutas, et annab Hippodameia kaasaks vaid sellele, kes teda kaarikusõidus võidab. Paljud käisid ebaõnnestunult proovimas, kuni Pelopsil see tegu õnnestus ja temast sai
Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast kõik inimesed kuulevad väljaarvatud need kellel on midagi kõrvadega juhtunud ja nad on kurdid. Inimesed kuulevad kõrvadega. Kuulmine on see, kui inimene räägib kellegagi. Aga kuulmine ei tähenda ainult seda, et sa kuulad kedagi. Kuulmine on ka see, kui sa kuulad muusikat. Või näiteks kui sa tajud helilaineid. Kuulmiseks peavad helid jõudma sisekõrva kuulmiselunditele. (miksike 2013) 1.2 Kuulamine Kuulaja ei ole alati väga lihtne olla. Sest sa ei pruugi koguaeg aru saada mida rääkija sulle õelda tahab. Aga et seda ei juhtuks, siis küsi küsimusi. Samas ei ole hea olla koguaeg kuulaja. Näiteks valju müra juures ei taha mittekeegi olla. Ja kuulaja peab kuulama ja ära taluma ropu 4 suuga noored, kellega ta peab kokku puutuma. Mittekuulja aga ei pea seda taluma, kuna tema ei kuule
See võimaldab vähendada energiakulu kehatemperatuuri hoidmisele. Mitmekesi koos on nad kohanemisvõimelised ja mänguhimulised. Ka metsikult eelistavad fennekid elada suuremates rühmades kui teised rebased (kuni 10 isendit). Paljude elanikega urud on keerukad tunnelite süsteemid, mille keskel on avar ruum. Tunnelid, kus poegi kasvatatakse, võivad olla kuni 5 m pikkused. 7 8 Kasutatud kirjandus 1. Miksike. [http://www.miksike.ee/docs/referaadid/fennek_siim.htm] (02.04.2011) 2. Vikipeedia. [http://et.wikipedia.org/wiki/Fennek] (02.04.2011) 9
Joonis 2 Joonis 3 Joonis 4 ALLIKAD Büttner, G. (14. 06 2002. a.). Georg Büttner's Bleistiftseiten. Allikas: http://www.buettner-nuernberg.de/vgbleistift2.htm Büttner, G. (14. 07 2012. a.). buettner-nuernberg. Allikas: http://www.buettner- nuernberg.de/vgbleistift1.htm Büttner, G. (14. 07 2012. a.). Georg Büttner's pencil Sites. Allikas: http://www.buettner-nuernberg.de/vgbleistift4.htm Laasfeld, T. (kuupäev puudub). miksike. Allikas: http://miksike.ee/documents/main/referaadid/pliiats_tonis.htm 1
annaabi.ee 
