Metallurgia kõrgahjutehnoloogia (0)

Sissejuhatus
Ilma metallideta on võimatu ette kujutada meie elu tänapäeval. Kogu tehnika baseerub metallidel, elektroonika on puhtalt metallidega seotud ja me isegi toitume igapäevaselt metallsöögiriistadega. Mis on siis ikkagi see metallurgia ? Kuidas või mille järgi metallurgia jaguneb? Kuidas toimib kõrgahjutehnoloogia? Mis tööstusel on veel kõrgahjudest kasu? Kõike seda ja veel muudki huvitavat püüan selgitada oma lühikeses kokkuvõtvas töös.
Metallurgia
Metallurgia ajalugu on väga pikk, sest esimesed tõendid sellest pärinevad Serbia aladelt 6-5 saj. eKr, samuti ka Portugalist, Hispaaniast ja ka Suurbritanniast, kust on ka pärit kurikuulus Stongehenge. Ajaloo erinevad ajaperioodid on saanud nimed metallurgia läbi, sest just nii teame, millal oli raua- või pronksiaeg . Metallurgia pärineb kreeka keelsest liitsõnast „metallurgeō“. Tõlkes tähendab see „töötlen metalle “. Üleüldse metallurgia võib jaotada kolmeks haruks: tööstusharu, teadusharu , tehnikaharu.

Tööstusharu, kui üks metallurgia variantidest jaguneb veelkord kaheks: värviline ja must metallurgia. Värvilises metallurgias toodetakse üle 70 erineva metalli, nt. plii, tsink , alumiinium ja vask. Must metallurgia sai alguse juba 15. sajandil Euroopas, kui hakati tööstuslikult sulatama malmi ja rauda.

Teadusharuna uurib metallurgia, kuidas toimub tootmise ja töötlemise tehnoloogia ning heidetakse pilku metallide ja nende sulamite omadustele.
Et kõiki neid metalle saavutada, on meil tarvis kõrgahje, mille abil õigetest sulamitest tekivad ka erinevad metallid.
Kõrgahjutehnoloogia
Kõrgahi töötab sisuliselt nagu vastuvool. Keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles, kõrgahju täidis aga ülevalt alla. Ülemine osa kõrgahjul on kõige madalama temperatuuriga ning see on ka rahvakeeli „soojendustsoon“. Mida rohkem allapoole liikuda , seda enam kasvab ka teperatuur. Keskosas toimubki juba ka raua vaikne redutseerumine „käsnrauaks“. Keskosas toimub ka aheraine muutumine räbuks lubjakivi toimel. Räbu kasutatakse ära näiteks tsemendi tootmiseks. Ahju allosas toimub juba raua rikastamine süsinikuga, täna millele raua sulamistemperatuur alaneb ja toimub raua sulatamine. Kolde allosast eraldub sulamalm. Selline malm sisaldab rauda, milles on lahustunud süsinik, räni ja teised lisaained .
Õhku juhtitakse kõrgahju kolde ülaosas olevate avade (furmide) abil. Kõrgahju suudme ehk ülemise osa kaudu täidetakse ahi toorainetega. Tooraineid pannakse kihiti. Kuna šaht laineb allapoole, siis täidis vajub sulatusprotsessis allapoole.
Kokkuvõte
Kokkuvõtval saab öelda, et kuigi areneb meie elu igapäevaselt väga kiiresti, on siiski vanad, head ja aegumatud asjad asenduseta jäänud. Kõrgahjutehnoloogia on samuti üsna vana ja pikalt teada ja see on ka loogilise põhimõtte (ehitusega), ei ole siiani suudetud sellele asendust leida.
Kasutatud kirjandus

Google www.google.com

Miksike www.miksike.ee

Wikipedia et.wikipedia.org