Veekaredus (0)

Veekaredus
Vesi võib olla pehme või kare. Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi , seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks , teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi . Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust.
Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat , magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat , magneesiumsulfaat) hulgast.
Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi; raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega; väga kare on merevesi .
Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus väheneb tunduvalt ka vee keetmisel , sest seejuures tekivad vees raskesti lahustuvad kaltsium - ja magneesiumkarbonaadid, mis vee seismisel ning jahtumisel sadestuvad.
Kasutatud kirjandus: Tervise ABC,   Tallinn, "Valgus",   1970

Veepuhastamine

Vett saab puhastada filtrimise teel. Väiksemat hulka vett ka keetmise teel. Ka poodides on müügil erineva suurusega filtreid ja veepuhastusseadmeid. Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. Tänapäeval kasutatakse peamiselt järgmisi puhastusmeetodeid:

• füüsiko-keemiline,
  
• mehhaaniline
  
• keemiline
  
• bioloogiline,
  
• termiline
  

Puhastusmeetodite valikul tuleb arvestada, milliseid aineid heitveed sisaldavad ning vastavalt sellele valida puhastusmeetod.
Praktilisel heitvee puhastamisel kasutatakse tavaliselt erinevate meetodite kombinatsioone sõltuvalt sellest, kui palju ja millistest ainetest tuleb heitvett puhastada.
Tallinna Vesi
AS Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, kes pakub joogivee- ja kanalisatsiooniteenust rohkem kui 400 000 elanikule Tallinnas ja mitmes selle naabervallas. Ettevõttel on kaks puhastusjaama – Ülemiste veepuhastusjaam ja Paljassaare reoveepuhastusjaam .
Esimene veepuhastusjaam Ülemistel hakkas tööle 1927. aastal ja see jaam teenindab tallinlasi tänaseni. 1970. aastal valmis lisaks veel ka uus veepuhastusjaam. Jaamad toodavad Ülemiste järve veest joogivett u 90%-le Tallinna elanikest, ülejäänud 10% linna veetarbijatest kasutavad põhjavett. Tallinna joogivee kvaliteet on pidevalt paranenud ning vastab täna kõigile Euroopa Liidu kvaliteedistandarditele.
Paljassaare RPJ alustas tööd 1980. aastal ning selle puhastusprotsesse on aasta-aastalt kaasaegsemaks ja keskkonnasõbralikumaks muudetud. Uuenduste tulemusena on Läänemerre juhitav puhastatud reovesi palju puhtam.
Kasutatud kirjandus: miksike, Tallinna Vee kodulehekülg.