Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks vabatahtlik töö on ühiskonnale vajalik?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
heategu, vabatahtliku, kogukonnapraktika, reostavad, vabaühendused, mainitud, levitab, toeks, piisab, julged, muljeid, jagades, saata, osalema, vabatahtlikuna, pidin, teostama, läbiviimine, rõõm, sära, silmis, soojaksõpetajate omavahelised suhted. Koolivälised suhted on aga koostöö korraldamine kohaliku omavalitsusorganitega, lastekaitse, politsei jne erinevate asutustega. Siia kuulub kindlasti ka perega suhtlemine. Koolis on sotsiaalpedagoog tugiisikuks/psühholoogiks/nõustajaks õpilastele, kuid sageli ka lapsevanematele ja õpetajatele. Nagu eelpool mainitud võib kooli sotsiaalpedagoogi amet olla psühholoogiaga väga tihedalt seotud. Õpilased ning nende vanemad käivad sageli psühholoogilist abi ja tuge saamas just sotsiaalpedagoogi käest, mis võib tuleneda vajadusest pöörduda pedagoogi poole oma isiklike muredega. Kuna maakohtades ei ole koolipsühholoogi teenuseid eraldi koolil võimalik kasutada, teeb seal selle töö ära kooli sotsiaalpedagoog. Sotsiaalpedagoogil on koolis ka julgustaja roll. Pedagoog püüab õpilasi, õpetajaid ja
Klassis kallutab ta end tooliga tahapoole, tühi pilk silmis – ta vaatab et töötada välja distsiplineerimismudel, mis propageeriks väärikat, lugupidavat ja samaväärset suhtlust aknast välja (ehk ka osalise vabaduse poole?). Tema tähelepanu ei suuda haarata ülesande oma õpilastega. Tema rõhuasetused õpetajapoolse juhtimise positiivsele mõjule on alati olnud suureks nõudeid matemaatikatunnis. On tema kolmas tund selle õpetajaga. innustuseks ja toeks minu õpetaja- ja mentoriteel. Õpetaja kõnnib tema juurde ning küsib tema laua kõrval seistes: „Miks sa pole üldse tööd alustanud?“. „Mul pole ju pastakat!?“ on Corey vähemalt aus. 1. peatükk
mis regullivad värbamise ja vallandamise protseduuri. Teatud ametikohtadel on nt reegel, et peab välja kuulutama avaliku konkursi kellegi tööle leidmiseks). Seadusandluses võib olla ka täpselt määratletud töötaja kompetents (nt haridustase, keeletase). Meil on hästi määratletud õiguslik raamistik. Ühelt poolt tüütu bürokraatia, teiselt poolt on need 'reeglid' toeks ja kaitseks, kogu protsess on läbipaistvam. Ametiühingute osakaal paljudes valdkondades tasapisi tõuseb (Euroopa kontekstis). Euroopas on nad paremas positsioonis võrreldes USAga (partnerlus konstruktiivsem). Kuidas see meid puudutab? Mingisuguste õiguste ja kohustuste puhul, alati ei pruugi need laieneda neile, kes pole AÜ liikmed. Soomes nt psühholoogide liit ongi suurel määral psühholoogide ametiühingu funktsioonis.
õppima, siis introverdid väljendavad end vastupidiselt. Tavaliselt on peamisteks tunnusjoonteks muretsemine, näiteks, kas keeleoskus on ikka piisav, hirm üksinda mineku ees jne. Võib tunduda, et neil puudub valmisolek oma tavapärasest keskkonnast välja astumiseks. Karjäärinõustaja roll: uut. Oluline on aidata noorel teadvustada oma oskusi ja olemust, aidata leida oma tugevused ning avastada võimalusi nende arendamiseks. Mõnikord piisab väga lihtsast, kuid kindlasõnalisest julgustamisest. Kindla soovi tuvastamine ja ettevalmistus ootamatusteks. Karjäärinõustaja roll: Aidates noorel eelnevalt hinnata tema valmisolekut iseseisvaks eluks välisriigis, eemal harjumuspärasest, saab tihti selgeks, kas see noor on ka päriselt valmis. Katsetage võimalustega kodumaal. Mööda ei saa vaadata ka võõrkeele valdamise oskustest
mitmekesisusele. Globaliseeruva majanduse vastukaaluks tekkinud liikumist saab nimetada postmodernseteks kogukondadeks, sest nad ühendavad endas traditsiooniliste kogukondade ja põlisrahvaste tarkuse, vaimsuse, ökoinnovaatiliste tehnoloogiate ja sotsiaalsete praktikatega, mida kasutatakse ka moodsates juhtimisteadustes. Ökokülad on väikse ökoloogilise jalajäljega, jätkusuutlikud ja inimestele rahulolu pakkuvad inimkogukonnad. Oma jalajälge vähendavad nad läbi vabatahtliku lihtsuse ja ökoloogilise disaini põhimõtete rakendamise. (GEN Europe 2010). GEN International’i endine president Jonathan Dawson toob välja, et ökokülad on ilmselt üheks parimaks ravimiks tänapäeva modernse ühiskonna üksilduse ja teineteisest võõrandumise ravimiseks. „Need [külad] vastavad inimeste näljale tulla taas teiste inimestega kokku tähenduslikuks kogukonnaks; olla inimliku tasandi ühenduste kasulikud ja hinnatud liikmed.“ (Dawson 2006, 34).
loovalt mõtlevate inimestega, kellel on kõrge saavutusvajadus. Neile meeldib algatada uusi projekte, ettevõtteid, otsida uusi võimalusi, nad on teotahtelised ja suudavad näha tervikpilti. Ettevõtja peab olema valmis võtma riske ja vastutama oma majandustegevuse eest, ta on inimene, kes suudab uue idee edukalt ellu viia. Kuid tüüpilist ettevõtjat iseloomustavad isikuomadused ei ole alati need, millest piisab selleks, et alustada ettevõtjana ja olla oma tegevuses edukas. Vaja on ka ettevõtlusjulgust ja tugevat eneseusku. Minul varasem ettevõtluskogemus puudub, kuid kui keskkool saab lõpetatud, soovin küll oma äri alustada. Esmalt küll tarvis vajalikud koolitused läbida, kuid plaan on paigas ja olen selles üsna veendunud ja kindel et selline tegevus tasub end ära. Mulle meeldib olla iseseisev ja teistest mitte sõltuda, mistõttu usun et ettevõtlus sobib minule hästi.
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
Ressurssideks on tööjõud, raha, tehnoloogiavahendid ja oskusteave. PLANEERIMINE Organisatsiooni kavandamine Oma organisatsiooni kavandades tuleks mõelda välja, kummalt poolt vaatame. Näiteks üritame aru saada, mis toimub maailma majanduses üldisemlat. Või siis liikudes oma äri suunalt ja vaadata, mida see annab riigimajandusele. Juhtimise definitsioon Juhtimise võtmesõnadeks on kindlasti need neli juba mainitud mudeli osa planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Siia juurde võiks lisada veel: · Ressurss · Tasakaal ei saa teenida lühiajaliselt suurt kasu · Organisatsiooni liikmete vajaduste rahuldamine inimesed kuuluvad organisatsioonidesse selle pärast, et nad saavad sealt kasu. Organisatsioon aitab inimestel enda eesmärke saavutada ja inimene organistasiooni vajadusi rahuldada. Ka kuuluvustunne on oluline.
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
Teatud inimestel on selliseid isikuomadusi ja nad võtavad enesele rolle, mis võimaldavad neil muutuste protsessis veenvad ja mõjukad olla. Mõelge, millised on mõjukad inimesed teie elus. Mis neid teistest eristab? Olles selle küsimuse esitanud ja võimaluste üle mõtisklenud,, koostasin ma mitu erinevat kirjeldust. Siin on mõned neist. Mõjukad inimesed on südamlikud ja hoolivad; nad on targad; nad on pädevad; nad on julged ja valmis pakkuma abi väljaspool oma ametialast rolli; enne nõuannete jagamist kuulavad nad su ära; nad on kannatlikud; nad pingutavad rohkem; nad selgitavad protsessi kõiki etappe; nad ei karda tunnistada, et tegid vea; nad on visad; nad ei mõtle ega tegutse nii, nagu oleksid nad teistest paremad; nad on väärikad; nad tunnevad huvi selle vastu, mida sa teed; nad on valmis aitama; nad panevad su tundma, et sinu vajadused on olulised.
tundsin, et meie töökliima oli üsna hea. Õpetajate käitumist vaadeldes võib öelda, et tegu oli avatud töökliimaga, kus kõik said kõigiga suhelda ning initsiatiivikalt seda võimalust avatuse säilitamiseks ka kasutasid. Probleemide tekkides lahendati neid sõbralikult ja omavahel, teisi kaasates. Rõõmsate ja võidukate hetkede jagamine toimus niisamuti ühiselt – seda suuremaks kasvas selle positiivne mõju. Iga õpetaja oli teisele toeks ning pakkus lahkelt oma abi, mistahes küsimuste lahendamisel. Ka lasteaiast väljaspool tekkinud küsimustes.Õpetajad hoidsid ühte ning otsisid aktiivselt täiendavaid võimalusi suhtluseks. See omakorda kasvatas võimalusi hoida tööpostil avatud ja kaasavat töökliimat. Lisaks lasteaia traditsioonilistele üritustele pidasime üksteist meeles ka oma tähtpäevadel. Väärtustasime mitte ainult vananemispidustusi, aga ka ühises ringis peetud jõule, ise korraldasin meie töötajatele ka
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Mina-Sina-suhte, mis on mõeldav vaid võimust lahti öeldes ning teist austades. Ma ei oska öelda, kas nn indigolastes ilmutab end Looja käekiri, tema tahe päästa hukkumisohus inimkond või hoopis muutuva aja vaimu võimas ja vabastav toime noorele teadvusele. Igatahes on nad hakanud meid õpetama ja see ongi laste kohus oma vanemate ees. Tänapäeva kooli on võrreldud küll keskaja skolastilise müsteeriumiga, küll konveieritöö, vangla ja vabatahtliku kinnipidamisasutusega. Kooli muutmist on peetud vältimatuks paljude mõtlejate poolt viimased 70 aastat. Paraku võib kummastavate maailmaimede nimekirja arvata kooli erakordse sitkuse igasuguse uuenemise suhtes. Auväärse meelekindlusega ilmutab seda ka eesti kool, olles tänapäevane müsteerium keskaegse skolastika tunnustega. Meenutaks siinjuures, et tunnustatud rahvusvaheliste PISA uuringute tulemustes saavutasid
infovahendaja rolli. Ilmselt võis päris raske olla oma rolli täita sekretäril, kes küsides inimestelt nende lahkumisel "Millal tagasi tuled", sai vastuse "mis sa pärid kogu aeg, mis see sinu asi, kellega ja kuhu..." Aga nagu ka vanasõna ütleb "Kes see ikka koera saba kergitab, kui koer ise", tuleb igal sekretäril/assistendil endal oma rolli ka teistele teadvustada (ning selleks on olulised ka eelpool mainitud isikuomadused). Kuid lisaks inimeste liikumisele on veel mitmesugust infot, mida sekretär oma tööks ja kliendikeskseks suhtlemiseks vajab. Iga sekretäri töövahendina (ja samuti juhuks, kui keegi peab sekretäri asendama), soovitan koostada nimekirja olulisest infost. Näide: Tööks vajalik info Kellelt/ kuidas saan/ Vajalik info Kuidas teavitatakse Kus hoitakse kes vastutab Kliendid
milliseks me ta oma mõtetega muudame; 33 2. ärge kulutage end kättemaksumõtetele, sest see teeb Teile rohkem haiget, kui neile, kellele soovite kätte maksta. Talitage nagu kindral Eisenhower: ärge iial raisake minutitki oma elust mõtlemiseks neist, kes Teile ei meeldi; 3. ärge oodake tänu ja muretsege tänamatuse pärast. Andke andmisrõõmu pärast, mitte tänu ootuses. Lähtuge Hiina vanasõnast tee heategu ja astu edasi; 4. pidage arvet selle üle, millega loodus on Teid õnnistanud, mitte oma hädade üle; 5. püüdke mitte jäljendada teisi vaid leidke üles oma tõeline "MINA", sest teiste jäljendamine on võrdne enesetapuga. Õppige teistelt ja täiendage end; 6. kadedus on võhiklus. Vältige seda; 7. kasutage võimalusi, mida saatus Teile ette annab ja osake nende võimalustega midagi ette võtta; 8
tingimusteta positiivse austusega ning on empaatilised kliendi maailmavaate suhtes (Payne, 1995, 140-141) kahtlemata vajalik ka rehabilitatsiooniprotsessis. · Rehabilitatsiooniprotsessis: · rehabilitatsioonimeeskonna töötaja peab jagama põhimõtet, mille kohaselt iga inimelu on väärtus ja seda mõtteviisi peab tajuma ka klient. · ...tuleb austada iga kliendi väärikust, õiguseid; olla toeks enesemääratlemisele ja õiguste realiseerimisele. · On oluline, et klient tajuks töötaja ehedust ja seda, et spetsialist ja puudega inimene on võrdväärsed partnerid, sest nii rehabilitasioonis (kui humanistlikus käsitluses) on klient see, kes püstitab oma eesmärgid. Meeskonna liige saab oma professionaalse tegevusega (ettevalmistus,
Organisatoorselt on bürokraatlikku ülesehituse eesmärk tagada organisatsiooni ühetaoline, ennustatav ning kontrollitav tegevus ning organisatsiooni tegevusest sõltuvate inimeste ja sihtgruppide võrdne kohtlemine. Bürokraatia mõiste rakendas organisatsioonile sotsioloog Max Weber (1921). Tema hinnangul oli ideaalse bürokraatia puhul tegu optimaalse mudeliga suurtele organisatsioonidele nagu sõjavägi, raudtee, politsei, avaliku sektori suured organisatsioonid jne. eelpool mainitud kontrollitavuse ja ühetaolisuse tõttu. M.Weber eristas kolm mõjuvõimu allikat: o Mõistlik võim mis tõused uskumusest, et liider esindab seaduslikke norme ja reegleid o Traditsioonivõim mis tõuseb uskumusest traditsioonide ja järjepidevuse tähtsusesse o Karismaatiline võim mis tuleneb konkreetse liidri isikupärastest omadustest 7. Uusklassikaline (inimsuhete) koolkond juhtimisõpetuses.
Pea meeles, et kõige olulisem sõna on TEIE, järgmine on MEIE, kõige ebaolulisem sõna on MINA! situatsioonide puhul. Alati on kasulik Näita välja, et oled huvitatud! Vältida tuleks hindavaid ja üleolevaid pilke. Lubamatu on klientide kuuldes teiste klientide saada teada võõra kujutlust või klatsimine. Vahel piisab vaid heatahtlikust pilgust. Teenindaja arvamust, et vabaneda korduvtaju olgu valmis kiireks tegutsemiseks. Klient peaks tundma, et tema tuleku üle tuntakse heameelt. Teretulnud on stambist. Olles tükk aega firma klientidepoolsed ettepanekud, mille abil saab firma edasi areneda. Klient peaks tundma oma väärtust ja oma raha
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Kliendile on oluline, et ta tuleb kellegi juurde kindlal ajal jne, see motiveerib nei
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
mida ta oma konkreetse partnersuhte tõttu tunneb, mitte nn objektiivsetest näitajatest, kaalutlustest, kas mees üldse oma ähvardust tõsiselt mõtles, või kas need löögid ikka olid nii jubedad nagu naine kirjeldab. Mingi hirmutavana kogetud teo korduvus võib sugereerida surmahirmu ka ainult ähvardusena väljendatuna, millist just, seda teab ainult konkreetne ohver ise. Seega pole olemas objektiivset kriteeriumide kompleksi, mille järgi otsustada juhtumi raskusastme üle. Tihti piisab ainult ühest vägivallaaktist, et panna naist aastateks salahirmu tundma. Tulemus: naine ei julge enam väljendada oma tegelikke soove ja mees ei saa aru, mis naist vaevab. Niisiis võib kokkuvõtvalt öelda: lisaks sellele, mida teie tajute vägivaldsena, tuleb vägivallana mõista kõike seda, mida ohver tunnetab vägivallana. Probleem, mis võib tunduda kõrvalseisjale tähtsusetu, võib olla selle kogejale ülimalt tõsine. Sõltuvus naisest on mehele hirmutav
kämpingutes ning telkimisplatsil. Ehitada lastele mänguväljak, seiklusrada, matkarada allikate juurde ning pakkuda ka spordivarustuse laenutust. 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed Senist majandustegevust Hanso talus toimunud pole. Talul puuduvad kohustused pankade ja teiste finantsasutuste ees. Äriidee põhiliseks toeks on talu paiknemine looduslikult kaunis piirkonnas ning lähedalasuvad koostööpartnerid. Samuti toetume Vooremäe suusakeskuse potensiaalsele arengule. Ettevõtte ettevõtlusvormiks valisime osaühingu, kuna see on enimlevinud ettevõtlusvorm Eestis. Osaühingu eelisteks on: lihtne ja kiire registreerimine suhteliselt madal nõutud osakapital (2500 eurot) puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. 1.3 Äriidee ja ärilause
mõrva ajal oli arukas ja sihipärane, kuid kõrvalvaates segunevad temas haiglane arukaotus ning instinktiivsed kavaluse ja enesesäilitamise puhangud . Raskolnikovi ja Porfiri suhted olid üks sasipundar, lahendus lähenes samm-sammult, paljud asjaolud kas takistasid või toetasid Raskolnikovi paljastamist. See on sarnane kriminaalromaanile. Põhiprobleem: Kas piisab vaid rahast ja ainelisest heaolust, et "alandatud ja solvatud" saaksid õnnelikuks? 6. Shakespeare`i loomingu ülevaade, Hamleti probleemide igihaljus. a) Looming 1) Tragöödiad Inimlik õiglus põrkub kokku kasuahnusega. Tragöödiates ei jää domineerima lootusetus. a. Romeo & Julia Kas vanematel on õigus keelata laste armastust?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Üksikisiku tegutsemine ja käitumine peavad teenima organisatsiooni ning aitama tõsta selle heaolu. Organisatsiooni näol on olemas keskkond, mis tagab inimesele majandusliku, sotsiaalse ja psühholoogilise kindlustatuse. Organisatsioon tahaks kasutada ainult osa inimesest, kuid tal tuleb tegelda inimese kui tervikuga. 2 Joonis 2. Inimese taotluste põhisuundumused (Üksvärav, 2004) Need ei ole kõik inimese huvid organisatsioonis, kuid mainitud kuuluvad olulisemate hulka. Joonis 3. Organisatsiooni inimvara olemus ja koosseis (Üksvärav, 2004) (vt. ka mõiste "Intellektuaalne kapital") Kui pikk on olnud organisatsiooni eluiga, missugune on olnud tema käekäik, missuguseid arengutsükleid on ta seejuures läbinud ja missuguses eluea astmes ta parajasti asub - see iseloomustab organisatsiooni ja aitab seletada temaga toimuvat. Organisatsiooni käekäiku aitab kõige paremini iseloomustada tema arengutsükkel, s.o
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Valerie Preston Dunlop (10.-11. 04.2007 Tallinn) METACHOREOLOGICAL PERSPECTIVES (hõlmab kogu tantsukunsti uurimist tervikuna) ETHNOCHOREOLOGY (etnose, rahvaga seotud tantsuloome) ARCHCIOHOREOLOGY (koreograafilised nn.väljakaevamised, vanade tööde taastamine, n. ,,Kevadpühitsus", ,,Fauni pärastlõuna" taastamine säilinud kirjutiste või muude materjalide alusel jne., ka folkloorne materjal) Grammar and Synthax (art of forms, mental, emotional contact, ideas)- grammatika ja lauseõpetus, uurib tantsuvorme, vaimset ja emotsionaalset sidet loomingu ja selle autoritevahel, loojate ideid. CHOREUTICS (spacial forms, grammar on what they are based of) EUKENETICS (study of rythms, dynamics, frazing) Polyrythmic movements (rythmic in the legs, the other rythm in the arms) Body is not just a flesh political, gender etc. Cathegories TRIADIE PERCEPTION tekib - performer, choreographer, audience suhtest. In post-modern world CREATIVE PERFORMER PROCESS versus PRODUCT (post-moderni aj
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
Umbes 5 Maa päeva. A: Ja igaüks tegeleb saagi kogumisega? D: Jah. Kui tekib vajadus, sest sa ei mõelnud õigeaegselt, võib paluda ükskõik keda ja kõik on valmis abistama. Kuid seda juhtub harva. 4 A: Ja kuidas selline ime toimub? Kas inuakkidel õnnestub saada kõike, mida nad taha- vad? Viljakas muld? D: Mingil viisil jah. Pinnas erineb siinsest ja see on väga puhas. Kuid pole vaja mõel- da, et sellest piisab. Tähtis on kavatsus. Kui sa küsid midagi Maatriksilt, realiseerub see sõltumata sellest, mida sa küsisid. Nad ei küsi rohkem kui neil vaja on. Mitte midagi rohkemat. Kõik on värske. Külmikus pole mõtet midagi hoida kui võib saada kõike suvalisel ajal. Pole mõtet küsida rohkem, sest see tähendab kadusid ja see ei meeldi Maatriksile. A: Ja kuidas see toimub? Istutad seemne ja mõtled sellest, millal see valmib? D: Umbes nii