Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks tekkivad põlvkondade vahelised konfliktid?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tekiks, põlvkonnast, suuremaid, järgnevast, isad, hädas, vihased, vihatakse, noorukid, traditsioone, nooremad, esivanemad, tegelenudSiiski, mida noored ei kipu mõistma, on see, et igasugune piiramine ja muretsemine tuleneb ainult heast soovist, tihti mõistetakse seda aga vangistamise ja elu rikkumisega. Vaadeldes tänapäeva noori inimesi läbi vanemate inimeste, siis kohe on näha ka erinevusi. Vanemad inimesed ikka mõtlevad, et nemad nii ei teinud nagu tänapäeval tehakse. Konfliktid tekivad juba varases eas. Nagu näitkes juba siis, kui nooruk jõuab puberteedini. Emad-isad on põhiliselt hädas, et noored, 13-15 aastased, on öö läbi kusagil väljas ja vanemad ei tea sellest midagi. Siis tekivad probleemid, et kui enam ei lubata välja, siis ollakse vanemate peale vihased ja neid nii öelda vihatakse maailmas kõige rohkem. Siin on siis probleemiks iga. Aga enamikud noorukid saavad sellest üle ja varsti saavad aru, kui lapsikult nad käitunud on. Iga põlvkonna esindajad on kurtnud või üritanud vahel lausa appi karjuda, et noorus on hukka läinud
Kui üke on sunnitud teisele järele andma, muutub ta mõne aja möödudes ikkagi rahulolematuks ja kumbki ei saa lõpuks seda mida tahtis. Konflikte saab lahendada nii, et mõlemad võidaksid, et saaksid oma tahtmised ja põhivajadused oleksid rahuldatud! 7 Vahel ei soovigi tüli osapooled konflikti lahendada, sest vihatunded soovitavad mitte kunagi enam teise osapoolega tegemist teha. Sellisel juhul saab viha välja rääkida nii et tekiks motivatsioon tüli lahendamiseks. Muidugi ei ole kogu eelnenud tööst kasu, kui leitud lahendusi ei rakendata. Seega, asuge aga julgesti asja kallale! Kokkuvõte Nüüd võib tekkida küsimus, et kui probleemilahendus nii hea on, miks seda siis nii vähe rakendatakse? Sellel on kolm põhjust. Esiteks arvavad inimesed ekslikult, et võitmine eeldab tingimata oma vastase löömist ja nad on harjunud kasutama võitlevat straateegiat.
Tänapäeva eksistentsiaalsed hirmud. Tänapäeva pidevalt arenevas maailmas peab inimkond arvestama mitmete oluliste tõsi- asjadega.Loodus,mis meid ümbritseb ei püsi sellisena lõpmatult.Samuti ei ole lõputult loodus- ressursse,mida inimkond eksisteerimiseks vajab.Sellistele ülemaailmsetele probleemidele pea- vad inimesed leidma sobilikke lahendusi,mis oleksid looduse suhtes säästlikud ning tasuvad. Ohumärgiks võib pidada ka rahvustevahelisi konflikte ja erimeelsusi,mis tulevikus võivad paljudele saatuslikuks saada. Looduse ja õhu saastatus on suureks probleemiks kogu maailmas,nõnda ka Eestis.Eel- kõige on selle põhjusteks inimeste hoolimatus ja ükskõiksus.Ma ei saa aru inimestest,kes oma prügi kusagile loodusesse viskavad.Sellejaoks on ju rajatud prügilad,kuhu inimesed oma jäät- med saavad viia.Prügilate kasutamise eest tuleb küll tasuda,kuid sellegipoolest pean ma täiesti absurdseks seda,et mõnel inimesel on sellest väik
Põlvkonadevahelised suhted ja vanamete roll lapse elus. Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad vanema põlvkonna alla. Lapsed, teismelised ja noorukid kuuluvad noore põlvkonna alla. Kui tähtsad aga on põlvkondadevahelised suhted ? Millist rolli mägib meie elus perekond ning kas see on olemas ka lastel, kellel vanemaid pole ? Põlvkondadevahelised suhted on väga tähtsad. Kõik see on juba oluline ajaloolistes teadmistes. Ilma vanaemadeta, vanaisadeta ei teateaks niimõndagi... Põlvkondade oma vaheline läbisaamine pole mitte ainult oluline ajaloolisest vaatepunktist vaid ka lapse arengu juures on väga
Põlvkondade vahelised erinevused ja suhted vanematega Me kõik teame, et ühes suguvõsas on alati noorem põlvkond ja vanem põlvkond. Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad selle vanema põlvkonna alla. Meie lapsed ja teismelised, kuulume noore põlvkonna alla. Noorte ja vanade põlvkondade vahel esineb palju suhtlusbarjääre, kuna noortel on kõigest oma arusaam ja vanematel enda arusaam. Ükskõik, mis olukord on, arvab noor, et vanem valetab või ajab mingit ,,kägujaani". Noorem põlvkond arvab tihtipeale, et neil on õigus, kuid alati pole see nii. Enamasti on ikkagi vanemal põlvkonnal õigus
ETTEKANNE RAAMATUST ,,TARK LAPSEVANEM" 2 SISSEJUHATUS Thomas Gordoni raamatus ,,Tark lapsevanem" lastevanematele mõeldud programm õpetab, kuidas lastega tulemuslikumalt suhelda, ning pakub samm-sammulisi juhiseid, kuidas lahendada igapäevaseid tülisid. Raamatu keskmes on kolm mõistet aktiivne kuulamine, mina-sõnumid ja kaotajateta konflikti lahendamise meetod. Oma raamatus püüab ta vastata järgmistele küsimustele, mis läbivad terve raamatu keskset teemat: · Kuidas rääkida oma lapsega nii, et ta sind kuulaks? · Kuidas kuulata last nii, et ta tunneks, et teda mõistetakse? · Kuidas lahendada probleeme ja konflikte perekonnas nii, et keegi ei tunneks end kaotajana? 3 1. VANEMAID SÜÜDISTATAKSE, AGA EI KOOLITATA Vanemaid süüdistatakse n
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi piires, mida ühiskonna- ja haridusstruktuurid pakuvad. • Viimane toimub ajaloolise protsessi käigus, mille vältel nad neid struktuure omavahelises vastasmõjus kujundavad ja loovad. Antikainen, Rinne ja Koski hariduse kujunemisest • Esi
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond SR091 KONFLIKT SEKRETÄRITÖÖS JA ORGANISATSIOONIS Kursusetöö Juhendaja : Anne Muusik Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. Konflikt................................................................................................................................... 4 1.1 Konflikti liigid...................................................................................................................5 1.2 Mis põhjustel konflikt tekib...................................................................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KONFLIKTID, KAEBUSED JA PROBLEEMID NING NENDE LAHENDAMINE REFERAAT Õppeaines: SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA JA KLIENDITEENINDUS Tallinn 2009 SISUKORD TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL...................................................................1 SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1. KONFLIKTIST ÜLDISELT..................................................................................4 1.1 Konflikti mõiste....................................................................................................4 2. KONFLIKTI TÜÜBID...........................................................................................8 2.1 Konflikti tüpoloogiate alused.
....................................................................7 Lähedus.........................................................................7 Konflikt...........................................................................7 Võim...............................................................................7 KOKKUVÕTE................................................................8 SISSEJUHATUS Viimase paari aastakümne jooksul on isad laiendanud isaduse mõistet, näidates suurenevat soovi siduda end paljude tegevustega, mida on tüüpiliselt peetud emade pärusmaaks. Isal on perekonnas mängida mitmeid rolle- kaaslane, hooldaja, abikaasa, kaitsja, moraalne tugi, õpetaja, toitja. Suur osa uurimusi tegeleb isa- lapse otsese suhtlemisega ja selle mõjuga lapsele. Siia käib hoolitsemine, õpetamine, mängimine. Kuid isa mõjutab lapse arengut läbi oma mitmete rollide perekonnas ka kaudselt.
parandada. Kuid kui nad otsustavad juhtunust lapsevanematega arutleda, siis tuleb sealt arvatavasti vabandus, et laps ei kuula neid. Kuid kes selles süüdi on? Miks leida vabandusi tühjast taskust, kui ei süveneta toiunu tuumale? Arvatavasti jääb puudu oskustest, kogemustest ja probleemi mõistmisest. Peresiseselt pole piire paika pandud see tähendab, et lapse jaoks puuduvad need ka väljaspool kodu. Kuid ei saa väita, et kunagi olid noorukid alati korralikud ja käitusid vastavalt ette määratud moraalsele tasandile. Olen kuulnud vanematelt inimestelt, et nende ajal polnud lubatud isegi bussiga ringisõitmine ning vanemad olid selle kategooriliselt ära keelanud. Kuid ega see siis ei heidutanud, sest nad sõitsid ikkagi, aga pidasid sealjuures silmas, et ei satuks tuttavate tähelepanu alla ja oleksid ühistranspordis viisakad. See asendas neile tänapäevalikku kaubamajandes aja veetmist
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool Ä11 KÕ Ragne Leesnurm KONFLIKTID JA NENDE LAHENAMINE Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. MIS ON KONFLIKT................................................................... ....4 2. MIS PÕHJUSTEL KONFLIKT TEKIB.................................................4 3. KONFLIKTIDE ERINEVAD LIIGID.....................................................4 4. KONFLIKTI ARENGU KOLM JÄRKU................................................6 5. KONFLIKTIST ÜLESAAMINE...........................................................6 6. KONFLIKTI LAHENDAMISE 6- ASTMELINE MEETOD..........................7 7. KONFLIKTI LAHEND
ohtlikud süsteemi püsimajäämisele, et süsteem toimiks mingite aktsepteeritud parameetrite raamides. Nt paarisuhtes antakse mõista, milline käitumine ohustab neid kui paari; sama toimib vanemate-laste suhetes (vanema ülesanne on kohandada last kultuurikontekstiga, õpetada norme jms). - Negatiivse tagasiside viisid võivad olla nii otsesed kui ka kaudsed - Negatiivne tagasiside on vajalik, et hiljem probleeme ei tekiks - Negatiivne tagasiside kohandab inimest kontekstiga, „lõikab ära“ need käitumise osad, mis konteksti ei sobi. Tuleb küsida: kas normid on antud kontekstis adekvaatsed? Kust on need pärit? Olukorra muutudes jäävad vanad normid kitsaks, neid tuleb laiendada (nt erinevatele arenguperioodidele üleminekul). - Hakkab toimima positiivse tagasiside mehhanism, mille ülesanne on lõhkuda senised käitumis- ja
Konflikti puhul ei ole alati vajalik kohe inimesi kokku lasta, las see seedib neis paar päeva ja siis rääkida omavahel asjad selgeks, sest vahetud emotsioonid segavad. Eriti hea oleks, kui mõlemad pooled probleemile lahenduse otsimisel hoopis koostööd tegema hakkaks. 4. Lahendusele keskendumine Annab kiirema tulemuse ja üldse tulemuse, kui minevikus sorida. (Kõvamees. H, 2011) 2.4 Konflikti lahendamise reeglid 1. Suhtle oma partneriga selliselt, et teie vahel tekiks probleemist arusaamine. 2. Kui te ei mõista teineteist, paluge partneril korrata oma ettekujutust probleemist. 3. Selgita partnerile, kuidas sina tema poolt öeldut mõistad ja ära hakka kahtluse alla seadma tema positsiooni mõttekust. 4. Selgita, milline on sinu seisukoht probleemi suhtes. 5. Kui ollakse jõutud üksmeelele, tuleb hakata lahendust leidma. (Salk. A, 2002) 2.5 Ohud konflikti lahendamise teel 1
nautimine; tunnevad uhkust ja rõõmu oma lapselapsest, kelle arengut .... asendusvanem (surrogate parent)- liigselt hooldavad vanavanemad, väga toimekad, vähendavad lapsevanemate otseseid kohustusi ja tähtsust reservoir of family wisdom: perekonna tarkuse reservuaaar- loovad oma elukogemuse ja tarkusega lastelastele turvalise ümbruse; austusväärsed ja autoriteetsed pereliikmed, hoiavad traditsioone, oskuste edasiandjad distant style: eemalehoidev vanavanem- ka sümboolne vanavanem; enamasti ei taha olla vanavanemad, on sattunud sellesse rolli ootamatult või ealiselt liialt vana Suhtumine eakatesse peegeldab ühiskonna küpsust ja eetilisust: * järjest enam kasutusel sõna „eakas“ –positiivsem foon *eakate sotsiaalvõrgustikud, aktiivne tegevus on moes * väärikate ülikool Kuidas edukat vananeda?
Mõnes mõttes on see ka loogiline, kuna vanematel ei ole võimalust oma lastel silma peal hoida ning nende eludesse sekkuda, kui ei elata koos. Arvasin, et koos vanematega elavad täisealised suhtlevad nendega ning usaldavad neid rohkem. Uuring näitas, et koos vanematega elavad vastanud peavad oma vanemaid vähem usaldusväärseteks kui iseseisvalt elavad vastanud. Olgugi, et vanemate ja nende laste vahelised suhted ei ole alati kõige paremas korras, tuli välja, et emad on lähedasemad kui isad. 10 4. Ametialased mõjutused Vanemad on oma lastele tahes või tahtmata eeskujuks. Lapsena tahetakse tavaliselt ikka vanemate moodi olla. Kuid kuidas on lood täisealistega? Arvasin, et vanemad on suurel määral mõjutanud oma järeltulijaid ka ametialaselt, sest olen ise palju mõelnud õppima minna sama ametit, mis mu emagi on valinud. Uurimuses selgus aga, et vaid mõni üksik
7-8 kuud taastub naise füsioloogiline pool peale sünnitust, keha läheb aeglaselt tagasi, seda turvalisem lapsele. Üldjuhul on naised suhte lõpetamise algatajaks, mees ütleb, et kõik ju toimib, sealt hakkab kerima. Naised nõuavad endalt, suhtelt ja mehelt liiga palju, kui neile selgeks teha, et nad on lapse ema, et see on normaalne, siis võib muutuda. Need naised, kes on lasknud kehal rahulikult tagasi minna on tervemad. Need, kes jõuga keha vormi ajavad on hiljem hädas. Ei saa kehasse jõuga suhtuda. See kuvand mõjutab lahutuste arvu. Naised on need, kellega on vaja tööd teha. Tuleb mõelda ka, et millal sa lapse saad, kas sa jaksad üles kasvatada Kõige enam otsitakse suhtest emotsionaalset turvalisust, tunnet, et keegi mind hoiab, olen vajalik. Majanduslik pool on jäänud tahaplaanile. Kes on läbinud suhtekoolitused, on teadlikud, need püsivad koos- inimesi on võimalik õpetada koos elama. Kõige vähem kahjuks õpetatakse armastusega
Varieerub: noorukiea algus ja lõpp Bioloogilised(algus)- vastavalt soole, generatsioonide lõikes Sotsioloogilised(Lõpp)- tööalane roll, majanduslik iseseisvus, abikaasa roll/püsisuhe perekonnas +kultuuriline varieerumine + sotsiaal- majanduslik varieerumine 10 aastat tagasi lääne kultuurist. Terminoloogia muutustega nt laulupidu varem oli laste laulupidu, nüüd on laste- ja noorte laulupidu. *Majanduskriisid ühiskonnas mõjutavad noorukiea pikkust. Noorukid saavad suhteliselt kiiresti täiskasvanuks kui perioodil kui kriisi pole. *Kultuuriline varieerumine- missugused traditsioonid subkultuurides. Mis eristab meie traditsioone lääne kultuurist. Riitused. Kas läänekultuuris on sarnaseid või analoogseid riitusi? (Vana- Roomas- sõjaväkke astumine oli justkui täisealiseks saamine) *Riituste sisu on see et sotsiaalne staatus muutub. Riituste mõte on täiskasvanu staatuse kiire omandamine.
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KONFLIKTID Referaat Juhendaja: K. Altermann Mõdriku 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Konfliktid on meie elu paratamatu osa. Olenemata sellest, kas tüli on suur või väike, mõjutab see osalisi igal juhul, tekitades ärritumist ning sageli ka verbaalset või isegi füüsilist vägivalda. Palju oleneb konfliktisituatsioonis osalevate inimeste iseloomust, kultuurilisest taustast ning kasvatusest, kuidas tüli laheneb. Oma töö otsustasin teha sellel teemal, kuna olles ise suhteliselt emotsionaalne inimene, satun aeg-ajalt konf
lõpetaks. INDIGOLAPSED MUUDAVAD MAAILMA Moon Meier Viimase kahekümne aasta jooksul sündinud ja kasvanud lapsed on hoopis teistsugused kui eelmised põlvkonnad, on avastanud kasvatusteadlased. Uut generatsiooni kutsutakse indigo- või tähelasteks. Tähelapsed ei mahu seni kehtinud käitumistavade raamidesse, nad esindavad täiesti uut maailmapilti. Nende erilisus tekitab palju probleeme, sest ühiskond ei ole valmis uute vajadustega ilmakodanikke vastu võtma. Hädas on nii koolisüsteem kui vanemad. Lapsed ise ka. Indigolaps kui käitumishäirete diagnoos 80ndate algul hakkas USAs psühholoogide ja nõustajate poole pöörduma aina enam murelikke vanemaid, kes kaebasid, et nad ei saa oma lastega hakkama. Et nõutuid vanemaid saabus massiliselt, pidid asjatundjad probleemile tähelepanu pöörama. Selgus, et neil lastel oli peale allumatuse ka muid ühiseid jooni. Vanematele ei kuuletunud väikesed indigod
"Ma pole kunagi millegagi hiilanud.") 3) tuleviku kohta (nt. "Võttes arvesse minu olemust ja senist käekäiku, ei ole mul mingit põhjust tulevikustki midagi paremat loota."). Inimese usk neisse arvamustesse enese kohta ja vaimusilmas võimalike olukordade (nt. Armsam jätab maha, suure hulga inimeste ees lolliks jäämine) läbielamised viivad tegevusetuseni, tasakesi kannatamiseni ja püüuni kuidagi mitmesuguste nõudmistega kohaneda. 1.6 Vanemlikud lõksud Vanemaks olemine on üks suuremaid väljakutseid elus. Vanemlikke oskusi ei anta kaasa lapse sünniga, pigem õpitakse katse ja eksituse meetodil. Katse ja eksituse meetod aga võib kaasa tuua olukorra, kus ühel hetkel on jõud otsas, nutt kurgus ja avastad end tegemas asju, mille pärast hiljem silmad maha lööd. Mida aeg edasi, seda kergemini kaotad enesevalitsuse, karjud lapse peale ja laps karjub vastu. See võib olla märk, et
Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näi
neutraalel või koguni pigem pooldaval seisukohal. Lahknevus toimuba ga nooremate ja vanemate vanuseklasside vahel. Kui noorematest vastanutest oli ligi 40 protsenti seda meelt, et homoseksuaalsetel paaridel võiks olla samad õigused heteroseksuaalsete paaridega, siis vanemate vanuseklasside seas pooldas seda väidet vähem kui kuus protsenti vastanuist. Seejuures pooldasid naised homoseksuaalsete paaride senisest suuremaid õigusi rohkem kui mehed. Kairi Kasearu leiab, et Eestis läbiviidud perekonnauuringute kontekstis võib selle uuringu tulemusi vaadates öedla, et perekonnaga seonduvates hoiakutes on toimunud muutus, kuid seda mitte niivõrd perekonna üldises sümbolilises väärtuses. Perekond on oluline, lapsi soovitakse, abielu peaks kestma terve elu, kuid normid, mis selliste väärtuste saavutamist toetavad on tunduvalt nõrgenenud.
vanematele ,,kes nad on". 4. Neil on raskusi alluda vastuvaidlematult autoriteedile (sellistele, kes ei pea vajalikuks põhjendada oma nõudmisi ega tunnista valikuvabadust) 5. Teatud asju nad lihtsalt ei tee, näiteks järjekorras seismine on nende jaoks vastunäidustatud. 6. Neid muserdab see,kui nad puutuvad kokku konservatiivsete süsteemidega. Muserdab sellepärast, et loova mõtte avaldamise asemel järgitakse kindlaks kujunenud rituaale ja traditsioone. 7. Nii kodus, kui ka koolis oskavad nad tihti leida olukordadele paremaid lahendusi. Sealsamas mõjuvad nad süsteemipurustajatena ehk siis need, kes ei suuda kohaneda ühegi süsteemiga. 8. Nad mõjuvad suhtlemisvõimetutena, kui ei viibi just omasuguste seltskonnas. Kui neil pole enesesarnast kõrval, siis tihti nad justkui kapselduksid. Neil jääb mulje, et maailmas ei mõisteta neid absoluutselt. Ka sotsiaalsete suhete loomine koolis on
Keskkonnakaitse õppetool Ressursside ebaefektiivne kasutus ja tulevased põlvkonnad Essee Tööstusökoloogia erialal Üliõpilane: Triin Rist Juhendaja: Tiina Niine Tartu, 2014 Erinevaid ressursse mida ebaefektiivselt tarvitatakse on palju, näiteks naftasaadused ja ka erinevad loodusvarad. Majanduslikult mõtleva inimese puhul, on tähtsaks see, et ise saaks kasu ning tahaplaanile jääb see, kas ja kui palju ressursse tulevastele põlvkondadele jääb. Majanduslikult mõtleva inimese jaoks on eelkõige tähtis ise kasu saada nind seeläbi rikastuda. Kuna praegune majandus on üles ehitatud tarbimisele, siis seeläbi ongi inimkonnale ette nähtud tarbida ebaefektiivselt. Eesmärgiks on tarbida võimalikult palju, kuna seeläbi majandus kasvab. Seega ei üldjoontes ei tahetagi inimestele selgeks
Laps jääb kriisis tavaliselt abist ja toetusest ilma. Noor on peaaegu täielikult sõltuv ümbritsevatest täiskasvanutest. Kui täiskasvanu on ise kriisi põhjustaja (peksmine, seksuaalne väärkohtlemine), on laps või nooruk oma mures väga kaitsetu ja abitu. Üks traumaatilisemaid sündmusi elus on inimese surm. Nagu täiskasvanudki, tunnevad ka lapsed end suremisest ja surmast väga puudutatuna. Lein on lapsele sageli tunduvalt traumaatilisem kui täiskasvanule. Paljud lapsed ja noorukid muutuvad peale lähedase surma väga passiivseks, ei taha enam koolis käia, õppimisega võib tekkida raskusi, võib esineda enesessetõmbumisi, viha, depressioon, alaealiste kuritegevus, alkoholi vi uimastite kuritarvitamine. Süütunne ning agressiivsus. Lein on protsess ja see vajab leinamist. Laps vajab täiskasvanute abi leinamisel, Vanemad on võimelised suhtuma laste olukorda realistlikult ainult siis, kui neil endil aidatakse surmaga setud konfliktseid tundeid valitseda
Laps jääb kriisis tavaliselt abist ja toetusest ilma. Noor on peaaegu täielikult sõltuv ümbritsevatest täiskasvanutest. Kui täiskasvanu on ise kriisi põhjustaja (peksmine, seksuaalne väärkohtlemine), on laps või nooruk oma mures väga kaitsetu ja abitu. Üks traumaatilisemaid sündmusi elus on inimese surm. Nagu täiskasvanudki, tunnevad ka lapsed end suremisest ja surmast väga puudutatuna. Lein on lapsele sageli tunduvalt traumaatilisem kui täiskasvanule. Paljud lapsed ja noorukid muutuvad peale lähedase surma väga passiivseks, ei taha enam koolis käia, õppimisega võib tekkida raskusi, võib esineda enesessetõmbumisi, viha, depressioon, alaealiste kuritegevus, alkoholi vi uimastite kuritarvitamine. Süütunne ning agressiivsus. Lein on protsess ja see vajab leinamist. Laps vajab täiskasvanute abi leinamisel, Vanemad on võimelised suhtuma laste olukorda realistlikult ainult siis, kui neil endil aidatakse surmaga setud konfliktseid tundeid valitseda
Laps jääb kriisis tavaliselt abist ja toetusest ilma. Noor on peaaegu täielikult sõltuv ümbritsevatest täiskasvanutest. Kui täiskasvanu on ise kriisi põhjustaja (peksmine, seksuaalne väärkohtlemine), on laps või nooruk oma mures väga kaitsetu ja abitu. Üks traumaatilisemaid sündmusi elus on inimese surm. Nagu täiskasvanudki, tunnevad ka lapsed end suremisest ja surmast väga puudutatuna. Lein on lapsele sageli tunduvalt traumaatilisem kui täiskasvanule. Paljud lapsed ja noorukid muutuvad peale lähedase surma väga passiivseks, ei taha enam koolis käia, õppimisega võib tekkida raskusi, võib esineda enesessetõmbumisi, viha, depressioon, alaealiste kuritegevus, alkoholi vi uimastite kuritarvitamine. Süütunne ning agressiivsus. Lein on protsess ja see vajab leinamist. Laps vajab täiskasvanute abi leinamisel, Vanemad on võimelised suhtuma laste olukorda realistlikult ainult siis, kui neil endil aidatakse surmaga setud konfliktseid tundeid valitseda
- kokkuvõttev kehtestav soov kui kehtestamistehnika; - tunnete verbaalne väljendamine; - teise tegevuse aktsepteerimine ja positiivse suhtumise väljendamine Hinnangutevaba kirjeldus on kehtestava mittesüüdistaval viisil teise inimese poolt tehtu või öeldu, mis on kehtestajale vastuvõetamatu või probleeme tekitav kirjeldamine. Hinnangutevaba kirjeldamine on oluline selleks, et teisel inimesel ei tekiks rünnatava tunnet ja soovi ennast kaitsta. Kui selliseid reaktsioone ei esine, on teisel võimalik kuulata seda, mis kehtestajat häirib. Esitada tuleks objektiivne kirjeldav lause, hoidudes hinnangulistest, süüdistavatest ja absolutiseerivatest väidetest. Kokkuvõttev kehtestav soov järgneb hinnanguvabale kirjeldusele ning sisaldab selget ootust või soovi, millele kehtestajal on õigus. See öeldakse iseseisvana või lisatakse mõnele teisele kehtestamistehnikale.
Elus tekib inimestel vahel konflikte, kuid ei osata neid õigesti lahendada. Selleks on vaja teada konflikti lahendamise põhimõtteid. Inimesed peavad teadma, millal ja kuidas kuidagi käituda. Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Tegelikult aga võib konflikt viia uute paremate lahenduste juurde. Konflikti vältimine, enda tunnete pidev allasurumine- tavaliselt mingit lahendust kaasa ei too ja võib hoopiski põhjustada suuremaid vihapurskeid. Seetõttu tuleks meelespidada, et ka konfliktis on kaks poolt- hea ja halb. Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Mis on konflikt? Tänapäeva närvilises ja stressirohkes ühiskonnas kohtame kõikjal pidevalt erinevaid konfliktsituatsioone, olgu need siis kliendi ja teenindaja, vanema ja lapse, kolleegide või sõprade-tuttavate vahel tekkinud. Mis on üldse konflikt? Seda võib defineerida kui verbaalset
abivajaja suunamine teise spetsialisti juurde on lihtne. Usalduslik suhe on abistamise eeldus. Seetõttu tuleb nõustajal usalduslik nõustamissuhe kujundada. Tegemist on keerulise ülesandega nõustaja jaoks, kuna usalduslik suhe tuleb välja teenida ja see usaldus tuleb endale võita. Oma töö praktikast võin tuua välja, et politseinikuna on raske tekitada noores usaldust, kui keegi on eelnevalt selle temalt juba ära võtnud. Antud juhul on ametnikuna see üks suuremaid väljakutseid meile, kes me üritame noores uusi lootusi tekitada ja teda suunata. Lisaks erialasele haridusele on vaja end pidevalt edasi koolitada ja silmringi laiendada, sest noored muutuvad ajaga ja samuti meie suhtlus nendega. Usaldusliku suhte loomisel on olulisel kohal võrdväärne suhtlemine, abistatavat ei tohi suruda madalamale positsioonile, see võib usalduse täielikult kaotada. 8
1.1 Konfliktiga toimetulekuoskused Konflikti on defineeritud kui võitlust; kokkupõrget; võistlust; vaimset võitlust; arvamuste ja eesmärkide vastuolu teravnemise piirjuhtumit; lahkheli, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema (Lacey 2002:25). Inimesed on erinevad ja niikaua kui eksisteerivad erinevused, tekivad ka konfliktid. Konflikt ei ole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt elu tõsiasi. Ilma vastandlike arvamusteta ei toimuks muutusi, arengut ega edasiliikumist. Konflikti puhul takistab ühe osapoole tegutsemine teisel osapoolel eesmärgi saavutamist. Eriarvamusi on võimalik väljendada nii positiivsel kui negatiivsel moel. Konflikti lahendamine ei tähenda selle vältimist ja allasurumist, vaid ärakasutamist, et ise kasu saada ja edasi liikuda. Konflikti lahendamise filosoofia põhineb usul, et enda eest vastutust võttes saadakse üheskoos asjaga hakkama (Lacey 2002:7-8, 26). Konflikt ei avaldu alati ilmselgelt avalikes lahkarvamustes, sõimamises või
annaabi.ee 
