Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks poisid ei õpi? Mis ma nägin koolis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tüdrukutele, sport, puberteedi, laiskus, telefonis, surnuks, nutiseadme, sportlased, võrkpall, vabandus, nägin, plank, tahetaavalusele, viimasele, nutiseadmed, meelelahutuseks, vahepeal, mängides, mängukonsoolideelsed, matemaatika, röövib, virtuaalne, suhtlemine, mugavad, sõbrale, sõbrannale, muljet, pannud, tekkima, elukogemus, hobid, suttasjas temast ette. Virve mängis flööti, mõlemad poisid hakkasid flöödiraamatuid lugema, et oleks hea tüdrukuga sellistest asjast rääkida, mis talle meeldib. Jaak kui ka Riks kutsuvad Virve peole. Kuid Virve sosistab hiljem tantsuajal Jaagule, et läheb temaga peole. Wikmani poisid teadsid, et kosmograafiaõpetaja Trump annab ka Bürgeri tüdrukutele tunde ja kontrolltööd olid ühesugused ning toimusid samal päeval. Kontrolltöö vastused kirjutati ümber ja toimetati tüdrukutele. Loosi tahtel pidi Riks vastused ära viima. Vastuseid ootas uksel Virve. Kuid vastused ei jõudnudki kohale, sest Riks oli sattunud haiglasse. Nimelt vastuseid viies jäi ta trammi alla. Kõigil oli Riksist kahju. Virvel eriti, ta käis teda haiglas vaatamas. Virve nägemine tegi Riksile head meelt. Wikmani poisid läksid ekskursioonile Stockholmi. Rootsi reisi ajal juhtus poistega nii mõndagi. Jaak armatses võõra tüdrukuga, teda hakkab piinama südametunnistus ja
põhjuseks pidas ta seda, et ma meeldin neile poistele. Peale seda poisid tõmbasid end küll tagasi aga päris rahule nad mind ei jätnud. Ausalt öeldes oleks sel juhul ka kooliskäimine väga igavaks muutunud. Nüüd aastaid hiljem meenutan ma seda aega naerusuiselt, mingeid negatiivseid jälgi see minusse küll ei jätnud. Ühega neist kahest poisist suhtlen päris palju ja nüüd julgeb ta tunnistada, et ma tõesti talle põhikoolis meeldisin. Nii noored poisid vist aga ei oska tüdrukutele muudmoodi läheneda kui kiusates ja naljatades. INTERVJUU PEDAGOOGIGA Raamatus "Vaikijate hääled" oli koolikiusamise ja koolivägivalla teemal tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga. Lühike kokkuvõte tema arvamusest ja kogemustest koolivägivallaga. Eestis korraldatud uuringud on näidanud, et koolivägivald on üsna tavapärane ja levinud. Lasnamäe kooli direktor leiab, et see on tingitud sellest, et kiusamist ei panda üldjuhul toime õpetajate silme all
VASTSELIINA GÜMNAASIUM ARVUTIMÄNGUDE POPULAARSUS VASTSELIINA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Koostaja: Kristjan Nedo 11. klass Juhendaja: Külli Lendsaar Vastseliina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on noored hakanud üha enam mängima arvutimänge. Kui 10 aastat tagasi saadi väljas kokku, et tagaajamist mängida, siis nüüd kutsutakse sõpru Internetti, et koos mängida saaks. Kuna olen ka ise päris pikka aega arvutimänge mänginud, otsustasin valida uurimistöö teemaks ,,Arvutimängude populaarsus Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilaste näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängita
tundidest [6]. 7 Joonis 1. Circulus vitiosus'e tekkemehhanism haiguse puhul [6] 8 3. Sportimise võimalused Paides Paide linnas on võimalik tegeleda 14 erineva alaga Paide linna kodulehe andmetega, sest seal on märgitud kokku 14 klubi. Tegeleda saab Paides: korvpalli Korvpalliklubi KK7, võimlemise SK Maribel ja SK Hot Sport, ujumise Paide Ujumisklubi, võrkpalli- Paide võrkpalliklubi, jalgpalli FC Flora jalgpalliklubi, Karate Karateklubi Täht, poksi Atleetika ja Poksiklubi Anton, saalihoki Järvamaa Saalihokiklubi, laskmise Järvamaa Laskespordiklubi, võistlustantsimise Revalia tantsukool, ratsutamise Järvamaa ratsaspordiklubi ja kepikõnniga EvruSport. Sisealadega tegelemiseks sobib neid harrastada alles valminud (20. veebruar 2009) Paide
Meeste loogika lõppeb seal,kus naiste loogika algab. Inimesed, kes saadavad õhusuudlusi, on lootusetult laisad. Tüdrukud ei kaota kunagi . Kaotajateks on poisid , kes jäävad ilma imelistest tüdrukutest Elu on kui jalgrattasõit. Sa ei kuku enne, kui lõpetad väntamise Tüdrukutele on parem mitte abielluda, aga poistele on koristajat vaja Autole Kui sa seda kirja lugeda näed oled mulle liiga lähedal. Kui su pimesool lõhkes, lõigati see välja. Nüüd on mu süda lõhkenud, miks keegi seda välja ei lõika? Hommikul ma ei söömõtlen sinust,lõunat ei söömõtlen sinust,õhtul ei söömõtlen sinust,öösel ei maga kõht on tühi .
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
hüpofüüsi hormooni vallandavad kõikide teiste näärmete produktsiooni verre, mis eelkõige paistab välja. Sekund ja prim sugutunnuste arenguga selle tõttu et plahvatuslikult rohkem on veres puberteedi ealise omas , testeronooni ja androgeeni (poistel) ja ostgreeni (tüdruku). See tase on poistel tõuseb 18* testero ja andor hulk, tüdrukutel 8* ostogreeni hulk veres. Kõike seda vallandab , kuna ja mis ajal? Esimene tunnus mida on raske identifitseerida, (msg on puberteedi ea alguse tunnused) on keha proportsiooni muutumine.õlgade ja puusade suhtelineerinevus mees ja naissoost indiviididel.Sellist tunnust uurimiste järgi objektiivselt ei sa mõõta, slaidil on kirjas missugune on varieerumine primaar ja sek suhtes. Antropoloogidel on seda väga raske mõõta. Siin on kirjas tavaline järjekord alguses tüdrukud ja siis poiste kohta. Tüdrukute füüsiline areng seoses sellega kuidas sekund ja prima sugutunnused arenevad, on vähem universaalne
7.2. Millistel asjaoludel on tekkinud/võib tekkida sinul stress? Joonis 2. Millistel asjaoludel on tekkinud/võib tekkida sinul stress? Jooniselt võib välja lugeda, et kõige rohkem tekib stress õppimisega seoses, sest on õppimise probleemid ja mured. Nii vastasid 36 tüdrukut ja 21 poissi. 15 poisil ja 28 tüdrukul on tekkinud stress vanemate või õpetajate kritiseerimise tagajärjel. Paljudel tüdrukutel (25) ja mõnel poisil (8) on pinged perekonnas. Ainult tüdrukutele (10) valmistab probleeme nende välimus. Peaaegu võrdselt nii poistel (5) kui ka tüdrukutel (6) tekitab pingeid soov olla üliedukas. Kõigest 4 poissi ja 3 tüdrukut muretsevad oma tuleviku pärast ning muudel põhjustel tekib stress 1 poisil ja 3 tüdrukul. 19 7.3. Kas õppimine valmistab sulle probleeme? Joonis 3. Kas õppimine valmistab sulle probleeme?
Nad tahavad, et J tuleks nendega kaasa Jansa poole jooma. J ei taha, aga kuna midagi teha ei ole läheb kaasa. Jansa on Jaanika tema ema elab enamasi Oslos ja seetõttu ei tea, mis elu tütar üksi olles elab. Jansa tegeleb Antsuga- müüb amfetamiini. Ka J on mitu korda politseile pidanud selle pärast tunnistusi andma. J olemine ei jää siin pikaks, sest kui Jansa J-i oma vannituppa kutsub, et temalt raha laenuks küsida, siis vahepeal on Esko J-i telefonis Marileenu (uus klassiõde) numbri valinud ja kutsub teda roppuste saatel ka peole. J vihastab ja tormab välja. -11.Õnneks on Marileenuga järgmisel päeval koolis sellest telefonikõnest rääkides lihtsam kui ta arvas- tüdrukul on suurem huumori ja rõvedusetaluvus kui tema välimusest võis oodata. Peep, kes on lühike ja naljakas posiss saadab J-le tunni ajal kirja kus käsib J- l tuua aastaraamatu jaoks pilt ja kelleltki klassis küsida enda iseloomustus. -10
rahvusvahelistes kohtumistes. · Eesmärk Alarühma eesmärk on kiirjooksu perspektiivne arendamine, mis võimaldab meie tippjooksjatele kaasaja nõuetele vastava ettevalmistuse foonil hea esinemise Pekingi 2008. aasta olümpiamängudel. Eesmärk on tagada Eesti kiirjooksualade kiire ja järjepidev areng, millega kindlustatakse Eesti kiirjooksjate hea nimi maailmas. Alarühma edu eelduseks on tahe plaanitut ellu viia, tasemel sportlased, kiirjooksu knowhow olemasolu, traditsioonid, sponsorite huvi ala arendamiseks. Kiirjooksu alarühma juhtimine Alarühma juhiks on müügi ja juhtimiskoolitusfirma Vain SMD konsultant ja Eesti 60 m tõkkejooksu rekordiomanik Aivar Haller. Alarühma juhi kohustuslikud töölõigud: * kiirjooksualase tegevuse efektiivse funktsioneerimise tagamine; * mitmeaastase ettevalmistuse planeerimine, koordineerimine, kontroll;
Enesekaitsest saab hiljem kiusamine, kui lapsed saavad aru, et grupina on nad tugevamad. Mõnikord juhtub ka seda, et probleemse taustaga lapsed grupeeruvad ning otsivad niiöelda süütu ohvri, kes tõepoolest pole midagi valesti teinud. Kuid seda juhtub palju harvemini. Mõnikord saab kiusamine ka suhete konfliktist, kui endistel sõpradel on palju valu ja nad ei oska teisiti oma konflikti lahendada. Poistele on muidugi omasem füüsiline vägivald, tüdrukutele tagarääkimine. Tuleb ette ka ignoreerimist ja asjade rikkumist. Ohtlik ja uus kiusamise viis on läbi interneti suhtlusportaalide. Kui oled kindel, et sinu või kellegi teise laps on kiusamise ohver, tuleb loomulikult tegutseda. Kiusamisele, mida täiskasvanu on näinud oma silmaga, peab sekkuma kohe, selleks on vaja ainult julgust. Kui kiusamine on varjatud ja lapsed ise eitavad kiusamist, tuleks kasutada professionaalide abi ning pöörduda psühholoogi poole. KOKKUVÕTE
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A ARVO PÄRT JA RAKVERE GÜMNAASIUM Kooliajalooalane uurimistöö Juhendaja: õp. K. Tormilind Rakvere 2010 SISUKORD LISA 2 Rakvere Arvo Pärdi festival 2005. a LISA 3 Artikkel: Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios LISA 4 7. klassi lõpupilt LISA 5 Elukoht Laada 17 I LISA 6 Elukoht Laada 17 II LISA 7 Puhkpilliorkester LISA 8 Arvo kooliajal LISA 9 Arvo akordioniga LISA 10 Arvo Pärdi teosed LISA 11 Näide küsitlusest LISA 12 Pisike poiss jalgrattal LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves LISA 14 Arvo klaveri taga LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal SISSEJUHATUS Arvo Pärt on maailmakuulus eesti soost helilooja, kes on üles kasvanud ja õpinud Rakveres. Minu uurimistöö räägib Arvo Pärdi elust, loomingust ning tema õppimisaastatest Rakvere Gümnaasiumis. Lisaks kogusin mälestusi t
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjuseks oli aga juhtum, kus la
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Triin Jervson Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused Uurimistöö Juhedaja: Ruth Vaik-Luga Tallinn 2016 2 Sisukord Sisukord 2 SISSEJUHATUS 3 1. Depressiooni olemus 4 1.1 Mis on depressioon? 4 1.2 Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon 5 1.3 Depressiooni levik noorte seas 6 1.4 Depressiooni ravi 7 1.5 Antidepressandite tõhusus ning kõrvaltoimed 8 1.6 Depressiooni vältimise võimalused 9 2. Metoodika 10 3. Uurimistöö analüüs 11 KOKKUVÕTE
Jaak ei suutnud mõista, kuidas saab härra Wikmani (just nimelt tema) tervis olla nii halb, kui ta on alati jumalale meelepäraselt käitunud . Kaheteistkümnes peatükk Poistel oli ladina keel õpetaja tuli välja üllatuskontrolltööga. Ükski õpilane polnud aga õppinud ning hakati kõikvõimalikke vabandusi pilduma: küll polnud paberit, raamatut, kust kirjutada, siis oli jälle liiga pime (kui projektorit kasutati) jne. Ükski vabandus aga sel tunnil ei aidanud. Poisid aga teadsid, et keegi nende seast ei oleks kontrolltööd hästi ära teinud, sest keegi polnud ju veerandi eelviimaseks tunniks õppinud. Penn leidis, et peab midagi tegema. Ta konsulteeris Varega, kes otsis pimedas klassiruumis vajalikud tööriistad ning läks veekraani juurde kraani ära krudima. See õnnestus tal. Mõne aja pärast tõmbas ta lahtise kraani otsast ning kogu klass purskas vett täis.
Jaak ei suutnud mõista, kuidas saab härra Wikmani (just nimelt tema) tervis olla nii halb, kui ta on alati jumalale meelepäraselt käitunud . Kaheteistkümnes peatükk Poistel oli ladina keel õpetaja tuli välja üllatuskontrolltööga. Ükski õpilane polnud aga õppinud ning hakati kõikvõimalikke vabandusi pilduma: küll polnud paberit, raamatut, kust kirjutada, siis oli jälle liiga pime (kui projektorit kasutati) jne. Ükski vabandus aga sel tunnil ei aidanud. Poisid aga teadsid, et keegi nende seast ei oleks kontrolltööd hästi ära teinud, sest keegi polnud ju veerandi eelviimaseks tunniks õppinud. Penn leidis, et peab midagi tegema. Ta konsulteeris Varega, kes otsis pimedas klassiruumis vajalikud tööriistad ning läks veekraani juurde kraani ära krudima. See õnnestus tal. Mõne aja pärast tõmbas ta lahtise kraani otsast ning kogu klass purskas vett täis.
Jaak ei suutnud mõista, kuidas saab härra Wikmani (just nimelt tema) tervis olla nii halb, kui ta on alati jumalale meelepäraselt käitunud . Kaheteistkümnes peatükk Poistel oli ladina keel õpetaja tuli välja üllatuskontrolltööga. Ükski õpilane polnud aga õppinud ning hakati kõikvõimalikke vabandusi pilduma: küll polnud paberit, raamatut, kust kirjutada, siis oli jälle liiga pime (kui projektorit kasutati) jne. Ükski vabandus aga sel tunnil ei aidanud. Poisid aga teadsid, et keegi nende seast ei oleks kontrolltööd hästi ära teinud, sest keegi polnud ju veerandi eelviimaseks tunniks õppinud. Penn leidis, et peab midagi tegema. Ta konsulteeris Varega, kes otsis pimedas klassiruumis vajalikud tööriistad ning läks veekraani juurde kraani ära krudima. See õnnestus tal. Mõne aja pärast tõmbas ta lahtise kraani otsast ning kogu klass purskas vett täis.
head hinded tähtsad. Kuigi teostest võib jääda mulje, nagu kool poleks noorte tüdrukute jaoks oluline, siis on mitmed uuringud näidanud, et just hariduse omandamine ja edukus on tänapäeva noorte kõige tähtsamaks väärtuseks mille poole püüeldakse. "Tüdrukute õpiedukus on olnud läbi aegade poiste omast parem, kuid konkurentsiühiskonnaga kaasnev kindlustunde puudumine kannustab tüdrukuid veelgi rohkem pingutama. Eneseharimine annab tüdrukutele väljakutseid esitavates oludes kindlustunnet ja avab uusi võimalusi" (Eesti Päevaleht, 2009). Et teada saada noorte väärtushinnangutest korraldas Eesti Noorteühenduste Liit aastal 2004 esseekonkursi, mille teemaks oli "Olla või omada". Tööde analüüsil selgus, et noored pidasid oluliseks just haridust ning edukust ja materiaalset heaolu tulevikus (Estonian World Review, 2004). Paraku on noored ise ja vanemad taolise edukultusega seadnud kõrged nõudmised,
Ta õppis A klassis, mis oli auto/õmbluse erialaga. Tema klassijuhataja oli Milvi Alvela. Kreutzwaldi koolis olid klassiõhtud ägedad tema sõnul. Seal sai väga palju nalja. Tavaliselt pidid nad riietuma kellekski. Lisaks toimus veel klassiõhtutel ägedad showd. Näiteks, nagu 21 missi ja misteri valimine. Nad käisid tihti ka kolhoosis. Seal nad otsisid tihti põldudelt hiired ja panid tüdrukutele need taskusse. Tal rohkem teisi eredaid mälestusi ei ole kooliajast. Foto 12. Fr R Kreutzwaldi nim Võru I Keskkooli lõpuklass. Klassijuhataja Milvi Alvela. Kuuendas reas vasakult esimene Valev Lebreht. Foto pärineb Valev Lebrehti fotokogust. Ta lõpetas 67. lennu 1987. aastal. Keskkooli lõpetas ta samasuguste hinnetega nagu põhikooligi. Hoolsus ja käitumine olid head. Peale keskkooli lõpetamist oli kaks valikut: minna sõjaväkke või kuhugi edasi õppima.
Avaldusi laekus Wiedemanni ja Haapsalu gümnaasiumist, Ridalast, Paliverest, Turbast ja Tallinnast. Haapsalu noorte jaoks oli Läänemaa Ühisgümnaasiumis õppimise eeliseks see, et ei pea Haapsalust lahkuma. (Ilves 2013c) Nädalake pärast katseid oli teada, et uude riigigümnaasiumi 10. klassi on vastu võetud 104 õpilast. 10. klassi õpilaste seas osutus populaarseimaks majandussuund, millele järgnes humanitaarsuund, loodussuund, sotsiaalsuund, reaalsuund ning sport ja tervis. 11. klasside seas oli populaarseim jällegi humanitaarsuund, populaarsuselt järgmised loodussuund ja majandussuund. Selline erinevus näitabki, et õpilastele tuleb pakkuda laia valikut - noored on iga aasta erinevate huvidega. (Õuemaa 2013) Läänemaa Ühisgümnaasiumi koolihoone pühitseti 31. augustil 2013. aastal ning avaaktus toimus 1. septembril (Tobias. Läänemaa...). Esimene koolipäev võeti vastu kümnete valgete õhupallide taevasse lennutamisega
KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMI
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................
Agressiivne laps on minu meelest valdavalt vähese koduse kasvatuse tulem, ja mitte internetiajastu saavutus. Ka kehalise võimekuse vaates tuleb tänada digitaalsete seadmete arendajaid, et ka nemad tegelikult panustavad mitte ainult kasumi tootmisesse, aga sellesse, et arvuti taga laps ka liikumisest meelelahutust leiaks. Nii on täna ülipopulaarseks arvutimänguks WII, kus mäng käib küll arvutis, ent eeldab osalust füüsiliselt. Olgu selleks mõni sõjamäng, võrkpall või muu, lapse jaoks on see meelelahutus ja füüsilise võimekuse arendamine üheaegselt. Ning seda taas mitte ainult kükke või hüppeid sooritades, ent samal ajal sügavalt mõeldes strateegiale, millega mäng lõpuks võita. Samamoodi aitab selline mäng sotsiaalseid oskusi upitada, kuna mäng käib ühes teiste inimestega paaris või suisa võistkonniti. Lapse loovus saab minu meelest areneda just nii laiaks, kui palju infot ja võimalusi talle pakkuda
SISSEJUHATUS Une tähtsusest saadakse enamasti aru siis, kui uni on mingil põhjusel häiritud. Enamik inimesi on kogenud, et probleemid unega mõjutavad päevast enesetunnet üsna suurel määral. Koolis ringi vaadates kohtame sageli, et õpilased haigutavad, kurdavad oma puuduliku une üle, magavad tundides. See paneb mõtlema kas tõesti peabki nii olema, kas see on lihtsalt eluetapiga kaasaskäiv nähtus, või annaks asja parandada? Sellest ka töö eesmärk uurida, kuidas on unetust võimalik vältida, ning mis selleks ette peaks võtma. Mida teha, et uni tuleks ja oleks kosutav? Selle kohta, kuhu peaks uneprobleemidega pöörduma ning kus Eestis üldse sellealast abi on võimalik saada, on töös eraldi peatükis välja toodud. Antud on ka ülevaade Eestis tegutsevatest uneuuringute keskustest. Eestikeelne materjal unetuse kohta on võrreldes inglisekeelsega mahuliselt suures vähemuses. Peab aga tunnistama, et need eestikeelsed raamatud, mida antud töös on kasutatud
- tüdrukul olid jalad haiged, käis karkudega, lootis, et kui suureks saab, teeb Jumal ta jalad terveks, tüdruku nimeks Tiina - Tiina räägib, kuidas emaga iga õhtu koos jumalat paluvad, et ta kord jalad alla saaks, ka tädi palub - Tiinast sai Indreku väike sõber, talle meeldis lapse juttu kuulata - tuli pikne ja müristamine, Tiina kartis, puges Indrekule lähemale, tüdruk ei tahtnud, et välk ta surnuks lööb ennem, kui ta jalad on terved, ei tahtnud haigete jalgadega taevasse minna - Tiina õde Molli tuli tüdrukut koju kutsuma vihma eest, kuid siis läks suur sadu lahti ja ka Molli puges Indreku kutsumise peale kuuri vihmavarju, Indrekule meeldis Molli - õed räägivad kuidas elavad keldrikorteris ja tunnevad inimesi ära pükste, saabaste ja kõnnaku järgi, nii ka Indrekuga - Tiina jäi Indreku sülle magama, Molli ja Indrek jutustavad edasi, Molli pärib Ramilda kohta
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina ol
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
füsioloogiliste teguritega. Anoreksiat põdeva inimese minapilt ei vasta tegelikkusele - kehakaalust hoolimata tundub talle, et ta on paks; sellist mõistet nagu 'liiga kõhn' anorektik ei tunnista. Väärastunud ettekujutus endast on pideva stressi ja ebakindluse tagajärg, ning ainsaks lahenduseks peab anorektik kaalus alla võtmist ja kontrolli oma söömise üle. Anorektik seab endale vabatahtlikult tohutuid piiranguid ning õiget abi saamata võib ta end lõpuks surnuks näljutada. Ka võivad haigusega kaasneda luude hõrenemine, südame rütmihäired ja neeruhädad. Enamasti põevad anoreksiat 10-25aastased naised. Palju on anorektikuid sportlaste hulgas - nad on harilikult arukad ja auahned täiuslikkuse taotlejad. Haiged võivad tihtigi agaralt tegelda tantsimise, modellinduse või võimlemisega. Kui anoreksiat põdev inimene ei saa õigel ajal psühholoogilist abi, satub ta viimaks kindlasti haiglasse. Kõige rohkem vajab anorektik armastust, mõistvat ja
9 kontrollida," märkis Otstavel. Vägivallatsejate puhul läheb asi aga selleni, et naisel ei lubata suhelda ka sõbrannadega, kuni ta on sotsiaalselt täielikult isoleeritud. Veel tuuakse põhjenduseks agressiivset loomust või näiteks alkoholi ja narkootikume. Bancrofti sõnul pole aga alkoholi ja vägivalla vahel põhjuslikku seost. · ,,Tihti on joove vaid hea vabandus," väitis Otstavel. ,,Paljud vägivallatsejad ei tarvita üldse alkoholi ning see võib teha oma versiooni esitamise naisele veel raskemaks." · Alkohol see-eest teeb löömise ohtlikumaks, sest kaob kontroll liigutuste üle ning mees võib põhjustada veel raskemaid vigastusi, kui tal võib-olla kavas oli. ,,Paljud naised loodavad, et kui ta vaid joomise maha jätaks, siis läheks kõik hästi. See ei muuda aga vägivallatseja puhul midagi
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
annaabi.ee 
