rahvas, ja esinduslikuks- ehk vahenduslikuks demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine. Siiski võib eristada autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure. Alates 20. sajandi keskpaigast tekkisid mitmetes riikides sõjaväelised diktatuurid. Üks riike, kus valitses diktatuur oli Itaalia. Pärast Esimest maailmasõda oli Itaalias suuri kahjustusi. Sõja algusaastail oli Antandi riigid Itaaliale hulgaliselt uusi valdusi lubanud, kuid sõja lõpuks unustati need. Itaallastesse suhtuti üleolevalt ja see solvas paljusid. Inimesed tahtsid Itaalia muuta tugevaks suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel muutus siseriiklik kord üha keerulisemaks. Keskvalitsus oli nõrk ja parteid ei pidanud ühes koosseisus aastatki vastu. Itaalia ei suudetud säilitada demokraatiat ja mindi üle diktatuurile.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste olemasolu, valimisõiguse suurenemine. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed.
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents
· pidev propaganda rahva meelsuse töötlemiseks. DIKTATUURIDE TEKKIMISE PÕHJUSED 30NDATEL : · Muutused ühiskonnas: keskklass kaotas mõjuvõimu; suurenes tööliskond, kes sai valimisõiguse; naistele anti valimisõigus. Nende rahulolematust kasutasid ära diktaatorid. · Sõja mõju: sõja ajal osutus karmikäeline ja vägivaldne võim tõhusaks juhtimiseks. · Pettumine Versailles süsteemis: uued riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve ja juhid lubasid ebaõigluse jõuga heastada. · Majanduslikud raskused: majanduskriisiga kadus rahva usk paremasse ellu. Karmikäelised juhid lubasid paremat elu. · Terav riigisisene võimuvõitlus: poliitiliste erakondade omavahelist kemplemine. · Valimiskünnise puudumine: oli palju erakondi aga puudus parlamendienamus. INGLISMAA, PRANTSUSMAA, USA SISE JA VÄLISPOLIITIKA 19201930ndatel:
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhi
Arvati, et majanduslikus ebastabiilsuses ja kõigis hädades on süüdi demokraatlik riigikord. Eriti õõnestas demokraatiat ülemaailma majanduskriis 1929-süüdistati poliitikuid, et neil pole kindlat visiooni, et kriisist väljuda. Nõuti `kindla käega' valitsust, mis taastaks riigi majandusliku olukorra. Paljud riigid olid pettunud ka Versailles' lepingus ja I MS-is. Kõik see lõi eeldused diktatuuride võimuletulekule. 13. Autoritaarse ja totalitaarse riigikorra erinevused-sarnasused, näited mõlemast nii minevikus kui tänapäeval. Autoritaarne-Leebem variant diktatuurist. Võim ühe isiku/partei/maailmavaate käes. Erakondade tegevus on piiratud või puudub. Rahval puudub võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Konservatiivsed väärtued, vägivalda ei propageerita. Rõhutatakse riigi stabiilsust, `vana moodi' edasiminekut. Minevikus: Poola, Eesti, Tänapäeval: Totalitaarne- Diktatuur
Ajalugu Miks tekkisid diktatuurid? 1. Muutused ühiskonnas. Valimisõiguse saanud töölised ja naised olid rahulolematud ja diktaatorid kasutasid seda ära, lubades neile paremat elu. 2. Sõja mõju. Sõja ajal harjuti karmikäelise riigivõimuga, mis oli samuti ka edukas. Seega oli diktaatoritele rahva poolehoid tugev. 3. Pettumine Versailles' süsteemis. Paljusid maailmasõjas osalenud riike ärritas see, et kehtestatud riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Seetõttu leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Majandusraskused ja majanduskriis röövisid inimeste usu demokraatiasse, seda kasutasid ära karmikäelised poliitilised jõud, keda rahvas uskus. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6
eneseteadvust kujundavate suurürituste (nt laulupeod) pidamine; seltsitegevuse aktiviseerumine jne. 2) Majanduslikud eeldused: talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks; tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks; linnade eestistumise algus. 3) Poliitilised eeldused: erakondade (parteide) loomine ja eestlastest poliitikute esilekerkimine; eestlaste osatähtsuse tõus maa- ja linnaomavalitsustes; Esimene maailmasõda, mis kurnas välja nii Venemaa kui ka Saksamaa; kahe suurvõimu nõrgenemine andis eestlastele võimaluse iseseisvuse eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks. Tartu rahu-EKuigi esimesed katsed rahukõnelusteks (Pihkvas 1919 septembris) lõppesid tulemusteta, siis 1919 detsembris algasid rahuläbirääkimised uuesti: süvenes eestlaste sõjaväsimus, halvenes majanduse olukord ning Punaarmee ründas taas Eesti piire. Kuna teised piiririigid (Soome,
eesmärgid lootsid saavutada atendaadiga suurriikide valitsejatele ning kõrgematele riigiametnikele, riiki pole vaja korraldada? 2. Rahvusvahelised suhted XX saj algul. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, Kolmikliit – Keskriigid: millal, millised riigid, miks. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda. Balkani sõdade tulemused. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril, suund kolooniate ümberjagamisele Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas Sõjalisete liitude kujunemine-Antant, Kolmikliit
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha
2. Ameerika majandusbuum; majanduse areng ebaühtlane Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. aastatel 1. 1925 locarno konverents (Inglismaa, prantsusmaa, itaalia, belgia, poola, tsehhoslovakkia, saksamaa) Reini tagatispakt (läänepiir SM-le) 2. 1928 Briand'i-Kelloggi pakt patsifistlike unistuste kulminatsioon; kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt (15 riiki kirjutas alla, hiljem +48) ei hoidnud uut maailmasõda ära Ülemaailmne Majanduskriis 1. Kriisinähud põllumajanduses (ületootmine, hinnad langesid, teraviljaturg varises kokku) 2. Ebakindlus ühendriikide aktsiaturul 3. 1929 29. okt New Yorgi börsi turul paanika: hakati müüma väärtpabereid, hinnad langesid kohutava kiirusega, miljonid inimesed kaotasid varanduse, varises kokku pangandus, pankrottide laine tööstuses, tööta jäid miljonid inimesed, elanikkonna ostujõud
raha ära) Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. Diktatuur- mitte milleski piiratud, seaduslike kitsendusteta, jõule toetuv võim. Totalitaarne- valitsemisvorm v poliitiline reziim, ühele parteile ja selle aparaadile allutatud võim, kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine, Autoritaarne-võimule pimesi alistumist nõudev(sellele rajatud) oma autoriteeti kindlustada püüdev võim Lenin- bolsevike(enamlaste) liider, esimese nõukogude valitsuse esimees, Nõukogude Venemaa juht(1917-1924), Nõukogude Liidu juht(1922-1924), Leninismi rajaja. Hitler- Natsionaalsotsialistlikku Saksa Tööliste partei juht, Saksamaa valitsuse liider e. kantsler(1933) seejärel sai temast Saksamaa diktaator e. Füürer, rassilise puhtuse
Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega, lisaks oli ka majanduskriis 6. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930. Aastatel võimule diktatuurid? Kuna majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatlikusse korda, siis loodeti et tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada korra ja muuta elu paremaks. Töövihik 1. Millised eesmärke silmas pidades määrati uued riigipiirid Võitja riikide huve tugevdada ja Saksamaa nõrgestamist. 1.1 Miks hakkas 1930. Aastatel rahvasteliidu tähtsus langema? Sest võimule tulid diktaatorid. Rahvasteliidul puudusid mõjutusvahendid. 1 2. Miks hakkas 1930. Aastatel rahvasteliidu tähtsus langema? a) Compiegne’e vaherahu sõlmimine – sellega lõppes sõjategevus. b) Pariisi rahukonverents – töötas välja püsivad rahulepingud.
· Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid: Autoritaarne diktatuur Totalitaarne diktatuur Võimutäius on koondatud ühe isiku või väikese rühma (nt Võimutäius on koondatud ainuparteid juhtiva kõrgemad sõjaväelased) kätte. isiku kätte; sõjavägi on täielikult allutatud. Rahval puudub võimalus osaleda riigi juhtimises; kodanikuõiguste ja -vabaduste pidev rikkumine. Ideoloogilised ettekirjutused on palju vabamad; vanemad Mingi ideoloogia järjekindel kasutamine ja seadustamisvormid (nt kirik, monarhia) säilivad. ühiskonna totaalne ümberkujundamine lähtudes ideoloogilistest ettekirjutustest. Inimestelt nõutakse ainult välimist kuuletumist; vägivalda Inimestelt nõutakse nii välimist kui sisemist kasutatakse vähem
Tavaliselt on politoloogid arvanud, et suured etnilised erinevused riigis ja ka tugev etniline rahvusidentiteet on demokratiseerumise protsessile kahjulikud. Etniliselt erinevad kultuurid ei saa tihti hästi läbi, neil on erinev arusaam kuidas riik või ühiskond peaks toimima ning sellised konfliktid ei vii selleni, et saaks tegeleda demokratiseerumisega nii lihtsalt. Samas on Beissinger oma artiklis väitnud, et nö „kolmanda laine“ demokraatiates, endistes NL riikides võis mõnel korral tugeva rahvusidentiteedi puudumine demokratiseerumisele halvasti mõjuda. Kui tugev rahvusidentiteet tahtis võõrvõimust vabaneda ja saada demokraatiaks ja mitte ei fokuseerinud teise etnosega võitlusele, siis võis see tugev rahvustunnetus positiivselt mõjuda demokraatia poole pöördumisel. 9. Demokratiseerumise põhjused: religioosne kultuur Tugev religioon kultuuris võib olla nii kasuks ja kahjuks demokratiseerumisele. Näiteks võib
1.2. Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid: Autoritaarne diktatuur Totalitaarne diktatuur Võimutäius on koondatud ühe isiku Võimutäius on koondatud või väikese rühma (nt kõrgemad ainuparteid juhtiva isiku kätte; sõjaväelased) kätte. sõjavägi on täielikult allutatud. Rahval puudub võimalus osaleda riigi juhtimises; kodanikuõiguste ja -vabaduste pidev rikkumine. Ideoloogilised ettekirjutused on Mingi ideoloogia järjekindel palju vabamad; vanemad kasutamine ja ühiskonna totaalne seadustamisvormid (nt kirik, ümberkujundamine lähtudes monarhia) säilivad. ideoloogilistest ettekirjutustest. Inimestelt nõutakse ainult välimist Inimestelt nõutakse nii välimist kui kuuletumist; vägivalda sisemist kuuletumist; laialdane kasutatakse vähem
3. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased) oli suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; ühel meelel esseeridega 4. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) liikmete arvult teistest väiksem, kuid paremini organiseeritud, eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldselt ehitada üles sotsialistlik Vm Enamlaste esiletõus: · suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvale, mida nad soovisid: rahu, leiba, maad. Eriti populaarsed suurlinnades, toetas Sm, kes lootis, et enamlased lammutavad Vm lõplikult ja toovad sõjast välja-->lasi Leninil ja teistel paguluses viibinud juhtidel läbi oma territooriumi Vm-le sõita ja toetas hiljem rahaliselt · Lenin käivitas kampaania AV vastu, nõudes Vm väljaastumist sõjast ja võimu üleandmist nõukogudele
AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas)
17.juulist 2.augustini toimus Potsdami konverents, milles osalesid võitjariigid. Seal kiideti lõplikult heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSVL-ile ning saksa elanike sundevakueerimine võitjariikidele antud territooriumitelt. Saksamaa jaotati neljaks okupatsioonitsooniks Briti, Prantsuse, USA ja NSVL-i vahel. Võimu Saksamaal asus teostama Liitlaste Sõjaline Administratsioon, selle ülesandeks jäi ka sõjakohtu pidamine natsi- Saksamaa juhtide üle. Sõja tagajärjed Teine maailmasõda põhjustas enneolematuid purustusi ja kaotusi. Hukkus väga palju tsiviilisikuid. Kasvas kommunistliku diktatuuri mõju. Tekkis nn. Teine Maailm, kommunistlik blokk. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Mitmel pool maailmas muutusid riigipiirid USAst sai maailma võimsaim riik DEMOKRAATLIKE RIIKIDE ARENG Sisepoliitilised muutused a) Suurbritannias: konstitutsiooniline monarhia alates 1936-1952 George VI, alates 1952 Elisabeth II
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan,
D.Roosevelt rakendada erakorralisi reforme, mis sisuliselt tähendas riigi sekkumist tootmisse. Paljud süüdistasid teda seetõttu kommunismis, kuid antud juhul oli see ainuõige lahendus. Samamoodi otsustasid mõni aeg hiljem käituda ka Suurbritannia, Prantsusmaa, Skandinaaviamaad ning nendes riikides säilus demokraatia. Teine võimalus oli kehtestada riigis diktatuur ja terroriga probleem lahendada nagu juhtus Saksamaal ja Itaalias. 3. Rahvusvaheline olukord enne II maailmasõda. Rahvusvaheline olukord enne II maailmasõda oli pinev, sest: a) Saksamaa, Itaalia ja Jaapan lähenesid, et toetada üksteist sõjategevuses, b) NSVL ja Saksamaa valmistusid sõjaks. Näiteks taastas Saksamaa üldise sõja- väekohustuse, sõjalaevastiku ja hakkas massiliselt relvi tootma, c) Lääneriigid ajasid lepituspoliitikat, s.t. tegid Saksamaale suuri järelandmisi lootes, et siis jääb suur sõda puhkemata. Näiteks Müncheni sobing 1938.a ,
3. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased) – oli suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; ühel meelel esseeridega 4. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) – liikmete arvult teistest väiksem, kuid paremini organiseeritud, eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldselt ehitada üles sotsialistlik Vm Enamlaste esiletõus: suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvale, mida nad soovisid: rahu, leiba, maad. Eriti populaarsed suurlinnades, toetas Sm, kes lootis, et enamlased lammutavad Vm lõplikult ja toovad sõjast välja-->lasi Leninil ja teistel paguluses viibinud juhtidel läbi oma territooriumi Vm-le sõita ja toetas hiljem rahaliselt Lenin käivitas kampaania AV vastu, nõudes Vm väljaastumist sõjast ja võimu üleandmist nõukogudele
olemast Mõõgavendade ordu, mis kujundati ümber Saksa ordu Liivimaa haruks. Algas Vana- Liivimaa ajajärk. Tagajärjed: · ajaloolise aja algus · muistse vabaduse ja iseseisvuse asendumine võõrvõimude valitsemisega. Endine elukorraldus ei muutu kohe, vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele - alistumine lepingutega. Põhiline sõltuvus seisnes uutes maksudes ja vasalli kohtuvõimu tunnistamises. · Läänemeremaad liitusid Lääne-Euroopa kultuuripiirkonnaga, kujunes kahe tsivilisatsiooni vaheline piir; läänetsivilisatsiooni iseloomustavad rooma-katoliku usk ja läänikord. Õhtumaa kultuurimõju laienemine (õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur); läänest õiguslik kord; sotsiaalsed suhted; · keskaegne linnakultuur (9 keskaegset linna, neist neli hansalinna);
Ajalugu II Pärast esimest maailmasõda 11. november 1918 Compiegne'i vaherahu. Sõja võitnud riigid, eriti Prantsusmaa, soovisid Saksamaale kätte maksta. Prantsusmaa soov oli Saksamaad maksimaalselt nõrgestada. USA president Thomas W. Wilson esitab kongressile 8. jaanuar 1918 rahulepingu 14 punkti. Lähtus suurel määral sellest, et lähtuma keaks rahvaste huvidest, peaks sõlmima ,,õiglase rahu". Nägi ette relvastuse vähendamist, koloniaaltülide puhul silmas pidada kolooniates elavate rahvaste huve,
lennuväe poolt teostatud operatsioone Läänemerel: A) Kuressaare ja Pärnu pommitamine 1915, millega kaasnes ,,Waldhofi" tselluloosivabriku õhkulaskmine Vene vägede poolt sakslaste maabumise kartuses B) Saksa tsepeliini lend üle Paldiski 1915. 1915 aastaks jõudis sõjategevus Lätti, Daugava jõe joonele ning Riia linna ümbrusesse, kus rinne pikemaks ajaks stabiliseerus VABADUSSÕDA (24.11.1918-03.01.1920) 02.02.1920 oli Tartu rahu I maailmasõda lõppes 11.11.1918 kell 11.00 (vaherahu); Pariisi rahulepingud 19181920 Sõdivad pooled 1) Nõukogude Venemaa Punaarmee 2) Eesti enamlased: Eesti kütipolgud 1. Eesti rahvuslased. Eesti kaitsevägi 2. Soome, Rootsi, Taani vabatahtlikud 1. Vabadussõja algus: Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Enamlaste juhitud Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvuse väljakuulutamist tunnustada ei tahtnud. Nende poliitika eesmärgiks sai:
Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja, vastuses kuulutas Venemaa väklja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. · Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia. · Saksamaa sõjaplaan Schlieffeni plaan Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. · Prantsuse sõjaplaan plaan 17 - eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. See nägi ette lõuna pool asuvate
Ajaloo konspekt Rocca al Mare Kool Catreen Lepik 12.klass 2017 XX saj II poole kronoloogia AEG SÜNDMUS 1939- II maailmasõda 1945 1941 Atlandi harta (SRB, USA, hiljem ka teised) - Need riigid ei taotle sõjas territooriumide ega mõjuvõimu laiendamist, - rahvastele tagatakse suveräänsus ja enesemääramise õigus. 1943 Teherani konverents (SRB, USA, NL) - Lääneriigid tunnustavad NL 1941. a piire. 1945 Jalta konverents (SRB, USA, NL) 4.11. Saksamaa jagamine
15* nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu 25* sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA: 16* andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene 17* Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest puudus) 1.8. Esimese maailmasõja tulemused: 26* Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. 27* lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid. 28* Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia. 29* sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). 30* sõjaaastad: 18* purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, muutus naiste mood -lühikesed seelikud ja poisipea, seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned).
juunil 1913. · Põhjuseks Serbia ja Bulgaaria erimeelsused Makedoonia küsimuses. · Lõppes 10.08.1913 Bucharesti rahuga. Bulgaaria ja Türgi piir määratleti Konstantinoopoli rahuga. Balkani sõdade tulemused: · Näitasid geopoliitilise olukorra äärmist ebastabiilsust Balkanil. Laialt levinud metafoor: "Balkani püssirohutünn". · Viisid Bulgaaria ja Türgi lähenemisele Keskriikidele · Tõid välja veelkord Serbia ja Austria-Ungari vastuolud Euroopa enne Esimest Maailmasõda · Piirikontroll riikide vahel praktiliselt puudub. Hakatakse esimest korda laialdasemalt reisima. Hakkavad välja kujunema üle-euroopaline suhtlus ja üle-euroopaline kultuur. · Teaduse ja tehnika areng. Progressiusk . Modernistlik kunst. Küllaltki naiivne arusaam, et suured sõjad pole Euroopas enam võimalikud · Samas oodatakse intuitiivselt üht "suurt sõda, mis lõpetaks kõik sõjad", kuid paneks ühtlasi igaveseks paika riikide jõuvahekorrad.
istungjärgu. Riigikogu ei kutsutud enam kokku, vaid sunniti n-ö ,,vaikivasse olekusse". 1935. a keelati lõplikult erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus, algas nn ,,vaikiv ajastu". Riigijuhtimine läks kolmikule : riigivanem Konstantin Päts, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner ning siseminister Kaarel Eenpalu (Einbund). Ajakirjandusele pandi pähe suukorv, keelati valitsuse tegevuse kritiseerimine ja kodurahu rikkumine, trükitooted allutati järeltsensuurile, suleti opositsioonilisi väljaandeid, sõnakuulmatuid toimetajaid trahviti. Ametliku ideoloogia levitamiseks ja avaliku elu riiklikuks suunamiseks loodi 1934. aastal Riiklik Propagandatalitus. Valitsuse poliitiliseks abiorganisatsiooniks oli 1935. a asutatud Isamaaliit, mis täitis ainupartei ülesandeid. REFORMID JA KAMPAANIAD Pätsi juhtnööride kohaselt asutati 15 avalik-õiguslikku kutsekoda (koos varem
Euroopa riigid püüdsid kaasa aidata enamlaste kukutamisele kodusõjas, ei loonud 1920. aa alguses diplomaatilisi suhteid. USA tugevnes, paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles'i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu. Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga. Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Rahvusvahelised suhted 1920.a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis. Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu.
1940 inkorporeeris N Liit Eesti oma koosseisu. 1944 tehti katse taastada Eesti vabariik. Järgnes taas Nõukogude okupatsioon. 1990. a valiti kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. 20. aug 1991 kuulutati Eesti Vabariik taastatuks, 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus. RIIGIKORRALDUSE VORMID Iseseisvust pole asumaadel e kolooniatel, mis on emamaa e metropoli ülemvõimu all. Enamik kolooniaid on praeguseks iseseisvunud, kuigi veel pärast II maailmasõda olid suurem osa Aasia ja Aafrika maadest Euroopa riikide asumaad; osa on muutunud emamaa ülemerealadeks, nt Prantsuse Guajaana. Praegu on kolooniad nt Austraaliale kuuluvad Norfolk ja Jõulusaar, Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Protektoraat on territoorium, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all, viimane kontrollib nende välis- ja kaitsepoliitikat. Monaco Vürstiriik on Prantsusmaa ja San Marino Vabariik Itaalia protektoraadi all. Puerto Rico on USA-ga vabalt ühinenud riik.
lahendada. Alustada tuleb kergemast probleemist ning liikuda raskemate poole. Descartes’i arvates on tõde absoluutne. Pilet 4 1.I maailmasõja põhjused I maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oldi 20. saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kuna aga majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks ning sõda oli kõigile kahjulik, siis ei olnud riiki, mi oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: 1) Alahinnati ohtu- suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. 2) Sõda romantiseeriti- oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev, hiilgav. Seetõttu leidus palju neid, kes sõda lausa põnevusega ootasid. 3) Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
