Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Miks on vaja sportida" Kõne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sport, liikuda, sportida, kairi, sooviksin, haigustesse, imesid, laiskus, tahtejõu, erandeid, halvatud, tugevaks, mõnus, voodis, sportimise, kõigepealt, spordiala, teata, sobivam, minule, tantsimine, meelelahutuslikMiks on sportimine oluline? Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda vähki, diabeeti, suhkurtõvesse ning paljudesse teistesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne laiskus ja tahtejõu puudumine. Muidugi on ka erandeid. Näiteks nagu need, kes on halvatud ja ei suuda iseseisvalt liikuda ja ka need, kellel pole tõesti aega. Mina arvan, et spordil on inimese elus väga tähtis osa. Sport teeb tugevaks, on hea südamele, aitab liikumispuuetega inimestel paremini liikuda, hoiab vormis, annab hea enesetunde ja on ka väga
Tere hea kuulajaskond, sooviksin teile täna rääkida, miks on vaja teha sporti. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Kaks aastat tagasi sain kauaoodatud pimesoole operatsioonile ning juba teisel päeval tuli mu füsioterapeut minuga võimlema, et taastumine võimalikult maksimaalne ning tõhus oleks. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda eluohtlikesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast.
Seda sellepärast, et paljud ei mõista spordi olulisust ning ei tea, mis neile hea on tegelikkuses. Ma toon välja sportimise kasulikkuse inimese kehale ning miks noored peaksid spordiga tegelema. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Sport arendab kehalisi ja vaimseid võimeid, on hea südamele, hoiab sind vormis, annab hea enesetunde ja spordi tegemine on ka väga hea tegevus ajaviitmiseks. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne – laiskus ja tahtejõu puudumine. Sportimine ja tervis peaks olema iga inimese jaoks tähtsaim. Sellest sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased töökorras. Öeldakse ka et pärast sportimist tulevad pähe kõige paremad mõtted. See sellepärast, et enamike alade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad hoopis teised lihased
Sport minu elus Sportimine peaks olema iga inimese jaoks tähtis, see on kasulik, see aitab hoida keha vormis ja samuti on see tervisele hea. Sport on tegevus mis nõuab palju liikumist. Paljud teevad sporti kas niisama, või selleks, et hoida ennast heas vormis. Sport arendab lihaseid ja füüsilisi võimeid. Sport on minu vaba aja suur sisustaja. Miks on sport kasulik? Spordist sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased töökorras. Pärast sportimist tulevad pähe kõige paremad mõtted. Seda sellepärast, et paljude spordialade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad hoopis teised lihased. Inimeste igapäeva elu on kiire, tehakse palju tööd ja seetõttu ei leia paljud aega sportimiseks. Sport vähendab stressi ja inimene tunneb end paremini ja vabamalt. Sporti tehes on vaja palju kannatust
tundidest [6]. 7 Joonis 1. Circulus vitiosus'e tekkemehhanism haiguse puhul [6] 8 3. Sportimise võimalused Paides Paide linnas on võimalik tegeleda 14 erineva alaga Paide linna kodulehe andmetega, sest seal on märgitud kokku 14 klubi. Tegeleda saab Paides: korvpalli Korvpalliklubi KK7, võimlemise SK Maribel ja SK Hot Sport, ujumise Paide Ujumisklubi, võrkpalli- Paide võrkpalliklubi, jalgpalli FC Flora jalgpalliklubi, Karate Karateklubi Täht, poksi Atleetika ja Poksiklubi Anton, saalihoki Järvamaa Saalihokiklubi, laskmise Järvamaa Laskespordiklubi, võistlustantsimise Revalia tantsukool, ratsutamise Järvamaa ratsaspordiklubi ja kepikõnniga EvruSport. Sisealadega tegelemiseks sobib neid harrastada alles valminud (20. veebruar 2009) Paide
füüsilist mahvi, ei erinenud nende füüsiline aktiivsus nädala lõikes sugugi. Jõuti järeldusele, et lapsed, kes saavad koolis palju kehalist kasvatust, kompenseerivad seda tegevusetusega kodus, samal ajal kui need, kes saavad väga vähe kehalist kasvatust, kompenseerivad seda aktiivsema tegevusega kodus, mistõttu nädala jooksul koguneb füüsilist aktiivsust ühe palju. Kõik noored inimesed tahavad endale ilusat keha ja osata osavalt liikuda. Selleks peab kehalise kasvatuse tund olema üles ehitatud nii, et kõik aktiivselt kaasa teeksid. Selleks tuleb valida sobivaid ja ajakohaseid tegevusi, nende eesmärki arusaadavalt selgitada ja eelkõige õpilastesse õiglaselt ning lugupidavalt suhtuda. On ju üldteada, et kõigile inimestele ei sobi spordi tegemine, sest osad inimesed on täiesti ebasportlikud kujud, nad on sündinud sellistena. Selliste õpilaste jaoks muutub kehalise kasvatuse
sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos
Sedasi saaksin teada, mis ühele või teisele õpilasele rohkem meeldib ning teha tund kõigile osavõtjatele meeldivamaks. See on raske, peab õppima selgeks õpilaste eluloo, milleks? Selleks, et olla hea õpetaja, selleks, et õpilastele meeldiks tunnis käia, et nad tundi ootaksid mitte ei kardaks seda. Sest on tähtis, et neile oleks kehaline meelepärane ja tekitaks neis endis huvi spordi vastu, sedasi hakaksid arvatavasti palju rohkemad õpilased ka vabal ajal sporti harrastama. Sport on õpilastele väga vajalik, kasvueas on vaja teha sporti ja lihaseid treenida ning neile toonust anda, kui ma õpetajana mõnes tunnis näeksin õpilast, kes on nõrk ja tean kuidas teda aidata, siis tuleks rääkida nii tema endaga kui ka tema vanematega ning pakkuda mõni lahendus välja, nt. soovitaksin koos perega hakata käima jõusaalis vms. Tunnis ei saa õpilast tugavaks teha, kuid peale tunde võiksin teha talle "konsultatsioone" ja aidata teda teistele järgi jõuda.
Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Mängides, sportides ja õppides me väsime. Meie keha ja vaim ei suuda taluda kestvat pinget. Väsimus kaitseb organismi ülekoormuse eest. Elundite töövõime taastub, kui saame puhata. Kõige põhjalikum puhkus on uni. Kuid puhata saab ka aktiivselt. Pärast pingutavat õppetundi või
Miks tahetakse kaalust alla Joonis 8. Eesmärk võtta? Et meeldida endale peeglisse vaadates, vabastada ennast igasugustest kompleksidest ja meeldida ümbritsevate inimestele. Ankeedi 5. küsimus koosnes sellest, et kas dieedil istumise ajal on tehtud sporti (Joon. 9).Enamuses vastati et nad on tegelenud spordiga. Küsimustiku 6. küsimus: Kuidas te arvate, kas spordiga tegelemine võib asendada dieeti, vastati, et Jah, sport võib asendada dieedil istumise. Järelduse tehtes, võime öelda, et ei pea kindlasti istuda rangel dieedil, vaid võib ka selle asemel teha Joonis 9. Spordi tegemine rohkem sportimist, suurendada füüsikaline koormus. Kuid, kui te otsustate asendada spordi tegemist dieediga, siis ikkagi on vaja piirata ennast toidu võtmises. Küsitledes respondente, mis antud dieetides
Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded: · uurida kirjanduse abiga noorte liikumisaktiivsust; · viia läbi küsitlus ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas; · analüüsida küsitluse tulemusi; · teha järeldused gümnaasiumi õpilaste spordi tegevuse kohta. Uurimuse käigus ei küsitleta väga suurt hulka inimesi ja sellepärast ei saa teha põhjalikke üldistusi. 1. SPORT Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus.Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja 2 võistlussporti. Viimase äärmuslik aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel.
................................................10 4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED............11 5. KÜSITLUS.................................................................................................................... 12 5.1. Küsitluse kokkuvõte................................................................................................12 6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA...........................................................................14 6.1. Kool ja sport............................................................................................................14 6.2. Sina ja üldiselt sport................................................................................................17 6.3. Sina ja KG...............................................................................................................19 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 22
arendab ka teisi kehalise võimekuse liike, nagu painduvus, lihasvastupidavus, tasakaal ja kiirus 4 aitab kaasa rasvkoe hulga vähendamisele ja tervisliku kehakaalu saavutamisele ülekaalulistel ning tervisliku kehakaalu säilitamisele normkaalulistel lastel parandab meeleolu ja vähendab kurvameelsust on seotud parema õppeedukusega(Maser, 2009). . Lastel soovitatakse liikuda palju ja see peaks olema mitmekülgne. Suur osa igapäevasest liikumisest peaks olema mänguline, kus koormus vaheldub sageli. Eriti tähtis on liikumine lasteaias ja esimestel kooliaastatel (Fogelholm, 2007). Kõik teavad, et kehaline aktiivsus on hea, aga siiski ei liigutata end piisavalt. Mida saab selle vastu teha? Kehaline kasvatus peaks liikuma sellises suunas, kus kehalise kasvatuse tund tekitaks lastes ja noortes huvi tegeleda spordiga ka pärast kooli lõpetamist
html Külastatud 10.03.2014 http://www.sport.ee/et/materjalid/tervis/spordivigastused/enamlevinud_spordivigastused_luu %C3%BCmbrise_p%C3%B5letik_ehk_periostiit Külastatud 11.03.2014 http://static.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus¢ral_id=54&article_id=352 Külastatud 13.03.2014 http://www.med24.ee/eng/services/contact/article_id-808 Külastatud 15.03.2014 LISAD Lisa 1 Tere! Olen Lüganuse keskkooli 11.klassi õpilane Reyo Vitmer ja teen uurimustööd pealkirjaga sport ja vagastused. 1. Teie Vanus? ....... 2. Kui oluline on treeningu alguses teha soojendust? a. Väga Vajalik b. Vajalik c. Oleneb enesetundest d. Oleneb harjutusest e. Pole vajalik 3. Kas Teil on olnud spordiga seotud vigastusi ? JAH / EI (Tõmmata ümber ring) a. Kui teil on olnud spordiga seotud vigastusi siis palun nimetada neid ? (niipalju kui võimalik)......................
· Vanus. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Laste loomulik liikumisaktiivsus kasvab 3- 4 aasta vanuselt ja saavutab maksimumi nooremas koolieas. · Liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste. Liigutuste põhikoordinatsioon areneb välja 7-ndaks eluaastaks. · Isiksuseomadused. Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja suureneb nende eneseusk. · Krooniliste haiguste või puuete olemasolu. Liikumispuuetega lastele meeldib liikuda ja nad vajavad seda samavõrd kui terved. Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab raviarst. II Individuaalsed muudetavad tegurid · Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist. Kuni 7-aasta vanustel lastel esineb ülekaalu harva. · Teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest. Eelkoolieas omandatakse baasteadmised liikumise kasulikust mõjust tervisele. · Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu
positiivset mõju tervisele täiskasvanuna. Kehaline aktiivsus ja spordiga tegelemine lapseeas võivad muutuda regulaarseks täiskasvanuna ja omada pidevat tervistavat mõju. Uuringud on näidanud, et kehaline aktiivsus ja tublidus lapseeas kuuluvad ka täiskasvanute elustiili. Vaatamata kehalise aktiivsuse üldtunnustatusele ja positiivsele mõjule laste kasvamisele ja arengule, on laste aktiivsus sageli väiksem soovitatust. Regulaarne kehaline aktiivsus ja sport mõjutavad otseselt emotsionaalset seisundit lapseeas. Kehaline aktiivsus aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on peamised probleemid puberteediperioodil. Osavõtt spordist tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel( M. Horro, 2001). Nähes last liikumas, hüppamas või jooksmas, suudame üsna kiiresti anda hinnangu tema võimalikule saamatusele või osavusele. Lapse täpse motoorika hindamine nõuab, aga
2) loob edaspidiseks soovi ning aitab niiviisi säilitada motivatsiooni liikuda; 3) paraneb ainevahetus ning õige tempoga liikumine vähendab/reguleerib kehakaalu; 4) paraneb liigeste/lihaste tundlikkus; 5) alaneb vererõhk ja väheneb diabeedirisk. Suur osa liikumise alustajaid teab liikumise kasulikku mõju ja peab selle saavutamist vajalikuks, kuid sellele vaatamata jätavad paljud treeningud pooleli, enne kui ilmnevad kasulikud toimed või tekib tõeline liikumisharjumus. Me võime liikuda erinevatel põhjustel ja eri moodi. Osa inimesi harrastab liikumist selleks, et parandada oma sporditulemusi, osa tervise pärast. Mõnele annab liikumine võimaluse teha midagi kasulikku, näiteks käia jala poes või tööl, koristada õues lund. Vahest võiksid inimesed liikuda ainult seepärast, et saada head enesetunnet, uusi elamusi ja põnevust. Kõik me teame,et ilma aktiivse ja regulaarse liikumiseta väsime rutem nii tavatoimingutes kui ka tööd tehes
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Selle perioodi jooksul tugevaks treenitud luukoe mass on palju vastupidavam luumurdudele kui väheliikuvatel inimestel. Mida annab kehaline aktiivsus? · regulaarne kehaline aktiivsus aitab üles ehitada ja tervena hoida luu- ja lihaskudet, · aitab kontrollida kehakaalu (mitte tingimata vähendada), arendada nõrku lihaseid ja vähendada rasvu, · vähendab ärevust ja depressiooni, · vähendab ohtu haigestuda jämesoolevähki ja kõrgvererõhutõvesse - haigustesse, mis oluliselt lühendavad eluiga. · Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et inaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, see kasvab, kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha
sünkroonsest muusikast on kõige rohkem kasu siis, kui inimene suudab tõesti muusika tempos joosta, pedaalida jms. (Simpson & Karageorghis 2006: 3-7) 7 1.1.2 Asünkroonne muusika Asünkroonset muusikat kuulatakse eelkõige taustamuusikana. Selle muusikaliigi puhul püüab sportlane ümbritsevat keskkonda meeldivamaks muuta. Sellisel juhul ei püüa sportlane liikuda muusika tempos ega muuta enda liikumist sõltuvalt muusikast. Asünkroonne muusika ei mõjuta aga sportlikku sooritust nii suurel määral kui sünkroonne, ning seetõttu eelistatakse treenimisel ka viimast rohkem kuulata. Saab järeldada, et muusika mõju sportimisele on kõige tugevam siis, kui sportlane kuulab sünkroonset muusikat sünkroonseid liigutusi sisaldava treeningu ajal ning väiksem, kui sportlane kuulab treenimisel asünkroonset muusikat või, kui treening ei
teadmised vigastuste vältimisest ja lapse arengust? - osalema vähemalt ühes oma lapse treeningtunnis – Kas treener kohtleb lapsi õiglaselt? - rääkima oma lapsega – Kas talle meeldib oma võistkond ja spordiala? Kas ta õpib, et liikumisrõõmu tundmine, oma parima andmine ja sportlaslikkus on tähtsad? - nähes probleeme, reageerima sellele koheselt ja teadustama sellest ka teisi vanemaid; - vahetama kanalit, kui sport muutub TV-s vägivaldseks; selgitama lapsele, et kaklus, halvasti kohtlemine ja sõimamine ei ole spordis vastuvõetavad; - kiitma heaks ja toetama ausa mängu ideid, mida levitavad kohalikud, maakondlikud ja üleriigilised spordiorganisatsioonid ja teised institutsioonid. 5. Ausa mängu idee levikule kaasaaitamine (nimeta ja kirjelda meedia ja pealtvaatajate ülesanded) - kajastama ausa mänguga liituvaid teemasid ja situatsioone;
Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1 1 Tervisesportlase treening Juhendaja: Alari Põlm.....................................
Enamik harrastajaid ei soovi kaotada harrastaja staatust ning tippspordi poole ei pürgi. Põhitöö kõrvalt ei jõua harrastajad igapäevaselt talli, raskete klasside sõitmine vajab pikka pühendamist, aega ja raha, kuid sobivate tingimuste korral, õiglase tunnustuse ja ERL toetusega võib loota harrastusspordi pidevale arengule Märksõnad: ratsutamine, harrastussport, treener 3 ABSTRACT Hussar, Grete. The valuation of amateur sport by equestrian experts. Dissertation. Tallinn University, 2013. The purpose of this paper is to research the valuation of amateur sports by equestrian experts. The work will give a overview of amateur sports in Estonia and the opinions and suggestions of equestrian experts. This paper has been a joint effort between the writer and the manager of the equestrian amateur sports Tatjana Kiilo, that’s why the outcome of this paper is very important for the development of amateur sports. A survey
Eesti kohtus avamatsis Ukrainaga, lootused nimekat vastast üllatada kadusid juba avakolmandikul, kui Suursoo vigastada sai. Turniir oli tema jaoks sellega lõppenud, sest õlanihestuse tõttu läks hokimees operatsioonile. 2003. aasta kevadel tuli Suursoo taas pikema pausi järel koondisele appi, kuid sai uuesti vigastada. MMi B-divisjoni kohtumises Suurbritanniaga murdis vastane Suursoo käeluu. "Kohe sain aru, et luu on murdunud. Käis mingi raks ja käsi jäi imelikult rippuma. Sport on minu elu, seal juhtub kõike. Keegi polnud süüdi," nentis Suursoo hiljem. Kaseoru niitis ülessulanud plastiliin tõukepakul 1998. aastal toimus toona maailma mitmevõistluste eliidi seas veel kõrges hinnas olnud Euroopa superliiga jõuproov Tallinnas. Eesti koondis läks starti võidumõtetega, kuid pidi need pärast teist ala maha matma ja leppima esiliigasse kukkumisega. Andrei Nazarov sai esmalt kauguses nulli ja siis
maksimaalne jõud), kiiruslik jõud (kiire jõud, plahvatuslik jõud). 3) Püüdke põhjendada kõige üldisemaid nõudeid maksimaalse kiiruse arendamisel. intensiivsus 95-100% maksimaalsest kestus kuni 10 sek spetsiifilisus (vastavus konkreetse spordiala nõuetele) ärritajate vahelduvus (kiiruste varieerimine) suhteliselt pikad taastumispausid (pulsi taastumine 90-100 löögile min) tahtejõu kontsentratsioon soorituse tehniline kvaliteet, lõdvestatus 4) Miks peab treener tundma energiaga kindlustamise protsesse vastupidavuse erinevate liikide arendamisel? Et vajalikku vastupidavust õigesti treenida. 11 5) Millised lihasjõu liigid aitavad otseselt kaasa maksimaalse kiiruse ja millised aeroobse töövõime baasi loomisel? 1) plahvatuslik ja kiire jõud
Kolmas peatükk keskendub lapsele, kus on kirjeldus tervisenädala kohta ning mapi sisu. Neljandas peatükis on kirja pandud kõik mängud, koos seletustega. Lisaks on välja toodud kasutatud kirjandus ja lisad. Lisadesse on kirja pandud laulusõnad, -noodid, -lingid. Tervisemapil on kaks eesmärki: 1. laste tervisliku eluviisi kujundamine enne kooli minemist, kus peab olema palju iseseisvam ning peaks olema juba teada, kuidas toituda, kuidas puhtust hoida, kuidas sportida, mida õues teha. Laps peab teadma, mis on tema tervisele hea; 2. lapse muusika ja laulu vastu huvi äratamine ning lastelaulude tundmine. 5 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID 6 NÄDALAPLAAN Tervislike eluviiside kujundamine eelkooli eas läbi muusika ja lastelaulude. Igal nädalapäeval on kindel tervise teema, mis viiakse läbi lastelaulude kaudu:
Füüsiline tegevus Liikumine on olnud inimese arengu üks põhitegevusi aegade algusest saadik küttides mammuteid, harides põldu, käies maha pikki teid külast linna jne. Inimese keha on kujunenud nii, et talle on omane liikumine. Loodusega üksolemine kestis kauem ja inimene sai koos sellega ka vabaneda tekkivatest kehasisestest pingetest. Kõige suurem suremuse protsent Eestis on just südameveresoonkonna haigustesse, mille üheks põhjuseks on kindlasti vähene kehaline aktiivsus. Rääkides aga noortest, tõdeme , kuidas koolides suureneb ülekaaluliste või labiilse närvikavaga laste arv.Tänapäeva elu oma hea autovarustusega, rikkaliku bussija rongiliiklusega, suurte hüpermarketitega soodustab mugavust, kusjuures teiselt poolt tõuseb infotulva ja kiirustamisega, närvilisus. Kui inimene endale ei teadvusta regulaarse liikumise
liigutused vees arendavad liigeste liikuvust ja alandavad lihaspingeid parandavad kehalist võimekust ja vastupidavust arendavad koordinatsiooni ja tasakaalu on turvaline liigestele ning lihased ei jää haigeks kasvatab tahtejõudu annab reipuse ja hea tuju kogu päevaks Vesi korjab kõik negatiivse sinust endasse ja ei oota selle eest midagi! Kellele sobib vesiaeroobika? Sobib igas vanuses olevatele naistele ja meestele, sealhulgas ka: tervetele liikuda soovivatele inimestele (hea koormus) selja- ja liigesehaigusi põdevatele inimestele (ei põruta liigeseid) õlavöötme probleemide korral ( lõõgastab ja toniseerib lihaseid ) ülekaalulistele (vees on kerge liikuda) kaalujälgijatele (vesi trimmib) kerge liikumispuudega inimestele (traumajärgne taastumine) närvilistele inimestele (vesi rahustab) Veest ei välju keegi paha tujuga! veesõpradele (vahelduseks ujumisele) üldhaigestumused või infektsioonihaigused
narkootikumide vastu. 9. Võtta meetmeid, mille eesmärk on vältida sportlaste tervise ohustamist. 10. Astuda vastu igasugusele spordi või sportlaste kuritarvitamisele poliitilistel või ärilistel eesmärkidel. 11. Julgustada spordiorganisatsioone ja riigivõime tagama sportlastele sotsiaalne ja professionaalne tulevik. 12. Toetada spordi arendamist kõigi jaoks, mis on tipptasemel spordi üks aluseid, tipptasemel sport annab omakorda panuse spordi arendamiseks kõikide jaoks. 13. Kanda hoolt, et olümpiamängud oleksid korraldatud tingimustes, mis demonstreerivad vastutustundlikku suhtumist keskkonnaprobleemidesse, ning õhutada olümpialiikumist näitama üles vastutustundlikkust keskkonda puudutavate teemade suhtes, võtta kasutusele meetmeid, et nimetatud suhtumine peegelduks ka tema tegevuses. 14. Toetada Rahvusvahelist Olümpiaakadeemiat (ROA, inglise keeles IOA). 15
Kui sportlased on mentaalselt alla andmas , siis neile tuleb appi treener või spordipsühholoog. Spordis on väga palju häirivaid tegureid ja nendest jagusaamiseks peab arendama just nimelt oma vaimset tugevust. Sellega aitab sind spordipsühholoog. Enamus, kui mitte kõik atleedid ja meeskonnad kasutavad psühholoogi abi, et mitte murduda kõige tähtsamatel hetkedel ja jõuda oma karjääri tippu ning teha tipptulemus. Võtmesõnad: Sport, korvpall, psühholoogia, treenimine, vaimne tugevus, vaimne valmisolek. Töö autor: Randel Kool Allkiri: Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Evelin Vanaselja Allkiri: 2 ANNOTATION Tallinna Nõmme Gümnaasium Title: Sports- and basketballpsychology Month and year. May 2012 Number of pages: 20 Summary
..................................................................................31 12.5 Toiduained, mis ei tõsta vere suhkrusisaldust............................................................................31 12.6 Toiduained, mis tõstavad vere suhkrusisaldust...........................................................................32 12.6.1 Maiustamine............................................................................................................................32 13. Sport ja diabeet.............................................................................................................................33 13.1 Kehalise koormuse planeerimine...............................................................................................33 14. Kokkuvõte küsimustikust.............................................................................................................35 Kokkuvõte..............................................................................
Vastupidavustreening ja bronhiaalastma. Vastupidavustreening aitab astma korral , koormustaluvus paraneb üldise vastupidavuse suurenemisest, sportlik treening aitab igapäevast tegevust ökonoomsemalt läbi viia, hingamine paraneb tänu hingamismahu suurenemisele kehalise koormuse toimel. Vajalik arstlik kontroll, sportimisel kasutada enne koormust 30 min. aerosoole. Koormus 60% max. hapniku tarbimisest, intensiivsus peab olema stabiilne. Vastupidavustreening ja vererõhk. Hüpertoonikutel on sport hea ravimeetod, parim on põhivastupidavuse treeningus soovitavad spordialad: käimine, jooksmine ,suusatamine, aerutamine. Harjutamine 3x nädalas 30 min., liiga intensiivne koormus vastunäidustatud. Kontrollida vererõhku. Kehaline aktiivsus ja diabeet. Vastupidavustreening aitab kehakaalu langetada. Kehaline aktiivsus viib rakkude insuliinitundlikkuse suurenemisele. Parim on vastupidavustreening intensiivsusega 70% VO2max-sest.Vähemalt 3x nädalas, soovitav 45-60 min
ainevahetuse, valgud on seega tegeliku elu aluseks. Kõige tuntum organismi transportvalk on hemoglobiin, mis tänu oma võimele siduda kopsudes hapnikku ja kudedes seda vabastada, varustab hapnikuga kogu organismi. Organismi hapnikuga varustamine ja kehaline töövõime on omavahel kõige otsesemas seoses. Samuti koosnevad valkudest lihasraku struktuurid, mis tagavad lihase kokkutõmbe võime ja annavad meile võimaluse liikuda. Samuti on valkudel energeetiline tähtsus, valgud annavad energiat süsivesikutega võrdselt 4 kcal / g. Inimese ööpäevaseks toiduvalgu vajaduseks on 0,8 - 1,0 grammi kehakaalu ühe kilogrammi kohta, mis toidu üldisest energeetilisest väärtusest annab 10 - 15 protsenti. Regulaarselt vastupidavusaladega tegelejail on vastav arv 1,2 - 1,4 ja kiirus - jõualade puhul 1, 4 - 1,7 g / kg. Spordiga tegeleja valguvajaduse suurus oleneb treeningkoormuse mahust, intensiivsusest ja
annaabi.ee 
