Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks õigus muutub?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õigusnormusnormidussuhe, mailaussubjektsus, oiguslus, sugukondusvõime, teovõime, jurist, rooma, eraõigus, subjektid, moraal, laused, juriidilist, kaasajal, meiega, kunst, mõttetera, headus, millestki, arhailise, tavanormid, iseloomuga, vahendiks, käitumisreegel, sekkumise, seovad, kohtusüsteem, raul, member, juristiXVIII sajandist hakati kokku koguma sellised tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Saksamaa selle perioodi tuntum Sachenspiegel. Tegemist oli õiguse tunnetusallikaga. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond. Kodifikatsiooni mõiste käibelevõtt on seotud valgustusaegse inglise teadlaste J. Benthamiga. Kodifitseerimine algas tegelikult juba enne valgustusaega. Juba XII XIII sajandil algasid mandril protsessid, mida nim rooma õiguse retseptsiooniks ehk ülevõtmiseks. Selle põhjuseks õiguse killuemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessionormide puudulikkus.NN prearetseptsiooni juhatasid sisse saksa juristid. Rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna õigusliku materjali kokku koguda ühte seadustikku (kodifikatsiooni). Inglismaal ei toimunud rooma õiguse retseptsiooni. Common law tähendab kitsemas mõttes üldise õiguse ja õiglase õiguse normide kogumit, mis on
surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. Õiguskord ei olnud eraldatud tava ja moraalikorrast ius scriptum - kirjutatud õigus - formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. Kirjapandud õigus on kui väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. 4. Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita! Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents: Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst Õiguse tähistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus, õiguslik garanteeritus- Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu. Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik, eesmärgipärasus. Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav
Küsimused/Konspekt pärinevad ainekavas nädalatekaupa läbi võetud teemadest ja lisaks tunnis kirja pandud üksikuttest infokildudest. Kollasel higlightidud osad pidavat eksamile tulema Popovi sõnul. Pool infot on raamatust, ülejäänud netist leitud materjalidest. Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused. Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. Õigu
doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. 19. Kuidas iseloomustada romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda? Anglo ameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja inglismaal ja hõlmab tänapäeval praktiliselt kõiki inglisekeelseid riike. Tema iseloomulik tunnus on et kõige tähtsam on kohtulahend. Kontinentaalõiguse ehk romaanigermaani õigus kujuned välja euroopa mandirl alates 12. sajandist ja rooma õiguse rakendamise alusel. Selles õigussüteemsi on põhirõhm pandudd õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis vastab õiguse ja moraali normidelja kindlustama ühiskonnas vastava korra. 20. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguslikest normidest? Ja 21. ning 22. Millised õigusharud kuuluvad eraõigusesse, millised avalikku õigusesse? Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad
KORDAMISKÜSIMUSED vaheeksamiks 1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalsed normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normid
Säte peab vastama grammatika- ja loogikareeglitele ning normitehnika sisu- ja vorminõuetele. Grammatikareeglite järgimine tagab keelelise mõtteselguse keelesüsteemi leksikaalsel ja grammatilisel tasandil ning õige süntaksi osas. Formaalloogika reeglite järgimine tagab mõtlemise ning mõisteselguse. Normitehnika reeglite järgimine tagab spetsiifilise esitusviisi selguse ning esitusviiside unifitseeritud üldkasutuse. 26. Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest, seda kahes tähenduses: materiaalses: sotsiaalsed faktorid, mis põhjustavad ning kujundavad riikliku tahte ja on seetõttu õigustloovaks allikaks. formaalses: õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu e legislatiivtegevus (seadusandliktegevus) Sotsiaalsed faktorid annavad märku vajadusest neid õigusega reguleerida. See on põhjus ning eeldus õiguslikuks reguleerimiseks.
19. Kuidas iseloomustada romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda? Anglo-ameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja inglismaal ja hõlmab tänapäeval praktiliselt kõiki inglisekeelseid riike. Tema iseloomulik tunnus on et kõige tähtsam on kohtulahend. Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekond kujunes Euroopa mandril alates 12 sajandist Rooma õiguseteadusliku uurimise ja praktilise rakendamise alusel. Olulist osa selle kujundamisel etendasid keskaegsed ülikoolid, kus Rooma õiguse kõrval toimus ka kanoonilise õiguse uurimine ja hiljem rahvusliku õiguse kujundamine. Seda õigusperekonda isel eelkõige asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas
väärtusmastaape, millega õiguskord ennast muutma peab. Selliseid väärtusmastaape, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. 1.8. Era- ja avalik õigus Õiguskord jaotub kahte suurde õigusvaldkonda era- ja avalik õigus. Õiguskorra jagunemine õigusvaldkondadeks omab praktilist tähendust saab kindlaks määrata, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsuseid langetama. Vanimaks eristamise kriteeriumiks on nn huviteooria, põhineb Rooma õigusteadusel. Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud (riigi) huvid, siis kuulub ka probleem avalikku õigusesse. On olemas avaliku õiguse norme, mis kaitsevad erahuvisid. Mõned eraõiguse normid on loodud valikest huvidest lähtuvalt. St lähtudes huviteooriast ei ole alati võimalik eristada õiguse valdkondi. Kaasajal subjekti teooria õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on
Õiguse alused Andres Õige Õiguse mõiste Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga . Õigus, kui vahend eesmärkide saavutamiseks. Õigus reguleerib ühiskonna liikmete vahelisi suhteid. Õiguse kaudu kehtestatakse ühiskonna liikmete suhtes kehtivad õigused ja kohustused. Õiguse mõiste Õiguse mõiste on lahutamatult seotud riigiga (riik kehtestab käitumisreeglid, mille täitmine on tagatud riigisunniga). Õigus koosneb sotsiaalsetes normidest, mille üheks alaliigiks on õigusnorm. Sotsiaalse normi liigitunnused on: inimeste vaheline käitumise reegel; suunatud üldiste suhete reguleerimisele; tema sisu on ära määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu ta
KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste- õigust iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid- õigus on käitmisreeglite kogum; riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; õiguses väljendub riigi tahe; see on üldkohustuslike normide kogum; õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga; peab vastama ühiskonna õiglustundele. 2 Õigusnormi mõiste- on inimeste käitumise reegel, suunatud teatud liiku suhete üldisele reglementeerimisele ja sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus- hõlmab õigusharusid, -instituute ja norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. Autoritaarne meetod. Nt: haldusõi
Kordamisküsimused: 1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) Riik RAHVAS • Kodanikud AVALIK VÕIM • Kodanikukonduseta • Seadusandlik isikud • Täidesaatev TERRITOORIUM • Kohtuvõim • Riigipiiriga piiratud maismaa • Territoriaal- ja siseveed • Õhuruum nende kohal • Maapõu nende all • Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid • Kauba- ja rieisilaevad avamerel riigi lipu all •
Õigusperekonnad. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeval on tuntumad õigusperekonnad romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekond. Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekond kujunes Euroopa mandril al XII sajandist Rooma õiguse teadusliku uurimise ja prakilise rakendamise alusel. Olulist osa selle kujundamisel etendasid keskaegsed ülikoolid, kus Rooma õiguse kõrval toimus ka kanoonilise õiguse uurimine ja rahvusliku õiguse kujundamine. Iseloomustab asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nõuetele vastava korra. Peamiseks õigusallikaks selles õigusperekonnas on riigi normatiivaktid, mis peavad kindlustama ühiskonnas õigluse ja tagama korra
Tingimuste iseloomu järgi? Millise dispositsiooniga tegu- käitumise võimaluste järgi? Käitumise määratletuse järgi? Käitumise õigusliku iseloomu järgi? H-eeldustingimus, mis peavad olema ja saavutada tagajärg D- tagajärg. H-sõlmitakse D-kirjalik Hüpotees-imperatiivne, lihtne, Dispositsioon- määratletud, lihtne. Arvestuseks iseseisvalt: Perekonnad: teada 3 !1.Romaani-germaani. Kontinentaalõiguse ehk romaanigermaani õigus kujuned välja euroopa mandril alates 12. sajandist ja rooma õiguse rakendamise alusel. Iseloomustab asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nõuetele vastava korra. Peamiseks õigusallikaks selles õigusperekonnas on riigi normatiivaktid, mis peavad kindlustama ühiskonnas õigluse ja tagama korra. Romaani-germaani perekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagamine kaheks põhi valdkonnaks:
Keskajaga seostub lokaaliõigus ehk hakati koguma tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Seadustekogumikud tegid teatavaks tavaõigust, mis seisnes läänihärrade õigustes ja talupoegade kohustustes. Lääniõigusest eraldus linnaõigus ja linnade raed said õiguse luua õigust; nt Lüübeki õigust on järginud üle saja linna. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgusajastu loomuõiguskoolkond XII-XIII saj algasid mandril protsessid, mida nimetatakse rooma õiguse ülevõtmiseks ehk retseptsiooniks*. See toimus, kuna õigus killustus erinevateks lokaalõigusteks ja protsessinormid olid puudulikud. Rooma õiguse retseptsioon võimaldas koguda materjali kokku ühte seadustikku – kodifikatsiooni*. Seda võeti üle, kuna rooma õigus oli valitsejaile meelepärane ning selles oli nii palju omavahel vastuolus sätteid, et oma nõudmiste rahuldamiseks võisid seda kasutada kõik, kes sealt midagi ammutada suutsid
Sama raske kui vastata Pilatuse küsimusele, mis on tõde. Roomlased tähistasid õidust sõnaga ius. Ilmselt on see seotud vande ja tõotusega, mida tähistas sõna iurare. Eesti keeles sirgejoonelisus, sisaldab kõiki neid termineid ja viitab ka millelegi õigele. Eesti keeles on õigus traditsiooniline, millegi parema , sirgejoonelisema tähendus.Õigus on see, mis on tõde ja tõde on see, mis on õigus. Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents. Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst Õiglus ja headus ei ole samased katekooriad. Samas sisaldab õigus endas nii headust kui õiglust. Õigus ei ole reeglite mehaaniliine käsitlus, vaid seisneb huvid ja väärtuste tasakaalustamise kunstis. Celsuse tänapäeva käsitlus: õigus on teadus heast ja õiglasest. Õigusteaduses on kesksel kohal hea ja kurja probleem , tegemist on sügavalt eetilise teadusega
Õigusperekonnad. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeval on tuntumad õigusperekonnad romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekond. Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekond kujunes Euroopa mandril al XII sajandist Rooma õiguse teadusliku uurimise ja prakilise rakendamise alusel. Olulist osa selle kujundamisel etendasid keskaegsed ülikoolid, kus Rooma õiguse kõrval toimus ka kanoonilise õiguse uurimine ja rahvusliku õiguse kujundamine. Iseloomustab asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nõuetele vastava korra. Peamiseks õigusallikaks selles õigusperekonnas on riigi normatiivaktid, mis peavad kindlustama ühiskonnas õigluse ja tagama korra
Võrumaa Kutsehariduskeskus Taavi Aromäe IS-10 Õigussuhted Juhendaja: Mehis Adamson Väimela 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Õigussuhte mõiste.................................................................................................................. 2 Õigussuhte subjektid............................................................................................................... 3 Juriidilised isikud..................................................................................................................... 3 Õigussuhte subjektid............................................................................................................... 3 Õigussuhte sisu....................................................................................................................... 4 Õigussuhte objekt...
Õiguse entsüklopeedia Eksamil! 1. Õiguse mõiste ja tähtsus ning kuidas on see seotud riigi poliitika ja majandusega 2. Avaliku ja eraõiguse erinevus ehk vahet tegemine 3. Õiguse allikad ja avaldamise vormid (nt eesti õigusaktide süsteem) 4. Õigusnormid, mõiste ja struktuurielemendid (hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon) 5. Õigus perekond ja õigussüsteem (õiguse harud) 6. Õigussuhe ja struktuurieemendid(subjektid, sisu, objekt) 7. Õiguse rakendamise mõiste ja etapid ehk staadiumid 1. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on riigi poolt kehtestatud või santsioneeritud normide kogum ja seda tagatakse riigisunniga. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis
1. Kõrgeimat võimu Eestis teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimisega rahva hääletuse e referendumi teel. 2. Seaduste algatamise õigus on: *Riigikogu liikmel *Eesti Vabariigi presidendil põhiseaduse *Riigikogu fraktsioonil muutmiseks *Vabariigi Valitsusel *Riigikogu komisjonil 3. Riigikogu võtab vastu üldaktidena seadusi ja üksikaktidena otsuseid. Vabariigi Valitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Valla- ja linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. Valla- ja linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. 4. Sotsiaalsed normid. Norme, mis mingil kindlal viisil korraldavad ühiseksistentsi sotsiaalsetes gruppides, nim. sotsiaalseteks normideks. Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise – t
JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS ÕIGUSRIIK JA SELLE TUNNUSED Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses Õigusriik on õigusvõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. indiviidi võrdõiguslikkuse. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse Õigusriigi tunnused: juriidilisi fakte: 1. võimulahususe
vormistatud. Sisulised ehk materiaalsed tunnused - riigilie iseloomulikud seesmised, olemuslikud omadused. Näiteks inimõiguste austamine riigi poolt, rahvusvahelise õiguse täitmine. 17. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus Õiguse juriidiline käsitluse postulaadiks on, et õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Õiguseks on ainult need normid, mis on fikseeritud kirjalikes normatiivaktides. Ajalooliselt seotud rooma õigusega rakendatakse mandri- euroopas. Õiguse sotsioloogiline käsitlus domineerib anglo-ameerika õiguses. Esmaseks eesmärgiks on õigluse teostamine. Sotsioloogiline käsitlus lähtub eeldusest, et õiguseks on mitte üksnes kirjutatud õigusesätted, vaid ka reaalsed ühiskonnasuhted. 18. Õigus ja õiglus Õiguse ja õigluse mõisted on mitmetahulised. Eri regioonide õiguses on erinev õigusloome ja õiguse rakendamise protsess.
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD,
tagamine seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine õiguse mõistmine sõltumatu kohtu poolt 17. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus Juriidiline – õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides On ajalooliselt seotud rooma õigusega ning on seni olnud õigusloome ja õiguse rakendamise põhiliseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas Sotsioloogiline – õiguseks on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid; õigust ei tule otsida seaduseraamatust ega kohtupraktikast, vaid sotsiaalsetest suhetest See käsitlus domineerib Anglo-Ameerika õigusperekonnas 18. Õigus ja õiglus Õiglus - asjade seis, olukord, mille puhul igaüks saab selle, mis talle kuulub
üksikaktid, määrused üksikaktid, mis jõuavad vastava ja iga üksiku isiku juurde Positiivsed teened: rakendab printsiipi, et õigus on õiglus, teooria kinkis hierarhilise süsteemi normatiivaktidele. Negatiivsed teened: teoorias väide, et sotsiaalsed faktorid ei mõjuta õigust (praktikas vastupidi). 10. Kirjeldada romaani germaani ja anglo ameerika õigussüsteeme: Romaani - germaani õigussüsteem e. kontinentaalõiguse süsteem. Juured Rooma õiguses. Tekkis 12. saj. lõpp- 13. saj. algus mandrieuroopa keskosas. Glossaatorid tegid Rooma õiguse kodifitseeritud väljaannete servadele märkusi. Seeläbi lõid sisuliselt uued õigusnormid, mis vastasid konkreetsl riigi vajadustele. Tuum: õigusnormid on kui üldised käitumiseeskirjad, mis peavad tagama üldise õiguse moraali ja prognoositava käitumise ühiskonnas. R - G õigusteadus uurib ja seletab kirjutatud õiguse sisemisi seoseid ja olemust.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguse tekkimine õiguse tekkimine on seotud riigi tekkimisega. Nimelt riigi tekkimisega muutusid ühiskondlikud käitumisreeglid ja juhtimissuhted ning nende reguleerimiseks ei piisanud enam ainult tavadest. Uued normid kujunesid kahtviisi: 1. Võeti üle sobivad tavad (tavaõigus) 2. Riik hakkas ise uute normide loomist (riigi õigusloome) Mõlemal viisil kujunenud õigusvormide täitmist hakati sunnivahenditega nõudma ja tekkinud uut sotsiaalsete normide liiki nimetataksegi õiguseks. Riigi mõiste Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riik koosneb kolmest komponendist: avalik võim, territoorium ja rahvas. Õiguse seos riigiga Riik ja õigus on lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele �
suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA
Suuremad õigusperekonnad on on romaani-germaani õiguse (kontinentaalõiguse) perekond; anglo-ameerika (üldise) õiguse perekond; islami õigusperekond; hinduistlik õigusperekond; judaistlik õigusperekond; Kaug-Ida õigusperekond; Aafrika ja Madagaskari õigusperekond; sotsialistlik õigusperekond. Romaani-germaani perekond kujunes Rooma õiguse teadusliku uurimise ja praktilise rakendamise alusel. Seda õigusperekonda iseloomustab asjaolu, et õigusteaduses peatähelepanu on pööratud õigusnormile kui üldise käitumisreeglile , mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nende nõuetele vastava korra. Õigusallikaks on riigi normatiivallikad. Perekonda kuuluvad Euroopa
¤ riik Võrdleb riigivormide õiglase valitsemise realiseerimist. Oluline lõpptulem riigi rahva jaoks vooruslikult ja õiglaselt - kujutavad riigi eksistentsi universaalset eesmärki. Õiglased riigivormid: monarhia; aristokraatia; vabariik Ebaõiglased riigivormid: türannia; oligarhia; demokraatia. Aristotelese teooriat on nimetatud patriarhaalseks. Riigi tekke patriarhaalsed teooriad Aluseks sai Aristotelese teooria. Tehakse vahet kodanike ja võõraste vahel, seda arendatakse edasi rooma õiguses. Neist aegadest kinnistub põhimõte, et kodanikel on ainsatena ka poliitilised õigused. Külalised alluvad kohalikele seadustele ja tavadele. Riigi tekke teoloogilised teooriad Põhipostulaat: maapealne riik on taevariigi peegeldus. Riigi funktsioon on viia ellu Juamala tahet (ilmalik funktsioon); kiriku funktsioon on kanooniline ja valmistab inimesi ette igaveseks eluks. Riigi tekke ühiskondliku lepingu teooriad Alged antiikajas, põhiideestik valgustusajastust
Õiguse mõiste ja õiguse idee Õigus riigi kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid, mida vajadusel tagatakse sunniviisiliselt (õigus koosneb kohustuslikest reegleist e. õigusnormidest) Objektiivne Õigus kirjapandud käitumisreeglite kogum Subjektiivne õigus Subjektiivne õigus tekkib siis, kui kehtivas õiguses on olemas norm, mis lubab isikul mingil viisil käituda. ( nt : võlausaldaja ei pea enda võlga sisse nõudma, see on tema subjektiivne õigus) Õigusidee : õiglus-> 1)võrdsustatud õiglus 2) õiguslik (=garanteeritus see, kes seaduse välja annab, peab jälgima ka seadusest kinnipidamist. 3) õiguse eesmärgi pärasus (eesmärk seaduse max. täitmine) Õiguse erinevad liigid Avalik õigus vähemalt 1 subjektidest on riik. Subordinatsioonisuhe. Ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides. Ei saa kokkuleppima( riigi, rahvusvaheline, haldus, finants, karistus, protsessõigus). Eraõigus
vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriiki iseloomustavad eelkõige järgmised tunnused: 1) võimude lahusus-põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid); 2) üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes; 3) riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele-põhimõte, mis nõuab riigilt lugupidavat suhtumist oma õigusloomesse, hoiab teda tagasi seaduste kergekäelises kehtestamisest ja muutmisest (kehtetuks tunnistamisel); 4) põhiseaduses väljakuulutatud
ühiskonnasuhetest? 1.õigusnormide nõuetest kinnipidamine2.õigusnormide kasutamine3.õigusnormide rakendamine 52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhe on inimeste vaheline seos,mis tekib õigusnormi alusel.ja juriidiliste õiguset ja kohustuste kaudu.selle säilimise tagab riik. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? Isiku võime olla õigussuhtest osavõtja,peab olema teovõime ja deliktivõime. 54. Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad? Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused moodustavad õigussuhte juriidilise sisu. 55. Mis on õiguse ja õigussuhte objekt? Materjaalne ese,vaimne v muu sotsiaalne hyve,mis rahuldab yksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 56
sotsiaalsete normide põhiliigid.- Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. · Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. - Avalik õigus · Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus · Hõlmab õigusharusid, insituute, norme,mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise kriteeriumid · HUVITEOORIA
õigust kahantakse siseriiklikus kohtus, kui õigussuhtes esineb nn välismaine element. Rahvusvaheline avalikõigus ei ole ainult abivahendiks siseriiklike õiguste konfliktide lahendamisel vaid moodustab iseseisva õigussüsteemi. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Kontinentaalõiguse ehk romaanigermaani õigus kujuned välja euroopa mandirl alates 12. sajandist ja rooma õiguse rakendamise alusel. Selles õigussüteemsi on põhirõhm pandudd õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis vastab õiguse ja moraali normidelja kindlustama ühiskonnas vastava korra. Sellesse perekonda kuulub ajaloolispoliitilise arengu töttu ja eesti õigussüsteem. Õigussüsteemi mõistet kasutataks eestis mitmes tähenduses: · Selle all mõeldakse seesmiselt ja kooskõlastatud ja vastastiku seotud ning
annaabi.ee 
