Rakuosa Ülesanded Rakutuum Raku juhtimine ja kontrollimine, info - tuumake säilitamine organismi pärilike tunnuste kohta. - Ribosoomide moodustumine Rakumembraan Raku katmine, piiritleb organelle; läbi selle toimub aine- ja energiavahetus Tsütoplasma Seob organelle; poolvedel sisekeskkond Tsütoplasmavõrgustik: Ainete liikumine rakus mööda kanaleid; - karedapinnaline endoplasmaatiline - Valkude süntees retiikulum - Lipiidide ja süsivesikute süntees - siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks Valkude töötlemine ja pakkimine lüsosoomideks Lüsosoomid Lagundatakse aineid nt: makromolekule Mitokonder Energiaga varustamine nt: glükoosi lagundamine Tsentrosoom Rakujagunemise ajal kääviniitide moodustumine Tsütoskelett Raku tugi- ja liikumissüs...
5. Mitokonder – kahe membraaniga ümbritsetud, maatriksis olevates ribosoomides toimub valkude süntees, raku varustamine energiaga, DNA, ATP ja RNA süntees, raku hingamine 6. Tsütoskelett – koosneb erinevatest niitjatest valkudest, ühendab rakuorganelle, tugi- ja liikumissüsteem, valguniidid jagunevad: fibrillid, mikorfilamendid, mikrotuubulid 7. Tsentrosoom – koosneb kahest tsentrioolist (need koosnevad mikrotuubulitest), osalevad raku jagunemisel kromosoomide ja kromatiitide jaotamises, käävniidid 8. Vibur – koosneb mikrotuubulitest, ehtius sarnane tsentriooli omaga, ainuraksed kasutavad liikumiseks 9. Sisaldised – ained, mida on rakus erinevatel perioodidel erinevates kogustes (jääkained, varuained, pigmendid, toitained) Rakuteooria • Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? Rakud ja nende ehitus ja talitus.
kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus). 9.) Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum. Väljastpoolt piirab tsütoplasmat rakumembraan. Taimerakus, mille sees on tohutu tsentraalvakuool, piirab tsütoplasmat väljastpoolt plasmalemm ning seestpoolt tonoplast, mis on samuti biomembraan. Tsütoplasma ise koosneb umbes 80% vett sisaldavast rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. 10.) Tsütoplasmavõrgustik on rakumembraanist sissesopistunud ning arvukate lamedate põiekeste ja kanalikeste keerukas süsteem. Tsütoplasmavõrgustik moodustab raku ruumalast umbes 10% ja kogu rakus esinevate erinevate membraanide hulgast umbes poole. Tsütoplasmavõrgustiku pinnal toimub erinevate rakus vajalike ainete süntees ja ka mõningate mürgiste ainete kahjutuks tegemine. Samuti säilitatakse ja
struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamikku rakuorganelle. On raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Vastavalt valguniidistike läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide asukoha muutumisi. Tsentriosoomil on oluline osa raku jagunemisel ning ta koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast tsentrioolist (koosnevad mikrotuubulitest). Paikneb tuuma läheduses. Raku jagunemisel lähtuvad neist valgulised fibrillid kääviniidid, mis osalevad kromosoomide või kromatiitide jaotamises tütarrakkude vahel. Ka algloomade viburid koosnevad mikrotuubulitest. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakul muuta oma kuju. Mõnedele rakkudele annab tsütoskelett pinotsütoosi- ja fagotsütoosivõime.
Organell Ehitus Ülesanne Tsütoplasma Poolvedel aine, peamine koostisosa on vesi, Seob kõik rakuorganellid sisaldab hulgaliselt madalmolekulaarseid org. ühtseks tervikuks. ühendeid, lisaks biopolümeerid, ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulatoorained ja lahustunud gaasid. Rakutuum Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Reguleerib kõiki rakus Nendes paiknevad poorid, tuuma sees karüo- toimuvad protsesse. plasma, milles DNA ja RNA, lisaks madalmo- lekulaarsed ühendid. Tuumas on üks või mitu tuumakest. Enamasti ümara kujuga kui kuju ja suurus võib varieeruda. Rakumemb- Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Membraan eraldab raku sise- raan ...
*) iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust jagunemisel. *) rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 2. Loomsed koed: Epiteelkude- tihedalt, naha pindmine osa. Sidekude- hajusalt, ümbritseb rakuvaheaine, ühendab org. Koed ühtseks tervikuks. Lihaskude- pilikud, müofibrillid, rakud muudavad mõõtmeid Närvikude- pikad jätked, pea- ja seljaaju moodustajad. 3. Tsütoplasma koostis: Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. Ülesanne: liidab kõik organellid ühtseks 4. Tuuma koostis: tuumake (tuumas) , poorid, kromosoomid,kromatiin (niidikesed), 5. Tuumakese tähtsus: toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. 6. Kromosoomid- puhkeolekus ei näe, (siis nim neid kromatiinideks) enne jagunemist muutuvad nad nähtavaks. Nukleosoomne fibrill- DNA + valgud ja histoomid
*Kindlustavad hingamise raku tasandil s.o. toitainete järk-ärgulise lõhustumise hapniku osavõtul energia saamiseks *ATP süntees Tsütoskelett *Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur *Moodustab raku paindliku sisetoese. *Annab rakule vormi ja seob raku sisemuse ühtseks tervikuks. *Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise. Tsentrosoom . rakutsenter *Esinb loomarakkudes, osades seene-rakkudes *1tsentrosoom = 2 tsentriooli *Tsentriool koosneb mikrotuubulitest (9x3) *Asub rakutuuma läheduses. *Olli raku jagunemisel, moodustab mitoosikäävi mitoosis ja meioosis, tagades kromosoomide liikumise raku poolustele.
· Sisemembraan moodustab arvukalt kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. · Mitokondrite põhiline ülesanne on raku varustamine energiaga. · Tsütoskelett on raku tugi-ja liikumissüsteem. · Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. · Vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. · Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. · Kääviniidid valgulised fibrillid, mis lähtuvad tsentrosoomist raku jagunemisel. · Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. · Taimeraku põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. · Taimeraku tsütoplasmas arenevad suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. · Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud ka rakukestaga.
omaseid DNA ja RNA teiste ainete lagundamine. Tsentrosoom (L) molekule. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest Osaleb rakujagunemise ajal tsentrioolist. Kumbki kääviniitide moodustamises. tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Igas loomarakus on ainult 1 Vakuool (T) tsentrosoom, mis paikneb rakutuuma läheduses. Koosneb membraaniga ümbritsetud põiekesest. Eelkõige taimeraku Sisaldavad enamasti veemahutid, mis võivad Plastiidid (T) mitmesuguseis varu- ja sisaldada ka mitmeid a) Kloroplastid jääkaineid. varuaineid. Samuti ka
Mitokondri DNA sisaldab geneetilist infot organellile vajalike RNA ja valkude sünteesiks. Pooldub tänu DNA-rõngale ja ribosoomidele. Seal ka ribosoomid. Ainult päristuumsetel. Põhiülesandeks on raku varustamine energiaga rakuhingamise teel. Hulk sõltub energiavajadusest (lihaste tööl tekib juurde). Tsütoskelett toestab rakku, liigutab rakku ja tema organelle. Koosneb (niitjatest valkudest) valgulistest torukestest mikrotuubulitest. Need maanteid raku sees, kus reisivad mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik, põiekesed, mis viiakse ER-st Golgi kompleksi. Tsentrosoomist lähtuvad kääviniidid tõmbavad raku jagunemise ajal kromosoome lahku. Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Lihasrakud täis tsütoskeletti. Taimedel plastiidid, vakuool ja kest. Plastiidid annavad taimedele erineva värvuse. Kahe membraaniga. Sisalduvatest pigmentidest jagatakse neljaks:
BAKTERID JAOTATAKSE VÄLISKUJU ALUSEL KERABAKTERITEKS, PULKBAKTERITEKS, SPIRAALSETEKS BAKTERITEKS, KEERITSBAKTERITEKS, PUNGUVATEKS JA JÄTKETEGA BAKTERITEKS JA NIITJATEKS BAKTERITEKS. BAKTERITEL PUUDUB MEMBRAANIGA PIIRITLETUD RAKUTUUM, SEETÕTTU ON NAD EELTUUMSED EHK PROKARÜOODID. BAKTERID ON ÜHERAKULISED ORGANISMID. BAKTERID ON ÜMBRITSETUD KAS ÜHE VÕI KAHE RAKUMEMBRAANIGA, MIS KOOSNEB VALKUDEST JA FOSFOLIPIIDIDEST. MEMBRAANIST VÄLJAPOOLE JÄÄB KEST, MIS KOOSNEB POLÜSAHHARIIDIDEST, KUID KA VALKUDEST JA LIPIIDIDEST. BAKTERI KEST EI OLE NII JÄIK KUI TAIMEDEL JA VÕIMALDAB RAKUL SUUREMAKS KASVADA. KEST TÄIDAB PEAMISELT KAITSEFUNKTSIOONI. MÕNEDEL BAKTERITEL ON KEST KAETUD KARVAKESTEGA, TEISTEL VARUSTATUD ÜHE VÕI MITME VIBURIGA. KARVAKESTE ABIL KINNITUVAD BAKTERID KASVUKS SOBIVATELE PINDADELE JA SEOSTUVAD ÜKSTEISEGA, VIBUREID KASUTAVAD NAD LIIKUMISEKS. MÕNEDEL BAKTERITEL ERITAB KEST LIMAKAPSLI, MIS ON NII KAITSEKS KUI HÕLBUSTAB LIIKUMIST. BAKTERI...
ja organelle. Tsütoskelett on raku tugi-ja liikusmissüsteem. Niidid jagunevad fibrillideks, mikrofilamentideks ja mikrotuubuliteks(torukesed). Raku jagunemisel läheb vaja tsenrosoomi, mis koosneb kahest silindrilisest tsentrioolist, millest omakorda on 27 mikrotuubulit, mis on kolmestes gruppides. Raku jagunemisel lähtuvad neist kääviniidid, mis jaotavad kromosoome või kromatiide tütarrakkude vahel. Viburid koosnevad ka mikrotuubulitest. Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju, annab pinotsütoosi-ja fagotsütoosivõime.
CDK1) aktiivsuse järsk tõus; tsentrioolid on jagunenud; DNA on replitseerunud (DNA replikatsioon on lõppenud) 6. Olulisemad sündmused mitoosi varases ja hilises profaasis? Varane profaas tuumake kaob varase profaasi jooksul, kuna RNA transkriptsioon lakkab; kromosoomid kondenseeruvad, sest M-CDK fosforüleerib kondensiine ja histoone; mikrotuubulid lagunevad ja hakkab moodustuma kääviniidistik. Kääviniidistik koosneb organiseeritud mikrotuubulitest ja nendega seotud valkudest (kinesiinid); tsentrosoomid liiguvad raku eri poolustele; lahknevate tsentrosoomide vahele moodustub kääv algul tuumaväliselt. Hiline profaas ehk prometafaas tuumake on kadunud, tuumamembraan hakkab lagunema 7. Mis toimub mitoosi metafaasis? Anafaasis ? Metafaas: Kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile käävipooluste vahel ja moodustavad nn. metafaasi plaadi; kromosoomide kinetohoorid on aktiivsed, aga ei funktsioneeri;
29. tsütoloogia-teadusharu,mis uurib rakkude ehitust ja talitlust., päristuumne rakk,millel on rakutuum ja ja membraansed organellid., eeltuumne-rakutüüp,millel pole rakutuuma ja membraanseid organelle.,homoloogilised kromosoomid-kromosoomid,mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene., retseptorvalk-rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse., tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa,mis koosneb mikrotuubulitest.,mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toruke,mis kuulub mõnede organellide koostisesse.,kääviniit-rakujagunemise ajal moodustunud niitjad valgud, turgor-raku siserõhk, tingitud osmoosist.,hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit.,mütseel-hulkraksete seente keha moodustav seeneniitde kogum., viljakeha-osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustund organ., mükotoksiin-mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine
Tsütoskelett--päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks. 8. Raku tsütoplasma. Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum. Väljastpoolt piirab tsütoplasmat rakumembraan. Taimerakus, mille sees on tohutu tsentraalvakuool, piirab tsütoplasmat väljastpoolt plasmalemm ning seestpoolt tonoplast, mis on samuti biomembraan. Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. Prokarüootidel (bakterirakkudel) paikneb pärilikkusaine DNA kujul vabalt tsütoplasmas, eukarüootidel paikneb see rakutuumas. 9. Taimeraku ehitus. Plastiidid. Tsentraalvakuool. Rakukest. Plastiidid on tähtsad taimede ja protistide organellid. Nad on ümbritsetud membraaniga, neil on iseseisev genoom ja nad paljunevad rakus pooldumise teel. Tsentraalvakuool on taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel.
raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Mitokondrite põhiülesanne on rakkude varustamine energiaga. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paikenvast silindrilisest tsentrioolist (kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest). 3. Taimerakk Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos, lignin, pektiin. Rakukestal on tugifunktsioon (tugikoe rakud), kaitsefunktsioon (tselluloos), transportfunktsioon (juhtukude) Taimerakul puudub vereringe, seda asendab neil juhtkude Eristatakse kolme rühma plastiide: · Kloroplaste- sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, oluline FS-sil, paiknevad lehtede rakkudes. Täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, stroomas on
Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Mitokondri põhiliseks ülesandeks on raku varustamine energiaga. · Energiakandjad · Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid (st saadakse raku ja kogu organismi elutegevuseks vajalik energia sahhariidide, lipiidide, valkude jt makromolekulide lõhkumisel) · Omavad oma ribosoome ja DNA-d Raku tsütoskelett Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasma mikrotuubulitest, erineva suurusega filamentidest ja rakumembraani toese poolt moodustatud võrgustik, mis määrab raku väliskuju ja organellide paigutuse ning teeb kaasa raku liigutused. Tsütoskelett koosneb peamiselt valkudest. Lüsosoomid Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud lõhustavaid ensüüme sisaldavad organellid. Nende suurus võib olla 0,25-0,5 µm ja ühes rakus on neid enamasti kuni paarsada.
· Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem · Koosneb niitjatest valkudest · Vastavalt tsütoskeletti moodustuvate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, miktofilamente ja mikrotuubuleid · Raku kuju muutmiseks peavad tsütoskeleti valgud kas pikenema või lühenema · Tsentrosoom (oluline osa raku jagunemisel) koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindritest tsentrioolist · Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest · Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju · Loomarakus on üks tsentrosoom Taimerakk · Rakud on sarnased(taime-, looma- ja seenerakk), sest neid kõiki ühendab rakutuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure · Taimerakkudes on iseloomulikud plastiidide esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad
17. Tsütoskelett EHITUS Erineva jämedusega valgulised niidikesed ehk filamendid, fibrillid ja tuubulid ÜLESANNE Toestab rakku Liigutab rakku ja rakuosi Osaleb fagotsütoosil - Vöötlihasraku talitus: lihastes paiknevad müofibrillid muudavad oma kuju närviimpulsi toimel - lihaskontraktsioon 18. Tsentrosoom EHITUS Koosneb kahest risti asetsevast tsentrioolist, mis koosnevad mikrotuubulitest ÜLESANDED Osaleb raku jagunemisel
* avastati 10-15 aastat tagasi * moodustavad valgulised fibrillid, mis hoiavad organeid koos * sõltuvalt valgulise kiu läbimõõdust jagatakse - mikrofilamentideks - fibrillideks - (mikro)tuubuliteks * suudab kuju muutu õhemaks, pikemaks * suudab endaga seotud organelle liigutada * põhjustab amööbi .. Põhjustab lihasrakkudes liikumise. Viburid tsütoskeleti üks osa. Viburid koosnevad mikrotuubulitest (torujad, moodustavad spiraalse moodustise). Vibur koosneb üheksast paarist ringjalt paiknevatest tuubulitest ja 10. Paar on keskel. Vibur kinnitub raku sisse basaalkeha abil, mille ehitus sarnaneb tsentrosoomi tsentriooliga. Ülesanne: paneb raku liikuma Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist, mis paiknevad üksteise suhtes risti. Ülesandeks kääviniitide moodustamine raku jagunemise ajal. See organell iseloomulik vaid loomarakkudele.
makromolekule. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetatud plaatjatest tsisternidest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Lisaks eelnevale osaleb ka rakumembraani moodustamises. Tsütoskelett ühendab erinevaid rakuorganelle ning annab rakule väliskuju. Tsentrosoom koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Tsentrioolid koosnevad mikrotuubulitest. Osaleb raku jagunemisel. Esineb loomarakus (ka mõningates seente rakkudes). MITOKONDER JA PLASTIIDID NB! PLASTIIDID ESINEVAD AINULT TAIMERAKKUDES. Mitokonder on kahemembraanne, sisemuseks on maatriks. Mitokondri ülesanne on varustada rakku energiaga. Kõik plastiidid on kahemembraansed. Plastiide tekib juurde proplastiididest (plastiidide eellased). Plastiidid jagunevad kolme rühma vastavalt värvuselt: · Värvusetud e leukoplastid, leidub taimerakkude juurtes, viljades ja seemnetes
· Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. · Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. · Vastavalt tsütoskeletti moodustavate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mirkotuubuleid. Muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi. · Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilistest tsentroolist. Kumbi tsentriool koosneb mikrotuubulitest. · Raku jagunemisel lähtuvad mikrotuubulitest valgulised fibrillid kääviniidid, mis osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. · Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Mõnedele rakkudele annab tsütoskelett pinotsütoosi- ja fagotsütoosivõime. · Kirjeldage tsütoskeleti ehitust. Koosneb niitjatest valkudest · Mis tähtsus on tsütoskeletil? Raku tugi- ja liikumissüsteem.
Vastavalt tsütoskeletti moodustuvate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Selleks, et rakk muudaks oma kuju, peavad tsütoskeleti valgud kas lühenema või pikenema (selle tomumiseks on vaja täiendavat energiat). MILLISED ORGANELLID SEOSTUVAD VEEL TSÜTOSKELETIGA? Raku jagunemisel on oluline osa tsentrosoomil. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. (Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb rakutuuma läheduses; bakterite ja kõrgemate teimede rakkudes tsentrosoom puudub). Raku jabunemisel lähtuvad neist valgulised fibrillid kääviniidid, mis osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. (nt vähkkasvaja rakkude kujunemine mõnest rakust) 1.7. TAIMERAKK
Tüübid, koosneb: 1) mikrofilamentidest ehk aktiinifilamentidest (läbimõõt 6–7 nm), ül: Aktiinifilamentide pikenemine polümeriseerumisel võimaldab deformeerida rakumembraani, moodusada jätkeid ja raku liiteid. 2) intermediaarsetest filamentidest (läbimõõt 8–10 nm), ül: olulised raku kuju säilitamisel ning mängivad tähtsat rolli rakkude omavaheliste ning rakkude ja rakuvälise maatriksi vaheliste liiduste moodustumisel. 3) mikrotuubulitest (läbimõõt 15–20 nm). Ül: rakusisene transport (läbi düneiinide ja kinesiinidega seostumise), raku liikumine ning rakkude ja kromosoomide jagunemine mitoosis ja meioosis. Tsentrosoom on mikrotuubulite orientatsiooni koordineeriv organell. 19. Tsentrosoom – ehitus, tsentrioolide areng, ülesanded rakus. Tsentrosoom- rakuorganell, mis etendab olulist osa mikrotuubulitest koosneva tsütoskeleti organiseerimisel ning rakutsükli reguleerimisel. Ainult loomarakul
· Lüsosoomid- ühekordse membraaniga põiekesed, milles lõhustatakse aineid. · Golgi kompleks- koosneb plaatjatest tsisternikestest ja põiekestest, mis on ümbritesetud membraaniga. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse · Tsütoskelett- koosneb niitjatest valkudest. On raku tugi-ja liikumissüsteem. · Tsentrosoom- koosneb kahest risti paiknevast tsentrioolist (kumbki tsentrosool koosneb mikrotuubulitest). Neist lähtuvad kääviniidid. · Autotroofid- organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. · Heterotroofid- organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. · ATP- universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis · Glükoosi lagundamine: glükolüüs (tsütoplasmavõrgustikus, saadakse 2
ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Lisaks sellele osaleb ka rakumembraani moodustamisel (nt. taastab membraani pärast endotsütoosi). Tsütoskelett niitjatest valkudest koosnev organell, mis ühendab ülejäänud organelle ja annab rakule väliskuju. Seda võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Tsentrosoom koosneb kahest üksteise suhtest risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Tsentrioolid koosnevad valgulise ehitusega mikrotuubulitest (valgulistest torukestest, sellest koosnevad ka mitmete algloomade viburid). Tsentrosoom on vajalik raku jagunemisel. Esineb loomarakkudes, ka mõningates seenerakkudes. Mitokonder ja plastiidid mitokonder varustab rakku energiaga. NB! Plastiidid esinevad ainult taimerakkudes. Maatriks mitokondri sisemus. Strooma kloroplasti sisemus. Nii mitokondri kui kloroplasti sees on ribosoomid. Plastiidid ja mitokondrid on kahemembraansed. Mitokonder
7. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Prokarüoodid on väiksemad, neil puuduvad histoonvalgud, DNA on nukleoidis (eukarüoodis DNA kromosoomidesse pakituna tuumas), prokarüoot pooldub või pungub, eukarüoodil mitoos, membraaniga ümbritsetud organelle prokarüoodil pole (eukarüoodil mitokondrid, kloroplastid jne.), prokarüoodil puudub nii tsütoskelett kui ka rakusisene liikumine (eukarüoodil kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest ning liikumine: endotsütoos, mitoos, vesiikulite transport). 8. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Membraanide koostisse kuuluvad peamiselt fosfolipiidid (moodustavad kaksikkihi pikad hüdrofoobsed sabad sissepoole pööratud) ja valgud (on seotud lipiidi kaksikkihi pinnaga perifeerne valk, ulatuvad kaksikkihi sisse või läbivad seda integraalne valk). Membraan võib sisaldada ka steroole ja süsivesikuid.
välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja rakuorganelle. Tüstoskeletti võib lugeda raku tugi ja liikumissüsteemiks. Eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Raku jagunemisel lähutvad neist valgulised fibrillid kääviniidid. Need osalevad kromosoomide jaotamises. Tsütoskeletti kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. 3.7 Taimerakk Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Taimerakkudes on ka vakuoolid ning nad on ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos
3.1. Rakuteooria kujunemine · Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. · Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. · Schleiden töötas Tartu Ülikoolis. Järeldas, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · Schwann järeldas, et kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. · Karl Ernst von Baer töötas Tartu Ülikoolis. Avastas munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · Virchow iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Kolm olulist seisukohta: o rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu); o uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; o organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · Rakuteooria on bioloogia üks nurgakive. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. See avaldub selles, et teatava talit...
Valgulised fibrillid, mis ühendavad kõiki osi. (niitjad valgud-tugi ja liikumissüsteem) jaotus vastavalt valgulise kiu läbimõõdust. · fibrillid · Mikroflamendid · tuubulid Tsentrioolid täidavat rakus kaht eri funktsiooni: 1) tsentrosoomi koosseius on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks, 2) viburite vi ripsmetega varustatud rakus on nad aga basaalkehaks, kust vastavad moodustised välja kasvavad. Vibur * tsütoskeleti üks osa, moodustuvad mikrotuubulitest (torujad, moodustavad spiraalse moodustise). *vibur koosneb 9 paarist ringjalt paiknevatest tuubulitest ja kümnes paar on keskel. * vibur kinnitub raku sisse basaalkeha abil, mille ehitus sarnaneb tsentrosoomi tsentriooliga. Tsentrosoom -koosneb kahest tsentrioolist, mis paiknevad teineteise suhtes risti ja mille ülesandeks on kääviniitide (Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tsütoplasmas olevad tuubulid lagunevad laiali ning agregeeruvad uuesti, moodustades kääviniidistiku.)
Aineid ning rakustruktuure Ribosoom - ilma membraanita, sisaldavad RNA ja valgumolekule, sünteesivad valke Mitokonder - topeltmembraanid, DNA rõngas, ülesanne - raku varustamineenergiaga, HTP(adenosiintrifosfaat) süntees (energiarikas ühend) Tsentrosoom - kaks üksteise suhtes risti paiknevat silindrilist tsenhiooli - ülesanne käävniitide moodustamine (niitjad valgulised moodustised) Tsütoskelett - koosneb mikrotuubulitest ja fibrillidest - ühendab erinevaid rakuorganelle ning annab rakule väliskuju organell eri talitlusega rakuosa , mis on ümbritsetud sisemembraaniga (mitokonder, plastiidid) organoid spetsialiseeritud talitlusega raku osa (viburid, ribosoomid) Taimeraku ehituslikud iseärasused 13 - Rakukest koosneb tselluloosist, ligniinist või bektiidist. - Kestades palju poore, mille kaudu toimub ainevahetus.
3. Selleks, et rakk muudaks oma kuju, peavad tsütoskeleti valgud kas lühenema või pikenema. See on küllaltki keerukas reaktsioonide ahel, mille toimumiseks vajatakse täiendavat energiat. 4. Vöötlihasrakkude põhiomaduseks on erutuvus ja selle tagajärjel oma pikkuse muutmine. Erutuse põhjustab närviraku jätketest lähtuv elektriline impulss, rakkude kokkutõmbumine saab aga võimalikuks lihasrakkude tsütoskeleti talitluse tõttu. 5. Tsetrioolid koosnevad mikrotuubulitest. 6. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist, mis koosnevad miksrotuubulitest. Tsentrosoomil on oluline osa raku jagunemisel. lk68 1. Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide- plastiidide- esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel eukarüootsetel organismidel puuduvad. 2. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks sellele on kesta ehituses mitmeid
Raku tsükli käigus replikeerub DNA, tuuma ümbris laguneb, kromosoomid segregeeruvad ja rakud jagunevad. Mitoos: Profaas: Kromatiin kondenseerub aeglaselt kompaktseteks kromosoomideks. Kaob tuumake, sest kondenseerunud kromatiinilt ei toimu enam RNA transkriptsiooni. Lagunevad ka tsütoplasmaatilised mikrotuubulid. Käävniidistiku moodustumine (mitoosiaparaadi peamine komponent). Käävniiistik on bipolaarne struktuur, mis koosneb mikrotuubulitest ja nendega seotud valkudest. Kääv moodustub alguses tuumaväliselt, lahknevate tsentrosoomide vahele. Metafaasis algab järsku tuumamebraani lagunemisega vesiikuliteks (vesiikulid jäävad nähtavaks kääviniidistiku ümbruses kogu mitoosi ajal). Kääviniidid, mis alguses olid väljaspool tuuma, hõlmavad nüüd ka selle ruumi, kus enne oli tuum. Kromosoomide tsentromeeride külge moodustuvad kinetohoorid, mis seovad enda külge osa mikrotuubulitest - neid nim
rakumembraani sarnane. Membraanist väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Viimane koosneb valdavalt polüsahhariididest, kuid selle ehituses on ka valke ja liitlipiide. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni, mis üherakuliste organismide puhul on eriti oluline. Mõnedel bakteritel on kest kaetud karvakestega, teistel aga varustatud ühe või mitme viburiga. Nad on küll valgulise ehitusega, kuid ei koosne mikrotuubulitest. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Vibureid kasutavad nad aga liikumiseks. Mitmed bakterid on teistele organismidele (kaasa arvatud inimestele) ohtlikud, sest nad põhjustavad mitmesuguseid tervisehäireid, mis võivad lõppeda ka surmaga. Selliseid baktereid nimetatakse patogeenseteks. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest bakteritoksiinidest. Eri bakterite toksiinid
b) retseptor - ainult sihtelundite rakkudel on retseptorid vastavate hormoonide jaoks, mistõttu nad saavad "lugeda" hormoonides keemiliselt kodeeritud informatsiooni c) sekundaarne ülekandja - vabaneb rakus, kui hormoon seondub sihtmärk-raku ekstratsellulaarsele retseptoritele; aktiveerib või inhibeerib tsütoplasmas või tuumas kulgevaid protsesse; tuleb degradeerida või kõrvaldada rakust oluline protsess III VARIANT 1. Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist, mis koosnevad mikrotuubulitest, mis vahendavad organellide ja vesiikulite liikumist rakus 2. Ensüümi aktiivtsenter on ensüümi molekuli piirkond, kus substraat interakteerub teatavate aminohapete radikaalidega. Substraat seotakse ensüümi aktiivtsentrisse nõrkade jõudude toimel. Allosteerilised ensüümid omavad regulatoorset ehk allosteerilist tsentrit efektori (modulaatori) sidumiseks. 3. millised ühendid lahustuvad vees, ei lahustu, moodustavad mitselle, kaksikkihte
> koosneb valkudest, lipiididest > päristuumsete rakumembraani sarnane ° membraanist väljapoole bakteritele iseloomulik kest > polüsahhariidid > valgud ja lipiidid > ei ole nii jäik kui taimedel > võimaldab suuremaks kasvada > täidab peamiselt kaitsefunktsiooni > mõnedel kaetud karvakestega, teistel ühe või mitme viburiga (valgulise ehitusega, kuid ei koosne mikrotuubulitest) Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Vibureid kasutavad liikumiseks. ° Mõnedel bakteritel ka limakapsel > kaitseks > hõlbustab liikumist ° Mitmed bakterid on teistele organismidele ohtlikud, sest põhjustavad tervisehäireid. > patogeensed bakterid tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest bakteritoksiinidest
5. AH jääkide vahele tekib peptiidside. Esimene tRNA lahkub ribosoomist jne. Polüsoom mRNA-ga seotud ribosoomide kogum. Translatsiooni regulatsioon: * transkriptsiooni tasand kui toimub toimub ka valgu süntees. * mRNA molekulide lagundamine(kui ei vajata enam) E=ribonukleaasid MITOOS JA MEIOOS Mitoos Varajane profaas algab siis, kui duplitseerunud tsentrosoomid liiguvad raku vastaspoolte suunas. Nende vahele moodustuvad mikrotuubulitest kiud (mitoskäävid). Algab kromosoomide kondenseerumine. Hilises profaasis (preprometafaas) on kromosoomid kõrgelt kondenseerunud. Iga kromosoomi tütarkromatiidi on tsentromeeride kaudu ühendatud. Tsentrosoomid on nüüd liikunud raku vastaspoolustele. Tuumamambraan kaob ning toimub mikrotuubulite kinnitumine tsentromeeridele. Metafaasis jäävad kondenseerunud tütarkromatiidide paarid kokku ning jaotuvad raku pooluste vahele jäävale tasapinnale
Eukarüootses rakus on mitokondrid, endoplasmaatiline retiikulum, Golgi kompleks, tsentrioolid jne. Mitmed organellid eukarüootses rakus arvatakse olevat bakteriaalset päritolu moodustunud ürgsesse eukarüooti neelatud bakteritest. Mitokondri eellaseks peetakse ürgset alfa- proteobakterit, kloroplasti eellaseks ürgset tsüanobakterit. Bakteritel puuduvad eukarüootidele omased organellid: mitokondrid, Golgi kompleks, plastiidid, endoplasmaatiline retiikulum, tsentrioolid, mikrotuubulitest rakuskelett. Bakteritel on aga olemas selliseid organelle, mis eukarüootidel puuduvad. Näiteks on bakteritel valgulise membraaniga ümbritsetud sigarikujulised aerosoomid, mis paiknevad kogumitena- gaasivakuoolidena. Fotosünteesivatel rohebakteritel on klorosoomid, milles paikneb osa fotosünteesipigmentidest. Autotroofsetel bakteritel on kirjeldatud karboksüsoomid, mis sisaldavad ribuloosdifosfaadi karboksülaasi ja osalevad CO2 autotroofses sidumises
Mikrotuubulitega seotud valgud Et takistada mikrotuubulite kiiret desassambleerumist ning vōimaldada interaktsioone teiste raku komponentidega, on mikrotuubulid seotud mitmete nn. MAP-valkudega (microtubule- associated proteins). Närvikoest on eraldatud pōhiliselt 2 tüüpi MAP-valke: HMW-valgud (high-molecular weight proteins) m.w. 200-300 kDa tau-valgud; m.w. 40-60 kDa. Antikehade abil on näidatud, et mōlemad seostuvad piki kogu mikrotuubulit. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid Tsentriool Tsentrioolid esinevad kōikidel loomarakkudel ja alamate taimede rakkudes. Lokaliseerub rakus tuuma lähedal. Koosneb 9- st mikrotuubulite tripletist iga triplett on suunatud tsentraalse telje suunas 45-kraadise nurga all.. Rakutsentris e. tsentrosoomis on 2 tsentriooli, mis on omavahel risti. Tsentrioolid uuenevad rakus duplitseerumise teel. Rakutsentris e. Tsentrioolid täidavat rakus kaht eri funktsiooni:
3) Nuklehapped e biopolümeerid. DNA (kromosoomides, tuumas, C-G, T-A). säilitab päriliku info! RNA (T muutub U põhjal sünteesitakse valk, katalüütilised omadused). Osaleb pärilikkuse avaldumises! ATP (universaalne energia vahendaja ja talletaja rakus). Looma rakud (varusüsivesik glükogeen, jagunemisvõime piiratud, heterotroofne). Tsentrosoom (moodustunud kahest tsentrioolist, mis koosnevad mikrotuubulitest, raku jagunemisel tagab kromosoomide liikumise poolustele, ka osades seenerakkudes). Golgi kompleks (1 membraan, valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse (lüsosoomid), osaleb rakumembraani moodustumisel). Mitokonder (2 membraani, rakuhingamine, varustab rakku energiaga, ATP süntees). Tsütoplasma (poolvedel raku sisekeskkond, seob organellid tervikuks, toidu ja jääkide liikumine, varuained).
kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid, pärast viljastumist peavad kokku saama ja ühinema kumbagi gameedi tuumad. 2. Määravad tsütoplasma vrgustiku ja Golgi aparaadi orientatsiooni rakus. 3. Osalevad raku liikumisel. 4. Mikrotuubulid mõjutavad teiste tsütoskeleti filamentide (aktiini- ja intermediaarsete filamentide ) orientatsiooni rakus. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid: Tsentriool Väike silindrikujuline organell 0.2 µm lai ja 0.4 µm pikk. Tsentrioolid esinevad kõikidel loomarakkudel ja alamate taimede rakkudes. Lokaliseerub rakus tuuma lähedal. Koosneb 9- st mikrotuubulite tripletist, iga triplett on suunatud tsentraalse telje suunas 45-kraadise nurga all. Rakutsentris e. tsentrosoomis on 2 tsentriooli, mis on omavahel risti. Tsentrioolid uuenevad rakus duplitseerumise teel. Tsentrioolid täidavat rakus kaht eri funktsiooni:
Raku kuju muutumine sõltub nende valkude lühenemises või pikenemises. Vajalik ATP! Tsütoskeleti ülesanded: · Tsütoplasma ringiliikumine · Ankurdab suuremaid rakustruktuure. · Võimaldab membraani sopistumist. · On valkude varuks · Paindlik sisetoes rakule, eriti oluline kestata rakule. 11. Tsentrosoom Esineb ainult loomarakus, koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Rakujagunemisel tulevad tsentrosoomist kääviniidid. Tsentrioolid koosnevad üheksast kolmekaupa seostunud mikrotorukeste kogumist. 16 * Ülesanne: osalevad raku jagunemisel kujundavad kääviniidistiku (vt õp lk 63 joon 3.28) 12. Ripsmed, viburid Päristuumsete rakkude viburitel ja ripsmetel on korrapärane siseehitus: 2+9x2 (9 paarilist torukest +2)
kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid, pärast viljastumist peavad kokku saama ja ühinema kumbagi gameedi tuumad. 2. Määravad tsütoplasma vrgustiku ja Golgi aparaadi orientatsiooni rakus. 3. Osalevad raku liikumisel. 4. Mikrotuubulid mõjutavad teiste tsütoskeleti filamentide (aktiini- ja intermediaarsete filamentide ) orientatsiooni rakus. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid: Tsentriool Väike silindrikujuline organell 0.2 µm lai ja 0.4 µm pikk. Tsentrioolid esinevad kõikidel loomarakkudel ja alamate taimede rakkudes. Lokaliseerub rakus tuuma lähedal. Koosneb 9- st mikrotuubulite tripletist, iga triplett on suunatud tsentraalse telje suunas 45-kraadise nurga all. Rakutsentris e. tsentrosoomis on 2 tsentriooli, mis on omavahel risti. Tsentrioolid uuenevad rakus duplitseerumise teel. Tsentrioolid täidavat rakus kaht eri funktsiooni:
solenoidseks struktuuriks. 3) Metafaasi kromosoom. Metafaasis saavutavad kromosoomid kõrgeima kondensatsiooni astme. Selle struktuuri moodustumisel, mis tekib 30 nm kiudude kokkupakkimisel, osalevad mittehistoonsed valgud. Moodustuvad radiaalsed lingud, mis on ankurdatud nukleaarsele skeletile. Iga ling sisaldab 50000-100000 aluspaari. Tsentromeerid ja telomeerid. Tütarkromatiidide liikumisel anafaasis raku vastaspoolustele on nende tsentromeeridele kinnitunud mikrotuubulitest koosnevad kiud (kääviniidid). Metafaasi kromosoomis on tsentromeeri ala jälgitav kokkusurutud piirkonnana. Erinevate kromosoomide tsentromeeri regioonid - CEN regioonid on konserveerunud. Katsetes S. cerevisiae CEN regioonidega on näidatud, et ühe kromosoomi CEN regiooni asendamine teise kromosoomi CEN regiooniga ei mõjuta rakkude normaalset jagunemist. 4
reageerimine stimulatsioonile ja paljunemine Prokarüootne rakk DNA nukleoidis, paljuneb pooldumise või pungumise teel, puuduvad membraaniga ümbritsetud mitsellid, energia metabolism toimub plasmamembraanis, puuduvad tsütoskelett ja rakusisene liikumine Eukarüootne rakk DNA pakitud kromosoomidesse, paljuneb mitoosi teel, esinevad membraaniga ümbritsetud organellid, energia metabolism toimub mitokondrites, tsütoskelett on kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest, rakusiseseks liikumiseks on mitoos, vesiikulite transport. Rakuorganellide põhifunktsiooni · plasmamembraan aktiivse transpordi süsteemid · tuum DNA replikatsioon, tRNA, mRNA ja tuumavalkude süntees · endoplasmaatiline võrgustik lipiidide süntees, biosünteesitud valkude suunamine nende lõplikku paika rakus · Golgi kompleks membraanikomponentide lõplik valmimine
ÜMBRITSETUD golgi aparaata ORGANELLID TOITUMINE Absorptsioon, vahel Absorptsioon, seedimine, fotosüntees fotosüntees ENERGIA Oksüdatiivsed ensüümid Oksüdatiivsed ensüümid METABOLISM plasmamembraanis mitokondrites TSÜTOSKELETT Puudub Kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest RAKUSISENE Puudub Endotsütoos, mitoos, LIIKUMINE vesiikulite transport · Plasmamembraan aktiivse transpordisüsteem · Tuum DNA replikatsioon, RNA transkiptsioon, tuumavalkude süntees · ER lipiidide süntees, biosünteesitud biomolekulide suunamine nende lõplikku paika rakus.
Lüsosoomid tagavad metabolismi nälgimisel. Mitokondrid: sisemembraan on kurruline, kurrud moodustuvad kristasi e harjakesi. Harjakeste vahel on maatriks. Maatriksis on DNA, RNA ja mitokondriaalsed ribosoomid (oma valgusünteesi süsteem). Mitokondrid tagavad hingamise raku tasandil. Mitokondrites toimub ATP süntees. Tsütoskelett: on võrkjas struktuur, mis moodustab raku paindliku sisetoese, annab rakule vormi. Tsentrosoom: 1 tsentrosoom moodustub 2 tsentrioolist, tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Tsentrioolid on olulised raku jagunemisel. TAIMERAKU EHITUSLIKUD ISEÄRASUSED Rakukest: kaitseb väliste mõjutuste eest. Annab rakule kindla kuju ja tugevuse. Kaitseb rakku siserõhu eest. Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub. Vakuoolid: on vee reservuaariks, kindlustavad siserõhu. Nooremates rakkudes on vakuoolides toitained, vanemates jääkained. Mürkainete, mahlade säilituskoht, kaitseks ärasöömise eest
Lisaks sellele toimub karedal ER-l ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine. Sile ER koosneb harunevatest torukestest ja nende laienditest, kuid pole ribosoomidega kaetud. See osaleb eeterlike õlide, vaikude jt ainete moodustumisel ja transpordil. 7) Tsütoplasma- koosneb umbes 80% vett sisaldavast rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. 8) Tsütoskelett. 9) Vakuool- rakumahlaga täidetud õõs, mis on ümbritsetud ühekordse membraaniga. Tekivad ER-st Golgi kompleksi osalusel. Rakkude kasvades vakuoolide maht suureneb. Vakuoolidesse võivad ladestuda varuained lahustena, terakestena või tilkadena. 10) Plastiidid (Leukoplastod, kloroplastid ja kromoplastid) Kloroplastid - sisaldavad kõige enam rohelist klorofülli ja vähem teisi pigmente.
Närvikude – rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Sellest on moodustunud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Omane on erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvikude ühendab organismi ühtseks tervikuks. 20. Kudede uuenemine: rakkude jagunemine, suremine, tüvirakud, diferentseerumine. Rakkude jagunemine : oluline osa on tsentrosoomil. See koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Igas loomarakus vaid üks mikrotuubul, mis oaikneb rakutuuma lähedal. Raku jagunemisel lähtuvad neist kääviniidid, mis osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. Hulkraksetes organismides on spetsialiseerunud ehk TERMINAALSELT (lõplikult) DIFERENTSEERUNUD rakud (nt neuronid, nahapinna rakud) sageli jagunemisvõime kaotanud. Kude uuendatakse tänu TÜVIRAKKUDELE (stem cells), mis jagunevad assümeetriliselt – st üks
Närvikude rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Sellest on moodustunud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Omane on erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvikude ühendab organismi ühtseks tervikuks. 20. Kudede uuenemine: rakkude jagunemine, suremine, tüvirakud, diferentseerumine. Rakkude jagunemine : oluline osa on tsentrosoomil. See koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Igas loomarakus vaid üks mikrotuubul, mis oaikneb rakutuuma lähedal. Raku jagunemisel lähtuvad neist kääviniidid, mis osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. Hulkraksetes organismides on spetsialiseerunud ehk TERMINAALSELT (lõplikult) DIFERENTSEERUNUD rakud (nt neuronid, nahapinna rakud) sageli jagunemisvõime kaotanud. Kude uuendatakse tänu TÜVIRAKKUDELE (stem cells), mis jagunevad assümeetriliselt st üks
annaabi.ee 
