Raku ehitus ja talitus (0)

Raku ehitus ja talitus
1665 – Robert Hook valgusmikroskoop .
1826 – Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku
1858 – Rudolf Virchowil sõnastas rakuteooria .
Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas.
Rakkude mitmekesisus.
Üherakulised organismid – amööb, kingloom , bakterid ( piimhape ja muud sõbrad)
Hulkrakulised organismid – inimesed, kutsud, kiisud, lilled...
Päristuumne rakk
Eeltuumsed e prokarüoodid(bakterid ja teema), päristuumsed ehk eukarüoodid. Viimased jagunevad: protistid , taimed, seened, loomad. Viirused pole miski neist.
Raku ümber on rakumembraan . Eukarüootse raku sees on tsütoplasma ja organellid . TUUM nagu päristuumne.
Tsütoplasma peamiseks koostaineks on vesi, millest on lahustunud anorgaanilisi ja organaanilisi aineid. Anorgaanilised – dissotsieerunud olekus, osalevad paljudes biokeemilisest reaktsioonides, tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH. Muidu veel aminohapped , nukleotiidid , mono -ja oligosahhariididid, orgaanilised happed ja veel. Biopolümeeerid: polüsahhariidid, valgud , nukleiinhapped . Ainevahetuse vaheproduktid. Tsütoplasma ei peatu kunagi, toob organelle kokku.
Rakutuumal on kahest membraanist koosnev tuumaümbris. Poorid on seal ja ega ilma nendeta ained ei pääseks tuuma ega sealt välja. Membraanid muidu on kõikjal sama ehitusega. Tuumas on karüoplasma. Seal on DNA, valgud, RNA, madalmolekulaarsed ühendid. Kromosoomid – väga peened ja tähtsad niidid . Neid on näha ainult raku jagunemise ajal. Tuumas võib olla üks või veel rohkem tuumakesi, piirkondi, kus kromosoomidelt toimud rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Ilma selleta ei suudaks rakk jaguneda, aineid kiirelt vahetada ja lõpuks ta sureks. Inimestel pole rakutuuma küpsetes erütrotsüütides. Neid teevad vereloomeelundid.
Ühe liigi kromosoomide arv ei muutu tavaliselt. Paarilised kromosoomid- homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. V.a. mehe sugukromosoomid.
Rakumembraan
Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel.Aine-, energia- ja infovahetus väliskeskkonnaga.
Koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Esimesed teevad kaks kihti, valgud on hajusalt nende vahel/peal. Fosfolipiidide ja valkude suhe on muutumatu. Kolesterooli on ka. Lisaks sellele on veel membraanseid süsteeme: tsütoplasmat läbivad kanalikesed, organellid.
Rakumembraani läbitakse igas suunas. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Membraani saavad ained lebida difusiooni või osmoosi teel, nii teevad vesi, gaasid, etanool ja muud pisikesed. Need olid siis passiivsed. Rakumembraanis olevates valkudes on kanalikesed, mille kaudu väiksed molekulid liiguvad sisse ja välja. Membraanis on transportvalke, nemad tegelevad aktiivse transpordiga, ainult kindlate ühenditega.
OSMOOS on lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas.
FAGOTSÜTOOS – aineosake tuleb rakule pihta, sopistub membraani ja põiekeses hõljub tsütoplasmas, teda seal süüakse ensüümide poolt. Makromolekulide pärusmaa.
Rakuorganellid .
Tsütoplasmavõrgustik võib olla sileda -või karedapinnaline. Karedapinnalisel on valke sünteesivad organellid, ribosoomid . Siledal on ensüümid, mis osalevad lipiidide ja sahhariidide sünteesis.
Ribosoomid on kaheosalised, koosnevad rRNA-st ja valgu molekulidest. Neid ehitatakse tuumakestes. Sealt lähevad nad tsütoplasmasse(läbi pooride), mõned kinnituvad tsütoplasma võrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees, ainult seal, mujal ei toimu.
Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid k.a. makromolekulid, mõttetud rakustruktuurid , fagotsüteeritud aineosakesed. Ühtedes lüsosoomides on ainult ensüümvalgud, teistes lagundatavaid aineid ja lõhustavaid ensüüme. Suurus on erinev.
Golgi kompleks koosneb üksteise kohal astsevatest pitsataskutest, põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest, kõik ümbritsetud membraaniga. Neid on päris mitu, neisse satuvad ained tsütoplasmavõrgustiku kanalitsest. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Uuendab ka rakumembraani.
Mitokondrid on ümbritsetud kahe membraaniga, sisemembraanides on kurrud ja sopistused ehk harjakesed . Sees on DNA ja RNA. Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Nende arv sõltub raku füsioloogilistest vajadustest.
Tsütoskelett.
Rakkude kuju püsimises või muutumises, liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoskelett, mis koosneb niitjadest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab rakumembraani, tuuma, välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja organelle. Tsütoskelett on raku tugi-ja liikusmissüsteem. Niidid jagunevad fibrillideks, mikrofilamentideks ja mikrotuubuliteks(torukesed).
Raku jagunemisel läheb vaja tsenrosoomi, mis koosneb kahest silindrilisest tsentrioolist, millest omakorda on 27 mikrotuubulit, mis on kolmestes gruppides. Raku jagunemisel lähtuvad neist kääviniidid, mis jaotavad kromosoome või kromatiide tütarrakkude vahel. Viburid koosnevad ka mikrotuubulitest. Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju, annab pinotsütoosi-ja fagotsütoosivõime.