Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RAKK (0)

1 Hindamata
Punktid
  • RAKK


    Iga organism koosneb rakkudest ning rakkude poolt moodustatud rakuvaheainest. Arvatakse et inimese keha koosneb 1014 rakust. Erinevate rakkude suurus varieerub 5 - 120 µm vahel. Rakkude ehitust ja talitlust uurib rakuõpetus ehk tsütoloogia. Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on nende põhistruktuur ühesugune.
    PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud:
    TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga

    EUKARÜOODID e päristuumsed rakud
    ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks
    • Taimed
    • Loomad
    • Protistid
    • Seened

    RAKUORGANELLID

    Raku tuum
    Rakutuum koordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib elutegevust.
    • kaksikmembraan
    • Kromatiin – DNA+ valgud
    • Kromosoom – kokkupakitud kromatiin
    • Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem

    Raku membraan
    Raku membraanid koosnevad fosfolipiididest, mis paiknevad kahekihilisena, ning valgu molekulidest. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike välismõjutuste eest. Samuti teostub rakumembraan vahendusel aine- ja energia ning infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Raku sisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga: sisemembraanidest on üles ehitatud lipiididest kaksikkihist, millega on seotud erinevad funktsioone täitvad valgud.
    Ribosoomid
    Ribosoomid sünteesivad valke ja transpordivad valke edasi(valkude süntees).
    • Koosnevad RNA-st ja valgust
    • Viivad läbi valgusünteesi
    • Mida rohkem valke konkreetne rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on
    • Kuna uusi valke sünteesitakse kõigis rakkudes, siis on ka ribosoomid eluslooduses kõikjal levinud

    Endoplasmaatiline retiikulum
    Endoplastiline retiikulum (ER)- ehk tsütoplasmavõrgustik. Toimub ainete rakusisene liikumine, lisaks transpordile on ER seotud veel mitmete ainevaheliste protsessidega.
    • Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas
    • Moodustab tsisterne ja paunakesi
    • Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides ( maksarakkudes ), st seal paiknevad vajalikud ensüümid
    • Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane

    Golgi kompleks
    Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbermõõtmine ning nende paiknemine põiekestesse ja lüsosoomidesse.
    • Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine
    • Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine
    • Rakumembraani ja rakukesta moodustamine

    Mitokondrid
    Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Mitokondri põhiliseks ülesandeks on raku varustamine energiaga.
    • Energiakandjad
    • Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid (st saadakse raku ja kogu organismi elutegevuseks vajalik energia sahhariidide, lipiidide, valkude jt makromolekulide lõhkumisel)
    • Omavad oma ribosoome ja DNA-d

    Raku tsütoskelett
    Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasma mikrotuubulitest, erineva suurusega filamentidest ja rakumembraani toese poolt moodustatud võrgustik, mis määrab raku väliskuju ja organellide paigutuse ning teeb kaasa raku liigutused.
    Tsütoskelett koosneb peamiselt valkudest.
    Lüsosoomid
    Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud lõhustavaid ensüüme sisaldavad organellid. Nende suurus võib olla 0,25-0,5 µm ja ühes rakus on neid enamasti kuni paarsada.
    Rakud võtavad väliskeskkonnast endasse mitmesuguseid aineid. Paljud sissevõetud ained on molekulid või isegi terved rakud. Need osakesed tuleb rakus lagundada ja saadud materjal kasutada kas vajalike osade sünteesiks rakus või väljutada rakust.
    Ka ükski raku enda organell pole igavene . Kui organell vananeb, siis ta lagundatakse. Kõik need protsessid toimuvad lüsosoomides.
    Lüsosoomide ülesandeks on lagundada rakus mittevajalikke orgaanilisi aineid.
  • Tuumake


    Tuumakeseks nimetatakse tuumas asetsevat häguste piiridega eristatavat moodustist, millel puudub membraan. Tuumakese peamiseks ülesandeks on rRNA süntees ja ribosoomi subühikute moodustamine. Kui teoreetiliselt võiks tuumas esineda 10 tuumakest, siis tavaliselt moodustavad nad thedalt koos ühe suure tuumakese. Ka ei toimu kõigilt geenidelt samaaegne rRNA transkriptsioon ning seetõttu on tuumakesi vähem nähtaval.
    Tuumakese suurus oleneb sellest, kui suures mahus toimub transkriptsioon. Rakkudes, kus toimub intensiivne valkude süntees võib tuumake hõivata tuuma ruumalast kuni 25%
    Tsütoplasma
    Tsütoplasma peamiseks koostisosaks on vesi. Seal on tal madalamolekulaarseid orgaanilisi ülesandeid, ning seob kõik rakuorganellid omavaheliseks tervikuks. Raku elusaine , ümbritseb tuuma. Tsütoplasma moodustavad põhitsütoplasma, organellid ja sisaldised.
    Tsentrosoom
    Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevas silindrilisest tsentrioolist. Tsntrosoom osaleb raku jagunemisel.
    Tsentrosoom – ainult loomarakkudes, koosneb kahest tsentrioolist, raku jagunemise käigus moodustub kääviniite ja aitab kromosoome lahku tõmmata.
    Kromatiin*
    Kromatiin on DNA ja sellega seondunud valkude kompleks, millest moodustuvad eukarüootide ehk päristuumsete kromosoomid .
    DNA pakkimine kromatiiniks on vajalik selleks, et see rakutuuma sisse mahuks. Mitoosi ajal toimub kromatiini kondenseerumine kromosoomideks, et tagada genoomi korrektset jaotumist tütarrakkude vahel. Samuti aitab kromatiin kaitsta DNA-d kahjustuste eest (näiteks UV-kiirgus, kemikaalid ), kontrollida geeniekspressiooni ja replikatsiooni.
    Kromatiin esineb ainult eukarüootides
  • Vasakule Paremale
    RAKK #1 RAKK #2 RAKK #3 RAKK #4 RAKK #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor monix Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Rakk
    14
    doc

    Rakk

    RAKUD Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest Rakk on kõige väiksem elu üksus PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku

    Üldbioloogia
    Funktsionaalne morfoloogia
    26
    docx

    Funktsionaalne morfoloogia

    Rakud  kõik elusorganismid koosnevad rakkudest  rakk on kõige väiksem elu üksus  rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga  Bakterid  Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks  Taimed  Loomad  Protistid  Seened

    Bioloogia
    Rakud ja rakkude koostis
    2
    docx

    Rakud ja rakkude koostis

    RAKUD Kõik elussorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem elu üksus. Prokarüoodid e eeltuumsed rakud: tuum puudub, raku keskel olev DNA pole ümbritsetud membraaniga. NT: bakterid ja ahred. Eukarüoodid e päristuumsed rakud: tuumaga, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. NT: taimed, loomad, protistid, seened. Suuremad rakud, erinevad organellid tsütoplasmas, membraaniga ümbritsetud tuum. Tsütosool ­ läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ja milles paiknevad rakuorganellis ja ka tuum

    Bioloogia
    Rakud
    6
    odt

    Rakud

    Rakud Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem elu üksus. Mille poolest erineb taimerakk loomarakust? 1. Taimedel on kloroplastid, kus toimub fotosüntees. Loomale on see hea, et meil fotosünteesi ei toimu, sest me ei sõltu siis valgusest ja ei kuluta energiat. 2. Vakuool. Taimele vajalik, sest sellega saab hoida vett, varuaineid ja jääkaineid. Kui vakuool on veest tühi, siis ta närbub ära. Teatud ainete lagundamine ja turgori reguleerimine. 3. Rakukest. Koosneb tselluloosist

    Bioloogia
    Raku ehitus ja talitlus-Kordamine Eksamiks
    13
    rtf

    Raku ehitus ja talitlus. Kordamine Eksamiks

    koostööd, rakkude paljunemise mehhanisme,nende arengut ning seost ümbritseva keskkonnaga. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Mõned nimed: Karl Ernst Von Baer on loomade embrüoloogia avastaja. (Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop. Rudolf Virchow- Väitis , et iga rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: 1.Rakud teikvad ainult rakkudest. 2.Rakud tekivad üksnes jagunemise teel. 3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu et puudub. Epiteelkoe moodustab naha pindmise osa ja katab siseorganeid.

    Bioloogia
    Eukarüootne ja prokarüootne rakk
    11
    doc

    Eukarüootne ja prokarüootne rakk

    Aktiivsel transpordil toimub korraga kaks asja: 1. Molekul, mida transporditakse, kinnitub valgule ning valk transpordib ta teisele poole membraani. 2. Samal ajal kinnitub valgule makroergiline ühend (adenosiintrifosfaat - ATP), millelt saadakse aktiivseks transpordiks vajalik energia. Igal juhul, kui ainet transporditakse suurema kontsentratsiooni suunas, on vaja lisaenergiat. Lisaks transportvalkude abil toimuvale ainete liikumisele võib rakk aineid omastada ning eraldada ka endotsütoosi ja eksotsütoosi teel. Endotsütoosi puhul sopistub rakumembraan sisse ning vajalikud molekulid transporditakse rakku membraansetes põiekestes. Rakutuum Rakutuum on tsütoplasmast kahe membraaniga eraldatud piirkond. Rakutuuma välismembraan läheb tsütoplasmas üle tsütoplasmavõrgustikuks ehk endoplasmaatiliseks retiikulumiks. Rakutuuma membraanis on hulk poore, mille vahendusel liiguvad rakutuuma ja tsütoplasma vahel ained.

    Bioloogia
    Raku ehitus
    9
    doc

    Raku ehitus

    3.1. Rakuteooria kujunemine · Tsütoloogia ­ teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. · Robert Hook ­ leiutas valgusmikroskoobi. · Schleiden ­ töötas Tartu Ülikoolis. Järeldas, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · Schwann ­ järeldas, et kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. · Karl Ernst von Baer ­ töötas Tartu Ülikoolis. Avastas munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · Virchow ­ iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Kolm olulist seisukohta: o rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu); o uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; o organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · Rakuteooria on bioloogia üks nurgakive. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. See avaldub selles, et teatava

    Bioloogia
    MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA-EKSAM
    22
    docx

    MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA, EKSAM

    Robert Hooke, Anthony van Leeuwenhoek, K.E.von Baer, Grew (taimede mikroehitus), Malpighi (loomade mikroehitust, võttis kasutusele koe mõiste), Purkinje (loomarakkudes tuumi), Brown (taimerakkude tuumi), Purkinje (protoplasma) Klassikalise rakuteooria teke 1930ndatel. 1838 -– M. Schleiden (taimed on rakulise ehitusega), 1839 - Th. Schwann (loomad on rakulise ehitusega), 1858 – R. Virchow (sõnastas rakuteooria reegli: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel) 2) II etapp rakustruktuuri täpsem uurimine fikseeritud rakuga. 1866 – Haeckel väitis, et raku tuum (1831) vastutab pärilike omaduste säilitamise ja edastamise eest, 1866 – 1888 – kirjeldati mitoosi, meioosi (van Beneden ja Weismann), kromosoome (1842, K. von Nägel) ja nende osa raku jagunemisel, 1880 – 1883 – plastiidide avastamine ja

    Molekulaar - ja rakubioloogia loengud




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun