gruppide keskkonnakonteksti, st inimeste elu- ja töökeskkonda ning nende mõju tervisele. Uuringute andmetel on leitud, et sotsiaalselt haavatavate gruppide terviseprojektides saavutatakse strukturaalsete muutustega paremaid tulemusi kui käitumuslike lähenemistega (Link and Phelan, 1995). Sotsiaalmajanduslike tervisemõjurite teoreetiline raamistik Sotsiaalmajanduslike tervisemõjurite teoreetiline raamistik demonstreerib makro-, meso- ja mikrotasandi mõjude omavahelisi seoseid (Turrell, 2004). Makrotasandi mõjurid Sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus tervises on peamiselt ühiskonna ressursside ebavõrdse jaotatamuse tulemusel tekkinud terviseolukord. Sotsiaalmajanduslike determinantide all mõeldakse peamiselt inimeste haridustaset, nende tööhõivet, ametit, töö- ja elutingimusi, sissetulekut ja elukohta. Nimetatud faktorid on suuresti
aastakümnetel. Eestis on soouuringutega tegeldud vähe ning sotsiaalse soo mõistegi inimestele, kes selle valdkonnaga otseselt ei tegele, sageli raskesti arusaadav. Seda enam, et ka eestikeelses terminoloogias täpne vaste ingliskeelsele terminile 'gender'puudus. Maailmas on palju vaieldud selle üle, kuidas kujunevad inimeste arvamused soorollide kohta, ettekujutused soolise võrdväärsuse jms kohta. Tavaliselt eristatakse makro ja mikrotasandi tegureid. Esimeste puhul lähtutakse sellest, et maade lõikes ilmnevad selged erinevused soorollidega seonduvate hoiakute osas. Põhjusena tuuakse välja nii heaoluriikide erinevatele tüüpidele omast poliitikat, mis erineval viisil toetab meeste ja naiste teatud käitumisviise (EspingAndersen 1990, 1999), kui ka laiemalt ,,soolist korraldust" (gender arrangements PfauEffinger 2003) ehk kultuuri, institutsioonide, sotsiaalsete struktuuride ja tegutsejate
BIHEIVIORISM- on positivistliku lähenemise põhivool, mis politiikateaduses kujunes välja USA-s Chicago koolkonna ning nende järgijate ( Georg Herbet Mead ) , Harold Lasswell, Robert King Merton ideedest. Biheivioristide põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi, s.t üksikisiku käitumise põhjal (termin „biheiviorism“ tulebki ingliskeelsest sõnast behaviour- käitumine). Poliitika formaalsed struktuurid, nagu institutsioonid ja õigusnormid, olid nende jaoks teisejärgulised võrreldes inimeste hoiakute, uskumuste ja poliitilise käitumisega. Biheiviorismi pooldavad poliitikateadlased otsivad üksikisikute käitumise regulaarsusi, laialt levinud mustreid. Selle poolest erinevad nad
Esialgsed võimalused Toote üldine turg turu andmete kättesaadavus turu suurus ja kasv FILTER 2 toote arengustaadium toote kultuuriline vastuvõtt maksud ja toll Võimalikud variandid Mikrotasandi analüüs FILTER 3 (spetsiifilised tegurid, mis mõjutavad toote läbilöögivõimet) turule sisenemise kergus, konkurents turule sisenemise kulud informatsiooni usaldusväärsus müügi väljavaated, kasumiprognoos toote oletatav vastuvõtt
Kasvatusteadust võikski lühidalt määratleda kui kasvatust ja õpetamist uurivat teadust. Kasvatusteaduse eetika keskne mõiste on inimväärikus. Lapse ja areneva noore elu peab kaitsma ja talle peab pakkuma soodsaid arengutingimusi. Kunagi ei tohi teda allutada vahendi rolli. Kasvatusteadusliku uurimuse ülesanne on selgitada, milles seisneb kasvatuse, koolituse ja õpetuse mõju olemus. Kasvatusteaduse võib jämedalt liigitades jagada kahte ossa: · mikrotasandi ehk indiviiditaseme uurimus, kus uurimus on suunatud kasvatatava ja kasvataja vaheliste vastastikuste mõjusuhete uurimisele · makrotasandi ehk grupitaseme uurimusi, mis on suunatud kasvatus-ja koolitussüsteemidele. Kasvatusfilosoofia loob aluse nii kasvatustegevusele kui kasvatusteaduse ülejäänud valdkondadele. Kasvatusfilosoofia ülesanne on seada kahtluse alla olemasolevat praktikat ja vaateviise, osutada probleemidele nendes
Täiendavatest statistilistest andmetest pole abi, kuna on näidatud, et selliseid andmeid ei saa kasutada sellel eesmärgil, peab kasutama kvalitatiivseid andmeid või vähemalt andmeid, mis kirjeldavad mikrokäitumist. Kujunduses ja asenduses koduse veetarbimise mudelile kasutati kvalitatiivseid andmeid ja ala ekspertide hinnanguid, veetarbimise allika juhtimise protsessis aktsionäride andmeid. Selle tulemusena hinnati mudeleid iseseisvalt makrotasandi statistiliste andmete ja mikrotasandi kvalitatiivsete andmete suhtes-- protsess, mida autorid nimetavad rist-valideerimiseks (cross validation). Autorid on samuti välja toonud, et tavaline praktika sotsiaalsetes simulatsioonides, juhtude seeriate tootmine ja siis kokkuvõtte statistika reporteerimine võib peita tähtsaid episoode muutlikkusest. Artikli eesmärk oli demonstreerida, et agendipõhistel mudelitel on konkreetne tugevus, et nad saavad olla kehtestatud nii kvalitatiivsete kui ka statistiliste andmetega
Diskursused põimuvad üksteisega läbi, toetuvad üksteisele. Nt. Klassikalise ajastu diskursused (keel, raha) põhinevad sarnastel fundamentaalsetel alustel ja kultuurilise keskkonna defineerib. Korra muutumine on võimalik ainult täieliku katkestuse või hüppe tagajärjel, kõik vana heidetakse kõrvale ja selle asemele tekib uus. Selle taustal vaatleb ka võimu fenomeni. Võim: nähtav (klassikaline) vs mikrotasandi nähtamatu võim. Klassikaline on selline, kus monarhi elukoht on selgelt linnapildid välja toodud, kus võim korraldab suuri demonstratsioone, riigivõim kandja ilmub tribüünile ja seadused on seotud ennast pidevalt demonstreeriva võimuga ning selle võimu aktide kaudu on ühiskondlik olemine reguleeritud. Modernses olukorras on võim justkui lahustunud, me isegi ei tea kõiki norme, nt. EU seadused
11. Publik Publiku-uuringud kitsamalt – uuritakse publiku sotsiaalset ja kultuurilist tausta (vanus, amet, haridus, kultuuriline taust, palju nad teatrist teavad, kas loevad, käivad kontsertidel, näitustel jne) Retseptsiooniuuring – keskendutakse ühe kunstiteose vastuvõtu uurimisele, nt valitud 1 fookusgrupp Retseptsiooniteooria – etenduse vastuvõtuprotsessi üldistamine Makrotasandi uuringud – suuremad vaatajate grupid, uuritakse üht lavastust, teatrit v ajastut. Mikrotasandi uuringud – individuaalne vaataja, üksikisik, nt ühe lavastuse väike grupp publikut, suvaintervjuud nt 10 inimesega, keskendutakse 1 inimesele Mudelvaataja – ideaalne v hüpoteetiline vastuvõtja, reaalselt pole, konstrueeritakse vaatajatüübid, kes võiks olla vaatajad Uurimismeetodid: Kvantitatiivsed uuringud – statistika, vaatlused (vanus, sugu, haridus, maitse- eelistus) Kõige laiemad uuringud, uuritakse inimeste kultuurilist käitumist. Eesti
inimestele. (Saksa LV kogemus) o Ordo-liberaalid. W. Eucken. Turule sisenemine vaba ja tõketeta, hinnad turuosaliste jaoks fikseeritud. o Neoklassikaline lähenemine. Kõik taandatakse matemaatlisele optimeerimisülesandele, innovaatoril ei ole kohta. Ühiskonna heaolu kasvu määravad vaid rahvastiku ja tehnoloogilise protsessi kasv. o Töötav konkurents. J.M Clark. Turustruktuuri, -käitumise ja tulemuse testid on mõjutatud makro ja mikrotasandi mõjutustest (eraldivõetuna ei anna testid head tulemust ning ka koosvõtuna ei ole tulemus rahuldav). o Chicago koolkond. J. Stigler ja H. Demsetz. Eesmärgiks tarbijate heaolu, olulisimaks mõõdupuuks efektiivsuskriteerium. Konkurents tugevamate ellujäämine, efektiivselt suudavad toota vaid suured ettevõtted, aktiivne konkurentsipoliitika ebaefektiivne. o Klassikalis-evolutsiooniline lähenemine. Hayek, Mises, Kizner. ,,Loova hävitamise protsess"
Tõde saadake kogemusest ja suhtlemisest, saadud tõde on isiklik õppimisprotsess. Kritiseerib ühiskonda, mis sellise tõe lõi. Tahab leida tõde, mis on piisavalt paljudele kehtiv. Positivist: tegeleb makrotasemega. Uurib objektiivset maailma. Tõde on üldtõed, võistlevate väidete avalik kriitika. Kritiseerib tõde ennast. Tahab leida objektiivset teadust. Humanistid tõrjusid liiga rutakat matematiseerimist, kirjutasid teadusartikleid vähem kuivalt, selgitas makro- ja mikrotasandi erinevust. Rajas käitumisgeograafia. Radikaalsed, marksistlikud ja kriitilised inimgeograafid. Radikaalne geograafia: vajadus tegutseda praktiliselt; kritiseerimine. Alamkihtide elu parandamine (samal ajal olid USA-s populaarsed nt Black Pantherid, feminism, rohelised). Marksistlikud geograafid: vastukaal peavoolu inimgeograafiale, mis teenib ülaklasse. Teadlane sai valida vaid ühe poole. Ühiskonna ruumiline korraldus
Tõde saadake kogemusest ja suhtlemisest, saadud tõde on isiklik õppimisprotsess. Kritiseerib ühiskonda, mis sellise tõe lõi. Tahab leida tõde, mis on piisavalt paljudele kehtiv. Positivist: tegeleb makrotasemega. Uurib objektiivset maailma. Tõde on üldtõed, võistlevate väidete avalik kriitika. Kritiseerib tõde ennast. Tahab leida objektiivset teadust. Humanistid tõrjusid liiga rutakat matematiseerimist, kirjutasid teadusartikleid vähem kuivalt, selgitas makro- ja mikrotasandi erinevust. Rajas käitumisgeograafia. Radikaalsed, marksistlikud ja kriitilised inimgeograafid. Radikaalne geograafia: vajadus tegutseda praktiliselt; kritiseerimine. Alamkihtide elu parandamine (samal ajal olid USA-s populaarsed nt Black Pantherid, feminism, rohelised). Marksistlikud geograafid: vastukaal peavoolu inimgeograafiale, mis teenib ülaklasse. Teadlane sai valida vaid ühe poole. Ühiskonna ruumiline korraldus
Hegemoonia on võimalik saavutada siis, kui pakkuda teistele seda, mida nad justkui tahaksid, nt. kollast ajakirjandust, jutte kuulsustest jne. Pakkuda sellist produkti, mis vastab turuseadustele, mis hoiab kontrolli alla teadvuse, kuid muidu tahaks inimesed tõsisemat toodangut. Kultuuritööstus toetub nendele, kes nende vähese sisuga toodet ostavad. 45. Milline on võimu roll inimese kujunemisel Foucault' teooria kohaselt? Mikrotasandi nähtamatu võim toimub meie ümber pisikestes asjades (näiteks, kuidas auto tuleb parkida. Seadusi on nii palju, et peaaegu keegi ei tea neid kõiki peast) , mida me ei pane teinekord tähelegi. Mikrotasandi võimu ilmingu vormid kujundavad meid ühiskondliku ja kultuurilise keskkonna subjektidena. Inimesed ise on selle võimu edasikandjad ja teostajad. Nad ei teosta seda tihti oma huvides. Selle võimu pisikesi norme järgides nad kinnistavad neid ja annavad neile suure kaalu.
3. administratiivne paradigma pärineb 19. sajandist, ajakirjaniku professionalne ideaal, eesmärk kasu tuua poliitikumile, mitte massile. 4. kriitiline paradigma piiratud vabadus(riig ühelt poolt ja masendatud massid teiselt poolt). Domineeriva institutsiooniline kontroll(autoritaarne mudel). 5. kultuurilise paradigma universaalne ratsionaalsus ja bürokraatliku efektiivsuse ideaalid, subkultuuride ahistamine. Taude ja tarvete lähenemine. Funktsionalistliku lähenemise mikrotasandi edasiarendus. Auditoorium = reaalsed sots. rühmad. Meedia ei vali auditooriumi. Meedia mõju uurimused : Lazarsfeld ja Stanton telemängude vaatamise tüpoloogiad. Klapper : reaalsusest lahkumine (meedia kasutamine nadu meelelahutus). Uuemad uurimused: rohkem ei pane nii palju tähele meedia mõjule. Palmgriin soovitud ja saavutatud meediatasude mudel. Rosengren Maslowi vajaduste hierarhia kinnitamine. 4.Kriitiline vaade ühiskonnale ja meediale.
Ordo-liberaalid. W. Eucken. Turule sisenemine vaba ja lma tõketeta, hinnad turuosaliste jaoks fikseeritud. Neoklassikaline lähenemine. Kadunud konkurents kui dünaamiline protsess, kõik taandatakse matemaatlisele optimeerimisülesandele, innovaatoril ei ole kohta. Ühiskonna heaolu kasvu määravad vaid eksogeensed tegurid: rahvastiku ja tehnoloogilise protsessi kasv. Töötav konkurents. J.M Clark. ‚Turustruktuuri, -käitumise ja –tulemuse testid.. on mõjutatud makro- ja mikrotasandi mõjutustest (eralduvõetuna ei anna testid head tulemust ning ka koosvõtuna ei ole tulemus rahuldav). Chicago koolkond. J. Stigler ja H. Demsetz. Eesmärgiks tarbijate heaolu, olulisimaks mõõdupuuks efektiivsuskriteerium. Konkurents tugevamate ellujäämine, efektiivselt suudavad toota vaid suured ettevõtted, aktiivne konkurentsipoliitika ebaefektiivne. Klassikalis-evolutsiooniline lähenemine. Hayek, Mises, Kizner. „Loova hävitamise protsess” (innovatsiooni ja imitatsiooni faas)
>>> eristuvad kolm meediasüsteemi ideaaltüüpi: 1. Vahemereäärne e polariseerunud pluralistlik mudel (Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Portugal, Hispaania) 2. Põhja-Euroopa e demokraatlik korporatiivne mudel (Austria, Belgia, Taani, Soome, Saksamaa, Holland, Norra, Sveits, Rootsi) 3. Põhja-Atlandi e liberaalne mudel (Suurbritannia, USA, Kanada, Iirimaa). Endised sotsialistlikud riigid jäid sellest liigitusest esialgu välja. Struktuurfunktsionalismi mikrotasandi edasiarendus (tasude ja tarvete lähenemine) massikommunikatsiooni uuringutes Tasude ja tarvete suund (uses and gratifications approach) vastab küsimusele, millist funktsiooni täidab massikommunikatsioon inimese jaoks. inimene kui ratsionaalne, mõtestatud valikute ja otsuste autor, mitte kui passiivne ja mõjutatav auditoorium. > Millised on inimeste meediaeelistused nende vajadustest lähtuvalt? Erinevad inimesed
igapaevaseks eluks (Keleher ja Murphy, 2004). Nimetatud mäiste on lahedane Maailma Terviseorganisatsiooni poolt uuendatud tervisemõistega, mis avaldati esmakordselt Ottawa Hartas (WHO, 1986) ning kus suutlikkust on mõistetud indiviidi ja/või kogukonna võimelisusena kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid (vt ka Glossaar). Psühholoogiline lähenemine Psühholoogiline lähenemine on eelkõige tervise valdkonnas vaadeldav mikrotasandi mõjurite hulka kuuluvate teguritena, kuhu kuuluvad lisaks psühholoogilistele veel käitumuslikud, füsioloogilised (vererohk, vere kolestroolisisaldus jmt) ja bioloogilised (parilikkus, sugu jmt) mõjurid. Psühholoogiline aspekt põhineb suhtumuslikul küljel, emotsioonidel ja hinnangutel. Arvesse tulevad vastastikused sõltuvused isiksuse, temperamendi, käitumise ja sotsiaalse keskkonna vahel. (A. Viru) Psühholoogilised mõjurid mikrotasandil on näiteks enesetõhusus,
pakkumise-nõudluse situatsioonis (firmad), teine väljaspool seda(valitsusvõi bürokraatia) NPM NPM kui katus erinevatele ideedele, mudelitele, mis võivad ka omavahel vastuolus olla; NPMi mudelid: Konkurents- Avaliku valiku kohaselt on AH suurimaks probleemiks tema monopoolne iseloom, mille lahendamiseks tuleks tekitada võimalikult palju konkurentsi. Kaasamine- rõhutab kaasamise ja osalemise tähtsust (probleemiks on organisatsioonide mikrotasandi jäikus; hierarhia) Paindlikkus- probleemiks AS poliiitkate, ametnike, organisatsioonide stabiilsus, mis tähtsustab süsteemieesmärke avaliku huvi asemel(vaja kohati ka ajutisi organisatsioone ja kiiresti kohanduvaid üksusi). Dereguleerimineprobleemiks on AH konservatiivsusest tulenev reeglite ja piirangute rohkus(red tape);Osborneei saa raha varastada, ega kasutada. Neoklassikalise kriitika kriitika- · Lähtub inimese omakasust.
sotsiaalsete nähtuste seletamiseks Toimija-struktuuri dilemma - Inimese ja ühiskonnastruktuuride seotus ning nende tasakaal erinevates riigiteaduste teooriates. Toimija on antud juhul poliitikas olev üksikindiviid ja struktuur poliitikaga tegelev institusioon Biheivorism - positivistliku poliitikateaduse üks põhivool, mis tekkis USA's Chicago koolkonna ja nende järgijate ideedest. Nende põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi ehk üksikisiku käitumise põhjal. Oli oluline inimeste hoiakud, uskumused ja poliitiline käitumine - poliitika formaalsed struktuurid olid teisejärgulised. Biheivoristid pooldasid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. NB! Oli iseloomulik 1960-1970; "toimija on kõik, struktuur mitte midagi" - > valitsemisega seotud põhiprotsessid; avaliku arvamuse ja huvirühmade uuringud Ratsionaalse valiku teooria - juured majandusteaduses, poliitikateaduses sai
Mitmetisus seostub sellega, et inimesed võivad olla rühmaga seotud enam kui ühe sideme kaudu (nt on nii töökaaslased kui sõbrad). Konkreetsed suhete liigid tehakse iga uurimuse jaoks, kuid mõned olulised on korduvad: sugulus, töökohasuhted, elukohtade lähedus, sõpruskonnad. Aga neid võib konkretiseerida, nt osalemine kambas, riietumise stiil, ühistes pisikuritegudes osalemine, ühine pub, kohalikud üritused (mängud, koristustööd). Võrgustik on mikrotasandi suhe. Klass ja selle uurimine on makrouurimine. Võrgustiku mõju konkreetse inimese käitumisele on vahetu, otsene, erinevalt klassi mõjust, mis on kaudne. Ka siin saame välja tuua mõned üldised järeldused, mis peaksid olema olulised ka eesti keele tarvis: - inimesed piiravad oma keelekasutust vastavusse oma võrgu normidega. Mida tihedam on inimeses suhe võrguga, seda sarnasem on nende keelekasutus, selles on vähe varieerumist.
Holistlikud suundumused iga nähtust tuleb vaadata kõigi teiste nähtuste kontekstis. Majandust ei saa lahutada poliitikast, religioonist jne. Võrdlevad suundumused ei peeta silmas vahetusprintsiipe vaid ühes ühiskonnas, võrreldakse ühiskondi. Etnograafia-kesksed suundumused nähtusi tuleb mõista igapäevaelu kontekstist. Indiviidi seisukohalt, miks ta mida teeb. Mikrotasandi igapäevased valikud. Majandusetnograafia uurib - kuidas on tootmine, jaotamine, tarbimine organiseeritud eri ühiskondades - kuidas indiviid suhtub süsteemi, langetab valikuid ja käitub Kütid, korilased karjakasvatajad kõplapõllundus intensiivpõllumajandus
Kasvatusteadus uurib kasvatamise ja õpetamisega soetud nähtusi. Praktilise elu nõudmised Otsustamiseks vajalikud teadmised. Teaduse tulemusi vajame peaaegu kõigil elualadel, ka koolitusel ja kasvatusel. Kasvatusteaduste uurimiskeskus. Arvatakse, et püüe süstematiseerida kasvatusega koolitusega seotud teadmisi vähendab eksliku planeerimise võimalust. Uurimisobjektid teaduse sisestruktuuri valguses. Üldisemalt võime jagada kasvatusteaduse kahte ossa. On mikrotasandi ehk indiviiditasandi uurimusi, mis on suunatud kasvatava ja kasvataja vaheliste mõjusuhete uurimisele, ning makrotasandi ehk ühiskonnatasandi uurimusi, mis on suunatud kasvatus- ja koolitussüsteemidele. Ka kasvatuspsühholoogia ja kasvatussotsioloogia uurimisobjektid jagunevad selle jaotuse järgi. Aga praktikas piirid hägustuvad. Alused. Kasvatusfilosoofia loob aluse nii kasvatustegevusele kui kasvatusteaduse ülejäänud valdkondadele
Koloniseeritud maades elavate põlisrahvuste, vähemuskultuuridesse kuuluvate lavastajate looming. Publiku-uuringud arenes välja kirjandusteose vastuvõtu uurimisest. Tihe seos sotsioloogiaga. Kitsas mõttes uuritakse sotsiaalset ja kultuurilist tausta ning teatrikäitumist. Uuritakse, kes ja miks käivad teatris ja kuidas nähtut hindavad. Objektid on 3 tasandil: - Makrotasandi uuringud suured vaatajate grupid. Uuritakse üht lavastust, teatrit või ajastut. - Mikrotasandi uuringud individuaalne vaataja. - Mudelvaataja ideaalne või hüpoteetiline vastuvõtja. Palju uurimismeetodeid: 1) Kvalitatiivsed statistika, vaatlused 2) Fokusseeritud kvalitatiivsed kindlad publikugrupid, nt kooliõpilased 3) Süvaintervjuud individuaalsed küsitlused üksikuile vaatlejaile 4) Fookusgrupi arutelud vestlus kindla osaga publikust etenduse järel 5) Kasutatakse fotosid ja videosalvestusi
oma režiimiteooriaga). o Milline võiks sellises olukorras välja näha tulevikumaailm? Wiener arvab, et autoritaarsed põhimõtted uude maailma ei sobi. Ta hindab kõrgelt Wilsoni 14 punkti. Pigem moraalne autoriteet, seetõttu arvabki Wiener, et uus maailmakord on ÜRO poolt juhitav (moraalse jõuna). Juhtroll saabki olema ainult mikrotasandil, mitte ÜRO kui mikrotasandi juhtija. o Uus maailmakord on vana jätkumine. Kas uus maailmakord saabki üldse olla kardinaalselt erinev? Hoffmann pakkus välja 3 tingimust, millal on tulnud uus maailmakord. o Neli punkti, millel põhineb uus maailmakord (Wiener): konfliktid jäävad, kuid nad on lokaalsed ja isoleeritud; doominoefekt ei toimi; tohutult kasvab meedia tähelepanu sellistele situatsioonidele =
aastal töö „Nimeta“, mis on üks-ühene koopia tema vanaonu Eduard Ole 1924. aasta maalist „Laud“. Kaido Ole seadis eesmärgiks võimalikult täpselt sisse elada vanaonu maalilaadi, mõtlemisse, värvianalüüsi, justkui samastuda Eduard Olega aastast 1924. Tema versioon maalist „Laud“ osutus lõpuks perfektsemaks kui originaal. Kaido Ole tegelik saavutus seoses „Nimeta“ maalimisega 1996. aastal polnud aga niivõrd esteetiline, see seisnes milleski muus – pigem mikrotasandi muutustes, mis jäid avalikkusele nähtamatuks. Ta väljus noore kunstnikuna oma vanaonu võimsast ja suurest kunstiajaloolisest varjust ning kehtestas end iseendana, noore kunstnikuna, kes kuulub hoopis teise põlvkonda ja elab hoopis teises maailmas ja kellel on hoopis teised võitlused pidada. 5 Kontseptualistlik kunst – keele-, protsessi- ja fotopõhised kunstistrateegiad. Rühmitused, koolkonnad. New Yorgi ja Moskva kontseptualistid.
gruppidest toimub võitlus nende aitab võimu vastu (kapitalistid-töölised, pärast (võimu ja võidelda mehed-naised, ressurside pärast) eestlased-venelased, maainimesed- linnainimesed) Interaktsionism Ühiskond moodustub Kuidas inimesed Kunst on viis maailma (Mikrotasandi inimeste suhtlemise ja suhtlevad ja maailma mõista, elu mõtestada paradigma) tähenduste andmise mõistavad käigus. Funktsionalistlik paradigma · Kolm voolu - Briti sotsiaalantropoloogia - Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia - Prantsuse strukturalism Briti sotsiaalantropoloogiale pani aluse koolkond, kellest üks oli Bronislav Malinowski (1884 1942). Tegi uurimusi Trobriandi saartel
subkultuuri osas on praegu küllalt palju ka saavutatud vangidevahelist hierarhia süsteemi lõhkumist. Väited, et oleme vanglast subkultuuri täiesti eemaldanud, on vale. Ka praegu näeb vanglas kuritegelikku subkultuuri. Näiteks vanglates on palju isikuid, kes ei saa oma staatuse hoidmiseks kuidagi vanglakoristamise töödel osaleda, sest mingisuguse koristamisefunktsiooni omaksvõtmine tähendaks mõndadele vangidele staatuse kaotamist. KONTROLLITEOORIA Võrreldes teiste mikrotasandi teooriatega teistsuguse lähenemisega. Teised püüavad leida mingisugust seletust ja põhjust, miks üks inimene paneb kuriteo toime, siis kontrolliteooria hakkab asja vaatama hoopis teisest küljest. Ta võtab aluseks eelduse, et tegelikult kõik me oleme egoistid, kõigil meil on oma egoistlikud vajadused. Selleks, et me ei paneks nende egoistlike vajaduste rahuldamiseks kuritegusid toime, peavad olema mingisugused põhjused. Põhjused leiab kontrolliteooria, et põhjused tulevad kontrollist
seotud riske. Makroriski allikateks on kinnisvara madal likviidsuse tase, mitmesugused maksud ja riigi seadusandlus, konkreetsed konkurentsitingimused, nii kohalik kui globaalne kinnisvaratsükkel, tööhõive määr, inflatsioon ja intressimäärad. (Kask 2000: 249-251) Mikroriskid on seega tugevalt seotud kinnisvara asukohaga, kuna see on peamine tingimus, mis määrab kinnisvara rendi- ning müügihinna taseme. Mikrotasandi riskid on indiviidi tasandil mõjutatavad, kuna näiteks rendihindade määramisel sõltub hind rendileandja ja rendilevõtja omavahelisest kokkuleppest. Makrotasandi riskid on laiaulatuslikumad ning kinnisvaraomanikel ei ole nende eest kaitset, kuna mõju on suunatud üldisest globaalsest keskkonnast üksikule ning hõlmab suuremat osa kinnisvaraga seotud tegevustest. Kinnisvaraturg on oma olemuselt väga mitmekesine, kuna turul olevad
* pilk pöördub olukorrale, kus inimene teeb oma valikuid ja kus siis uimasti tarvitamine aset leiab: miks ametlik uimastialane teave ei ole kõigi jaoks usutav? Mis aine on kättesaadav mis hinnaga? kas allkultuur sisaldab süstimisevastast tabu või mitte? kas keedetakse moonivedelikku ühises potis? kas nõela jagamine sõprade vahel võib olla solidaarsust väljendav zest? (sellised teemad on A-A Allaste ja M Lagerspetzi uurimuses 2006) = indiviidi ja väikegrupi, .mikrotasandi. seletused. Meile võõras on neile enesestmõsitetav. # püüe mõista ja seeläbi seletada inimeste tegutsemist (NB: mitte seda tingimata heaks kiita!) - on erinevaid arusaami nii teaduse ülesannete kui ka ühiskonna kohta . neid ei saa lahendada empiiriliselt * Comte.i sõnapruugis .metafüüsilised. küsimused. Ei saa aga nendeta. Arutlev demokraatia ja diskursiivse korra piirid (Vikerkaar 4-5/2005) Ratsionaalsuse piirid: kui
Üks serotoniinitase on veres ja teine on ajus. See, mis veres on, see ajju minna ei saa. Peab ise ajus tekkima. Tavaliselt ajus madalam ja veres kõrgem. Uurijad on leidnud ka seda, et parim ennustav faktor (kui lapsed on 7a) agressiivsuse, noorsookuritegevuse, hilisema kuritegeliku vägivalla suhtes on pliimürgitus. Teine on aneemia (seos kaltsiumi, tsingi ja teiste vajalike mineraalide puudusega), mis on seotud toksiinidele vastuvõtlikkusega. Sotsioloogilised mikrotasandi teooriad kriminoloogias 3.1. Edwin Sutherland, diferentseeritud assotsiatsioonide teooria; valgekraede kuritegevus Peamine esindaja on Edwin Sutherland (1883 1950). Teooria on kirjas kõikides õpikutes. Teooria väidab, et nii kuritegelik kui delinkventne (hälbiv) käitumine on seotud kuritegude toimepanemise tehniliste võtete ja seaduserikkumist soodustavate motiivide, püüdluste, ratsionaalsete seletuste ja hoiakute omandamisega (vastastikuse mõjutamise protsess)
kolmandat m¨argit¨ uu¨pi. Leksikograafilises kontekstis ma ei n¨ae sellisele mudelile aga rakendusv~oimalusi, kuna kanji m¨ark v~oib Wilkinsoni jaotuse j¨argi esineda k~oigis kolmes funktsioonis ning seega pole selline jaotus taksonoomiliselt m~ottekas. 2.3 Kokkuv~ otteks Kasutades C.S.Peirce m¨argiteooriat taandasin eelnevas peat¨ ukis esita- tud kuueosalise kanji mikrotasandi taksonoomia kolmele p~ohikomponen- dile: 1. ikoonilised seosed; 2. osutavad seosed; 3. s¨ umboolsed seosed. V~ottes u¨lesandeks m¨arkide mikrostruktuuri kirjeldamise, tuleb arvestada k~oigi kolme toodud v~oimalusega. Siit saame universaalse kriteeriumi m¨argis~onastike mikrotasandiliseks hindamiseks. Lisaks morfoloogiliste seoste olemasolu kriteeriumile ja toodud takso- noomiale v~oib esitada veel kaks lisakriteeriumit: 1. seoste koosk~olalisus; 2
- positsioon kas inimesi koheldakse väärikult, kas traditsioone, sotsiaalset positsiooni austatakse, kas inimene tunneb ennast hästi sellel positsioonil, mis tal on - väärtused kehastuvad usus, ideoloogias, valitsussüsteemis, üksikisikute väärtused, gruppide väärtused, ühiskonna väärtused vs riigi väärtused, seda mida riik väärtustab, annab ta teada õigusnormide kaudu, ühiskonnal võib olla oma arusaam konfliktsuse määrast annab märku ühiskonnavastane käitumine mikrotasandi konflikt kui lähtume staatusgrupist makrotasand konflikt inimes ja ühiskonna või ühiskondade vahel sotsiaalne käitumine väljendub... kogu see hälbekäitumise ja anoomia jutt tuntakse kaht konflikti tugevust äkkkonflikt ja konfliktiseisund üks tekib konkreetsetel asjaoludel, seisund on pikaajaline vastasseis kuritegevus ja suitsiidid on just pikaaegse konfliktse seisundi väljundid allikad mõnede gruppide põhivajaduste rahuldamata jäämine
- positsioon kas inimesi koheldakse väärikalt; kas traditsioone, sotsiaalset positsiooni austatakse; kas inimene tunneb ennast hästi sellel positsioonil, mis tal on - väärtused kehastuvad usus, ideoloogias, valitsussüsteemis, üksikisikute väärtused, gruppide väärtused, ühiskonna väärtused vs riigi väärtused, seda mida riik väärtustab, annab ta teada õigusnormide kaudu, ühiskonnal võib olla oma arusaam. konfliktsuse määrast annab märku ühiskonnavastane käitumine mikrotasandi konflikt kui lähtume staatusgrupist makrotasand konflikt inimeste ja ühiskonna või ühiskondade vahel sotsiaalne käitumine väljendub... kogu see hälbekäitumise ja anoomia jutt tuntakse kaht konflikti tugevust äkkkonflikt ja konfliktiseisund üks tekib konkreetsetel asjaoludel, seisund on pikaajaline vastasseis kuritegevus ja suitsiidid on just pikaaegse konfliktse seisundi väljundid allikad mõnede gruppide põhivajaduste rahuldamata jäämine
annaabi.ee 
