Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mikroökonoomika konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nõudlus, piirkasulikkus, mikroökonoomikaaubad, tasakaaluhind, hinnaelastsus, ressursid, hüpoteesogukasulikkus, hüvised, seoseidomponent, nõudlusseadus, hinnasüsteem, tasakaalukogus, pakkumiskõver, mitteelastne, ühikelastne, turgudel, tööjõuturgaubaturg, eeldatavasti, majapidamine, investeerimise, ettevõtjad, valikuid, inimressursid. Need küsimuse peab lahendama, sõltumata sellest, milline on majandussüsteem ja iga süsteem leiab (võimaldab) erinevaid lahendusi. Majandussüsteem on majanduse toimimiseks vajalike institutsioonide, asutuste ja organisatsioonide kogum. MAJANDUSSÜSTEEMID: 1. traditsiooniline, tavamajandus põhineb ühiskonna tavadel, traditsioonidel. On tegemist väikeste majandusüksustega, tootmistehnoloogia on algeline, seega on valitsev naturaalmajapidamine. Toodetud hüvised jaotatakse lähtudes perekonna, hõimu, suguvõsa jne. tavadest lähtudes. 2. plaani- ehk käsumajandus tootmise ja jaotamise alased otsused tehakse tsentraalselt, mingist keskusest lähtudes, näiteks riigivõimu poolt. Üksikisikute ja ettevõtete otsustamist ja omandust on tugevalt piiratud. Tüüpiliseks näiteks tuuakse NSVL Liidu majandussüsteem. 3. turumajandus majandusressursid jaotatakse majapidamiste ja ettevõtete vahel individuaalsete
tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et
MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED Mikro ja makroökonoomika uurib kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. (vajadused piiramatud, ressursid piiratud) Majandustegevus- kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks Tootmine-hüviste valmistamine Tarbimine- kaupade/teenuste kasutamine vajaduste rahuldamiseks Ressursid ehk tootmistegurid on vahendid mida kasut hüviste valmistamiseks o Maa- haritav maa, mineraalid, veeressursid jne o kapital- kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid (ehitised, seadmed) o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega.
.............................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning kaupu (hüviseid) vahetavad. Turg laias käsitluses on mehhanism, väljakujunenud või kehtestatud kokkulepe, mille abil turul osalejad suhtlevad kaupade v teenuste vahetamiseks või määrate turu vahendusel hinnad ja kogused. Turg kitsamas, konkreetsemas tähenduses on nn lokaalturg, see on
3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS Lk 60- 78 Elastsus näitab tarbijate tundlikkust (hinna)muutuste suhtes ja selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. 3.1 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsus nõutava koguse muutus, mis järgneb hinna muutusele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent: ED - kauba X koguse muutus %-des jagatud kauba X hinna muutusega %-des. ED= q% / p% , Nt: 1) kui p%=10 ja q%=10, siis ED=-1 ehk ühikelastne. 2) kui p%=10 ja q%=5, siis ED = -1/2 ehk mitteelastne, ED < 1 3) kui p%=15 ja q%=30, siis ED = -2 ehk elastne, ED > 1 Nõudluse hinnaelastsuse liigid: ED <1 mitteelastne nõutava koguse suhteline muutus on väiksem hinna suhtelisest muutusest
· Ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes 6. Nõudluse ja pakkumise tasakaal 7. Tasakaaluhinna ja koguse muutumine- tulenevad kõverate nihkest 8. Max ja Min hind- mõnikord toimub turgude reguleerimine Min hind> tasakaaluhind-tekitab ülejäägi Max hind < tasakaaluhind- tekitab puudujäägi, kaitstakse tarbijat. Nõudluse ja Pakkumise elastsus Elastsus tähendab tundlikkust. Elastsus on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt. Nõudluse hinnaelastsus ja pakkumise hinnaelastsus Elastsust arvutatakse koefitsendiga Eq= q%/ p% Elastsus on alati negatiivne Kui muutused on võrdsed, siis see on ühikelastne. Kui Ed< (väiksem) 1, siis on mitteelastne Kui Ed>1 siis on elastne Teoreetiliselt võib olla ka Ed=0 ja Ed=lõpmatus Kogus on konstantne hind läheb üles Ed=0. Tarbijad ei ole hinna suhtes tundlikud. Hind on kogu aeg sama, tarbijad hinda mõjutada ei saa ja ka osta saavad vastavalt pakkumisekle Punktielastsus
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Puit- ja kiviehitiste restauraator Kätlin Kuuskla Nõudluse ja pakkumise mehhanism Referaat Juhendaja: Georgi Vändre Viljandi 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS I Tarbijanõudlus.................................................................................................................................4 1.1 Nõudlusseadus..................................................................................................................4 1.2 Nõudluse elastsus............................................................................................................5 II Pakkumine.........................................................................................................................................7 2.1 Pakkumisseadus........................................................................
Turg - mehhanism, mis viib kindlal ajal ja kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud omadustega kaupa Nõudlustabel – kajastab hüviste koguseid, mida tarbijad soovivad ja suudavad teatud perioodil osta Nõudluskõver – nõudlustabeli graafiline kujutis. Nõudluskõvera negatiivne tõus näitab, et tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid Nõudlusseadus – väidab, et tarbijad ostavad rohkem ,kui kui hüvise hind langeb ja vähem, kui hind tõuseb Turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral. Kui palju kokku mingit hüvist tahetakse Turunõudluskõver – on kõigi indiviidide nõudluskõverate horisontaalsumma. Turunõudlusfunktsioon saadakse kõigi majapidamiste individuaalsete nõudlusfunktsioonide liitmisel ning selle graafik väljendab turunõudlust (langev).
Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus Nõutav kogus on ostjate poolt turul nõutava kauba/teenuse KONKREETNE kogus mida tarbijad KONKREETSE hinna puhul soovivad ja suudavad osta. Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad
vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks); 3. KAPITAL (hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali; 4
majandustsüklid ja majanduskasv. 2 Mis on normatiivne majandusteadus. Mis on positivistlik majandusteadus Normatiivne majandusteadus kujutab endast otsustamist, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on. Positivistlik majandusteadus kujutab endast olemasolevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju analüüsi. 3 Milliseid ressursse (tootmistegureid) uuritakse majandusteaduses. Millised ressursid on piiratud Maa (hõlmab kõiki loodusressursse, piiratud), Kapital (inimtööga valmistatud tootmisvahendid), Töö (inimese kehalised ja vaimsed võimed), Ettevõtlikkus(inimressurss). 4 Tootmine ja hüvised. Mis on tootmise eesmärk. Millised on hüvised. Kuidas kujutatakse tootmisvõimaluste kõver Tootmise eesmärk on rahuldada ühiskonna vajadusi (materiaalseid, vaimseid ja sotsiaalseid). Hüvised on inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike kaupade ja teenuste üldnimetus
Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question5 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna kõrgemas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question6 Punktid: 1 Nõudmise ja pakkumise ebatasakaal tähendab seda, et esimese tooteühiku tootmine on kallim kui tema müügist saadav tulu ning sel juhul turutasakaalu ei teki. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question7 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu.
Pakutav kogus- hüvise kogus, mida tootjad kavatsevad müüa antud hinna juures antud perioodi jooksul. Tasakaaluhind hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. Turunõudmine Tarbija hinnavaru- tarbija ülejääk, mis iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek maksta on suurem kui tarbimiskulutused. Elastsuskoefitsent hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhteline muutus. W W . W W · 1 elastne nõudlus, hinna tõus vähendab kogutulu. · 1 mitteelastne nõudlus, hinna tõus suurendab kogutulu. · ühikuelastne nõudlus, kogutulu jääb hinna tõusu korral samaks. · Kui nõudluskõver on horisontaalne sirge on koef lõpmatu täielikult elastne nõudlus. · Vertikaalne nõudluskõver, koef on 0 täielikult mitteelastne nõudlus. W W W W W W W W {W W { {W W { W W W W Kogutulu TR = Q * P
likvideerumine. Konkureeriv turg (hind on madalaim ja Invisible kogus suurim võimalik: Hand tarbija saab max lisakasu) Tavaline monopol Hinnakontroll (müüb vähem ja kõr- (valitsus kehtestab gema H eest: teenib hinnalae: tekib üle- supernormaalset nõudlus/defitsiit; kasumit) tasakaaluhind tekib niikuinii) Diskrimineeriv monopolist (müüb iga ühiku oksjoni kor- ras konkretesele tarbijale kõrgeima võimaliku H-ga: omastab kogu lisakasu) 6 Konkurents ja ressursside paigutus X ? Suhtelised hinnad Px /P y
Kes toodab? Kas käsitsi või masinatega? Kas lubada tootmisega kaasnevat suurt õhusaastet või mitte? Kas tootmisettevõtted peaksid olema eraomanduses või riigiettevõtted? · Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Kes saab maitsta majanduse "vilju"? Kas lubada suurt ebavõrdsust? Kas lubada ka "laiskadel saada söönuks"? Lahendades eelpoolnimetatud kolme majanduse põhiprobleemi, on ühiskonnal kasutada kolme liiki tootmisressurssi: · Maa - Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne. · Töö - Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises. · Kapital - Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses ehk valib tarbimiskomplekti. Hüviste ehk tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saadaolevatest erinevatest hüvistest.
kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 . Järelikult: Vali üks: a. ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses b. A ja B on asenduskaubad c. peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A d. peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B Tagasiside Õige vastus on: peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B. Meie majandust iseloomustab: Vali üks: a. Piiramatud materiaalsed ressursid b. Piiramatud soovid ja vajadused c. Küllaldase tööjõu olemasolu d. Võimaluse puudumine rahulolu saavutamiseks e. Energiaressursside puudumine Tagasiside Õige vastus on: Piiramatud soovid ja vajadused. Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: Vali üks: a. pakkumiskõvera nihke b. hinna muutust c. nõudluse kõvera nihke d. nõutava koguse muutust e. pakkumisfaktori muutuse Tagasiside Õige vastus on: nõudluse kõvera nihke. Täielikult mitteelastne pakkumiskõver:
Proovida teha mõlemat? Kui palju on töötuid? 2) Kui palju maksta palka kolledži 2) Milline on keskmine brutokuupalk valvurile? Eestis? Kas palgad on tõusnud? 3) Millise hinnaga müüa kohvikus 3) Milline on üldine hinnatase kohvi? majanduses? 3) Põhiprintsiipide ülevaade (7 tk, sh. tootmisvõimaluste kõver ning alternatiivkulu mõiste). + lahendatud ülesanded Printsiip 1: ressursid on napid/piiratud Hüviste (toodete ja teenuste) tootmine nõuab teatavate ressursside kasutamist. Inimesed rahuldavad oma vajadusi hüviste tarbimisega. Kui ressursside (maa, kapital, tööjõud) ehk tootmistegurite hulk teatud ajahetkel on piiratud, siis inimeste vajadused on piiramatud. Alati tahaks rohkem... Majandusteadus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Nappus = vajadused ˃ ressursid Printsiip 2: tuleb teha valikuid
c. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb d. kui ühe hüvise hind langeb, siis teise hüvise hind suhteliselt kasvab e. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind tõuseb Tagasiside Õige vastus on: inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb. Küsimus 3 Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna : Vali üks: a. kõik variandid on õiged b. kogukasulikkus muutub väiksemaks kui piirkasulikkus, kui tarbitud ühikute arv kasvab c. piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab d. kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab Tagasiside Õige vastus on: piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab. Küsimus 4 Kujuta ette, et tudeng (lootuses sooritada eksam majandusõpetuses organiseerib õppegrupi reserveerides ruumi, valmistades ette õppematerjalid ja haarates kaasa kaastudengeid. Tudeng esindab tootmisfaktorit: Vali üks: a. töö b. maa c. kapital d. raha e. ettevõtlus Tagasiside
Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. RESSURSID Tootlikud ressursid e tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Maa, kapital ja töö. Maa - hõlmab kõiki loodusressursse (haritav maa, mineraalid, õlimaardlad, metsad,
nimetatakse majandussubjektideks 3. Majandussubjektid Majandussubjektid on: *majapidamised (eraisikud e tarbijad), *ettevõtted *ja riik. 4. Majanduse ringkäigu mudel 5. Vajadused ja ressursside piiratus Vajadus(ed) ehk tarve on puuduse tunne, mida rahuldatakse kaupade (hüviste) ja teenuste tarbimisega Kõikide soovide ja vajaduste täitmiseks lihtsalt ei jätku ressursse. Kõik tehtud valikud moodustavadki suure osa meie igapäevasest majandustegevusest. Ressursid on piiratud, s.t nii palju perekonna rahakotis on raha, kui palju on teenitud (palgatuluna) ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada. 6. Alternatiivkulu olemus Alternatiivkulu ehk loobumiskulu on saamatajäänud tulu järgmisest parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest 7. Absoluutne ja suhteline eelis Absoluutse eelise teooria formuleeris 1776.a. Adam Smith (1723-1790)
Vali üks: inimeste loomulikke, treenimata võimeid !!!! töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid kõike nimetatut loodusressursse nagu nafta ja rauamaak raha Küsimus 7 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majandusteooria põhiprobleem on see, Vali üks: !!!! kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla kuidas inimesed kulutavad oma raha kuidas rikkus akumuleerub et ressursid on piiramatud Küsimus 8 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mikroökonoomika Vali üks: kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib kõik nimetatu ei oma mingit seost makroökonoomikaga !!! uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist Küsimus 9 Valmis Hinne 0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevatest on piiratud ressurss? Vali üks: puhas joogivesi kvalifitseerimata tööjõud !!! kõik nimetatu aeg
kogused vähenevad. 2. Mis on asenduskaup? Mille hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. 3. Kaaskaup?- Kaup mida ostetakse koos teise kaubaga. Nt coka ja pitsa 4. Mida ütleb pakkumise seadus? Kui hüvise hind tõuseb siis pakutavad kogused suurenevad. 5. Mis on pakkumise hinna elastsus? Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent=(pakutava koguse protsentuaalne muut) / (hinna protsentuaalne muut) Pakkumise hinnaelastsus näitab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele. 6. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on suurem kui 1, siis on pakkumine hinnaelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile suurema pakkumise suhtelise muutuse. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on väiksem kui 1, siis on pakkumine hinna mitteelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile väiksema pakkumise suhtelise muutuse.
Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju. Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud
tootmisest, seega on X-i teise toote alternatiivkulu suurem kui esimese oma. 5. Millised on võimalikud riikide majandussüsteemid? Traditsiooniline majandus, käsumajandus, turumajandus ja segamajandus (ressursside jaotust määravad nii riik, tavad kui ka turg). 6. Mis on turg majandusteoorias ? Turg on kauplemise koht, kus kohtuvad nõudjad ja pakkujad, majandusliku toimumise süsteem (korraldus). 7. Joonista nõudluskõver+mis on nõudlus. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. 8. Millised on nõudlusmõjurid. Hind, sissetulek, teiste hüviste hinnad, tarbija maitse ja eelistus, tarbija ootused ja tarbijate arv tutul. 9. Joonista pakkumiskõver+ mis on pakkumine? Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil toota ja müüa. 10. Millised on pakkumismõjurid?
Alternatiivkulu- on antud valikust loobumise hind. Kujutab endast kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e. alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Tootmisvõimaluste kõver- on kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Kaasvara alternatiivkulu seadus- mida suurem on antud hüvise tootmismaht, seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda, et antud hüvise kogust suurendada. 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg- on institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad Nõudlus- kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud
Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja turg käsikäes. Adam Smith-
2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele
Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Ettevõtlikkus on inimressurss, mis ühendab teisi
[email protected] vastuvõtuaeg: teisipäeviti 13.30 14.00 III-211 Õppetooli sekretär: Helve Reiso ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2
Sellega kaasneb suur infokadu, kuna vaadeldakse ainult sektorite vahelisi transaktsioone, vaatluse alt jäävad välja investeeringud, mis toimuvad sektori sees. Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele
Sellega kaasneb suur infokadu, kuna vaadeldakse ainult sektorite vahelisi transaktsioone, vaatluse alt jäävad välja investeeringud, mis toimuvad sektori sees. Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele
Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.
PT 2 Asendusefekt kallima hüvise asemel osatab tarbija odavama Inferioorne hüvis sissetulek väheneb ja kauba suurenemine suureneb Miinimumhind minimaalne seadusega kehtestatud hind Maksimumhind maksimaalne seadusega kehtestatud hind Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvads kasvab ka hüvise nõutav kogus Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluskõver nõudlus kasvab, hind langeb Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud. Pakkumiskõver kajastab pakkmist graafiliselt Pakkumisseadus pakuav kogus kasvab, kui hüvise hind tõuseb. Pakutav kogus langeb, kui nõutav kogus langeb. Tasakaaluhind nõudlus ja pakkumiskõvera lõikepunkt nõutav kogus=pakutav kogus Tasakaaluogus nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal.
annaabi.ee 
