Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mikro-makroökonoomika 3 ülesanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
2535, 22000, 23000, töötasu, palgad, maksukohustuse, püsikulud, müügiesindaja, raamatupidaja, kuludest, lisanduv, algkapitaliks, samale, tasandile, 40000, 45000, 50000, 25000, 27000, 22500, kommunaalteenused, reklaam, müügikulud, eeldan, klienditeenindaja• personali värbamise kulud; • palgakulud (koos maksudega!) kuni positiivse rahavoo tekkimiseni. Mu ettevõtte hakkab kasumit saama, kui on täidetud järgmised punktid: Dokumentid on valmis sätitud. Kontor on korda tehtud. Tooted on saadaval ja tootmisetsükkel ei lõpe. Loodetavasti esimene kasum saan 60 päeva jooksul, pärast firma sättimist. Rahaline prognoos Algkapitaliks oleks 12.000 EUR. Iga aastaga loodetavasti kogu tulu kasvab, kuigi püsikulud kas jäävad samale tasandile või üldse langevad.( See võib olla seotud sellega, et iga aasta ei pea kapitalremondi tegema jne) Esimene aasta Teine aasta Kolmas aasta Neljas aasta Viies aasta (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) Tulu 24000 24500 25000 27000 30000
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6
07.12.2012 54929 55129 200 asju Töö- või ametisõitude kilometraaž 550 Ettevõtlusega mitteseotud sõitude kilometraaž arvestuskuul 200 Maksustatav summa arvestuskuul 800 EUR. Erisoodustuse tulumaks (21/79%) 212,66 EUR. Erisoodustuse sotsiaalmaks (33%) 334,18 EUR. Käibemaks omatarbelt ____800____ /1,20*20%=__133____ Raamatupidaja OÜ Päike PALGALEHT PERIOOD: november 2012 Nimi: _______________________ isikukood: ___________________ arveldusarve nr: ______________ Maksumäär Arvestatud Arvestatud töötasu: 500,00 Kinnipeetud maksud:
üheselt ja mugavalt seostada teatud lõpptootega. Näiteks mööblitootja põhimaterjaliks on puit, trükikoja põhimaterjalideks aga paber ja värv. Analoogiliselt põhimaterjalile loetakse põhitööliste palgakuluks nende tööliste palk (koos sotsiaalmaksu ja erisoodustustega), kelle tööd saab raskusteta seostada teatud lõpptootega. Põhitööliste palgakuluks on näiteks mööbli kokkupanijate ja trükitööliste palgad. - Tootmise lisakuludeks loetakse kõik tootmiskulud, mis ei ole liigitatud põhimaterjalikuluks või põhitööliste palgakuluks. * Mõned materjalid võivad küll olla valmistoodangu koostisosaks, kuid neid ei ole võimalik (pole otstarbekas) seostada teatud lõpptootega (näiteks mööblitööstuses kasutatav lakk ja liim); selliseid materjale nimetatakse abimaterjalideks ja nende soetusväljaminekud lülitatakse tootmise lisakuludesse. Tootmise lisakulude ülevaade: 1
Püsikulud Kommunaalteenused 16000 16000 Administratsiooni tööjõukulu Kontorikulu 24000 28000 30000 Rendi- ja üürikulu 36000 72000 72000 Transport 45000 50000 60000 Reklaam 38000 40000 50000 Finantskulu Muud kulud 16000 22000 25000 KOKKU 143240 KULU 777200 0 2645800 KASUMA/KAHJUM MAJANDUSTEGEVUSEST 78000 278000 775000 Tulumaks 21840 77840 217000 PUHASKASUM 56160 200160 558000 Bilanss Algseis 2008 2009 2010 Aktiva
MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused, võimalikud maksusoodustused. MAKSUKOHUSTUSLANE: maksumaksja, maksu kinnipidaja, muu isik, kes vastutab seaduse/lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest, seadusega võidakse sätestada isikuteühenduse või varakogumi maksukohustuslase staatus. MAKSUKOHUSTUSLASTE REGISTER: maksukohustuslane, sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatud isik, töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu, maksete maksja ja kinnipidaja, kogumispensionide seaduse tähenduses kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja, mitteresidendi maksuesindaja, mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega,
Kasumi-kahjumi piiri analüüs lähtub kulude jagunemisest püsikuludeks ja muutuvkuludeks. Rakendamine: täiendava kriteeriumina investeeringuprojektide juhtimisel kulude struktuuri planeerimisel toote tootmistehnoloogia valikul. Puudused: eeldab püsivat tootmise ja müügikäibe struktuuri, eeldab püsivaid hindu ja kulusid. 41. Toodangu kriitline maht naturaalnäitajates- ülesanne P-müügihind ühiku kohta Q- toodangu kriitline maht naturaalühikutes (tk) V- muutuvkulud ühiku kohta F- püsikulud (P*Q)-(V*Q)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F 42. Müügikäibe piir rahalises väljenduses * Müügikäive- (muutuvkulud+püsikulud) =0 ehk S-(VC+F)=0 S* müügikäibe kriitiline maht rahas F summaarsed püsikulud VC summaarsed muutuvkulud S müügikäive S* = F_____ 1-VC S 43. Tegevusvõimendus DOL* Tegevusvõimendus ehk kasumi elastsus müügikäibe suhtes on seotud püsikuludega.
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väid
11.5 Ettevõtte käivitusperioodi kulud ............................................................................ 48 11.5.1 Käivitusperioodi kulud eurodes perioodil 01.01. 30.06. 2012.a. .................... 49 11.6 Investeeringute eelarve .......................................................................................... 50 11.6.1 Investeeringute eelarve eurodes 2012 2014.a. ................................................ 50 11.7 Püsikulud................................................................................................................ 51 11.8 Raha liikumise plaan 2012 aastal ........................................................................... 52 KOKKUVÕTE ....................................................................................................................... 53 13 LISAD...............................................................................................................
Kordamisküsimused “Rahanduse alused” 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Kasumit on võimalik teenida ka raamatupidamislikult, kuid ettevõtte väärtus kasvab peamiselt siis kui ta tulevikus teenib või vähemalt oodatakse teenivat rohkem vaba raha (free cash flow). Kasumisse on sisse arvestatud amortisatsioon, rahavood seda aga ei arvesta, lisaks on võimalik arvestada varusid erinevalt. Seega erinevad raamatupidamissüsteemid võimaldavad kasumi tulemust mõjutada. Kasum on leitud mineviku põhjal, rahavood peegeldavad ka tulevikuootusi. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestus
Ettevõtte püsivkuludeks on näiteks ruumide rent ja palgakulu. Renti ja palka peab maksma olenemata sellest, kas ettevõttes midagi toodeti või mitte. Ettevõtte püsikuluks võib olla ka reklaamikulu, mille tulemusena suureneb firma käive, samas aga tasu reklaami eest firma käibe kasvust ei sõltu. Seega on muutuvkulu ettevõttes tootmismahu kasvades pidevalt suurenev kulu. Püsikulu jääb samal ajal konstantseks. Kuid ka püsikulud võivad ettevõtte teatud uuel tasemel muutuda. See muutus on aga astmeline. Näiteks ettevõte laiendab oma tootmist ja rendib juurde uue tootmishoone. Ettevõtte kulude ja tulude vahelisi seoseid iseloomustab joonis. kulud TULU
000 ja lõpeb 31.12.0000. Kasumiaruandes eristatakse tulusid ja kulusid. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine. Kulud on aruandeperioodi väljaminekud, mille tekkimisega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. Tulud on varade sissetulek ettevõttesse; kulud on varade väljaminek või kasutamine. Ettevõtte kasum (kahjum) arvutatakse aasta jooksul teenitud tulude ja nende teenimiseks tehtud kulude vahena. Kui tulud on kuludest suuremad, siis saadakse kasumit, vastupidisel juhul on tegemist kahjumiga. Tulud ja kulud fikseeritakse nende tekkimise momendil, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud. Sellist arvestusprintsiipi nimetatakse tekkepõhiseks arvestusprintsiibiks, mis on kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud aruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud
000 ja lõpeb 31.12.0000. Kasumiaruandes eristatakse tulusid ja kulusid. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine. Kulud on aruandeperioodi väljaminekud, mille tekkimisega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. Tulud on varade sissetulek ettevõttesse; kulud on varade väljaminek või kasutamine. Ettevõtte kasum (kahjum) arvutatakse aasta jooksul teenitud tulude ja nende teenimiseks tehtud kulude vahena. Kui tulud on kuludest suuremad, siis saadakse kasumit, vastupidisel juhul on tegemist kahjumiga. Tulud ja kulud fikseeritakse nende tekkimise momendil, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud. Sellist arvestusprintsiipi nimetatakse tekkepõhiseks arvestusprintsiibiks, mis on kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud aruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud
000 ja lõpeb 31.12.0000. Kasumiaruandes eristatakse tulusid ja kulusid. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine. Kulud on aruandeperioodi väljaminekud, mille tekkimisega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. Tulud on varade sissetulek ettevõttesse; kulud on varade väljaminek või kasutamine. Ettevõtte kasum (kahjum) arvutatakse aasta jooksul teenitud tulude ja nende teenimiseks tehtud kulude vahena. Kui tulud on kuludest suuremad, siis saadakse kasumit, vastupidisel juhul on tegemist kahjumiga. Tulud ja kulud fikseeritakse nende tekkimise momendil, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud. Sellist arvestusprintsiipi nimetatakse tekkepõhiseks arvestusprintsiibiks, mis on kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud aruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud
(2) Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. § 5. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu ja Tolliamet. § 6. Maksukohustuslane (1) Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. 2) Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi, valla või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (3) Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi, valla või linnaasutus, kes seadusega sätestatud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................
2. etapp – ettevalmistamine 2.1. Vali ettevõtte asukoht 2.2. Vali ärinimi 2.3. Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised 2.4. Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti (pangaarve avamine võib olla vajalik enne registreerimist) 2.5. Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne 2.6. Pane paika raamatupidamissüsteem 2.7. Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatupidaja jt) – see võib olla vajalik ka varem 2.8. Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne 2.9. Paigalda sidevahendid 2.10. Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud Ettevalmistusetapil astutakse konkreetseid samme, kuid osa küsimusi peab põhimõtteliselt olema lahendatud varem – nt tuli juba planeerimisetapil arvestada asukohaga seotud kuludega, st tuli teada vajalike ruumide suurust ja rendimäärasid. 3. etapp – tegevuse alustamine 3.1. Telli kauba (materjalide) varud 3.2
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19
finantseerimistegevuse lõikes. Aruande koostamisel kasutatakse: otsemeetodit – kajastatakse otseselt raha liikumist (laekumisi ja väljamakseid); kaudset meetodit – korrigeeritakse perioodi kasumit mitterahaliste tehingute mõju ja ülejäänud bilansiridade muutustega. Äritegevus on ettevõtte põhitegevus ja muu tegevus, mis ei ole investeerimine ja finantseerimine. Põhitegevus on see, millest tekib põhiosa tuludest ja kuludest, seega ka suurem osa rahakäibest. Põhitegevuse rahavood tulenevad peamiselt ettevõtte põhilistest tulutoovatest toimingutest. Äritegevuse all näidatakse ka muud raha laekumised ja tasumised, mis ei ole raha liikumine investeerimistegevusest või finantseerimistegevusest ning viimati nimetatud kahe osa alla ei sobi. Näiteid rahavoogudest äritegevusest: Tarnijatele tasumine kauba eest. Töötasu maksmine töötajatele. Ostjatelt raha laekumine. Jne
Kontrolli tarnija lubaduse täitmist, hoia teda pinges. Kui tarne sujub, siis täna tarnijat. Kiitus on....... Lõks! Tunneta tarnijat. Hästi valitud tarnija puhul tekib sul tõenäoliselt vähem probleeme. Andres Laar 2008 2007 TULUDE EELARVE Ne to käive - muutuvad kulud = müüg ikate (bruto kas um) - püsikulud = käibe kate - kulum = ärikas um - laenuprotsendid - maksud = puhas kas um Andres Laar 2008 2007 KASUMILÄVI, TASUVUSPUNKT (BEP ) Tasuvuspunkti arvestused näitavad, kui suur peab olema käive, et katta püsikulud BEP = püsikulud : (1- muutuvkulud /käive) ehk BEP = püsikulud : müügikatte (brutorentaabluse) tase
vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks. Naturaalnäitajad- iseloomustavad arvestus objektide liigilisi, füüsilisi, ja teisi omadusi. Ning väljendatakse: · mass: kilogrammis, grammid tonnid. · pikkus, meetrid, sentimeetrid, kilomeetrid · maht: liitrid, kuupmeetrid, · neljas: pindalapõhine Töönäitajad- abil arvestatakse tööhulka, töötasu ning ühikutena kasutatakse üldjuhul minuteid, tunde ja päevi. Rahalised näitajad- üldistavad näitajad ning kasutatakse koos naturaal- ja töönäitajatega. Ja rahalised näitajad võimaldavad üldistada ettevõtte vahendite seisu ja koostist. Näidata kulusid ja tulusid. Ja ettevõtte lõpp tulemusi. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSE MÕISTE. Raamatupidamisarvestus kajastab varade koostist ja nende moodustamisallikaid ning majandusprotsesse
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide maksmine kui pole sobi
24 eelisaktsiad, lihtaktsiad) Juhul kui ei ole ettevõtte tulumaksu ning eelisaktsiaid, võiks leida WACCi niimoodi: Tegemist EI PEA olema õiglase väärtusega. Variant on kasutada bilansilist osakaalu. RIskitaseme alla viimine ettevõtte jaoks: (Kahjuks viivad ka kasumlikkuse alla) - Alandada kasumiläve punkti, asendades püsikulud muutuvkuludega - Vähendada tootmise tsüklilisust - Tegutseda vähemriskantsetes tootmisharudes. 25 5) VÕIMENDUSANALÜÜS Tasuvuspunkti analüüs Kasutatakse Püsi- ja muutuvkulude, müügitulude ja kasumi omavahelise seose uurimiseks. Tasuvuspunkt => ettevõtte kogutulu = ettevõtte kogukulu Tasuvuspunkti analüüsi mõõdikud: EBIT-EPS analüüs
tuleb esitada ka aktsiisimaks. 2. Maksustamiskorrast ehk koormuse avaldamisest lähtuvalt (vajalik mõista, et milline on isikute otsene maksukoormus ja milline kaudne ning millised maksud on välja toodud maksusüteemis otseste ja kaudsete maksudena): a. Otsesed võetakse juriidiliste ja füüsiliste isikute tuludelt ja varalt (tulumaks, maamaks, knnisvaramaks). Otsesed on need, kus maksuseadusest tulenev maksumaksja ja maksukohustuse tegelik täitja on sama isik ning maksukohustuse täitmisel maksumaksja vara väheneb. Nt: üksikisiku tulumaks (maksan oma tulult maksu ära, mistõttu minu vara väheneb). Samuti sotsiaalmaks tööandja kohustus ja kui ta selle ära maksab, siis tema vara väheneb. Kaudseid makse võetakse kauba hinna kaudu, kus maksumaksjad on kauba tootjad või müüjad ning maksukandjad on kauba tarbijad (käibemaks/aktsiisimaks). b
- 71000.- kapital Aruande- 15000.- 2) 0.- perioodi 15000.- kasum Kokku 86000.- 27000.- 15000.- 98000.- Kokku 86000.- 35000.- 23000.- 98000.- Näiteülesanne 4: Märkida tabelisse 5 bilansikirjete muudatused. Tabel 6 AKTIVA PASSIVA Tehing suurenemine vähenemine suurenemine vähenemine Laekus arvelduskontole pikaajaline pangalaen Tasuti tarnijale arve alusel
ehk blokitunni kulusid. Selle määramiseks leiab autor Estonian Air AS tegevuskulud igale lennukitüübile ning arvestab ka võimalike piirvigadega madala ning kõrge kulustsenaariumi näitel. Blokitunni kulud on ühikukulud ning on väga tugevalt seotud strateegilise kuluga puhverminutite lisamisel lennugraafikusse. Piirkulud, mida antud töös käsitletakse on järgmised: Kütusekulu Hoolduskulu Lennupersonali palgad ja kulud Lennujaama tasud Reisijate hilinemistasud Lennuki kapitalikulu on väga nõrgalt seotud lennuki kasutamisega ning seetõttu võetakse need kulud arvesse strateegilisel tasemel. 13 1.3.4. Piirangud Antud uurimustöö keskendub rohkem graafikujärgsele reisijateveole. Ning fookus on
Rahanduse arvestus 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? 1) peab olema riik 2) kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart
Nimetatud kulu arvutamisel võetakse aluseks müügiprognoos ning ühele tooteühikule kuluvate materjalide kogumaksumus. Korrutades müügiprognoosi materjalide maksumusega, saab selle kulu. Otsene tööjõu kulu. Iga toote valmistamiseks läheb vaja teatud arv töötajaid. Otsest tööjõu maksumust on võimalik hinnata, arvestades, kui palju aega kulub, kui palju inimesi on sellega seotud ja millised on palgad. Ühtlasi tuleb arvesse võtta, et ettevõttel tuleb lisaks palgakulule tasuda ka sotsiaal ja ravikindlustusmakse, mis on 33% palgakulust. Energia. Juhul, kui tegemist on energiamahuka tootmisega, on otstarbekas tootmisega seotud energia maksumuse arvestamisel lähtuda sellest kulust muutuvkuluna, st otseselt siduda energiakulu toodetud toodete arvuga. Muud muutuvkulud. Muutuvkuluks tuleb mõningatel juhtudel arvestada ka müügiagentide komisjonitasu jm sarnast tüüpi kulutused.
......................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja püsikulud............................................................7 Ühiku kulu (omahind) (unit cost)........................................................................................8 Toodete/teenuse omahinna arvutamise võimalused ja selle kasutamine otsustamisel ehk kuhu kadus kasum? (vt ka artiklit aripaev.ee-s)...............................................................8 Kuluinformatsiooni kasutusvõimalused organisatsiooni efektiivsuse juhtimisel..............13
2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat rah
sõitjate tarvis, kes tahavad sõitu keskuse juurest alustada. Nendele nõuetele valitud asukoht ka vastab. Teenindusruumid Teenindusruumid asuvad esimesel korrusel, on renoveeritud, üldpinda on 110 m 2. Antud hoones asuvad ruumid on signaliseeritud valve all. Lisaks rendile tuleb eraldi maksta vee ja elektri eest. Büroopinna neli ruumi jaotatakse järgnevalt: üks ruum jääb juhtkonna jaoks, teises ruumis töötavad raamatupidaja, arvutispetsialist ja e-mailidega tegelejad, kolmas ruum on mõeldud telefoniklientidega tegelejatele ning neljas täidab puhkeruumi funktsioone. Tööjõud Tööjõu vajadus ja töötasu Tööjõu vajadus, in Töötasu (kr/kuus) Amet 2004 2004 2003 2005 2003 2005
.................................................................... 18 4 Protsent- ja finantsarvutused .............................................................................................. 21 4.1 Protsentarvutuste põhitüübid ............................................................................................... 21 4.2 Protsentuaalne kasvamine ja kahanemine ........................................................................... 23 4.3 Hinnad ja palgad .................................................................................................................... 24 4.4 Lihtintressid, aritmeetiline rida ............................................................................................. 26 4.5 Liitintressid, geomeetriline rida ............................................................................................ 30 5 Lineaarsed võrrandisüsteemid...........................................................
Kogupakkumise vähenedes nihkub kogupakkumiskõver vasakule, kusjuures kogunõudluskõver ei nihku. Erinevalt nõudlusinflatsioonist, mille tulemusena võivad lühiajaliselt suureneda nii kogutoodang kui tööhõive, toob pakkumispoolne inflatsioon üheaegselt kaasa kaks negatiivset tulemust: hinnataseme tõusu ja kogutoodangu ning tööhõive vähenemise. a) Soodsat mõju võib märgata järgmistel juhtudel: · I. mõjul palgad suurenevad ja rent kallineb seoses hinnataseme tõusuga. Selle tõttu kasavavad kasum ja hoiused, mis omakorda stimuleerivad investeerimist ja kapitali kuhjumist · Infl. sunnib saavutatud elatustaseme säilitamiseks rohkem töötama · Ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu · Inflatsiuoon sunnib ka ökonoomsemalt tarbima b) Negatiivne mõju avaldub: · Reaaltulu soovimatu ümberjaotumine
annaabi.ee 
