Miina Härma (1864-1941) Elust Miina sündis õpetaja perekonda. Peres oli seitse last. Nii ema kui ka isa olid saanud muusikalise hariduse. Hariduse omandas ta Tartu eraalgkoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. 15-aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all. Aastatel 1883-1890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast konservatoorumi lõpetamist jäi Miina Peterburi, sest Eestis oli raske sobivat tööd leida. Alles 1894.aastal, mil toimus Viies eesti laulupidu, tuli ta Tartu, ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias. Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest I maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. Miina naasis Tartu, kus 1917
Keila Kool Kristiina Justus MIINA HÄRMA Referaat Juhendaja: Tiia Peenmaa Keila Kool 2015 Sisukord 1 1. Elulugu………………………………………………………………………… …….3 2. Looming………………………………………………………………………… …..5 3. Teosed………………………………………………………………………… ……..6 4.
REFERAAT Miina Härma Mari-Ann Pällo Tallinna Kunstigümnaasium 2007 12k Miina Härma elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma valiti 1939. aastal Tartu Ülikooli audoktoriksMiina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Nõu kihelkonnast. Kodus lauldi neljahäälseid koraale, selle traditsiooni tõigi kaasa ema. Koduses laulukooris laulis ema sopranit, isa tenorit ja kasulapsed alti ja bassi. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga, mille isa oma raha eest koju ostis.
Miina Härma elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. M in a Vahepeal lõpetas ta Tartus K. Schulze tütarlastekooli, mis oli saksameelne ja saksakeelne. Käis ju tollel ajal haridusega kaasas saksa keel ja eesti keele rääkimine polnud haritud inimesele sobilik. Sellest hoolimata ei suutnud kool murda Härma isamaa-armastust, mille kujunemisel oli suur osa Lydia Koidula luulel. Aastal 1883 astus 19-aastane neiu Peterburi konservatooriumi saades tolle aasta oreliklassi ainsaks õpilaseks. Konservatooriumis õppides andis ta suvevaheaegadel Eestis kontserte, millele anti kiitvaid hinnanguid
Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, organist, dirigent Kuni 1935.aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis K. A. Hermannilt 1890. lõpetas konservatooriumiJäi Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburi Eesti hariduse Seltsi koori juht 1883 a suundus Peterburi konservatooriumi. Asus õppima orelit. Õpinguta ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontserdid 1893-1894 kontserdid Saksamaal ja Inglismaal
hariduse omandanud Valga seminaris. Selle põlvkonna nooremad heliloojad, on saanud juba professionaalse koolituse. Kuna Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses muusikalist haridust ei olnud veel võimalik omandada, mindi peamiselt lähimasse, Peterburi konservatooriumi. Seal õpiti eelkõige orelit. Et aga oreliõpilased said sama õppemaksu eest võtta ka kompositsioonitunde, siis ei jäetud seda võimalust kasutamata. Kappeli, Läte, Härma ja Türnpu tähtsaim valdkond on koorimuusika, kuid nad proovisid kätt ka soorvormidega. Eesti mususikaelus hakkasid nad osalema 1880.- 1890. aastatel. Aleksander Kunileid Aleksander Kunileid (õieti Aleksander Saebelmann; 22. november 1845 Audru vald- 27. juuli 1875 Poltava) oli eesti helilooja. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks.Kunileid sündis köstriõpetaja perekonnas. Tema vend oli helilooja Friedrich August Saebelmann.Muusikahariduse
sellega kaasnes põhjalik teoreetiline ja kompositsiooniline ettevalmistus, mis tõttu suutsid oreliklassi lõpetajad edukalt tegutseda koorijuhtide ja heliloojatena.Kuna,aga tolle aegsed Eesti kultuuri olud ei võimaldanud neil täiel rinnal tegeleda muusikaga, siis jäädi tööle ka võõrsile. Esimesed kõrgharidusega muusikud ongi eesti muusikakultuuri arengut mõjutanud rohkem oma loomingu kui praktilise muusikategevusega. MIINA HÄRMA (1864-1941) Miina Härma on Eesti esimene professionaalne naishelilooja, esimene naisorganist ja esimene väljapaistev naiskoorijuht. Muusikaalased algteadmised sai kodust ja Karl August Hermannilt, kellega tutvus teismeliseeas ''Vanemuise'' segakoori proovi kuulates. Õppis klaverit Ernst von Knorre juhendamisel. 1880. aastal kirjutas oma esimese koorilaulu ''Isamaa, õitse sa!''. 18831890 õppis Peterburi konservatooriumis orelit (Louis Homiliuse klassis), harmooniat (juhendaja V. Siecke) ning kontrapunkti ja
Abja Gümnaasium Eesti laulupidu 2009 REFERAAT Juhendaja:Siirius Sikka Koostas: Helari Sosi 2 Abja-Paluoja 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2
aastal siirdus Peterburi konservatooriumi orelit õppima. + Pärast konservatooriumi lõpetamist reisis ta Euroopas, esinedes orelikontserdiga mitmel pool Saksamaal. + Oli esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust kaugel kodust. + Samuti Eestis andis ta orelikontserteid. +Härma kavades oli palju Bachi, Mendelssohn Bartholdy jt oreliteoseid. +Tema kontserdid tutvustasid maarahvale klassikalist muusikat. + Sageli esines koos meie esimese lauljatari Aino Tammega. + 1894.aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis sai tuntuks ka väljapool Eestit. Esineti Riias, Pihkvas ja Peterburis. + 1903.aastal läks M.Härma 12aastaks Kroonlinna muusikaõpetajaks. Nendeks aastateks aga koori töö jäi soikuma. Kodumaalt lahkus, kuna oli vajadus leida soodsamaid teenimisvõimalusi. Tagasi tuli, kuna Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel viibida Kroonlinnas. + 1915.aastal ta naasis ning jätkas oma tööd kooriga. 1920.aastast kandis nime Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor
Konspektid õpikust "Eesti muusikaajalugu" (Koostaja : Aime Kaarlep) Miina Härma ( 9.oktoober.1864 - 16.november.1941) Miina Härma oli helilooja,organist,koorijuht ja aktiivne muusikategelane. Ta sündis muusikalembelises kooliõpetaja peres Tartu lähedal. Juba varakult tegi ta tutvust orelimängu ja noodiõpetusega. Kaheksaaastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi. Karl August Hermannilt. Härma siirdus 1883.aastal Peterburi konsevatooriumi, kus ta õppis orelit. Pärast lõpetamist 1890.aastal reisis ta mõnda aega Euroopas, kus esines orelikontserditega - mitmel pool Saksamaal ( ka Londonis). Ta oli esimene interpreet, kes pälvis tunnustust nõnda kaugel kodust. Tartusse naastes jätkas ta Kokõrval ka paljudes maakirikutes ( Tarvastus, Helmes, Paistus, Hallistes, Vändras, Suure-Jaanis jm), kus taolised kontserdid olid veel haruldased. Tema kavades oli palju Bachi, Mendelssohn
Merel puhkeb aga suur torm ja laevamehed tõmbavad liisku saamaks teada, kes neist on teeninud jumala meelepaha. Liisk langed Joonase peale ja ta tunnistab, et eiras jumala käsku ning palub, et meremehed ta üle parda viskaks. Joonase neelab alla aga suur vaal, kelle kõhus Joonas veetis kolm ööd ja kolm päeva. Viimaks palub Joonas andestust ja läheb Niinive rahvast hoiatama. Rahvas kahetseb pattu ja jumal andestab neile. MIINA HÄRMA (1864-1941) Miina Härma oli esimene kõrgharidusega muusik Eestis. Ta sündis muusikalisesse perekonda. Hariduse omandas ta K. Schulze tütarlastekoolis. 15-aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all. Aastatel 18831890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. 1884 aastal tuli ta Tartusse ning moodustas siin Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Aastal 1903 siirdus Miina Härma Kroonilinna, kus ta osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Ta naases
Miina Härma Elulugu Sündis 8.veebruar 1864 Raadi külas. Sündis koolmeistrite perekonda ning nii ema kui ka ise olid muusikaalselt perekonnast. Suri 16.november 1941 ja maeti Tartu Raadi kalmistule. Hariduskäik Alghariduse sai Miina Härma kodus. Seejärel K. Schultzi tütarlastekoolis, kus lisaks õppis muusikat K. A. Hermanni juures. Edasi õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja komponeerimist aastatel 1892-1903 Miina Härmat võib pidada 20. sajandi alguse kohaliku muusikaelu juhiks. Ta osales Tartu Kõrgema Muusikakooli asutamises. Oli "Eesti Muusika Kuukirja" peatoimetaja. Juhatas koore üldlaulupidudel. Oli Tartu Helikunsti Seltsi esinaine ja koorijuht.
Peterburis. Lõpetas 1881 Peterburi Konservatooriumi oreli erialal professor L. Homiliuse klassi ja kompositsioonierialal suure hõbeaurahaga J. Johannseni klassi. Töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli III, V ja VI eesti üldlaulupeo üldjuhte. Teosed: 1881"Eesti keisri laul" meeskoorile ja bassile (tekst Jaan Bergmann)1882"Kroonimise laul", kantaat mees- ja segakoorile (tekst Jaan Bergmann) 1892"Päikesele", kantaat meeskoorile (tekst Mihkel Veske) Miina Härma (9. II 1964 Kõrveküla, Raadi v. 16. XI 1941 Tartu), helilooja, koorijuht ja dirigent. Esimene eesti professionaalne naishelilooja, kes tegutses ka koorijuhi, organisti ja pedagoogina. Sündis Tartu lähedal Raadi vallas koolmeistri peres. Hariduse omandas Tartu eraalgkoolis ja K.Schulze erakeskkoolis. Klaverit hakkas õppima Karl August Hermanni juures. 1883. aastal astus Härma Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1890. aastal
Kappeli looming on põhitoonilt lüüriline, tugeva romantilise alatooniga. Kappel on loonud umbes 50 koorilaulu ( tuntuimad neist ,,Oleksin laululind", ,,Õhtuõhtud sõudvad sala" ja ,,Ööbik" ). Kappelil on ka kolm suuremat teost, väärtuslikeim neist on 1892. aastal valminud koorikantaat ,,Päikesele". 1903. aastal andis Kappel välja ,,Muusika algõpetuse" ning pikka aega oli eesti koolides kasutusel tema koostatud ,,Kooli-laulmise raamat Eesti rahvakoolidele". Miina Härma (1864-1941) Helilooja, organist, koorijuht ja aktiivne muusikategelane. 1883. aastal siirdus Peterburi konsevatooriumi orelit õppima. Hiljem kogusid ta orelikontserdid palju menu. Miina Härma oli tõenäoliselt esimene eesti interpreteet, kes pälvis tunnustust ka kodust kaugemal. Härma kuulus paljudesse kulturiorganisatsioonidesse sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonda jne. Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Tema loomingus on ülekaalus
Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa selles moodustavad koorilaulud, millest muidugi "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Kuid ta on loonud ka viis ooperit, millest "Tormide randa" ka korduvalt lavastatud. On loonud teatri- ja filmimuusikat, kantaate, klaverisaatega soololaule, instrumentaalmuusikat ja kõige enam on temal koostatud koorilaule nii mees-, nais-, kui ka laste- ja segakooridele. Härma, Miina (09.02.1864 16.11.1941) Helilooja, koorijuht ja dirigent. Esimene eesti professionaalne naishelilooja, kes tegutses ka koorijuhi, organisti ja pedagoogina. Sündis Tartu lähedal Raadi vallas koolmeistri peres. Hariduse omandas Tartu eraalgkoolis ja K.Schulze erakeskkoolis. Klaverit hakkas õppima Karl August Hermanni juures. 1883. aastal astus Härma Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1890. aastal. Tegutses
Isa oli viiulimängija, juhatas koore. Õppis Tartu Saksakeelses Tütarlaste Gümnaasiumis (Schultze), 1883 Peterburi Konservatooium, oreli eriala, õpetajaks Louis Homilius. Andis Peterburis klaveri eritunde, tegi lastekoori Peterburi Jaani kirikusse. Peale konservatooriumi lõpetamist reisib mõnda aega Euroopas ja annab orelikontserte ( Saksamaa, Inglismaa, Soome). Tuleb tagasi Tartusse, jätkab kontserdite andmist Eestis, et teenida, aga väikestes maakohtades. 1894 asutab Miina Härma (Hermanni) nimelise segakoori. 1903-1915 läheb Kroonlinna (Peterburi lähedal asuv kindluslinn) muusikaõpetajaks. Te lüüakse sealt minema seoses maailmasõjaga, naaseb Tartusse. Vahepeal on uus põlvkond heliloojaid suunda määranud. Hakkab aktiivselt osa võtma erinevates seltsides : suured tähed, Tartu helikunsti selts, Eesti lauljate liidu Tartu osakond. Tegeles aktiivselt Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1917-29 töötab
arvatakse , et see küündib tuhande ligi. Enamuses tema loomingust moodustavad koorilaulud. Tänaseni populaarsed: " Oh, laula ja hõiska" " Mingem üles mägedele" " Kungla rahvas" Katsetas ka ooperizanris. 1908 valmis nelja vaatuseline lauleldis " Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad", kust on pärit ka "Kungla rahvas" Hermann oli ka üks rahvaviiside kogumise algatajaid. Kuulamiskavad: " Oh, laula ja hõiska";" Kungla rahvas" 8. M. Härma kui väga mitmekülgne muusik + tähtsamad laulud: oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. Oma 60-aastase loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed, instrumentaaltöid lõi ta vähe. Ta on kirjutanud laulumängu "Murueide tütar" ja kantaadi "Kalev ja Linda". Koorilaulud · "Enne ja nüüd" · "Meestelaul"
EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL 1. Miina Härma (1864-1941) · Esimene Eesti naishelilooja, organist, dirigent · Pärit Tartumaalt · Eratunde võttis K.A. Hermannilt · 1883 õppima Peterburi Konservatooriumisse (orelit). · 1890 lõpetas konservatooriumi (Klaveriõpetaja Peterburis) · Peterburi Eesti Hariduse Seltsi koorijuht · 1894 tagasi Eestis. Asutas esimese segakoori ,,Miina Härma Lauluseltsi koor"
Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Mart Saar jt. Samal ajajärgul töötas Konservatooriumis õppejõuna üks autoritaarsem Saksa oreliprofessor Louis Homilius, keda võib nimetada Eesti orelikoolkonna rajajaks. Tema õpetamisel said organistidiplomi Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Mihkel Lüding, Artur Kapp, Peeter Süda. Peterburi oli Eestile lähim silmapaistva kultuurieluga suurlinn, kus erinevatel aegadel tegutsesid rahvusliku ärkamise suurkujud: Kirjanik F R Kreutzwald, kunstnik Johann Köler, skulptorid August Weizenberg ja Amandus Adamson, samuti Eesti ärkamisaegse vaimuelu silmapaistvad tegelased Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt. Peterburis elas ja tegutses 19. sajandi teisel poolel ja 20
Miina Härma ja Konstantin Türnpu Miina Härma sündis 1864 aastal Tartumaal Kõrvekülas. Suri 1941 aastal Tartus. Miina õppis Peterburi konservatooriumis ning tol ajal oli haruldane, et 19-aastane tütarlaps soovib omandada kõrghariduse. Ta oli esimene kutseline eesti muusik, kes hakkas tööle oma maa muusikakultuuri huvides. Lisaks tõi ta eesti muusikaellu elevust, tõstis selle kunstitaset ning värskendas rahvalikku vaimu. Tegi suurt muusikavalgustuslikku tööd, tutvustades kõige laiematele hulkadele heas ettekandes head klassikalist muusikat. Härma on põhiliselt
mais · Kavas 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu · Suurem osa oli saksa heliloojate loodud aga ka 2 Soome laulu. Nende seas ka Frederic Paciuse ,, Mu isamaa, mu õnn ja rõõm." · Eesti heliloojate sulest 2 laulu: Aleksander Saebelmann Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" Mõlemad Lydia Koidula sõnadele MIINA HÄRMA (1864-1941) · Esimene naishelilooja, organist, dirigent · Kuni 1935. Aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann · Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres · Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis A. Hermannilt · 1883. a suundus Peterburi konservatooriumisse. Asus õppima orelit. Õpingute ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontsertid. · 1890 lõpetas konservatooriumi. Jäi peterburgi klaveriõp. Oli ka Peterburi Eesti Hariduse Seltsi juht. · 1893-1894 kontsertid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene Eesti interpreet, kes pälvis
ja lihtsama har mooniaga sal milaulud. Te ma laulude har moonia on mitme kesine ja huvitav. Teosed: ,, Ar mukese ootel" , ,, Kevade" , ,, Ö ö bik" , ,, Ol eksin laululind" , ,,Üksinda" , ,, V õ õrsil" Kantaadid: ,,Eesti keisri laul" , ,, Krooni mise laul" , ,,P äikesele" · Miina Härma (1864-1941) Eesti esimene kõrgharidusega naishelilooja, -organist ja dirigent. Miina Här ma ( Her mann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas kool m eistri peres. Te ma isa oli viiuli mängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit, T ütrele õpetas ta orelit. Miina Här ma astus 1883
polüfooniameister, kes jätkas Rudolf Tobiase alustatud suunda. Rahvamuusikat loomingu aluseks võttes, oli ta üks rahvusliku stiili rajajaid 20.sajandi alguses. Peeter Süda looming pole kuigi suur, kuid tema parimad teosed kuuluvad orelimuusika klassikasse. Tuntumad neist on Fuuga f-moll , ,,Ave-maria" , ,,Basso ostinato" , ,,Scherzino" , ,,Pastoraal" , prelüüd ja fuuga g-moll. Koorilauludest on säilinud ,,Linakatkuja" , ,,Muremõtted". Miina Härma (1864-1941) oli Eesti esimene kõrgharidusega naishelilooja, -organist ja dirigent. Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres. Tema isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit. Tütrele õpetas ta orelit. Miina Härma astus 1883. aastal Peterburi konservatooriumi, klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit. 1890. aastal lõpetas ta oreli eriala vabakunstniku esimese järgu diplomiga.
tasemega Põltsamaa kooris Tööaastad: rahvaviiside kogumise aktsiooni korraldaja; mitmete laulupidude üldjuht; noodikirjastaja; keeleteadlane; ajalehe Postimees toimetaja; andis lisaks välja Eesti esimese muusikaajakirja “Laulu ja mängu leht” Looming žanrite kaupa: ligi 1000 koorilaulu Tähtsamad teosed: “Isamaa mälestus”, “Oh laula ja hõiska”, “Kungla rahvas”, “Minge üles mägedele” 9. Esimesed kutselised heliloojad Miina Härma(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed, Konstantin Türnpu(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed. Nende tähtsus muusikaajaloos Härma ja Türnpu olid esimesed kaks Eesti muusikut, kes lõpetasid Peterburi konservatooriumi. Härma oli Eesti esimene naishelilooja. Isamaalised ja lüürilised koorilaulud, rahvalauluseaded. (,,Meestelaul'', ,,Ei saa mitte vaiki olla'', ,,Tuljak'')
väike). Ainuke tasuvam töö oli organistiamet. Enamik selle aja Eesti muusikuid käis Peterburi konservatooriuis orelimängu õppimas. Meie heliloojad said sealt kõrgel tasemel õpetuse. Tekkis rahvuslikku ja realistlikku kunsti austav vaim. Johannes Kappel oli esimene diplomeeritud eesti helikunstnik, ta lõpetas konservatooriumi hõbeaurahaga. Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlause: "Edendada muusikaharidust ja kultuuri!" Heliloojana paistis ta silma rahvaviiside töötlustega. Looming
Hakati looma eestimaiseid laule. Jakobson-Vanemuise kandle hääled. Võtsid osa esimesed puhkpilliorkestrid (väägvere, torma) Puudusid eestl. heliloojad. Oli Cimze seminar, koolitati õpetajaid. 19. saj. lõpul tekkisid esimesed heliloojad,. Aleksander Kunileid 1845-1875. Kooliõpetaja, helilooja, organist. Heliloojana kirj. koorilaule "sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud"; "Mu isamaa on minu arm.", "Arg kosilane", "süda tuksub". Kaks laulupeo laulu tegi soome rahvaviisidele. Miina Härma: 1862-1941. Viisistas A. Haava tekste, pärit Kõrvekülast, kirjutas muusikat(koorilaule). Kasvas koolmeistrite perekonnas. Esimeseks pilliks orel, mida õppis Peterburi konservatooriumis. Oli andekas, andis kontserte Lääne-Euroopas,esimene Eesti interprent, kes kogus kuulsust väljaspool eestit. Asus tööle tüdrukute koolis muusikaõpetajana(Härma gümn.) Koorilauludel puudus eestipärane joon. Kolm rühma koorilaule: 1)Isamaalised: "Veel kaitse Kalev", "Isamaa mälestus"
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5
Margit Järvsaar 11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism
Hermanni koorilaulud on ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Mingem üles mägedele". Hermanni kõige õnnestunumaks looks peetakse ,,Isamaa mälestust". Selle tekst on ,,Kalevipojast", muusika on dramaatiline ja tõsine. Hermanni loomingus on ka Eesti esimene lauleldus ,,Uku ja Vanemuine" (1907). Selles etenduses on kasutatud Hermanni varasemaid koorilaule, muusika on väga lihtsakoeline, sündmustik on naiivne. Esimesed professionaalsed heliloojad: Härma, Läte, Tobias, Kapp, Mart Saar ja Cyrillus Kreek Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlause: "Edendada muusikaharidust ja kultuuri
PAIDE GÜMNAASIUM Anna Haava Referaat Koostaja: Klass: Paide 2010 SISUKORD Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Elulugu.......................................................................................................................................4 Looming
Linnale kuulumise vastu seisis aga teatri direktsioon, sest sellega suurenes korralduste jagajate arv. Esialgse plaani kohaselt tahtsid võimud Estoniaga ühendada Eesti Draamateatri, ent viimane võis siiski jätkata iseseisvat tegevust tingimusel, et hakkab oma jõududega andma saksakeelseid etendusi. Teatrite tegevuse juhtimiseks anti 1941. aasta sügisel välja „Eesti teatrite kodukord ja sisemine töökorraldus”. 2)Heliloojad; Aleksander Kunileid, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Karl August Hermann, Johannes Kappel, Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig. ÕPIK lk. 54- 96 Kirjutan lühidalt kõigi nende elust ja loomingust ( õpingud, loomingul tegevus, tähtsamad laulud) . Alexander Saebelmann-Kunileid (1845-1875)– helilooja, organist ja koolmeister. Võttis osa 1869.a. laulupeo ettevalmistamisest ning tema loodud olid kaks ainsat peokavas olnud eesti laulu. Teinud laulud “Sind surmani”, “Mu isamaa on minu arm”, “Mu isamaa nad olid matnud”
Tallinnas ,,Estonia" 1869.a. Viljandis ,,Koit" 1873.a. Narvas ,,Ilmarine" 1878.a. Pärnus ,,Endla" Johannes Kappel (1855-1907) Oli esimene kõrgema haridusega muusik Eestis. Pärit Raplast köster-organisti ja kooliõpetaja perest. Lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Paides. Peale Petrerburi Konservatooriumi lõpetamist jäi sinna tööle. Mõnel laulupeol ta Eestis ka dirigeeris. On kirjutanud umbes 50 koorilaulu. Tuntumad on ,,Ööbik" ja ,,Ma teretan sind, hommik". Miina Härma (1864-1941) Oli esimene kõrgharidusega naismuusik Eestis. Kasvas üles Tartu lähedal Kõrvekülas, kus isa töötas koolmeistrina. Algteadmised muusikast sai K. A. Hermannilt. Pärast kooli lõpetamist Petrburis, töötas ta kogu edasise elu aktiivse ja mitmekülgse muusikuna kodumaal. * Silmapaistev koorijuht asutas Tartus suure segakoori ja viis selle kõrgele tasemele. Juhatas laulupidudel. * Orelimängija andis palju kontserte nii Euroopas kui kodumaal. * Muusikapedagoog
koori, katkendeid oopereist, soolokontsert. Aastas 2 3 kava. 1806 a. avati Vanemuise suur maja Tartus. 1908 a. kutseline orkester Vanemuises Looming : " Laul rõõmule ! , " Kuldrannake " , " ööunenägu " Piirikivi tekstile. " Pilvedele " , " Malemäng ", umbes 200 koorilaulu. 5 kantaati,-" Rändaja ja tähed". Vokaal sümfooniline muusika. Sümfoonilisest muusikast avamäng " Kalevala " , palu sümfoonia orkestrile, 1 keelpillikvartett. Miina Härma ( 1864 Kõrveküla 1941 Tartu ) Esimene eesti naishelilooja, naisorganist ja dirigent ning veel pedagoog. Isa oli tal kool meister. 14 aastaselt läks ta Tartusse Saksa gümnaasiumi. 1883 a. astus ta Peterburi konservatooriumisse klaveri erialale, kuid peagi vahetas selle oreli vastu ning õpetajaks oli Homilius. 1890 a. ta lõpetas. Ta juhatas Peterburi Jaanikiriku lastekoori. Looming:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
