Seda tehakse Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrusega. Täidesaatev võim jaguneb kahe funktsiooni vahel, milleks on valitsemine ja haldus. Vabariigi Valitsusele kuulub koordineerimis- ja järelevalvefunktsioon täidesaatva riigivõimu asutuste üle. Vabariigi Valitsuse töökorraldus on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses. 4 2.1Ministreeriumid Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Põhiseadus ei sätesta Vabariigi Valitsuse liikmete arvu. Valitsuse liikmete kõige suurem võimalik arv on Vabariigi Valitsuse seaduse järgi 15. Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Ministeeriumi juhtivaid ministreid on 12. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni 2 portfellita ministrit. Portfellita
täidesaatva riigivõimu asutuste üle. Vabariigi Valitsuse töökorraldus on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses. § 87. Vabariigi Valitsus -viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; -suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; -korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; -esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja demonstreerimiseks välislepinguid; -koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; -annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; -korraldab suhtlemist teiste riikidega; -kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; -täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. Vabariigi Valitsuse funktsioonid võib jaotada kaheks: poliitilise riigijuhtimise
paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega. õigusakt
4) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ja Vabariigi President ei ole kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutanud Riigikogu erakorralisi valimisi; 5) kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu. 2. Valitsuse koosseis: valitsus koosneb peaministrist ja ministritest Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni kaks portfellita ministrit. Põhiseaduse kohaselt suunab ja koordineerib Vabariigi Valitsus valitsusasutuste tegevust. Valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja
12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikust? Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema õiguspärane, võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas, läbipaistev ja kodanikke kaasav valitsemine. Demograafiline jätkusuutlikkus positiivne iive, rohkem lapsi, Sotsiaalne jätkusuutlikkus - inimese haritustase, tervis tööpotentsioaal, kaasatus ühiskonda Võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid 21/10/2010 17:48:00 Lk 29-34 Ühiskonna struktuur koos seletusega Avalik sektor(riigi- ja omavalitsused) raudtee, post, televisioon, koolid, haiglad, pensioniametid. Erasektor(eraettevõtted)- aktsiaseltsid, pangad, osaühingud Mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) seltsid, klubid, usuühendused Koosta skeem avaliku ja erasektori tunnuste, osade ja eesmärkide kohta. (Venn'I
· Toetus mitte-eestlaste seas 84% (2010) · Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse · Sotsiaalne turumajandus, astmeline tulumaks 2 Edgar Savisaar · 31. mai 1950 sündinud (Harku vanglas) · 1973 lõpetas TÜ ajaloolasena · 1982 dotsent · NLKP · 1987 IME · 1988 Rahvarinne · 1990-1992 peaminister · 1995 siseminister, lindiskandaal (Vilja Laanaru) · 2005-2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2001-2004 ja 2007- Tallinna linnapea · 3 abielu ja 3 lahutust, 4 last Eesti Reformierakond · Asutatud 1994 · Erakonna esimehed: 1994-2004 S. Kallas (praegu auesimees), 2004 A. Ansip · Juhatuse liikmed veel: A. Aas, L. Jänes, U. Kruuse, T. Kõiv, R. Lang, J. Ligi, L. Luik, M. Mälberg, U. Paet, K. Pentus, H. Pevkur, V. Randpere, T. Rõivas, J
Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat- kongressi ülemkoda
Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat-kongressi ülemkoda
registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigikogu ülesanded: Võtab vastu seadusi ja otsuseid; valib Presidendi; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid; võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; nimetab Presidendi ettepanekul riigiametisse; otsustab Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; otsustab umbusalduse avaldamise Valitsusele, peaministrile või ministrile; kuulutab Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; lahendab muid riigielu küsimusi. RIIGIKOGU LIIGE RIIGIKOGU FRAKTSIOON RIIGIKOGU KOMISJON VABARIIGI VALITSUS RIIGIKOGU JUHATUS
Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Milliseid ülesandeid valitsus täidab? Kuidas valitsust moodustatakse? Kes on kantsler? Kes on peaminister? Valitsuse ülesanded: 1. viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2. suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3. korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4. esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; 5. koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve
Seaduseelnõude menetlus Enamiku eelnõudest esitab valitsus. Esitatud eelnõule määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni, mis korraldab eelnõu arutamist. Eelnõu tekst koos esitaja seletuskirjaga jaotatakse enne täiskogus arutamist Riigikogu liikmetele välja. Täiskogus peab eelnõu enne lõpphääletamist läbima kuni kolm lugemist, kusjuures teist ja kolmandat lugemist võidakse mitu korda katkestada. Igal lugemisel hääletatakse läbi esitatud parandusettepanekud. Näiteks riigieelarve peab kohustuslikult läbima kolm lugemist. Pärast seaduse lõplikku vastuvõtmist hääletamise teel saadetakse see vabariigi presidendile, kellel on 14 päeva aega seaduse väljakuulutamiseks. Presidendil on õigus jätta seadus kas poliitilistel või juriidilistel põhjustel (näit vastuolu põhiseadusega) välja kuulutamata. Sel juhul saadab ta seaduse koos põhjendustega Riigikogule tagasi. Kui Riigikogu selle uuesti vastu võtab, siis peab president selle kas välja
Eesti erakonnad (3.5) Eesti Keskerakond (1991) · Esimehed: E. Savisaar, S. Oviir, A. Veidemann, E. Savisaar + Eesmaa, Simson, Reps, Laanet, Must, Vitsut, Ratas, Võsa jne · Liikmeid üle 12 000 · Riigikogus 26, Euroopa Parlamendis 2 kohta, absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus · Sotsiaalne turumajandus, astmeline tulumaks, eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära aladamine, haridus kõigile kättesaadav. Oluline toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine · Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses Eesti Reformierakond (1994) · Esimehed: S. Kallas, A. Ansip + Jänes, Kruuse, Lang, Ligi, Paet, Pentus · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 33, Tartu linnavolikogus 17, Europarlamendis 2 kohta. · Maksude alandamine, avatud turumajandus, lauskonkurents Isamaa ja Res Publica Liit (2006) (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: o Isamaaliit: Jürgenson, M
· 1938 ei saanud valida ka ajateenijad · President sai peaaegu absoluutse võimu, mille tekitas võimu koondumine ühe isiku kätte · Ükski eelnõu ei saanud ilma presidendi nõusolekuta jõustuda · Riigikogu puhkuse ajal (või laiali oleku ajal) sai president ikkagi eelnõusid teha ning parlament pidi need lihtsalt vastu võtma(nt dekreetide rahastamine) · President oli ka valitsuse juht (oli ka peaminister allus otseselt presidendile, mitte parlamendile, nagu ülejäänud valitsus) · President ratifitseeris välispoliitilisi otsuseid. Ta võis, aga ei pidanud näitama/tutvustama välispoliitilisi lepinguid ja otsuseid II tasand ülepingutatud poliitika · Kaitseseisukorrad o I kord 1924 1. Detsembti riigipöörde katse ajal o II kord 1933 11. August Jaan Tõnissoni poolt kehtestatud.
tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust - nii riiklike kui ka erasektorite tegevust; Sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks - suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, arstiabi ja haridus oleks riigis kõigile rahaliselt kattesaadav; 5 Sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone, vaid reforme. 1990-ndatel aastatel olid sotsiaaldemokraadid võimul 13 Euroopa riigis. o Kommunism - sotsialismi äärmuslik vorm. See ideoloogia väitis, et kogu omand peab kuuluma riigile, kes hakkab majandust juhtima ühest keskusest ühtse plaani järgi.
aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseadusekohaselt kuulub täidesaatev võim Eestis Vabariigi Valitsusele. Valitsus on täidesaatva võimu tipp, täitevvõimu struktuur tervikuna on mitmekesine ning laialdaste ülesannetega. Nii kuuluvad täidesaatva võimu harusse lisaks ministeeriumidele maavalitsused, samuti hulk ameteid, inspektsioone ja muid asutusi.Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, mille kujundab parlament, võttes vastu seadusi ja kinnitades riigieelarve. Valitsus suunab ja koordineerib ministeeriumide, ametite, inspektsioonide ning teistetäidesaatva võimu asutuste tööd. Valitsuse tegevust juhib peaminister. Ta ei juhi ühtegi ministeeriumi, vaid on põhiseaduse kohaselt Vabariigi Valitsuse tegevuse juhataja,primus inter pares. Peaministri nimetab ametisse Riigikogu presidendiettepanekul. Välja kujunenud riigiõigusliku tava kohaselt teeb president esmalt valitsuse moodustamise ettepaneku valimised võitnud erakonna juhile, kes alustab
Andrus Ansip Referaat 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elu, haridus, karjäär Pere Hobid Andrus Ansip linnapeana 3. Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina Ansip peaministrina 4. Andrus Ansipi esimene valitsus 5. Ansipi teise valitsuse sünd Pronkssõdur 6. Tunnustused ja tiitlid 7. Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Andrus Ansip on silmapaistev ja tuntud Eesti poliitik. Ta on saanud tuntuks ka oma lõbusate väljaütlemiste poolest
Rahvaarv 1 340 300 (2009) Rahvastiku 29,7 in/km² tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President Toomas Hendrik Ilves Peaminister Andrus Ansip Iseseisvus 24. veebruar 1918 Rahaühik eesti kroon (EEK) Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Tippdomeen .ee EESTI VABARIIGI ÜLDANDMED Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega,
•annab peaministri kandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; •nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja; •nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; •nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; •otsustab valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; •võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; •esineb avalduste, deklaratsioonide ja pöördumistega eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; •kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; •otsustab umbusalduse avaldamise vabariigi valitsusele, peaministrile või ministrile; •kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra; •kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni.
kodanikud. Seadusega võib piirata karistust kandva kodaniku osalust hääletusel. Riigikogu valimiste korralduse määrab seadus. 16.Rahvahääletuse algatuse ja läbiviimise kord. Rahvahääletus PS §56 kohaselt on üks rahva poolt riigivõimu teostamisest osavõtu vorme. Rahvahääletuse algatuse õigus on vaid Riigikogul. Rahvahääletusele saab panna põhiseaduse muutmise, seaduse kinnitamise, riigielu muu olulise küsimuse. Rahvahääletusele ei saa panna riigieelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonseerimise küsimusi, erakorralise seisukorra kehtestust ega lõpetamist ning riigikaitse küsimusi. Põhiseaduse I ja XV peatüki sätteid muudetakse ainult rahvahääletusel. Läbiviimise korra sätestab seadus. Rahvahääletuse korraldus on sätestatud vastavas seaduses, mis oma ülesehituse ja korralduslikust küljest on unifitseeritud valimisseadustega. 17.Eesti Vabariigi Presidendi valimise kord
· Vabariigi Presidendi ametihüve seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/117122015095 Vabariigi Valitsus loeng IV Vabariigi Valitsuse funktsioonid · Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele ( PS § 86) · Poliitilise juhtimise funktsioon (PS § 87 p 1, 4,5) - viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; - esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; - koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande · Haldusfunktsioon (PS § 87 p 2,3,6,7,8) - suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; - korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; - annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; - korraldab suhtlemist teiste riikidega; - kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku
valitsusega. Presidentaalse korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse komplekteerib president oma äranägemise järgi, ta ei pea seejuures arvestama, millised parteid on hetkel parlamendis tugevamad. Uue valitsuse saab riik peale presidendi-, mitte peale parlamendivalimisi. Presidentaalses riigis täidab president väga palju olulisi ülesandeid: ta juhib valitsuse igapäevast tööd ning on sisuliselt peaminister. Lisaks esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ning on relvajõudude ülemjuhataja. Parlamendi pärusmaaks jääb seadusandlus, valitsuse koosseisu ja poliitikat ta peaaegu ei mõjuta. Seega on presidentaalse riigi kõige olulisem võimuasutus president koos oma meeskonnaga. Presidentaalne valitsemiskord kehtib näiteks USA-s, Venemaal ja Prantsusmaal. Parlamentaarse korraldusega on Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti jpt. Eestis valitseb samuti parlamentaarne demokraatia.
1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu seega - kodanikuühiskond Sotsialiseerumine kohanemine ühiskonnaelu reeglitega ja ühiskonda sisseelamine.
*traditsioonidest lugupidamine 1) Reformierakond: Andrus Ansip (EP-s V.Savisaar-Toomast, EK-s Siim Kallas) 2) Isamaa & Res Publica Liit: Urmas Reinsalu (EP-s Tunne Kelam) *EP-s Siiri Oviir, Kristiina Ojuland, Indrek Tarand TSENTERPARTEID: *osa mõtteid paremalt ja osa vasakult *stabiliseerivad ühiskonda ja pehmendavad ideoloogilisi vastuolusid 1) Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 2) Rohelised Ministrid: Jaak Aaviksoo- haridusminister, Andrus Ansip- peaminister, Hanno Pehkur- justiitsminster, Keit- Pentus Roosimannus- keskkonnaminister, Urve Tiidus- kultuuriminister, Juhan Parts- majandus- ja kommunikatsiooniminister, Helir-Valdor Seeder- põllumajandusminister, Jürgen Ligi- rahandusminister, Urmas Reinsalu- kaitseminister, Ken-Marti Vaher- siseminister, Taavi Rõivas- sotsiaalminister, Urmas Paet- välisminister, Siim Valmar Kiisler- regionaalminister (portf) *erakond: survegrupp:
8. Õigusriigi põhimõtet elemendid. Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. 1). võimude lahusus ja tasakaalustatus: a). institutsionaalne ja personaalne; b). horisontaalne ja vertikaalne eesmärk: panna institutsioonid ja isikud üksteist kontrollima, tasakaalustama ja piirama. Absoluutset võimude tasakaalu pole. Nt kohtul on õigus tunnistada seadus kehtetuks, parlament (valitsust toetav koalitsioon) määrab valitsuse ettepanekul riigieelarve kaudu kohtu, presidendi, õiguskantsleri, riigikontrolli jt rahastamise. 2). avaliku võimu tegevuse ettearvatavus: a). eaduslikkus (seaduse ülimuslikkus, põhiõiguste piiramine ainult seaduse alusel ja täitmiseks, halduse seaduslikkus; õigussegus; salajase õiguse keeld); b). ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld (mh nullum crimen, nulla poena sine praevia lege poenali), õiguskindlus (õiguspärane ootus, usalduse kaitse) 3). isiku põhiõiguste kaitse: a)
Kuid mitte iga suhe ei ole õigussuhe, vaid ainult siis, kui vastav sotsiaalne suhe on õigusnormiga reguleeritud. Rahvas inimesed, kes riigi territooriumil alaliselt elavad. Riik peab tagama alati oma kodanikele õiguskaitse. Kodanik peab olema riigile lojaalne. Kodakondsus inimese seos/seotus riigiga. 3. RIIGIKOGU Riigikogu on Eesti riigi ühekojaline parlament, mille põhiülesanne on normiloova funktsiooni täitmine. Teine tähtis Riigikogu ülesanne on iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine. Ehkki Eestis võetakse riigieelarve vastu seadusena, pole riigieelarve vastuvõtmine seadusandliku võimu teostamine, sest riigieelarve ei pruugi sisaldada õigusnorme. Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle
klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindajad ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigieelarve seaduseks. Parlament määrab ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse vastu umbusaldushäälestuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu ning viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, so. juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see
RK valimistel proportsionaalne. 9. Vabariigi Valitsus 9.1.Vabariigi Valitsuse funktsioonid Teostada täidesaatvat võimu. Poliitilise juhtimise funktsioon seisneb poliitiliste otsuste tegemises või nende ettevalmistamise. Haldusfunktsioon seisneb seadsute täitmises üksikotsuste vastuvõtmise teel. 9.2 Vabariigi Valitsuse koosseis. Erinevad ministritüübid VV kui kollegiaalorgan koosneb peaministrist ja ministritest: peaminister sotsiaalminister kultuuriminister majandus- ja kommunikatsiooniminister haridus- ja teadusminister justiitsmin kaitsemin keskkonnamin põllumajandusmin rahandusmin regionaalmin sisemin välismin portfellita minister- ei juhi ministeeriumi ja kelle ülesanded määrab kindlaks PM oma korraldusega. Erinevalt PM on minister vastutav konkreetse tegevusvaldkonna eest.
seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega, mis lisatakse Kongressi saabuvatele eelnõudele. Lisaks kuulub presidendile vetoõigus – õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus tagasi. Siiski ei maksa eelkirjeldatust teha üldistust, nagu oleks USA Kongressi mõjujõud väike. Talle kuulub „rahakoti võim”, mis tähendab, et president vajab suurte kuluprogrammide (nt kosmoseuuringud, välisabi, sõjakulutused) kinnitamiseks Kongressi heakskiitu. Ka riigieelarve võetakse vastu mõlema koja – Esindajatekoja ja Senati poolt. Lisaks kontrollib Senat kõrgemate riigiametnike ja suursaadikute nimetamist ning ratifitseerib rahvusvahelised lepingud; Kongress kinnitab ka sõja väljakuulutamise presidendi poolt. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale võimuharule – presidendile ja administratsioonile – on siiski suhteliselt nõrk. Näiteks pole Kongressil õigust avaldada administratsioonile umbusaldust.
vastuvõtmine. 1) Seaduseid (eelnõusid) võivad algatada Riigikogu fraktsioonid, komisjonid, kõik Riigikogu liikmed või Vabariigi Valitsus. Presidendil on ainult õigus algatada põhiseaduse muutmiseks. 2) Riigikogu juhatus määrab igale esitatud seaduseelnõule juhtivkomisjoni, mille valdkonda seaduseelnõu kuulub ja mis korraldab eelnõu arutamist. 3) Riigikogu täiskogus toimub kuni kolm (nt riigieelarve puhul) seaduseelnõu lugemist ehk esitlust, mille käigus toimub arutelu eelnõu sätete ja laekunud muudatusettepanekute üle. 4) Pärast arutelu pannakse eelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduste vastuvõtmiseks peab olema istungist osavõtvate saadikute enamus. Teatud seaduste puhul (nt valimisseadus, kodakondsusseadus jt) peab seaduseelnõu poolt olema Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 poolthäält.
Kapitali omamine. Pere osatähtsuse vähenemine ja väärtuskriis. 4. Infoühiskond - Info kättesaadavuse & tähtsuse kasv, Kommunikatsioonivahendite areng(satelliit- ja kaabeltelevisioon, moobiiltelefonid, Internet). Ettevõtete tegelemine innovatsiooniga. 5. Teadmusühiskond - Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine ning on kaasatud tootmisportsessi. Paindlikum, vabam ja loovam töökorraldus. Uute ohtude tekkimine. Hea haridus ja info efektiivne kasutamine. Teadusepõhine teenuse- ja tootearendus. Väikepere. Demokraatlik. 3.1 Heaoluriik - kasutab riigieelarve vahendeid sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Ressursside ümberjagamine.(LK14 skeem) Võimalik mõõta kahel moel. 1. Keskmiselt pool eelarvest. (Palju kulub SKPst sotsiaalpoliitikale). Heaks näitajaks umbes kolmandik. 2. SKP - Riigis teatud perioodi jooksul toodetud kõik kaubad. Tunnused(LK 14) a. Riik sekkub majandusse b. Sotsiaalne õiglus c
1) Seaduseid (eelnõusid) võivad algatada Riigikogu fraktsioonid, komisjonid, kõik Riigikogu liikmed või Vabariigi Valitsus. Presidendil on ainult õigus algatada põhiseaduse muutmiseks. 2) Riigikogu juhatus määrab igale esitatud seaduseelnõule juhtivkomisjoni, mille valdkonda seaduseelnõu kuulub ja mis korraldab eelnõu arutamist. 3) Riigikogu täiskogus toimub kuni kolm (nt riigieelarve puhul) seaduseelnõu lugemist ehk esitlust, mille käigus toimub arutelu eelnõu sätete ja laekunud muudatusettepanekute üle. 4) Pärast arutelu pannakse eelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduste vastuvõtmiseks peab olema istungist osavõtvate saadikute enamus. Teatud seaduste puhul (nt valimisseadus, kodakondsusseadus jt) peab seaduseelnõu poolt olema
Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega, mis lisatakse Kongressi saabuvatele eelnõudele. Lisaks kuulub presidendile vetoõigus õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus tagasi. Kongressile kuulub ,,rahakoti võim'', mis tähendab, et president vajab suurte kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu. Ka riigieelarve võetakse vastu mõlema koja Esindajatekoja ja Senati poolt. Kongress kinnitab ka sõja väljakuulutamise presidendi poolt. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale võimuharule presidendile ja administratsioonile on siiski suhteliselt nõrk. 3 Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. b) Poolpresidentalism
OT169 RIIGIÕIGUS kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ 5. Riigikogu õigusaktide iseloomustus ja jõustumine. Riigikogu õigusaktideks on seadused ja otsused. Riigikogu seadused on üldjuhul üldaktid, v.a. riigieelarve. Riigikogu otsused on üksikaktid Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Riigikogu otsus jõustub allakirjutamisega, kui otsuses eneses ei sätestata teist tähtaega. 6. Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Riigikogu komisjon või fraktsioon võib algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Fraktsioon võib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
