Polüsahhariidid (tärklis, tselluloos)- võrreldes eelmistega seedimine ja imendumine palju aeglasem, tagab pideva energia lisandumise. Soovitatav tarbida 80% süsiv üldhulgast tärklisena, 10-20% mon- ja disahhariididena. Organism vajab veel ka mitteseeduvaid polusahhariide (tselluloos, hemitselluloos, pektiinained) ning ligniin Suhkrualkohol (ksülitool, sorbitool) Praktiliselt puhas süsivesik on suhkur, enamus tehislikke magusaineid ja tärklis. Üle 75% sisaldavad süsivesikuid ka mesi ja siirupid. 50-75% süsivesikuid on jahus, tangainetes, kuivatatud puuviljas; 40-50% enamikus leiva- saiatoodetes; marjade, puuviljade süsiv sis 10-15%. Loomse päritoluga toiduainetest tulevad süsiv allikana kõne alla piim ja piimatooted; need sisaldavad disahhariidi laktoos Lahustuvad ja lahustumatud kiudained. Kiudainete saamine toidust. Kiudained jaotatakse: vesilahustuvad (pektiinained, kummiained, glükaanid), vees lahustumatud (hemitselluloos, tselluloos, ligniin)
50lehma., kunstlik seemendus- võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu. Tänu sellele on võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärtusega pulle, mis omakorda suurendab kogu karja aretusväärtust, embrüosiirdamine-biotehnoloogiline meetod võimaldab suurendada ühelt emasloomalt saadavate järglste hulka. Kutsutakse esile superevulatsioon s.o mitme munaraku üheaegne vabanemine. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine. Lehm rahutu, tammub jalalt-jalale. Panna puhas allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahendid. Kui vasikas väljutatud, tuleb esmalt eemaldada ninast ja suust lima ning lasta lehmal vasikas kuivaks lakkuda-stimuleerib hingamist ja vereringet. Kohe panna vasikas nisa otsa imema-saab immuunsuse. 18. Abort-tiinuse katkestamine kuni 210.tiinuspäevani, enneaegne sünnitus-tiinuse katkemine alates 211..266 päevani. Põhjustab riknenud sööda säämine, traumad või muud
Piimaurkest väljub piim nisajuha kaudu nisaavasse, mis asub nisa tipul. Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. Oksütotsiini mõju kestab keskmiselt 7 minutit. Sel ajal on lehma kerge lüpsta ning udarast väljutatakse kogu piim. Piima peetus tekib juhul, kui loomale mõjub mingi stressor (näit. peksmine), mis vallanadab neerupealistest hormoon adrenaliini. See omakorda pärsib oksütotsiini mõju, mistõttu lehm ei sõõrdu täielikult ja osa piima jääb udarast väljutamata. Oksütotsiini mõju pärsib ka innahormoon östrogeen, mistõttu indlev lehm ei sõõrdu täielikult ja sel perioodil jääb osa piimast udarasse. 18. Lehmapiima keemiline koostis Lehmapiima keemiline koostis, % Koostisosad Keskmiselt Min . Maks. Ves 87,2...88,5 83,0 89,0 Kuivaine 11,5...12,8 11,0 17,0
vaid parimaid aretusväärt. pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seem. saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja Säilit. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine, Mõni päev enne sünnitust lõtvuvad vaagnasidemed ja vaagnale mõlemale poole sabajuurt tekivad lohud. Paar nädalat enne sünnitust suureneb udar. Udar tursub ja sinna tekib piim. Enne sünnitust on lehm rahutu. Lehmale tuleb panna puhast allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahendid. Norm. kulgeb sünnitus ilma abita, kuid sageli tuleb ka inimesel sekkuda, siis kui on tegemist suure lootega. Kui vasikas on väljutatud, siis tuleb esmalt eemaldada ninast ja suust lima ning lasta lehmal vasikas kuivaks lakkuda. See stimuleerib vasika vereringet ja ka hingamist. Seejärel tuleb vasikas panna nisa otsa imema nii ruttu kui võimalik, sest vastpoeginud lehma piim ehk
iiive olema esimesel eluaastal keskmiselt 700 g, teisel eluaastal 500 g. Selleks, et neid nõudeid täita, tuleb noorloomi õigesti sööta ja pidada. . Noorpullidelt alustatakse sperma võtmist 12-14kuul. 10. VEISTE IND EHK ÖSTRUS Ind on emasl.füsioloogiline seisund, otsib isasl. lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Sel ajal eritub munasarjadest verre innahormoon östrogeen, mis põhjustab muutusi emasl. käitumises. Lehm muutub rahutuks ja hüppab selga teistele lehmadele või vastupidi. Indleva lehma tunnus - laseb end teistel endale selga hüpata. Välissuguelundid on turses,tupest voolab nõret. Innaperiood kestab keskmiselt 12-20 tundi (kõikumine 3-36 tundi). Inna tunnused hakkavad ilmnema enne munaraku valmimist. Valminud munarakk vabaneb munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nim. ovulatsiooniks. Viljastumine toimub munajuhas. Kui
..15 % (tavaliselt 12...13%) üldisest organismi energiavajadusest. Kaugelt vaadates ei tundu valgud nii ohtlikud, kui süsivesikud, kuid ka valkude liigtarbimisega ei tohiks katsetada. Pidev liigne valk toidus koormab maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. 1.3.3 Rasvad Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Toitainetena aitavad nad üles ehitada rakumembraane ja on lahustiks mitmele vitamiinile. Toidurasvad sisaldavad
Sellisel juhul on valgu katta 10...15 % (tavaliselt 12...13%) üldisest organismi energiavajadusest. Kaugelt vaadates ei tundu valgud nii ohtlikud, kui süsivesikud, kuid ka valkude liigtarbimisega ei tohiks katsetada. Pidev liigne valk toidus koormab maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. 1.3.3. Rasvad Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Toitainetena aitavad nad üles ehitada rakumembraane ja on lahustiks mitmele vitamiinile. Toidurasvad sisaldavad kolme liiki rasvhappeid, millel vahet tegemine on väga oluline: 1. küllastatud rasvhapped 2
· Mürkainete lahustamiseks · Toiduainete puhastamiseks Blaneerimine · Lõhiajaline töötlemine kuuma vee või veeauruga · Pehendamine · Värvi säilitamine PRAADIMINE · Ilma vee juuresolekuta · Toiduaine välispind kuivab,tekib pruun koorik · Rasvaga Vähese veesilsisaldusega rasvaineid,toiduõli · Rasvata Röstimine Grillimine Küpsetamine · Paneeritult,paneerimata · Väheses rasvas o Rasv kuum 160-180 kraadi o Pruunistada üheltpoolt 5-10 min. o Pruunista teisalt poolt o Keerata 1 kord o Vajadusel pane järelvalmima ahju või kaane alla pliidiservale o paneering võib praguneda Liha,kotletid,pannkoogid,köögivili,keedukartul jne · Rohekes rasvas o Praepannil(kastrulis) o Rasva1/3 praetava toiduaine kogusest o Pann ja rasvaine kuum o Koorik ühele poole o Pööra teine pool
Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada inimesele toiduhankimine. Seepärast arvatakse, et kõigepealt kodustati koer (10-12 tuh.a.e.m.a.). Veise kodustamise ajaks võis olla umbes 6-2 tuhat aastat e.m.a. Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. Väidetakse ka Põhja-Aafrikat ja Sahara kõrbe. Mesopotaamias kodustati kitsed, lambad ja siga. Indias ja Hiinas - seebu, pühvel, kana ja siga. Neilt aladelt levisid kodustatud loomad ka Euroopasse. Kodustamise tagajärjel tekkinud muutused loomadel on märgatavad. Neid põhjustasid nii looduslikud tegurid, kliima, mullastik, maapinna reljeef, taimestik kui ka inimese poolt loodud söötmis- pidamistingimused. Käivitavaks jõuks nende muutuste esilekutsumisel oli looduslik ja kunstlik valik. Viimane saavutas järjest enam ülekaalu ning tulemuseks oli koduloomade väga suur muutlikkus ja mitmekesisus.
Vabapaarituse korral arvestatakse ühe pulli kohta 40-50 lehma. Majanduslik kasutusiga – periood esimesest poegimisest karjast väljaminekuni. Majanduslikult on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi. Üleskasvatamise periood peaks kujunema võimalikult lühikeseks. Eestis on lehmade keskmine esmaspoegimisiga keskmiselt 28 kuud. Majanduslikult on kasulik, kui lehm püsib kaua karjas ja temalt saab eluajal palju järglasi ning rohkesti piima. Praegu on lehmade majandusliku kasutamise periood lühike, 2008.a. oli see ainult 3 aastat. Seega lüpsab lehm keskmiselt neli-viis laktatsiooni. Majanduslikust efektiivsuse seisukohast on see liiga lühike, sest lehmade piimatoodang saavutab maksimumtaseme alles kolmandal laktatsioonil. Lühikese kasutusea põhjuseks lehmade praakimine liiga varajases eas.
Eesti mustakirju tõug ... nimetati tõuks alles 1951. a. On saadud hollandi tõu vältaval ristamisel eesti aborigeense karjaga. Iseloomulikud on 2 heledat vööti mustal põhjal - üks ületab selja turja, teine ristluu piirkonnas. Kõhualune, jalad ja udar on valged. Loomad on kompaktse kehaehitusega, lehmad kaaluvad 550 kg, pullid 920 kg. Hollandi tõugu lehmad annavad kõige rohkem piima piimavalku kulutatud söödakoguse kohta. Eesti mustakirju lehm annab rohkem piima ja piimavalku kui eesti punane või maatõugu lehm. 1 Puhasaretuse käigus, kui erinevate tõugude verd ei segata, saavutatakse efekt aeglaselt pika ajavahemiku möödudes, aga tõutunnused on väga kindlalt järglastele edasikanduvad, ootamatuid hälbeid esineb väga harva. Jersey [dzöörsi] tõug ... - aretatud La Manche'i väinas paiknevatel Briti saartel. Loomad on väikesekasvulised ja õrna kehaehitusega
kasvama · Seetõttu sõltuvad imetajate piima kogus, koostis ja laktatsioonikõver paljuski liigist, kehamassist ja pesakonda sündivate poegade arvust. · Laktatsiooni kestus ja toodang on seotud looma kehamassiga. · Väikese kehamassiga loomade (hiired, küülikud jne) laktatsioon on suhteliselt lühike ja piimatoodangu maksimum langeb selle keskossa. · Suurte loomade (kits, lehm jne) laktatsioon kestab kaua, kusjuures piimatoodang on kõige suurem laktatsiooni algul. · Loomaliigi laktatsioonitoodang on seda suurem, mida suurema on selle kehamass. · Veised toodavad kehamassi ühiku kohta piima enam kui ükski teine imetaja. · Aretuse tagajärjel on lehma piimaloome pidevalt suurenenud ning ületab mitmekordselt vasikate loomupärase imetamise vajaduse. · Tekkiv ülejääk on kasutatav inimtoiduna.
mõistatusmuinasjuttude rühm. Siia kuuluvad novellilaadsed muinasjutud, nagu "Tark talutüdruk" (AT 875), "Kuningas ja tark talupoiss" (AT 921), "Keiser ja abt" (AT 922), mille põhjal Walter Anderson kirjutas oma kuulsa monograafia "Kaiser und Abt" ning avastas nn. folkloori enesekontrolli seaduse jt. Jutus AT 875 tekib vaidlus rikka ja vaese mehe vahel. Vaene on leidnud oma maa seest kuldse uhmri, mida rikas endale sooviks, või on vaese mehe lehm sattunud rikka vilja vmt. Kohtunik, kes tüli lahendab, annab meestele rea keerdküsimusi; rikas vastab neile valesti, vaene, kes on oma targalt tütrelt juhtnööre saanud, õigesti. Rahvusvaheliselt kõige tuntumad on küsimused Mis on kõige nobedam? (väärad vastused: hobune vm. kiire loom; õiged: mõte, silmad, päike, tuul); Mis on kõige rammusam ~ tugevam? (väärad: siga, seapekk, meie hobune; õiged: maa, heateod, ausus); Mis on kõige magusam ~ armsam? (väärad: mesi, suhkur vm
sealiha ja juustu tarvitamist. väga suure rasvasisaldusega, asenda need mahla, · Söö liha 34 korda nädalas mõõdukas koguses, jogurti, maitsetaimede, sidrunimahla, veini- jt kast- eelistades lahjat tailiha (kana- ja veiseliha). metega. · Kui toit on rasvasem, serveeri korraga väike ports- · Eemalda lihalt nähtav rasv ja kanalt nahk. jon. Portsjonit võib suurendada puu- ja köögivilja · Valmista liha keedetuna (eemalda puljongil pealt või muude lisandite arvel. rasv), praevardas, fooliumis või teflonpannil küp- · Leivale määrimiseks võib või asendada või ja tai- setatuna.
toitainete omastamist, leevendab valu, aitab külmetuse ja kõhukinnisuse korral, peletab väsimust, aitab kerge depressiooni korral, paprika takistab veresoonte lupjumist, korrastab vereringet, tugevdab südant jne. Tootjad: Nguan Soon Hand Brand Santa Maria MESI Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. Õitelt ja okastelt kogutud mesi on taimse päritoluga, valmistatud mesilaste poolt õitest kogutud nektarist või kuumade ilmadega okka pinnale erituvast "kastest". Lehemesi võib olla nii taimse kui loomse päritoluga. Mett kasutatakse toiduks ja ravimiseks. Mesi sisaldab rohkelt organismile kasulikke aineid, nagu näiteks looduslikke suhkruid, mineraale, vitamiine, aminohappeid ning antioksüdante. Mee omadused Viskoossus- sõltub mee koostisest ning eriti mees sisalduva vee hulgast.
Noorlambaliha ehk talleliha tootmine on lambakasvatuse olulisim sissetulekuallikas. Arvestused näitavad, et sissetulekute suurus ute kohta moodustas 2007.a. ca 1600 krooni, millest olulisima andsid lambaliha realiseerimisest saadavad sissetulekud 1245 kr. ehk 78 % ja ute toetus 219 kr. ehk 14%. Seega lambalihast ja riiklikust ute toetusest saadi kokku 92% sissetulekutest, lambavill andis 4% ja lambanahad 4% sissetulekutest. Sellised sissetulekute proportsioonid on juhul, kui vill müüakse pesemata kujul ning lambanahad turustatakse toornahkadena. Proportsioonid võivad muutuda juhul, kui lambavilla ja lambanahku müüakse töödeldud kujul või kui neist talus mingisuguseid tooteid valmistatakse ja turustatakse. Tänu viimastel aastatel toimunud muutustele on lambakasvatajad hakanud oma põhikarja suurendama, on tekkinud juurde palju uusi kasvatajaid, kes on lambakasvatusse teinud suuri investeeringuid. Farmide suurus
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
lagunemiseks. Rasva lagunemise tagajärjel tekivad glütseriin ning vabad rasvhapped, mis seebistudes annavad puljongile ebameeldiva lõhna ja maitse. Rasva emulgeerumise intensiivsus sõltub keetmise temperatuurist. Mida kõrgemal temperatuuril, mida intensiivsemalt toiduaineid keedame, seda enam rasva emulgeerub. Seega tuleks rasvarikkaid toiduaineid keeta võimalikult madalal temperatuuril (alla 98C), puljongi pinnale kerkinud rasv aeg-ajalt ära riisuda. Toiduainete praadimisel on rasv soojuskandjaks, aga ka toiduainete parandajaks. Praadimisel peaks rasva temperatuur olema alla 170C kraadi, sest kõrgemal temperatuuril laguneb rasv väga intensiivselt. Rasva lagunemise algusest annab märku suitsu tekkimine. Lagunemisprotsess muutub intensiivsemaks temperatuuril tõustes üle 180C kraadi ja rasva pikaajalisel kuumutamisel. Toiduõli sobib praadimiseks. Mille poolest erinevad toidukauba tähistamisel "parim enne" ja "kõlblik kuni"?
14. Kirjelda heleda/pruuni/ põhikastme valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Puljong Kondid raiutakse või saetakse väiksemateks tükkideks (5-6 cm), liha pestakse. Pruuni lihapuljongi puhul konte röstitakse pannil või ahjus. Tooraine pannakse külma vette keema ning aetakse kiiresti keema, peale kogunev vaht riisutakse. Puljong keedetakse nõrgal kuumusel nii, et vedelik vaevu väreleb. Keetmisel riisutakse vajadusel ka vaht kui seda tekib ning ka peale tekkiv rasv mis võib anda õhuhapnikuga reageerides halva maitse. Puljongi rasv kasutatakse ära teiste toitude valmistamisel. Umbes tund enne valmimist pannakse puljongise röstitud maitseköögiviljad (sibul, porgand, seller, pastinaak, porrusibul) ning maitsestatakse. Valmis puljongist võetakse välja kondid ning see kurnatakse. Kalapuljongite puhul eemaldatakse kalapeadel lõpused ning silmad. Kontsentreeritud puljongid keedetakse 8 10 tundi, maitseköögiviljad lisatakse 3 tundi
lambatalle uimastamisel 0,6 A ning säilitada seda voolutugevust vähemalt kolm sekundit. Lammaste/kitsede käsitsi uimastamisel kasutatakse elektritange, mis asetatakse nii, et kontaktid suruvad koljuluu mõlemale poolele (kõrva ja silma vahel) elektrivool läbib ainult pead .Oluline on, et elektrivool läbiks peaaju Lammaste uimastamisel tuleks kasutada spetsiaalsete elektroodidega tange. Parema efekti saavutamiseks tuleb nahk/vill elektroodide kohalt märjaks kasta või vill ära lõigata. Uimastamine poltpüstoliga otsmikuluud läbival viisil. Lamba ja kitse uimastamiskoht on pea kõrgeim punkt. Poltpüstol suunatakse uimastamisel lõuapärade suunas. Kuklalohku pole lubatud uimastuslasku sooritada. Lammas fikseeritakse suurte tapavõimsuste korral Vkujulises konveieris või kõhu alt toetaval konveieril. Väikese võimsusega tapamajades/-punktides fikseeritakse loom vastavas boksis või aedikus.
tõugu uted olid heade sigimisnäitajatega, sest uttede tiinestumine oli 89,1 % ning uttede viljakus oli 1,61 talle poeginud ute kohta. Viimasel kahekümnel aastal on eesti valgepealist tõugu uttede viljakus olnud kõigil aastal kõrgem kui eesti tumedapealistel uttedel. 4) Eesti lambatõugude parandajad tõud. Eesti tumedapealise tõu parandajad: Suffolk – lai, sügav rind, arenenud kintsud, viljakad. Oksforddaun – suure tailiha sisaldusega rasked lihakehad, jäme vill (Taani). 2 Eesti valgepealise tõu parandajad: Teksel – suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suur villatoodang ja kvaliteetne vill. Dorset – lihakeha kvaliteedi tõstja tailiha hulga suurenemise läbi, head emaomadused, talledel hea kasvukiirus, pikk innasessioon. Dala (Norra valgepealine) – tallede hea kasvukiirus, uttede kõrgem viljakus, kõrge villajõudlus ja kvalikteetne vill. 5) Lammaste paaritamine, innasesoon.
Toidupüramiidis esitatud toiduainete rühmadest valitakse toiduports. Vaatle tervisliku toiduportsu koostist joonisel 2.2. Pilt: Taldrikureegel Joonis 2.2. Taldrikureegel Jäta meelde taldrikureegel - see aitab süüa mitmekülgselt ja tervislikult: Pool taldrikust tuleb täita köögiviljadega (s.o. 2. põhikorrus). Veerand taldrikust täidetakse liha, kala, kana või muu 3. põhikorrusele kuuluva toiduainega. Veerand taldrikust jäetakse lisandile – pastale, kartulile, riisile jne (s.o. 1. põhikorrus). ÜLESANDED 1. A. Kirjutage üles ühe päeva jooksul süüdud toidud ja joodud joogid. B. Analüüsige päeva jooksul tarvitatud toite ja jooke toidupüramiidi alusel. 2. Koostage nimistu, mida peate muutma oma toitumises, lähtudes tervisliku toitumise põhimõtetest.
Hiljem kodustati antiloobid, eeslid ja kaamelid. · Tigrise ja Eufrati jõgikond Aasias (praegu Iraak) oli Mesopotaamia kultuuride levikuala. Nende jõgede lääne- ja idapoolsetes mägedes kodustati kitsed, lambad, sead ja anti üle jõgede orgudesse, kus neid ja hiljem ka veiseid ning eesleid kasutati. India ja Hiina kultuuride piirkonnas kodustati seebu, pühvel, gaur, kana ja siga, kuna veis, hobune ja eesel arvatavasti kohale toodi.Lääne- ja Põhja-Euroopa maad said enamiku koduloomadest Mesopotaamia, Egiptuse ja teistelt Vahemere kultuuridelt, kuid osa koduloomi ja linde kodustati ka kohapeal.Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kodustati laama, alpaka, muskuspart, merisiga, kalkun. 9. veise ja lamba ulukeellased ning sugulased Veiste perekond jaguneb neljaks alamperekonnaks: veised (Bos), jakid (Poephagus), kaguaasia veised e
millegi taastootmiseks, keha uuendamiseks. Keha vajab päevas paarkümmend grammi valku, kuid iga päev vahetub kehas pool kilo valke. Katabolism-lammutamine(osa aineid kasutatakse ära anabolismiks) Anabolism- üles ehitamine Toitefaktorid Toitefaktoriteks nimetatakse organismi toitumiseks vajalikke keemilisi elemente ja orgaanilisi ühendeid ning nendes sisalduvat energiat. Toitefaktorid on: a) Energia b) Proteiin ja selles leiduvad asendamatud aminohapped (loomadel 9, lindudel 11) c) Rasv ja selles leiduvad asendamatud rasvhapped d) 24 mineraalelementi Ca, P, Mg, K, Na, Cl, Fe, Zn, Mn, Cu, Co, I, Se, Mb, Cr, vanaadium, Ni, Sn, Al, F, As, Li. e) 15 vitamiini A, B1, B2, B6, B12- vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, lipoonhape, D-, E- ja K-vitamiin. f) Vesi ja õhuhapnik. September-detsember 2008. a. Energia Keemiline energia(ATP), mehhaaniline energia 30%(tööenergia, mida saadakse ainevahetuse
liigesevalu. Plussioonid tekivad ka tänapäeva kodu- ja kontoritehnika kasutamisel, neid tekitavad nii televiisor, mikrolaineahi kui ka töölaual seisev arvuti. Seega on töövõimekuse ja tervise tagamiseks tähtis hoida just siseruumide ioonide tase kontrolli all. Kui loomulikult teel tekib looduslikus õhus 1 cm³ kohta 2000-4000 negatiivset õhuiooni, siis linnadest on see tase langenud tihtipeale 500-le või isegi alla selle. TAIMSED TAASTUMISVAHENDID MESI · Mesi sisaldab rohkelt inimese organismile kasulikke aineid, sealhulgas looduslikke suhkruid mineraale, vitamiine, aminohappeid ning antioksüdante. · Naturaalses mees on keskmiselt 17,2% vett, 0,4-0,8% täisväärtuslikku valku ja 81,3% igasuguseid suhkruid. Suhkruga võrreldes on mesi loomulikult oluliselt kasulikum, sest peale kergesti imenduva glükoosi ja fruktoosi sisaldab ta veel teisigi toitaineid. Vitamiinidest on mees leitud C-, B1-, B2-, B6-, PP- ja K-
Lühikese leemega, väikese vedelikuga keedetud kala söödi leiva kõrvale ja hiljem kartuliga. [] Liha- ja veretoidud Liha sõi Eesti talupoeg vähe, peamiselt talvel. Kodune loomatapp oli mingi tähtpäeva eel. Tapaperiood algas mihklipäevast. Üksnes kitsi tapeti enamasti suvel. Villa saamise eesmärgil oli taludes palju lambaid, kellest ületalve hoiti vaid osa. Teised tapeti mihkli- või mardipäevaks. Oli tava tappa mardipäevaks hani ja kadripäevaks kana. Veiseid tapeti omatarbeks harva, sügiseti. Sügisel peetavateks pulmadeks tapeti mõni mullikas või vasikas, lammas, noor siga või kodulind. Sama ka matuste puhul. Peamine lihaloom oli 3-4 aastane nuumatud siga. Mardipäevaks tapeti harva, kindlasti jõuludeks, võimalusel ka küünlapäevaks. Vähesel määral andis toidulisa ulukite ja lindude salaküttimine. [] Värsket liha sai süüa ainult pärast tapmist. Päädikutest ja kehvemast lihast keedeti suppi
Eestis on veiseid 235 000 ja piimalehmi 96 000. 2005. aasta andmete järgi oli Eestis lihalehmi 10 000. 2005.aasta andmete järgi on kõike rohkem lihalehmi Prantsusmaal, 4 029 000. (2009) Piima kg on kõige suurem Taanis 8 438 000 kg, Rootsis 8 248 000 kg, Ungaris 8 150 000 kg, Soomes 8 128 000 kg ja Eestis 7 136 000 kg. 4. Veisekasvatuse areng Eestis 16.-17-saj suurem eesmärk saada võimalikult palju sõnnikut. 18.saj anti veistele ainult sooheina ja põhku. Lehm võis anda aastas 500-800kg. 19.saj väga visa arenema piimatoodangu suunas. 1885.a avati tõuraamat ja 1886. aastal see trükiti. 1900-1940 1.karjakontrollühing suutis 1903.a kontrolli alla viia 34 mõisa karja 2500 lehmaga. 8.märtsil 1909 otsustati asutada karjakontrolli osakond, mille liikmeks asusid 19 talupidajat. Asutati ühispiimatalitusi, mis said ajendiks põllumeeste seltside loomisel. Eestis on enamlevinud sügavallapanuga laudad
Toidurasvad peaksid katma 2530% toiduenergiast, sh: · küllastunud rasvhapped ja transrasvhapped kokku mitte 10%; · monoküllastumata rasvhapped 1015%; · polüküllastumata rasvhapped 510%, sh asendamatud polüküllastumata rasvhapped vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud rasvhapped või, juust, liha, lihatooted (viinerid, sardellid, hamburgerid), täispiim ja jogurt (kõrge rasvasisaldusega), kondiitritooted, kõvad margariinid, pekk, rasv praadimiseks, palmi ja kookospähkli õli Monoküllastumata rasvhapped Oliivid, rapsiseemned, pähklid (pistaatsia, mandlid, sarapuu, pekaanpähklid), arahhis ja neist valmistatud õlid ning avokaado Omega3 polüküllastamata rasvhapped Lõhe, heeringas, forell ja rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ning neist valmistatud õlid. Omega6 polüküllastumata rasvhapped Päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad, mais ja neist valmistatud õlid ning mõned margariinid.
Liidus kuni 2012. a ei prognoosita Linnukasvatussaaduste tootmine 2001–2010 Näitajad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Lindude arv, tuh 31.12 2295 2096 1945 2183 1879 1639 1447 1743 1795,8 2023,3 Munade kogutoodang, mln, tk 278 253 234 231 209 183 156 146,6 172,8 184,5 Munatoodang kana kohta, tk1 295 303 290 275 288 287 254 269 264 265 Munatoodang inimese kohta, tk 203 186 173 171 155 136 116 110 129 138 Linnuliha tootmine, tuh t 9,22 11,52 14,42 14,82 13,82 12,52 16,83 18,53 20,93 22,43
talled) ja rahalised sissetulekud on 19 % võrra suuremad kui 1. viisil. · Parasiitide levik talledele on paremini ära hoitud 10. Lambalaudad Lammaste pidamishooneteks võivad olla soojustatud laudad voi külmlaudad. Tänapäeval eelistatakse sageli just külmlautasid, sest lambad on vastupidavad külmale, kuid tundlikud liigse niiskuse suhtes. Külmlautade ehitus on lihtsam ja odavam, sest ehitusmaterjalide kulu on väiksem. Kui laut on soe ja niiske, muutub vill märjaks ja märja villaga lambad võivad külmetuda ja haigestuda erinevatesse hingamisteede haigustesse. Samas võib soojades lautades esineda lammastel kuumastressi ja seda just tiinetel uttedel kevad-talvisel perioodil. Paljudes välisriikides kasutatakse lambalautadena kiletunneleid ehk polütunneleid, mida on kergem ehitada ja püstitada. Külmlautades on seinad soojustamata. Materjalidena kasutatakse mitmesuguseid plaate, laudist jm.
katsed peenvilla lammastega; 2) peenvilla lammaste kasvatamise periood 19. sajandi esimesel poolel; 3) lihalammaste kasvatamise periood 19 sajandi teisel poolel; 4) kohalike liha-villalammaste aretamine 1926.a.-1958.a. , sihikindla aretustöö algus 1926.a eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu kujundamisel ja lambatõugude tunnustamine 1958.a. ENSV Põllumajandusministeeriumi poolt. Peenvillalammaste kasvatamise perioodil kui peen meriino vill oli väga hinnaline kaup maailmaturul hakkasid mõisnikud importima meriino peenvillalambaid. Nende arvukus kasvas niivõrd, et 1840.a. oli Eestis ja Liivimaal 208820 peenvillalammast ja peenvilla ning maalamba ristandit. Sajandi lõpu poole peenvilla hinnad langesid, sest Austraaliast oli saanud võimas meriino lambakasvatuse riik ning austraalia lambakasvatajate poolt toodeti suuri koguseid meriino villa ning maailmaturul hakkasid peenvilla hinnad langema
( igale elemendile 3 näidet leidumise kohta). o Lämmastik- lämmastikuühendeid on valkude ja nukleiinhapete koostises, (ilma lämmastikuühenditeta ei saaks olla elu), enamiku otse õhust omastada ei saa, mõned mullas elavad bakterid saavad (mügarbakter) meie saame liblikõielisi taimi süües nagu hernes, uba. o Fosfor- kuulub luude koostisesse, osaleb energia tootmises (kuulub ATP koosseisu) Saab: punane liha, piimatooted, kala, kana, leib, riis o Kaltsium-vajalik lihaste, südame ja seedesüsteemi tööks, luude ehitamiseks ja vererakkude tootmiseks, Saab: piimatooted, lehtköögiviljad, pähklid, seemned o Naatrium- organismis on vaja närviimpulsi edasiliikumiseks reguleerib ATP tootmist, Saab: lauasool, spinat, piim. o Kaalium- organismis vaja närviimpulsside edasiliikumiseks, moodustab organismis ioonlahuseid ning reguleerib ATP tootmist. Saab:herned, kartulid, tomatid, banaanid..
hobusekasvataja. Kohalikku hobust oli püütud parandada mitme tõuga, kuid üldiselt see ei õnnestunud. Berg ostis Poolast Klementsovo hobusekasvandusest norfolk-roadsteri täku Hetmani, kes osutus sobiva tüübiga tori hobusetõu alustajaks. Hobuste aretuses oli suuri teeneid ka Mihkel Ilmjärvel, Otto Nuudil ja Harri Mauringul. Veisekasvatus Eestis 16.-17-saj suurem eesmärk saada võimalikult palju sõnnikut. 18.saj anti veistele ainult sooheina ja põhku. Lehm võis anda aastas 500-800kg. 19.saj väga visa arenema piimatoodangu suunas. 1885.a avati tõuraamat ja 1886. aastal see trükiti. 1900-1940 1.karjakontrollühing suutis 1903.a kontrolli alla viia 34 mõisa karja 2500 lehmaga. 8.märtsil 1909 otsustati asutada karjakontrolli osakond, mille liikmeks asusid 19 talupidajat. Asutati ühispiimatalitusi, mis said ajendiks põllumeeste seltside loomisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
