b) valitsussektori nõudluse kasv, mille oluline allikas oli riigieelarve tulude kasv, mis tulenes suures osas majapidamiste ja äriühingute laenatud raha majanduses kasutamise maksustamisest. Kui sisetarbimine väheneb, siis maksulaekumiste kasv aeglustub järsult; c) ekspordi kasv, mis on toetunud põhiliselt kulueelisele (eriti madalatele tööjõukuludele) ja võimaldanud ka aktiivselt investeerida materiaalsesse põhivarasse. Kui tööjõukulud kasvavad kiiresti, muutuvad meie kaubad ja teenused kallimaks ja nende müük maailmaturul raskeneb; d) välisinvestorite aktiivne tegevus Eestisse investeerimisel, mis on katnud pidevalt maksebilansi jooksevkonto puudujäägi ja võimaldanud seni hoida raha pakkumist valuutakomitee süsteemi tingimustes väga kõrgel tasemel. Kui tööjõudu napib ja see muutub kallimaks, võivad töömahukale tootmisele orienteeritud
lihtööd. Selliste investorite lahkumine on osa väärtusahelas ülespoole liikumisest. (Sealsamas: 159) Kõrgema väärtusega investor hinnas Olulisem on see, mida me teeme kõrgema väärtusega investorite siia meelitamiseks. Jaokim Heleniuse hinnangul peab Eesti sellsk pakkuma järelkindlalt ettevõtlussõbralikku keskkonda ja madalamaid makse. Samuti peab valitsus õigetele firmadele mügitööd tegema: välisinvestorite raha peaks rohkem suunduma tegevustesse, mille järel on nõudlus suures osas väljaspool Eestit. Näiteks Heleniuse asutatud Trigon Capital tegeleb ülikõrge tootlikusega finantsteenuse ekspordiga. (Sealsamas: 201) Eesti ettevõtted keskenduvad nüüd pigem põhitegevusele ja hoiavad kinnisvarasektorist eemale. Eesti Panga hinnangul on investereeringute kasvu peamine korrektsiooniallikas just kinnisvarasektor. Siiamaani on välisinvesteeringud luukunud peamiselt
- abistame teid töötajate leidmisel teistest Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikidest; · proovitöö: saate enne töölepingu sõlmimist veenduda kandidaadi sobivuses vabale ametikohale; · tööpraktika: saate inimese enda vajaduste kohaselt välja õpetada, praktika ajal maksame teile juhendamistasu; · tööturukoolitus: kui te ei leia meie klientide seast endale vajalike oskustega inimest, saame teile sobiva töötaja koolitada; · palgatoetus: kui võtate tööle pikaajalise töötu või vanglast vabanenud inimese, saate kuni kuueks kuuks taotleda palgatoetust; · abi ja nõustamine koondamisel; · teenused puudega või pikaajalise tervisehäirega inimeste töölevõtmisel: - tööruumide ja -vahendite kohandamine; - töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine; - tugiisikuga töötamine; - abistamine tööintervjuul;
Tootmise restruktureerimise tõttu on tööhõive keemiatööstuses pidevalt vähenenud. Kui 1997. aastal töötas keemiatööstuses üle 8 tuhande töötaja, siis tänaseks on hõivatute arv vähenenud üle kahe korra. Müügi ja tootmismahud on jäänud aga praktiliselt muutumatuks ehk tootmismahtu on suudetud hoida tänu tootlikkuse suurenemisele. Kuigi tootlikkus on kiirelt kasvanud, jääb see veel oluliselt alla arenenud riikide näitajatele. Kui lisandväärtus töötaja kohta oli 2005. aastal Eestis suurusjärgus 400 tuhat krooni, siis näiteks Soomes oli see kümme aastat tagasi 1,1 mln krooni töötaja kohta. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Madalast tootlikkusest tingituna on vajalik tööjõu tootlikkuse suurendamine, mis võib vähendada vajadust tööjõu järele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli ka keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine
Pingutused on seda kindlasti väärt, sest tihedamast koostööst ning nutikamaks tellijaks ja targemaks pakkujaks õppimise protsessist on võimalik vaid võita (Erkki Karo, Rainer Kattel, Veiko Lember, Kadri Ukrainski, Hanna Kanep ja UrmasVarblane (2014)). Eesti turg on väike ja pakub seetõttu potentsiaalsetele kasvuettevõtetele harilikult vähe huvi. Kuid isegi väikesed turud võivad olla huvipakkuvad, kui need on innovaatilised ehk kui nende juhtivaks jõuks on kõrgetasemeline nõudlus uute ja täiustatud toodete, teenuste ja lahenduste järele. Lisatingimuseks on, et nõudlus innovatsiooni järele ühtiks potentsiaalse olemasoleva ja tulevikus tekkiva nõudlusega rahvusvahelistel turgudel. Nõudlust innovatsiooni järele tuleks 8 arendada viisil, mis võimaldaks ettevõtetel mõista, et Eesti turu jaoks uute toodete, teenuste ja
Põhjalikumalt käsitletakse temaatilisi väljakutseid ja neile vastamist igas peatükis eraldi. Väljapakutud lahendused, tegevused ja toimingud kumuleeruvad kahe suure eesmärgi täitmiseks, mis on tootlikkuse ja kõrget lisandväärtust loova hõive kasvatamine. [2] 9 Kasvustrateegia üldeesmärkide seadmisel ollakse lähtutud konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ seatud kahest katuseesmärgist: 1. Tõsta tootlikkust töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 80%-ni 2. Tõsta tööhõive määra vanusegrupis 20-64 76% tasemele Tootlikkuse tõstmisel keskendutakse nii ettevõtjate ambitsioonikuse kasvatamisele kui ka teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni-investeeringute hoogustamisele ning ekspordile. Tööhõive osas keskendutakse tööturu struktuursete muutuste esilekutsumisele kõrget lisandväärtust loovate töökohtade osakaalu suurendamise abil Eesti majanduses
senist lähenemist kõrgtehnoloogilise ettevõtluse arengus tervikuna. Seni on riikliku rahastamise fookuses olnud peamiselt teadussektor ja kõrgtehnoloogiline ettevõtlus ning orientatsioon on olnud pigem teadmiste loomisele kui rakendamisele, kuid see pole märkimisväärselt kaasa aidanud traditsiooniliste tööstusharude uuenduslikkuse kasvule.10 Endistel liidutehastel ei lähe eriti hästi, elatakse valdavalt allhangete varal, sest kunagisi turge pole suudetud taastada ja vananenud tehnoloogia ei lase uutele minna. Viimasel ajal on tekkinud palju kõrgtehnoloogilist toodangut andvaid väikefirmasid, millel on olemas oma turunishid.11 Eestis on loodud teadusparke, millest suurim on ligi 30 teadus- ja tehnoloogiamahukat toodangut andvat ettevõtet ühendav Tartu Teaduspark. Tartu Teaduspark pakub liikmesfirmadele soodsalt kasutada oma infrastruktuuri.12 Eestis on teisigi firmade kooslusi. Tallinna Tehnoloogiapark pole hoogu sisse saanud.
Nende sammude tagajärjed ilmnesid majanduse stabiliseerumises 1994. aastal ja sellele järgnevatel aastatel. Majanduse üldist olukorda mõjutasid efektiivsuse tõusu ja makromajanduslike ebakõlade vähenemise tendentsid, mis koosmõjus lõid soodsa kliima jätkusuutlikuks majanduskasvuks. Positiivne trend sai valdavaks aastast 1995 Seni veel suhteliselt madal tööjõu hind koos elanikkonna suhteliselt kõrge üldise haridustasemega, imporditud uus tehnoloogia ja suur tootlikkuse kasv viisid sisemajanduse koguprodukti 10,6%-lise kasvuni 1997. aastal. See kasv saavutati hoolimata probleemidest, mis kerkisid maailma finantsturgudel, sealhulgas ka Eesti rahaturul 1997. aasta neljandas kvartalis. Üldine majanduskeskkond muutus 1998. aasta hilissuvel, seda põhjustas eelkõige välisnõudluse vähenemine. Kui esimese poolaasta kaupade ekspordi tase oli möödunud aastaga võrreldes
tugi-ja tööstusstruktuurid) VÕIMALUSED OHUD Suund lisandväärtuse kasvatamisele väärtusahelas ülespoole Kvalifitseeritud tööjõu puudus ja alanevad kasumimarginaalid muudavad liikumisega (ODM, built-in-box jm): välisinvesteeringuid soodustav keeruliseks tehnoloogia täiustamise: mõjutab tootmismahtude suurenemist, faktor (Ettevõtte strateegia, struktuur ja konkurentsi valdkond) seega otseselt eksporti (Ettevõtete strateegia, struktuur ja konkurents) Suund järjest suuremale automatiseerimisele ja käsitöö vähendamisele : Alustavale ettevõttele investeeringutoetuste leidmine keeruline: mõjutab välisinvesteeringuid ja eksporti soodustav faktor (Ettevõtte strateegia, kindlasti ka välisinvestorite sisendeid (Teguritingimused)
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis
elektroonikakomponentide ja seadmete valmistamisele jne(1). Kuidas aga tööjõu tootlikust suurendada? Eelkõige saab tööjõu tootlikkust suurendada tööjõu kvaliteedi arvelt. Samuti mängib suurt rolli haridus ja spetsialiseerumine. Sest praegu on kulukas ja raske leida häid töötajad ning samuti on neid raske hoida oma ettevõttes kui sellel hästi ei lähe. Siiski on hakatud töötajad ka koolitama rohkem, kuid ainult ikkagi nii, et töötaja arendab enda eriala oskusi mitte ei õpi mingit teist ametit juurde. Need aitavad tõsta tööjõu tootlikust tänapäeval. Siiski peaks tähelepanu pöörama ka sellele, et töötajad täidaksid neile kõige sobivamaid ülesandeid. Töökohustusi jagades tehakse sageli juhuslikke valikuid või antakse täiendavaid ülesandeid töötajatele, kes on parajasti vähem hõivatud. Kõige rohkem tuleb seda ette väiksemates ettevõtetes, kus on suhteliselt vähe töötajaid
Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga, tööandjate poolsete palgaotsuste analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm. 3. Kui suur osa rahvatulust läheb palkade kujul töötajate kätte? Vähemalt ¾ rahvatulust läheb palkade kujul töötajate kätte. 4. Mis on tööjõu nõudlus? Tööjõu nõudlus on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida tööandjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta. 5. Mis on tööjõu pakkumine? Tööjõu pakkumine on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida töötajad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. 6. Mida tähendab see, et palgad on "allapoole jäigad" ja miks see teadmine on oluline? Palgad on üldjuhul allapoole jäigad, s.t
langust välisturgudele. Keinsistlik anti-inflatsiooniline tegevus sisaldab a. Riigieelarve kulude suurendamist b. Valitsussektori kulutuste vähendamist c. Tulumaksude alandamist d. Tarbimise piirkalduvuse suurendamist Kui ühe eurotsooni riigi hinnad suurenevad kiiremini kui teise eurotsooni riigi hinnatase, siis a. See tähendab eelarvedefitsiidi kasvu selles riigis, kus hinnatase suurenes kiiremini b. Suureneb ka välisvõlg c. Muutub valuuta vahetuskurss d. Valuuta reaalne vahetuskurss (REER) tugevneb Graafilist seost tööpuuduse ja inflatsiooni vahel nimetatakse a. Ratsionaalsete ootuste jooneks b. Philipsi kõveraks c. Võimaliku tootmise piiriks Riigi valuutakurss a. Muutub reeglina üks kord aastas b. On alati suurem kui reaalne vahetuskurss c. Näitab välisvaluuta hinda kodumaises vääringus d. Ei mõjuta reaalmajandust Tarbijahinna indeks on sama mis SKP deflaator. - Vale Valuutakurssi defineeritakse kui a
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava, kõrvaleriala personalijuhtimine Veronika Žukova Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega. REFERAAT Juhendaja: Aet Kul Tallinn 2015 Enesejuhtimise teadmiste kasutamine ühe olulise eesmärgi saavutamise tõhustamisel SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1INNOVATSIOONI JUHTIMINE ETTEVÕTTES...........................
o tööpuuduse kasv o sotsiaalprobleemide kasv o eelarvedefitsiit o majanduse konkurentsivõime vähenemine o Euroga seotud riskide suurenemine o madala lisandväärtusega majanduse struktuur PQ el = o L Tööjõu tootlikkuse olemus P-hinnad, Q-kogus, L-töötajate arv o Tootlikkus näitab kõige üldisemalt, kui palju luuakse ühiskonnas lisandväärtust töötaja kohta o Üldine tootlikkuse tase on tõusnud, samas tänane tootlikkus jääb kordades maha EL riikide tasemest o Põhjused: o madal lisandväärtus, majanduse struktuur o tehnoloogia o tootmise korralduslik pool o Säilitamaks hõivet ei tohiks palgakasv olla kiirem kui tootlikkuse kasv o Paradoks: Eesti konkurentsieelis on madalad palgad (ehk madal tootlikkus), tootlikkuse (palkade kasvades) konkurentsieelis väheneb
· ühiskond vajab turu uuendamist, uute kaupade ja teenuste esilekerkimist · luuakse uusi töökohti mis parandab sihtriigi tööhõivet Globaliseerumist või kirjeldada kui kõigi maailma riikide üha tihedamat majanduslikku lõimumist rahvusvahelise kauba- ja teenustevahetuse liberaliseerumise ning sellest tingitud mahukasvu, vähenevate transpordikulude, rahvusvahelise kapitali kasvava sissetungi, maailma tööjõu tohutu kasvu ning tehnoloogia, eriti sidetehnoloogia, kiire ülemaailmse leviku tagajärjel. Globaliseerumine saavutada täiesti uue taseme suhtevõrgustike loomises. Tänu sellele saavad tekkida ülemaailmse haardega inimõiguste kaitse liikumised, mis töötavad näiteks selle nimel, et juurutada õiglast kaubandust, vähendada lapstööjõu kasutamist ning edendada universaalsete inimõiguste kultuuri. Globaliseerumine on seotud rahvusvahelise kaubanduse arengu ning kaupade ja teenuste
Kui on teada kauba kogused, mis vastavad mingile hinnatasemele, siis saab analüüsi vahendina kasutada tabelit. Parema ülevaatlikkuse huvides kasutatakse majandusteoorias sageli graafilist väljendusviisi. Kahe muutuja - hinna ja koguse seost kujutatakse kahemõõtmelises teljestikus. Mudel-tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate kaupade või teenuste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju kõver langeb alati paremale alla Alternatiivkulu printsiip- Piiratud ressursside puhul peavad majandussubjektidoma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega
kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%) väheneb aeglaselt väike siseturg ja Euroopa ääremaa asend. Soome on endiselt üks jõukamaid turumajandusmaid. Soome peamised majandusharud: laevaehitus, elektroonikatööstus, kergemasinatööstus, raskemasinatööstus, elektrometallurgia, paberimass ja paber, agrotööstus, keraamikatööstus, keemiatööstus, tekstiiltööstus. Majanduskasv
Kumb majandusareng oleks Eestile kasulikum: kas kiire palgatõus või tootlikkuse kasv? Alljärgnevalt püüan ma sellele leida vastuseid. Eestlaste tootlikkus on väga madal. Parimaks näiteks siin on aasta 2005 kui jääktulu ühe töötaja kohta oli rõivatööstuses vaid 9000 krooni, keemiatööstuses aga 231 000 krooni. Vahe oli 25 korda keemiatööstuse kasuks, kuigi rõivatööstuses töötas üle kolme korra rohkem inimesi. Madala jääktuluga töötaja kohta on ka naha töötlemine ja nahktoodete tootmine; puidu töötlemine ja puittoodete tootmine; paberimassi, paberi ja pabertoodete toomine; kirjastamine; kummi- ja plasttoodete toomine; transpordivahendite tootmine ja transport. Mainitud harudes on jääktulu töötaja kohta väga madal ning palgad on kasvanud aeglasemalt (Eesti majanduse konkurentsivõime...: 2008). Eesti majandus kipub ,,kreekastuma", mis tähendab, et meil on valdavad ehitus ja madala
Tööjõu ühikukulu on viimase kolme aasta jooksul kasvanud kokku üle 9%, mis on suurem kui Euroopa Komisjoni tasakaalustamatuse hindamise häiremehhanismi piirväärtus. Tööjõu ühikukulu kiire kasvuga kaasnevad peamised ohud on hinnasurve suurenemine, mis on juba praegu ilmne teenuste hindade kiiremas kasvus, ning eksportiva sektori hinnapõhise konkurentsivõime nõrgenemine. PALGA KASVU PÕHJSED JA TAGAJÄRJED Palk ja tööjõukulud Keskmise brutopalga kasvu kiirenemine oli 2013. aasta esimesel poolel majandusaktiivsuse pidurdumisega vastuolus. Tööjõukulude ehk palgafondi osakaal SKP-s suurenes. Kogutoodangu reaalne aastakasv ulatus 2013. aasta esimesel poolel 1,2%-ni ning sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud arvestuses majandus nii esimeses kui ka teises kvartalis eelneva kvartali suhtes langes. Keskmise brutokuupalga kasv esimesel poolaastal siiski kiirenes 7,4%- ni, sealjuures teises kvartalis isegi 8,5%-ni.
innovatsiooniks, mitte pelgalt tähtsusetu muudatus näiteks kunsti, majanduse, äri või valitsuse poliitika vallas. Majanduses peab muutus suurendama väärtust, kliendiväärtust või tootja väärtust. Innovatsiooni eesmärgiks on positiivne muutus, muutmaks kedagi või midagi paremaks. Tootlikkuse kasvu kaasa toov innovatsioon on peamine majandusliku rikkuse kasvu allikas. Innovatsioon on majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse oluline uurimisvaldkond. Kõnekeeles samastatakse sõna "innovatsioon" tihti protsessi tulemiga. Kuid majandusteadlased keskenduvad pigem protsessile tervikuna, alates selle algatanud ideest kuni idee muundumiseni millekski kasulikuks, idee rakendamisele ning süsteemile, milles innovatsiooni protsess aset leiab. Kuna innovatsiooni peetakse ka majanduse peamiseks käima lükkavaks jõuks, eriti kui see viib tootlikkuse suurendamiseni, peavad tegureid, mis viivad
Kirjeldatud olukord sunnib ettevõtteid tegema lisakulutusi ning suunama täiendavaid ressursse ka koolitusse ja värbamiskampaaniatesse. Kui ettevõte soovib leida sobivaid inimesi, peab otsingusse panustama palju ressursse, kusjuures tegemist pole ainult rahaliste, vaid ka inimressurssidega. Täiendkoolitus ja töökohal õppimine võimaldavad inimeste kvalifikatsiooni küll tõsta, kuid otsus, kas töötaja osaleb koolitusel/täiendõppes sõltub eelkõige tööandja otsusest, kes võrdleb koolituse kulusid ja tulusid. Koolituskulud on enamasti kõrgemad madala kvalifikatsiooniga töötajate puhul, kuna neile on tarvis sageli lisaks kutseoskustele õpetada ka põhioskusi ja teadmisi, samas on nende puhul koolitusest saadav tootlikkuse kasv väiksem kui kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate puhul. Siit tulenevalt on ettevõtjad
Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada. Tööjõu madal tootlikkus ongi Eesti tegelik probleem. Kindlasti ei saa väita, et meie inimene teeb vähe tööd. Pigem teistes riikides osatakse tööd teha tõhusamalt ja oskuslikumalt ressursse kasutades. Töölise palk peab olema seotud selle töötaja toodetud lisandväärtusega ettevõttele. Praegu pööratakse ettevõtetes tööjõu tootlikkusele vähem tähelepanu kui vaja oleks, paljudel juhtudel puuduvad arvestussüsteemid, ning ainuüksi selleks, et inimesi «kinni hoida», tuleb palka tõsta. Palgatõstmine iseenesest on vajalik, kuid kas siin ei ole tegemist pealesurutud olukorraga, kus tööline dikteerib ettevõtjale oma tingimused ja ettevõtja saab üksnes nõustuda, sest valikuid ei ole
Sissejuhatus Euroopa Komisjoni Rohelises Raamatus nimetatakse innovatsiooniks uudsete asjade ja nähtuste kiiret omaksvõtmist, juurutamist ja edukat tootmist. Innovatsioon võib toimuda nii majanduses kui ka sotsiaalsfääris. Vastandsõnad innovatsioonile on arhailisus ja rutiin. Vastavalt OECD "Frascati Manual" määratlusele sisaldab mõiste "innovatsioon" uute ideede kasutamist turul konkurentsivõimelise toote või teenuse pakkumiseks, uue või parandatud tehnoloogia või jaotusprotsessi kasutuselevõtmiseks või uute meetodite rakendamist teeninduses. Oluline on sealjuures, et innovatsiooni käsitletakse esmajoones kui protsessi, mis on kavandatud ja ellu viidud uute toodete, tehnoloogiate ja teenuste kasutuselevõtmiseks. Teisalt kasutatakse mõistet "innovatsioon" tähistamaks uut toodet, protsessi või teenust. Innovatsioon sisaldab endas uue idee muutumist realiseeritavaks tooteks, uut või täiustatud valmistamis- või
Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist.
MAJANDUSARENG-pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. OLULINE: Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; tehnoloogia areng; ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? MODERNISEERIMINE laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist.
2. Kõige enam põllumajanduses kasutatavad viljad on oder, nisu, suhkrupeet, kartul, piimakarja, kala. 3. Külma ilma tõttu, on piiratud põllumajanduse arendamine. 4. Metsandus, mis on oluline eksporditeenus, pakub maainimestele kui teist elukutset. Sekundaarnesektor: 1. Kõige tugevam on Soome nendes valdkondades: puidu-, metalli-, inseneri-, telekommunikatsiooni- ja elektroonikatööstus. 2. Soome on silmapaistev nii tehnoloogia ekspordis kui ka idufirmade edendamisel. 3. Näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, mängu-, puhastehnoloogia- ja biotehnoloogiasektoris. 4. Soome tööstuses on kõige tähtsamad metallid ja metallitooted, elektroonika, masinad ja teaduslikud instrumendid, laevaehitus, paberimass ja paber, toiduained, kemikaalid, tekstiil, rõivad. Tertsiaarne sektor: 1. Soomes on väga industrialiseeritud ja suures osas vabaturumajandus. 2
kaalukas ja rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimeline. Eesti räägib kaasa selles, mida Euroopa Liit peab tegema. kiirendas Eesti liitumine Euroopa Liiduga majanduskasvu, pakkudes ettevõtetele avaramaid turuväljavaateid, riigile võimalusi eurotoetusi kasutada ja välisinvestoritele kindlustunnet. Pooltargumendid Vaba liikumine ja võimalus töötada välismaal Turism Järsk langus laenude intressimääradele Autode odavnemine ja tehnoloogia arenemine Topeltmaksustamise tollimaksude tühistamine kaubavahetuses Venemaaga Ühtne raha Põllumajandusega tegelejad said hea kasumi Vastuargumendid Suurenes sõidukite kindlustuse maksumus Suurenes kütuste aktsiisimaks Suurenes kütuse hind Oluliselt suurenes suhkru ja sigarettide hind Odava välismaise laenuraha pakkumine koos kaupade ja teenuste suureneva nõudlusega mitmekordistas sisetarbimist ning kasvatas viimaks laenukoormuse suuremaks kui sisemajanduse kogutoodang.
Tartu Raatuse Gümnaasium Tööhõivepoliitika Eestis Referaat Koostaja:Loore Vahane Juhendaja: Lea Hanni Klass: 11.b 2009 Tööhõive Tööhõive on vaesuse ja tõrjutuse vähendamiseks olulisim valdkond. Seepärast on pikaajalisteks eesmärkideks seatud kogu tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööga hõivatuse saavutamine ning pikaajalise töötuse ja mitteaktiivsuse ning toetustest sõltumise ennetamine. Liikumaks pikaajaliste eesmärkide täitmise poole, on järgneval kahel aastal plaanis keskenduda aktiivsete tööturumeetmete arendamisele, sh seada aktiivsuse nõuded töötuabiraha saajatele. Samuti on kavandatud tööhõivemeetmete valiku suurendamine ning juhtumikorralduse ja võrgustikutöö rakendamine. See tähendab, et rohkem tähelepanu pööratakse töötutele vajaliku ja tulemusliku abi osutamisele. Kuna puuetega inimesed on üks tegevuskava peamisi s
Mastaabi sääst tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele tööoperatsioonidele). Kaup valmib mitmete riikide koostööna, sest toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini ja milleks on
Konkurents turul väheneb, tänu millele on püsima jäänud ettevõtetel suuremad võimalused äritegevuseks. · Tänu hetke majandusolukorrale, kus on tööjõu küllus, mis võimaldab organisatsioonil palgata tööjõudu odavamalt, seega ka toote omahind on madalam. Lähtudes eelnevast annab see eelise teiste konkutentide ees võistelda madalama hinnaga välisturgudel. · Turunõudluse kasv. · Tegevusala toetamine riigi poolt. · Maailmamajanduse kasv. Ohud: · Tänapäeva kiire tehnika areng. Kuna erinevad tehnoloogiad vananevad, siis tuleb ettevõttel vahetada need uute vastu, et efektiivsemalt ja säästlikumalt toota, mis eeldab ettevõtte vabade ressursside olemasolu. · Healjärjel olevad hotellid, kohvikud, restoranid ja laevad saavad lubada oma köögi rajamist, mis seab ohtu Loiri pagariäri, kuna konkurents tiheneb ning ta võib kaotada
KELLELE Majandusmudel Majandusmudel on lihtsustatud väide, diagramm või valem, mida kasutatakse majandussündmuste selgitamiseks. Majandus Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme kui tarbijad, töötajad, ettevõte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. Nõudlus III peatükk · Mis on nõudlus ja kuidas see illustreerib hindade mõju? · Miks inimesed ostavad mingit kaupa madalamate hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem? · Milline seos on üksikisikute nõudmiste ja turunõudluse vahel? · Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab? · Milline erinevus on hinnamõju ja nõudluse muutus vahel? Nõudlus Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad
protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis- ja kommunikatsioonisüsteemide edasiarendamine. Loeng 2: Kuidas on arusaam innovatsiooniprotsessi toimumisest muutunud läbi aja? Õpi otsi vali vii ellu (omanda, teosta, käivita, säilita). Kirjeldage innovatsiooniprotsessi eri faase ning edu orientiire. 2 Kirjeldage tehnoloogia elutsükli erinevaid faase, tooge näiteid. Toote elutsükli mudel kirjeldab seost toote turul olemise aja ning seda toodet tootva firma müügi vahel. Iga turule toodud toode läbib kindlaid faase. Nendeks faasideks on juurutus-, kasvu-, küpsus-, ja langusfaas. Selline arengu iseloom võimaldab välja töötada igale faasile sobivaid üldisi turundusmeetmeid. See mudel aitab määrata turul oleva sortimendi uuendamise vajadust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
