METSAVENDLUS 1940-1941 JA VAREM Metsavennad olid mehed ja naised, kes sõdisid relvastatult võõrvõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast, nad lootsid taastada Eesti iseseisvuse. Tuntud metsavend Alfred Käärmann on defineerinud metsavennamõiste järgmiselt: metsavend on see, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Mõiste "metsavennad" on tegelikult juba suhteliselt vana, sõna tekke viivad osa uurijaid tagasi käesoleva sajandi algusesse, teised aga veelgi kaugemale XIX sajandisse. Nii nimetati kroonusse kutsumise eest põgenenud talupoegi. Venelaste saabudes peideti end metsadesse- soodesse, metsade vahele üritati meelitada ka venelaste vägi, et ta seal ootamatu rünnakuga purustada.
Augusti lõpuks vallutas armeedegrupp Süd kogu Dnepri jõe parempoolse kalda Kiievist Musta mereni. Kuna ei Nõukogude Liit ega ka Saksamaa ei olnud kumbki valmistunud kaitseks, vaid ainult ründeks, sai tohutu eelise 1941. aasta suvel see, kes ründas esimesena. Seepärast hõivas Saksamaa suure osa NSV Liidu Euroopa osast, sealhulgas ka Baltimaad. Plaan vallutada Leningrad ja purustada Baltikumis paiknevad Punaarmee üksused. Väegrupis Nord oli Ida- Preisimaal 16. ja 18. armee ja 4. tankigrupp ja 1. õhulaevastik, merelet toetas Läänemere eskaader. Peaülesanne oli Leningrad, seetõttu koondati väed Pihkva suunas Kaunas, Daugavpils ja Pihkva. Eesti jäi pealöögi teelt kõrvale ja pakkus sakslastele esialgu vähe huvi. Punaarmee tõmbas kohe peale sõja puhkemist oma väed Ida-Preisimaalt Eestisse, kandes suuri kaotusi. 8 diviisist jäi alles vaid 3. Eestis paiknevad Punaarmee üksused allusid Balti erisõjaväeringkonnale, mille baasil
Referaat Eesti mehed II maailmasõjas Vaiko Vaher Lähte Ühisgümnaasium 11H Sisukord LK 1 Metsavendlus LK 2 Saksa sõjavägi LK 3 Punarmee LK 4 Soome armee LK 5 Kokkuvõte LK 6 Kasutatud kirjandus Metsavendlus Termin ,,metsavennad" tuli Balti regioonis esmalt kasutusele 19. sajandil, mil selle all mõeldi Vene sõjaväest kõrvale hoidjaid, kes ennast metsas varjasid. 1905. aasta revolutsioonis viitavad erinevad allikad metsavendadele kui ,,mässavatele talupoegadele" või kui ,,metsast varju otsivatele kooliõpetajatele
· 3. juulil 1941 kuulutas Jossif Stalin raadiokõnes välja põletatud maa taktika, mille kohaselt tuli vaenlasele jäetaval alal hävitada kõik ressursid. Eestis jäi see ülesanne hävituspataljonidele. · 11. juulil 1941 moodustati Tallinnas Eesti NSV vabariiklik kaitsekomitee, kuhu kuulusid Vladimir Botskarjov, Nikolai Karotamm, Karl Säre, Boris Kumm ja Johannes Lauristin. · Pärast Riia vabastamist 1. juulil liikus Saksa 18. armee kiiresti edasi ja ületas 7. juulil laia rindena Eesti lõunapiiri. · Lätis asunud Nõukogude 8. armee (kindralmajor Ljubovtsevi juhtimisel) riismed taandusid kahe Saksa armeekorpuse ees ja jäid peatuma Pärnu-Emajõe joonel. · 3. juulil Pärnumaal võtsid küüditamise ja mobilisatsioonide eest metsa pagenud meestegrupid nõukogudelt võimu üle Tali, Saarde, Tihemetsa ja Laiksaare vallas ning Kilingi-Nõmme linnas; · 4
Peaministri kohalt astus tagasi Kaarel Eenpalu, asemele Jüri Uluots. Endiselt kehtisid kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, tsensuur ja muud piirangud. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Eesti okupeerimine Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra. Mais okupeeriti Holland ja Belgia, tungiti Prantsusmaale. Prantusmaa rinne murti läbi, hulk Prantsuse sõdureid vangistati, juunis langes Pariis. Prantsusmaa kapituleerus, Briti väed evakueerusid. Maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, Moskva valmistus Balti okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamist: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises. Nõuti baasie maa-alade laiendamist, suurendati baasivägede arvukust. Samal ajal tehti sõjalisi ettevlamistusi: armeed ja baasiväed viidi lahinguvalmidusse. 14. juunil esitas NSVL Leedule ultimaatumi, 16. juunil Leedule ja Lätile. Nõuti Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Balti riigid alistusid vastupanuta. 17
okupatsioonivõimudele vastupanu osutav partisaniliikumine - metsavendlus. Selle tuumiku moodustasid Saksa armees teeninud eesdased, kes pärast sakslaste taganemist 1944. aastal varjusid metsa. Nende ridu täiendasid Nõukogude mobilisatsiooni ja küüditamiste eest põgenenud. Metsavendade relvastus oli esialgu pärit Saksa armeest, hiljem võeti venelastelt relvi ära. Toiduaineid ja muud vajalikku said metsavennad taludest enne põllumajanduse kollektiviseerimist 1949. Tavaliselt tegutsesid nad väikeste salkadena, suuremaid üksusi neil enamasti ci olnud, küll aga ühiseid operatsioone. Tundub, et vähemalt mõnedel aegadel oli liikumisel kui mitte otsene keskjuhtimine, siis vähemalt territoriaalselt organiseeritud tegevus. Metsavendade liikumine oli kõige aktiivsem tihedatel metsa- ja sooaladel, Virumaal, Pärnumaal ja Võrumaal. Nende koguarvu kohta on erinevaid seisukohti
10. juuni 1940 12. juuni 1940 Itaalia kuulutas sõja Prantsusmaale. Prantsuse rinne varises kokku. Vastupanu osutasid veel Prantsuse valitsus pages Pariisist ainult hajutatud ja keskse juhtimiseta väeosad. 14. juuni 1940 15. juuni 1940 Saksa armee sisenes Pariisi. Punaarmee okupeeris Leedu Vabariigi NSV Liit esitas ultimaatumi Leedule, nõudes valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade lubamist 16. juuni 1940 Leedu Vabariigi territooriumile. NSV Liit esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile, nõudes NSV Liidu õhujõud tulistasid alla Soome lennukompanii valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade
Tervikuna oli enne I maailmasõda majanduslikult aktiivsest elanikkonnast 63% hõivatud põllumajanduses, 15% tööstuses ja 22% teistes majandusharudes (sides, transpordis, teeninduses). Tähtsaim tekstiilitööstuse tootmisharu, puuvillatööstus, valmistas ülevenemaalise tööjaotuse raames puuvillast lõnga Lódi piirkonna tekstiiliettevõtete ning toorriiet Peterburi ja Moskva sitsivabrikute tarvis. Üle 1 miljoni mehelise Vene armee pidev vajadus mundrite ja tekkide, telkide ja sõjaväevarustuse pakkekottide järele tagas Eesti kalevi-, puuvilla- ja linatööstuse toodangule kindla turu. Metalli- ja masinatööstus suutis säilitada 19-protsendilise osakaaluga teise koha, vaatamata 20. sajandi alguses toimunud seisakule. Selle tootmisharu ettevõtted (F. Krulli ja Wiegandi masinatehas, Volta elektromehaanikatehas, Dvigateli vagunitehas,
lõigete alusel. Paljudel juhtudel ei põhinenud süüdistused konkreetsetel tegudel, vaid pigem vangi üldisel kutsealasel või ühiskondlikul tegevusel ning osalemisel kodanike- ühendustes. Enamasti langetasid otsuse mitmesugused sõjatribunalid. Eestis tegutsesid NKVD Balti ringkonna vägede sõjatribunali koosseisud, kuid otsuseid Eesti kodanike suhtes langetasid ka raudtee, Balti Erisõjaväeringkonna, Punaarmee 8. armee, Balti laevastiku ja muud sõjatribunalid. Pärast arreteerimist kohe Leningradi või Moskvasse viidud isikud mõisteti süüdi sealsete sõjatribunalide poolt. Osa süüdimõistvaid otsuseid langetasid NKVD Erinõupidamised(NKVD organ karistuste määramiseks ja vangistatute süüdimõistmiseks). Erinõupidamised kohtuistungeid ei pidanud ja süüaluseid Erinõupidamise ette ei toodud. Otsused langetati dokumentide alusel tagaselja
Esialgne positiivne hoiak sakslaste suhtes hakkas kaduma, kui sai selgeks, et sakslased käsitlevad Eestit mitte endise iseseisva riigina, vaid pelgalt Nõukogude Liidu territooriumi okupeeritud osana. (Pajur et al. 2005: 196) Nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liit olid 1939. aasta koostöölepingu sõlminud kavatsusega see sobival hetkel hüljata ja lepingupartnerile kallale tungida. Saksamaa jõudis ette: 22. juunil 1941 ületas Saksa armee ilma sõda kuulutamata Nõukogude Liidu tollase riigipiiri. Sakslased saavutasid sõja alguses silmapaistvat edu. Juba 7. juulil jõudsid nende eelsalgad Eesti piiridele. Just küüditamine ja muud hirmuteod olid peapõhjuseks, miks teade sõja puhkemisest võeti vastu rõõmuga ja miks sakslasi vabastajatena tervitati. Kommunistide võimuaastal kehtestatud terror sünnitas ka metsavendluse ja lõi pinnase väikese osa eestlaste kaasalöömisele sakslaste kõige
rahvast, sõja ajal 90% tööliskonnast. Oluline tööstusharu oli tekstiilitööstus(puuvill, kalev ja lina). Puuvill oli domineeriv, kui toorainet pidi sisse vedama. Tehti niiti ja toorriiet, aga saadeti edasi venemaale. Kalevitööstus oli väike. Linavabrikuid oli mitmeid, eriti väikseid pärnus ja viljandis. Linavabrikute omanikud olid eestlased. 1914 tehti modernne kunstsiidi vabrik. Tekstiilitööstuste nö pealinn oli Narva. Masinatööstus koondus Tallinna. Sadamatehased olid üsna vana ajalooga. 1870a oli ka raudteetehased. Vigandi masinaehitustehas, suur vagunitehas, elektrimasinatehas Volta. Ja sõjalaevatehased ka. Kohaliku eesti toodangu põhised: Puidu ja paberitööstus. Saeveskid ja saekaatrid olid ikka üsna levinud. AS Luteri puitehas, alustas vineeri tootmist ja tootis 80% Venemaa vineerist. Lisaks toodeti ka mööblit. Paberitootmise kasvas plahvatuslikult sajandivahendusel. Varem tehti kaltsudest, nüüd tselluloosist
kuupäevaks võib lugeda 20. jaanuari 1944 , kui jõuti Narva alla. Aasta lõpuks väljakujunenud Eesti NSV võimustruktuur püsis väiksemate muudatustega põhimõtteliselt nõukogude võimu lõpuni. Taas algas vägivald. Palju inimesi tapeti või arreteeriti ja saadeti Siberisse. 9 1949. AASTA KÜÜDITAMINE 25. märtsil 1949. aastal toimus suur massiküüditamine. Siberisse taheti saata kõik kulakud (kulakuteks nimetati jõukamaid talupoegi), sakslaste abistajad, metsavennad, metsavendade abistajad. Ette oli antud arv, kui palju inimesi tuleb küüditada. Kuna paljudel meestel õnnestus end varjata, viidi nende asemel ära rohkem naisi, lapsi ja vanureid, keda oli kergekätte saada. Küüditati kaks korda rohkem inimesi kui 1941. aastal. Küüditamine murdis talupidajate vastupanu. Kartes uut küüditamist, hakkasid talupojad kolhoosidesse astuma tervete külade ja valdade kaupa. Vaibus ka metsavendade
rindetagalat ja viiksid läbi valveteenistust. Koos tagavarapataljoniga moodustati kokku kuus julgestuspataljoni, mis rahva hulgas olid tuntud Idapataljonide nimetuse all. Julgestusüksustesse astunud vabatahtlikega sõlmiti teenistuslepingud üheks aastaks, kuna selle ajaga lootsid sakslased sõja edukalt lõpule viia. Hiljem need pikendati kuni sõja lõpuni, ilma eestlaste nõusolekuta. Julgestusüksused ei tohtinud olla suuremad kui pataljon ja olid allutatud tagalaülemale. Kindralooberst Küchleri seisukoht oli, et eestlasi ei tule rakendada suuremates üksustes kui pataljon, üldreeglina aga kompanii suuruses formeeringus. Kui eestlastel võimaldada võitlusest osa võtta täie panusega, tunneksid nad end õigustatud olevat nõuda sõja lõppedes Saksa valitsuselt Eesti iseseisvuse 8 taastamist. Julgestusüksuste formeerimine oli pandud kohalike komandantide peale
liivlased, soomlased, lätlased ja leedulased. Eriti tahtsid saksa kaupmehed head kaubateed läänemere ääres ja nii hakatigi planeerima rünnakut. 1201. aastal alustati Riia linna ehitamist, mis sai sakslaste tugipunktiks. Mõõgavendade ordu. Kuna eestlased võitlesid oma kodumaa eest tugevalt, kutsuti saksamaalt sõjalist abi. 1202.aastal loodi uus vaimulik rüütliordu, mis sai nimeks Mõõgavendade ordu. See koosnes hästi väljatreenitud rüütlitest, kellel oli tugevam relvastus kui eestlasel. Ordu koosnes rüütlitest, preestritest ja abiväest. Rüütlid kandsid valget mantlit, millel oli punane rist ja mõõga märk. Preestrid kandsid valget mantlit punase ristiga. Abiväed kandsid halli mantlit. Lahingusse läksid rüütlid hobustega. Rüütlite raudrüüst lõid läbi vaid vähesed relvad ja tänu sellele oli rüütleid väga raske tappa. Isegi nende hobused olid raudrüüga kaetud. Sõda algab. Esmalt vallutati liivlased ja lätlased. 1208
Hitler, kes ise oli austerlane, propageeris Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondamist ühte riiki. Hitleri plaane toetas ka tugev Austria natsipartei. Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Ootamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11.märts 1938). Seejärel teostatud uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930.aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa ka sellele, et Itaalia oli loobunud oma senisest poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda Teiseks maailmasõjaks.
Lääne-Eesti saarte jätkuvat kaitsmist pidas Punaarmee juhtkond väga tähtsaks. Soomes Hanko neemel ja Hiiumaal Tahkunas asuvad kaugelaskesuurtükid sulgesid Soome lahe Saksa laevastikule. Sõrve poolsaare suurtükipatareid takistasid endiselt liiklust Irbe väinas. Saarte kaitset oli juhtima jäetud Balti sõjalaevastiku Läänemere rajooni rannakaitse ülem kindralleitnant Aleksei Jelissejev. Sõjalaevastikule allusid Saaremaal ja Muhus 3. üksik laskurbrigaad, merejalaväe pataljon, kaks ehituspataljoni, neli üksikut roodu ja mobiliseeritud eestlastest moodustatud pataljon, kokku 18 615 meest. Hiiumaad ja Vormsit kaitsesid kaks laskur- ja kaks ehituspataljoni ning piirivalveüksused, kokku 5048 meest. Hiiumaa ja Vormsi kaitse juht oli polkovnik A. Konstantinov. Saartel oli 142 rannakaitse-, väli- ja seniitsuurtükki, 8 torpeedokaatrit ja 12 hävituslennukit (). Pilt 12 Leedri küla noormeeste sõjaväkke saatmine. 1. august 1941. Foto SMF SMF 3753:123
Suureks saksakeelseks riigiks oli Austria, aga Saksa ja Austria ühinemine oli keelatud. Austrias oli tekkinud ka oma natsionaalsotsialistlik liikumine, aga osa neist olid vangistatud, mitte, et austria oleks demokraatlik (oli autoritaarne), aga mõningad olid ikka vangis. 1938 aasta veebruaris esitati Austria kantslerile kolm nõudmist: 1. Austria natsid, kes vangis olid, tuleks vangist vabastada. 2. Austria natside juht määrataks siseministriks. 3. Austria armee tuleb anda Saksamaa alluvusse. Esialgu austria kantsler lükkas nõudmised tagasi ja arvas, et tuleks korraldada rahvahääletus, et vaadata, mida rahvas arvab, aga vahepeal olid sündmused arenenud teistmoodi. Austrias endas viidi läbi valitsusevahetus. 12 märts 1938 saksa väed ületavad Austria piiri ja järgmisel päeval ehk 13 märts, kuulutatakse Austria Saksamaa osaks ja sellest saab Sm osa Ostmark. Anslus- peetakse silmas seda, et 38 aasta märtsis Austria ühendati Saksamaaga
Natsid hakkasid ellu teostama oma repressiooni ning genotsiidi. Nad tegutsesid oma rassipoliitika järgi, mis nõudis täielikku rassipuhtust, ennekõike juutide ja mustlaste massilist hävitamist. Kuna käis sõda, siis juhtus nii, et eestlased sattusid pahatihti sõdima nii Vene kui ka Saksa riigi poolele. Ehk siis võis juhtuda nii, et näiteks keegi värvati sundmobilisatsiooni käigus Saksa armeesse Eesti SS leegioni, ning selle inimese tuttav näiteks värvati Vene armee alla. Paljud aga ei tahtnud sellist segadust ja põgenesid soome. Nii tekkisid soomepoisid, ehk soome armeega liitunud eestlased, kes sõdisid nii punaarmee kui ka Saksamaa vastu. PILET 13 1.Iseseisvumine Pärast Riia langemist sakslaste kätte augusti lõpul 1917. hakati Eesti tulevikku senisest põhjalikumalt arutama. Esialgu jäi Venemaast lahkumine puhtaks fantaasiaks, kuid leidis järk-järgult laiemat kõlapinda. Oktoobripööre suüvendas veelgi
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.)
3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed peetakse Eesti graafika sedöövriks (meistritöö). Väga kuulsad on ka tema ,,Põrgu" ja jutlustaja.) ja Kristjan Raud (illustreeris ,,Kalevipoja"). Skulptoritena said kuulsaks Anton Starkopf (Pallase õppejõud), Jaan Koort, Fred Sannamees, 6. Iseloomulik oli pidev hariduse reformimine 1920. aastate haridusreformid:
Eestlased palusid abi Rootsi kuningriigilt: Turu ja Viiburi foogtilt. Kõigepealt löödi ülestõusnud maha Tallinnas, kus otsustav öahing toimus sõjamäel. rootslased jõudsid kohale paar päeva peale sõjamäe lahingut. Ülestõus suruti maha lääne-Eestis. Saaremaal algas ülestõus Jaagupipäeval vanem Vesse juhtimisel. Viimane tapeti 1344. aasta talvel. Tulemused: Eesti talupoegade koormised suurenesid veelgi. Eestlased kaotasid 7'000 meest. (Maksimaalne armee suurus oli 10'000). Eesti maakonnad sõlmisid sakslastega lepingud, mis määrasid ära koormiste suurused. Saaremaale läksid need väiksemaks, Sakalas ja Ugandis aga raskemad. Eesti talupoegadele tekkisid kohustused: kümnis, loonus- ehk hinnusrent, teotöö; teede ehitamise, kivilinnuste ja kirikute ehitamise kohustus. Tähtsamad lahingud: Kanaveres, Kämblas, Ravilas. Eesti talupoegade armee piiras: Pöide, Tallinna, Padise ja Haapsalu linnust.
*21 september 1217 toimus madisepäeva lahing(Kukkus lembitu ja vastaspoolel Kaupo) *Piiskop Albert sõlmis lepingu taani tungingas Valdemar II Vabadusvõitluse lõppjärk 1222 1227 *Eestlased üritasid saada abivägesid Novagrod ja Pihkvast *Kogu mandri Eesti oli vallutatud ristisõdajate poolt *Lõpes pikk periood Eestlaste elus. *Sõjakaotuse põhjused: Liitlaste puudumine, Ülekaal, Parem relvastus, puudus väljaõpe, maakondade vahelise koostöö puudumine. KESKAEG Vana-Liivimaa *1227 tekkis tüli ordu(Saksa) ja Taani riigi vahel. *Ordu vallutas Toompea linnuse *Tüli poolte lepitamiseks saatis Paavst kohale enda esindaja ehk legaadi. *1238 sõlimiti Stensby leping Taani riigi ning ordu vahel A. Harju ja Virumaa läksid Taanile. B. Tekkis uus poliitiline struktuur C
Laidoneri tegevus. Enne Laidoneri saabumist valitses sõjaväe juhtimisel peataolek. Laidoneri juhtimisel loodi otstarbekas sõjaväe juhtimise struktuur. Laidoner ei hoolinud ohvitseride tsaariaegsest auastmest. Tihti määras ta kõrgetele kohtadele noori ja andekaid, kuid madala auastmega mehi. Tekkis väike kuid löögijõuline kaitsevägi, vabatahtlikud aga koondas Laidoner eriväeosadesse. Nii sündisid kuulsad löögiüksused nagu Kuperjanovi partisanide pataljon, Sakala partisanide pataljon, Kalevlaste Malev ja Skautpataljon. Erilise tähtsuse omandasid raudteed: kelle käes olid raudteeliinid, see valitses kogu olukorda. Seda taibates asus Eesti väejuhatus Tallinnas soomusronge ehitama. Soomusrongid andsid Eesti vägedele üleoleku raudteedel ja kuna venelased ei suutnud remontida Narva silda, mille nad olid taganedes 28. novembril õhku lasknud, ei pääsenud arvukad soomusrongid Eestisse. Kibeda organiseerimistöö tulemusel küündis Eesti sõjavägi 1919
10 Lugu: Noorpõlves oli tal tüli Maxiga, sest tal olid tõuvasikad, kes pärinesid Maxi üle maakonna kuulsast pullist. Selle eest sai ta Maxilt külasimmanil kõrvakiilu, mida ta tagasi ei tasunudki. Talunikuna oli tal kaheksa hektarit maad, mis asusid Kännumäe ja riigimetsa vahel. Pidas loomi. Kui sõda läbi sai, kutsuti ta vallamajja tööle. Ta hakkas normiteateid viima. Hugot ei sallitud tema ameti pärast. Ühel ööl tulid metsavennad ja koputasid tema aknale. Kuna Hugo oli vintpüssi vallamajja unustanud, ei saanud ta end kuidagi kaitsta ning ta tapeti. Surmapõhjus: tapetud metsavendade poolt 4.22. Magda Tuvike Sünnikoht: Harala Olemus: isatütar, sest on mitu korda isa maininud; Unenägu: Sarlakpunane surm tuli suurteed mööda, puhus aias valgetele roosidele ja pomises: "Ei ole...". Perekond: isa Surmapõhjus: Arvatavasti suri sarlakite tõttu. 4.23. Aare Lemvalts Sünnikoht: Harala Amet: komsomolikomitee asjamees
Sellega vabanes nii vallavalitsus kui ka vallakohus lõplikult mõisniku kontrolli ja eeskoste alt. Põhjuseks oli mõningate kogemuste olemasolu, aga ka see, et selleks ajaks oli juba hulk talupoegi oma talu mõisalt välja ostnud ja saanud pärisperemeesteks. Valla kõrgemaks võimuks oli vallavolikogu, mille liikmetest pool valiti peremeeste hulgast, teine pool aga maatameeste hulgast.Vallal oli oma eelarve. Sissetulekud tulid maksudest ja koormistest, põhilised kulutused läksid vallamaja, kooli,teede ja sildade ehituse ja korrashoiu ning õpetajate palkade ja vallavaeste toetuste peale. Valla eesotsas seisis vallavanem, kes pidi jälgima seaduste täitmist ja korda vallas. Eesti Aleksandrikooli komiteed- Loodi, et koguda raha kõrgema eestikeelse kooli rajamiseks. (Selleks loodi komiteed pea kõikidesse kihelkondadesse. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu. Igal aastal tuli kokku
16. 1)1208-1212 2)1215-1222 3)1222-1227 17. 1201 a. piiskop Alberti poolt 18. Ümera lahing eestlaste ja sakslaste vahel 1210 a. , Ümera jõe ääres. Eestlased võitsid ülekaalukalt 19. Madisepäeva lahing. 21. sept. 1217 a. Langes Lembitu Kaupo, sai surmavalt haavata. Eestlaste ja sakslaste vahel, sakslased võitsid. 20. Vastastel oli sõjaline ülekaal, ordurüütlitel oli sõjalise väljaõppe kogemused ning parem relvastus, sõdurite tagavara. Eestlastel oli vaenlasteks ka Taani ja Rootsi. Eestlastel oli riik välja kujunemata, maakondade vahelised sedemed olid nõrgad, hale koostöö naaberrahvastega. 21. Liivimaana olid tuntud Eestis ja Lätis vallutatud alad (Kesk-Eesti, Lõuna-Eesti, Põhja-Läti alad). 22. Eestimaaks nimet. Taani kuningriigi valdusse langenud Põhja-Eestit. 23. Feodaalse killustumise ajajärk Vana-Liivimaa aeg; Eesti keskaeg; orduaeg 24. Jüriöö ülestõus 1343-1345 algus 23
3 SÕJAVÄE VARUSTAMINE SÕJA ALGUL November 1918 Sõjaväe varustamise korraldamiseks moodustati varustusvalitsus, mis järk-järgult kujunes varustamise keskseks organiks. Varustusvalitsus koondas ladudesse vajalikke ressursse nii välisostude teel kui ka siseriigist. Varustuse hankimine oli Vabadussõja algul väga raske, vajati relvi püsse, kuulipildujaid, suurtükke. Lisaks laskemoona, lennukeid, soomusmasinaid, side- ja pioneerabinõusid, valgustus- ja vaatlusvahendeid. Sõjaväe esialgne rahuldamine tarvikutega toimus kohustuse korras ja rekvisitsiooni teel. Mõningaid tarbeesemeid sõjaväele, nagu tarvitatud relvi, laskemoona, saadi endise Vene sõjaväe ladudest. Nende kordaseadmine aga võttis aega. Suurem osa varustusesemeid tuli soetada sisseveo teel välisriikidest. Esimesed relva- ja
veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu 80 000 võitlejat. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75.000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil ja Riia 22. mail.12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia saatis 12. detsembril 1918 oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima vabatahtlike hulga lähetas Soome, kokku 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist
Hakati ellu viima kommunistlikke reforme. Toiduvarud ja pangad hõivati, luksuslikud korterid võõrandati ja anti kodututele, tehased läksid tööliste kontrolli alla. Plaanitud olid ka raha- ja haridusreformid, mida aga ei jõutud teha. 30. aprillil hukati Lenini soovitusel 8 pantvangistatud aadlikku, kellest vähemalt kaks olid hilisema Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (natside) eelkäija Thule Ühingu liikmed. 3. mail aga tungisid keisririigi armee riismetest moodustatud vabakorpused 39 000 mehega Münchenisse ja peale tänavavõitlusi, kus hukkus üle tuhande kommunistide pooldaja, langes kommunistlik valitsus. Peale suurt sõda oli ka Habsburgide Austria-Ungari impeerium lagunenud ja 16. novembril 1918 kuulutati välja Ungari Demokraatlik Vabariik. Moskvas olid aga kaks nädalat varem Béla Kuni ja Sándor Garbai juhitud Ungari kommunistid, kellest suurem osa oli Venemaale sattunud sõjavangidena, moodustanud Keskkomitee. 24
alustasid oma vägede Eestist väljatõmbamist. Sel ajal otsustasidki Eesti rahvuslased teha katse iseseisvuse taastamiseks: 18. septembril nimetas viimane seaduslik Eesti peaminister ja presidendi kohuseid täitev Jüri Uluots Tallinnas ametisse Otto Tiefi valitsuse. Pika Hermanni torni tõmmati sinimustvalge lipp ning valitsus püüdis korraldada pealinna kaitset. Sellest siiski eriti midagi välja ei tulnud, taganevad sakslased eestlastele relvi ei andnud ning Punaarmee ülekaal oli liialt suur. 22. septembril vallutasid nõukogude väed Tallinna, Tiefi valitsuse liikmed põgenesid, kuid enamik neist tabati, mõned jõudsid ka Rootsi. Oktoobri alguseks oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala, kuid saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt alles 24. novembril. Nii oli kogu Eesti ala taas sattunud nõukogude okupatsiooni alla. Eestlaste jaoks polnud ka sõda
· Roosvelt jätkas isolatsionismi kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta (7.12.1941) o majanduskriisi ajal 1932 keelduvad Euroopa riigid tasumast USAle sõjavõlgu (va Soome, kes maksab kõik ära 1976.aastaks, Soome võlg oli suhteliselt väike võrreldes kasvõi Balti riikidega) o 1934 sõlmitakse diplomaatilised suhted NSVL-iga o 1935 neutraliteediseadus - keeld müüa või saata relvi sõdivatele riikidele, tühistatakse 1939 1. 3) Poliitika Ladina-Ameerikas: VP üritas oma mõju Ladina-Ameerika riikide üle suurendada sekkudes nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja poliitiliselt, DP aga vähendada (Roosvelt toob vägesid väja, lubab mitte sekkuda riikide siseasjadesse) Suurbritannia 1. 1920´aastatel üritas Suurbritannia hoiduda sekkumast konfliktidesse Mandri-Euroopas ning tihendada sidemeid dominioonide ja kolooniatega
24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner parlamendile ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Siit edasi oli lahingutegevus kandumas Läti ja Vene aladele. Veebruari lõpus koondati Eesti vastu 75 000 80 000 meest. Pihkva lõigus moodustati Eesti Punaarmee, mille põhijõu moodustasid küll vene polgud, ent mis pidi veelkordselt tõestama käimasoleva sõja klassiiseloomu. Armee staabiülemaks määrati eestlane August Kork. Viru rindel Narva jõe joonel uusi kindlustusi rajama hakanud sõdureid tabas otsene pealetung. Enamlased purustasid suurtükitulega enamuse Narva linnast, mille tagajärjel põles terve Joaoru linnaosa maha. Peavarjuta jäi üle 2000 inimese. 7 Riigielu taastamine Järgnevalt kujunes Eesti Vabariigi esmatähtsaks majandusliku olukorra taastamine.
Vallutussõja juhiks sai uus piiskop Albert, kes oli energiline ja võimuahne. Tema rajas 1201 Riia linna kannakinnituseks. Eestlaste naabrite alistamine 1202.a asutati Mõõgavendade Ordu. Selle liikmeteks olid elukutselised sõjamehed. Sellise tugeva sõjalise jõuga alistati mõne aastaga liivlased ja latgalid, kelle väed läksid ka ordu poolele üle. Allajäämine muistses vabadusvõitluses Eestlaste väed olid killustatud, puudus ühtne malev Eestlastel oli halvem relvastus Liivi ordu oli suures ülekaalus Ordurüütlid olid väljaõppinud elukutselised sõjamehed Eestlaste naabrid läksid ordu poolele üle KESKAJA ALGUS EESTIS Halduslik korraldus Eesti ala jagati peale Muistset vabadusvõitlust neljaks. Põhja-Eesti sai kuuluma Taani kuningale ning kandma nime Eestimaa Hertsogkond. Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa moodustasid Liivi orduriigi ja jäid kuuluma ordumeistrile. Saaremaa ja Lääne-Eesti moodustasid Saare-Lääne piiskopkonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
