Prantsusmaal peab kunst püüdma Stephane tabada absoluutseid Mallarme, tõdesid, millele pääseb Paul ligi üksnes kaudselt. Verlaine Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivselt, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. FOVISM 1905. a Prantsusmaal KUBISM 1907. a Väljendus põhiliselt Guillaume Johannes Prantsusmaal luuletuste ülesehituses. Apollinaire, Vares,
ühiskondlikku tingitust ning peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale; seda iseloomustab arusaam, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kôlbelisi, kasvatuslikke ega muid kunstiväliseid ülesandeid · Kunst on kôrgem tegelikkus. · Ilus on parem kui hea, s.t eetika asemel on tähtis esteetika. Sümbolism - Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. Impressionism - Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Eesti kirjanduses on impressionistlikke jooni Fr. Tuglase ja V. Ridala loomingus. Taotluseks oli jäädvustada põgusaid hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja elamusi. Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Naine päiksevarjuga,
Flaubert. Inglismaal- C.Dickens, Thackeray, ja õed Bronted. Venemaal- Lev Tolstoi, Fjodor Dostojevski, A.Tsehhov. SÜMBOLISM - Sai alguse 19. saj. lõpul Prantsusmaal. Pidas eesmärgiks kõrgema, meeleülese ideemaailma avastamist nähtava maailma tagant ja selle vahendamist sümbolite abil. Loobuti reaalse elu kujutamisest ning hakati uurima inimloomuse kõige varjatumaid tahke. Käsitluse objektiks inimese kujutlemad, unenäod, hälbinud meeleseisundid. Kirjutati väga metafoorselt. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamises. Eelkäija C. Baudelaire. PARNASSI LUULE- luuleideaal oli saavutada täielik vormipuhtus, väljendada puhast kunsti. Peanõudeks said ebaisiklikkus ja kiretu neutraalsus. Eemaldus romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine. BALZAC- ,,Suaanid ehk Bertagne aastal 1799" ,,Inimlik komöödia" ,,Eugenie Grandet" ,,Isa Goriot".
autorid kuigi palju. Mõningaid näiteid suunametafooridest: · Tal on kõrge positsioon. · Ta on üllameelne. · Ära võta altkäemaksu. · See on madal käitumine. Olemismetafoor tähendab sündmuste, toimingute, emotsioonide, ideede jmt käsitamist entiteetide ja ainetena. Olemismetafoorid teenivad mitmesuguseid eesmärke, mida peegeldavad ka keeles leiduvad väljendid, näiteks kogemus hindade tõusmisest, mida võib nimisõna inflatsioon kasutades metafoorselt entiteedina käsitada, näiteks: Peame inflatsiooniga võitlema. Olemismetafoorid on tavaliselt nii loomulikud ja meie mõtlemises nii valdavad, et neid peetakse tavaliselt vaimsete nähtuste enesestmõistetavateks. Enamik meist ei adu tõsiasja, et need väljendused on loomult metafoorsed. Siiski on kõige kergemini äratuntavad sellised olemismetafoorid, mille puhul füüsilist objekti esitatakse isikuna (isikustamine), näiteks: · See fakt räägib vastu tavateooriatele
meeltele ka keskkonna tegevuspotentsiaali vahendajana. Liigutuste juhtimise süsteem kasutab palju tajutud informatsiooni. Taju aitab liigutada. Milliseid mõisteid tähistatakse Keeltes ja psüühikas on abstraktsed mõisted L14 keeles sageli kehalise kogemuse (näiteks aeg) sageli metafoorselt seotud otseselt metafooridega? tajutavate representatsioonidega (liikumine ruumis). Paljudes taolistest metafoorides võrreldakse abstraktsiooni mõne kehalise kogemusega, olgu see somatosensoorselt tajutud või tegevusest tekkinud Milline on kehalise kogemuse Hüpoteetilise mõtlemise üheks vormiks on ka L14
ema ja õde ning on selle nimel isegi valmis needuse täideminekuks ja tõestamaks, et nad tõesti on ta ema ja õde, nendega magama. Ta igatses lihtsalt taga perekonda, keda tal kunagi polnud. Isa tahtis tema kaudu kätte maksta teda maha jätnud emale ja õele - põhjus, miks needuse peale pani. Tõepoolest, see needus pani poisi endas kahtlema ja muutis ta elu palju keerulisemaks, sest enamus tema mõtteid keerlesid selle needuse ümber. Võib öelda, et metafoorselt kujul läks see ennustus või needus ka täide, kuid nagu juba varasemalt öeldud, on teos mitmeti mõistetav ning me soovime, et iga lugeja ise selleni jõuaks. Sellepärast on teost nimetatud ka moodsaks kreeka tragöödiaks. Iseeneda leidmine - Peategelane, kui noor, alles 15-aastane poiss, ei olnud loomulikult veel ennast leidnud, kuid ka teose teised tegelased tegelesid selle temaatikaga. Saeki oli nt. ennast juba 15-aastasena kaotanud ning oma
Väljendusvahendid põhinevad enamasti: 1. akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv, igav) 2. juugendist · Gustav Moreau ,,Oidipus ja Sfinks" · Fernard Khnopff ,,Kallistus" Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. Kesksel kohal seisis naine, kehastades olendit, kes on ebamaiselt hea/puhas või saatuslikult julm. Naisi kujutati kahvatutena, hüpnotiseeriva pilguga. Jan Troop 1858-1928 Hollandi sümbolist, kelle looming on väga fekoratiivne, juugendliku vormiga. James Ensor 1860-1949 Belgia sümbolist, maalis eredavärvilisi kummituslikke nägemusi, maskides
puristliku keelekasutuse ja pragmaatilise progressiusu taandumist. Jencks näeb arhitektuurilises väljenduslaadis mitmeid sarnasusi keelesüsteemiga. Arhitektuuri võib niisis pidada teatud tüüpi sümbolite süsteemiks. Põhemõtteliselt on võimalik rääkida arhitektuurilistest sõnadest, süntaksist ning tähendudtest. Inimesed iseloomustavad hooned tihti teiste sõnade või asjade kaudu. Nad räägivad arhitektuurist metafoorselt: üht maja hakatakse kutsuma kingakarbiks, teist hoonet nähakse kärjena jne. Metafoori tõlgendamine sõltub juba arhitekti ja vaataja kogemusest ning mingist harjumuslikust tõlgenduskoodist. Võtkem näiteks arhitektuuri ,,sõnad": uksed, sambad, katused jne. Aja jooksul ehitise osad muutuvad, nende funktsioon ja tähendus teiseneb ning tavakeelest eristab neid ,,sõnu" suurem tähendusmaht ja paindlikkus. Hoonestatud keskkond kujutab endast niisiis teatud tähenduslikku konteksti. Milline
ristiusuga. Kujund luuakse semantilise teisenduse käigus, nii et fraseoloogiline nimetus kaugeneb prototüübi tähendusest, kuid säilitab sellega semantilise seose. (Õim 2001B: 555) 2.1. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur Struktuurilt on fraseoloogiline isikunimetus kas liitnimisõna või nominaalfraas, mille põhjaks on substantiiv (Õim 2001B: 555). Liitnimisõna (tunnus + selle kandja) Substantiivse täiendosisega fraseoloogilised nimisõnad, milles põhisõna märgib metafoorselt inimest ja täiendosa iseloomustab teda lähemalt mingist tunnusjoonest lähtuvalt. Selliste sõnade kohta kasutatakse ka terminit ,,metafoorsed liigisõnad" ning nende kirjeldavad täiendosad võivad viidata omadusele (vedelvorst, kuldsuu), iseloomulikule tegevusele (pigikäpp, pättjalg), välimusele (lokilammas), elukohale (maarott) jne. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad. Need on eeskätt verbifraasist
Need on entiteedi- ja ainemetafoorid. On olemas ka mahutimetafoorid, mis tulenevad sellest, et (tänu nahale) kogeme maailma endast väljaspool asuvana - oleme mahutid - ja selle sees/väljas orientatsiooni kanname me üle teistele pinnaga ümbritsetud füüsilistele objektidele. Taolistel piiritletud objektidele on omane suurus, mis võimaldab neid mõõta. MAA-ALAD: Läheme metsa, tuleme metsast. NÄGEMISVÄLI : Ta on praegu väljaspool nähtavust. Sündmused ja teod on metafoorselt mõistestatud objektidena, tegevused ainetena ja seisundid mahutitena (võib keeliti mõnikord natuke erineda). Näiteks spordivõistlus on ruumiline ja ajaline, tal on selged piirid ja seetõttu mõistame seda kui objekti sorti mahutit, milles on osalised (objektid), sündmused - start (objekt), jooksmine (aine). 7. Isikustamine Isikustamise puhul omistame inimlikke omadusi asjadele, mis inimesed ei ole. Tema usk keelab tal peeneid prantsuse veine juua
Hasso Krull: „Minu meelest on Jürgen Rooste “Sonetid” just sellelaadne inspiratioonikeskne luule. Asi algab juba pealkirjast, mis ei viita üldse žanrile, vaid (nagu autor ise on öelnud) Marie Underi samanimelisele luulekogule. Seega pole Rooste “sonett” mitte oma “vormi tütar”, vaid see on pigem üks paljudest nimedest inspiratsiooni allikale: need tekstid on “sonetid” üksnes metafoorselt, ainult intertekstuaalselt ja mitte arhitekstuaalselt. Kui Rooste oleks tõepoolest jäljendanud muistset vormi, siis ei oleks niisugust ootamatut seost tekkinud ja äärmisel juhul oleks ta võinud apelleerida Underi “mõjudele”: nüüd langeb aga mõjude küsimus üldse ära, ja valitsevaks muutub inspiratsiooni hoogne voogamine, sisse- ja väljahingamise rütm, sõnade ja kujutluste
1. Kukkumisuned 2. Lendamisuned 3. Alastioleku unenäod 4. Proovilepanekuga seotud unenäod 5. Hammaste kaotamise unenäod 6. Raha ja väärisesemete kaotamise unenäod 7. Raha ja väärisesemete leidmise unenäod 8. Seksiunenäod 8.1 Kukkumisuned Ann Faraday hinnangul peaks sellise unenäo nägija mõtlema, kas tegemist ei või olla hoiatusega võimaliku kukkumise ees, mis võib tuleneda hooletusest või lohakusest mingite ülesannete täitmisel. Kui see ei ole nii, tuleks mõelda metafoorselt ja katsuda analüüsida, millele unenägu võiks viidata. See võib näiteks viidata staatuse kaotamisele või süütundele. 9 8.2 Lendamisuned Lendamisega seotud unenägusid ei ole võimalik seletada niisama lihtsalt kui kukkumisega seotud unenägusid. Faraday sõnul võib "kõrgel" või "tipus" olemine viidata kas unenäo nägija tegelikule olukorrale või tema lootustele
1970. aastate keskel tugevnes ka 3 surve Breznevi reziimi poolt ning radikaalsed liikumised, välja arvatud üksikud erandid, vaibusid. Kuidagi tuli end sobitada ametlikku kunstiellu, mis nagu eespool öeldud oli siiski liberaalsem kui mujal suures punaimpeeriumis. Tollane Eesti Kunstnike Liidu juht Enn Põldroos on seda stagnatsiooniaegset kunstisituatsiooni iseloomustanud metafoorselt: meil oli jõudu lükata ennast lahti ühest kaldast, st Moskvas tunnustatud kunstidoktriinist, kuid ei jätkunud jõudu jõuda teisele kaldale, st ühineda euroopaliku kunstieluga. Nii jäigi meie laevuke hulpima kusagile kahe kalda vahepeale. 1980. aastate eesti kunst ongi midagi keskmist natuke moodsat, natuke konservatiivset, natuke radikaalset, natuke ametlikku. Sellises olukorras jõudsime tänasesse päeva. Esmalt algas poliitiline võitlus ja pikka aega ei
Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. SÜMBOLISM Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. Sümbolismi manifesti ("Le Symbolisme", Le Figaro, 18. september 1886) avaldas 1886 Jean Moréas. Moréas kuulutas, et sümbolism on vaenulik "lihtsate tähenduste, deklamatsioonide, võltssentimentaalsuse ning tõsiasjade kirjeldamise vastu" ning selle eesmärk on hoopis "rüütada Ideaal tajutavasse vormi", mille "eesmärk ei ole mitte iseeneses, vaid mille ainuke otstarve on väljendada Ideaali": "Selles
ilukirjanduslik narratiiv on pigem vahend, et köita lugeja tähelepanu ning muuta teaduslik tekst lapsele paremini arusaadavaks. lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille põhirõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus- ebareaalseid ja üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi käsitlev kirjandus; igapäevamaailma probleeme käsitletakse metafoorselt. Laias tähenduses kogu see kirjandus, mis ei tegele otseselt ja eelkõige harjumusliku, igapäevaelulise elu reaalse kujutamisega (siia alla kuulub nii ulmekirjandus, absurd, aga ka kunstmuinasjutud). Tihedalt seotud folkloori, muinasjuttudega. Esimene laste fantaasiakirjanduslik teos Carrolli „Alice Imedemaal”; eesti autoritest nt Lutsu „Nukitsamees”, Truupõllu „Rohelise Päikese Maa”, Beekmani „Aatomik” jpt.
Flaubert ise vaevu oli paranenud. Õnnetut Emmat õudse reaalsusega rutjudes puhastab ta omaenda kirgi. Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite ehk sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte “kunst kunsti pärast” – kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik ehk mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss.
Erinevad keelekujud ehk allkeeled on näiteks ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid (üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng) ning isikukeeled ehk idiolekt. Keel on teinud võimalikuks inimkonna kultuurilise arengu (inimese sünnipärane keelevõime, mis bioloogilise ja kognitiivse nähtusena teeb võimalikuks üksikkeelte olemasolu, omandamise ja kasutuse. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste ,,keel" rohkem või vähem metafoorselt: kehakeel, zestid, miimika, spetsiaalsete eesmärkide jaoks loodud kokkuleppel põhinevad zestide keeled (nt lennujaamades, tuletõrjujatel), viipekeel, morse. Üksikkeelt, mis on uurimise objektiks, nimetatakse objektkeeleks, kirjelduses kasutatav keel on metakeel. Verbaalne suhtlus Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keelelist suhtlust toetab muuhulgas zestide ja miimikana avalduv mitteverbaalne suhtlus.
Ettevalmistav faas tähendab probleemi tunnetamist. Sageli on selle sisuks tõdemus, et senine mõtteviis, arvamused, hoiakud ja tunded pole piisavad kogetava seletamiseks. Probleemi pole võimalik lahendada seniste arusaamade tasandil ja see suunab uue mõtteviisi kujunemisele. Subjektiivselt elatakse seda üle kui sisemist pinget, otsingut, ebaselgust. Tekivad mitmed uued ideed ja tunded, mis aga sageli ei osutu probleemi lahenduseks, vaid kõigest otsingute umbteedeks. Metafoorselt on ettevalmistavas faasis tegemist "peaga vastu probleemi jooksmisega". Haudefaasis toimub probleemi lahendamisest loobumine. Sageli kujuneb probleemi lahendaja sisepinge nii suureks, et tundub olevat otstarbekam loobuda probleemitsemisest. Lõõgastumine on vajalik selleks, et suuta probleemile uut moodi läheneda. Usulises kontekstis tähendab probleemist eemaldumine selle usaldamist Jumala hooleks, avatust võimalikele teistsugustele lahendustele.
eetilised atribuudid “külge pookida”, vaid õiguse otstarve (funktsioonid) määravad õiguse eetilise väärtuse. Õiguse olemuslik funktsioneerimisviis on episteemiline. /…/ Mitte-episteemilised komponendid, nagu näiteks füüsiline sund ja vägivald, võivad abivahenditena tagada õiguse toimimist, kuid eraldi võetuna ei kujuta need endast üldse õiguslikke entiteete. Metafoorselt öelduna: infoühiskonna õigusriigi õigust ei tunne me omal nahal, vaid õiges usus.” (Rosentau 2004, lk 11.) Nagu autor isegi sissejuhatuses tunnistab, leiab väitekirjas hulga vihjeid õiguse epistemoloogiale, kuid see ei ole õiguse funktsioneerimise epistemiloogiline analüüs. Juuratudengitele olulise Ronald Dworkin`i esitatud kirjeldus õiguse ajalooliste koolkondade võitlusest lühikokkuvõte on Mario Rosentau väitekirjas alljärgmine.
hinge ja mõistuse vastuolu, saatuse võim inimese üle. Sümbolism: oli vastureaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkust selle üksikasjadest. Tähelepanu hakati pöörama vaimsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sümbolism kirjanduses sai tõuke Charles Baudelaire`i luulekogust ,,Kurja lilled". Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele püüseb ligi üksnes kaudselt. St et nad kirjutasid väga metafoorselt ja sisenduslikult, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümbolistliku tähenduse. Sümbolismi manifestis kuulutati, et sümbolism on vaenulik ,,lihtsate tähenduste ning tõsiasjade vastu" ning selle eesmärk on hoopis ,,rüütada ideaal tajutavasse vormi, mille eesmärk ei ole mitte iseeneses vaid mille ainuke otstarve on väljundada ideaali" 2. Ibsen (elu, ,,Peer Gynt": sisu etappides, Grieg, võrdlus ,,Ekke Mooriga"; ,,Nukumaja": naisküsimus,
soome matikaga rahvastevaheline suht- luskeel lingua franca, mida nüüd tagantjärele saab nimetada soome- ugri algkeeleks. Sellist mudelit, kus algkeel on üks ühtne keel (kujutatakse joo- nistel metafoorselt puu tüvena), Kaart 1. Uurali keelte levikuala 20. sajandil millest hiljem eralduvad üksikud keeleharud ja keeled (puu oksad), Soomeugri keeled tänapäeval
Muusika ekspressiivne komponent interpreedi poolt tekitatav komponent muusikateoses. On olemas kahte tüüpi reegleid : 1.eristusreeglid 2. gruppeerimisreeglid. Taju seisukohast on nende reeglite eesmärk: Lihtsustamine interpreedi eesmärk on teha muusikateose struktuur kuulajale võimalikult läbipaistvaks. Nauditavaks. Muusika ja emotsioonid Meloodia on ainult üks dimensioonidest, mille abil helilooja saab edasi anda emotsioone. Muusikaväliseid teemasid, mida muusika näib metafoorselt väljendavat, osatakse hästi kirjeldada alles ajapikku. Muusika kategoriaalne taju ei ole nii täielik ja automaatne kui keeles. Muusika generatiivne grammatika tundub raskemini saavutatav kui keele oma. Meyer : emotsioonid on muusikas seotud sellega, kui suurel määral kuulaja ootused igal hetkel saavad täidetud. Täidetud situatsioon harmoonia mõttes on triviaalne, samas inimestele üsna tihti meeldib, kui nende ootused täituvad.(muusikalises mõttes)
Mentaalne mudel on sild taju ja tegevuse vahel, millest räägitakse sageli peegelneuroni idee vahendusel. KEHA ROLL PSÜÜHIKAS Ilmekas näide keha rollist psüühikas on mitmete lihaste ja siseorganite koht emotsioone defineerivate tunnuste seas, millest räägib järgmine teemaplokk Tajus osaleb keha lisaks somatosensoorsetele meeltele ka keskkonna tegevuspotentsiaali vahendajana Paljud abstraktsed mõisted on keeles ja psüühikas metafoorselt seotud otseselt tajutavate ja sealhulgas kehaliste kogemustega Hüpoteetiline mõtlemine sisaldab ka tegevuse simuleerimist motoorsete representatsioonide osalusel Teise olendi kehalise kogemuse tahtmatum nakkumine ja tahtlikum simuleerimine on aluseks (vastavalt kogemuslikule ja tuletuslikule) empaatiale. Mäletatavasti kasutab liigutuste juhtimise süsteem palju tajutud informatsiooni Info
prantsuse keelde tõlgitud Edgar Allan Poe teostest. SÜMBOLISM - Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt. 3. SÜMBOLISM ALLAN POE LUULETUSES KAAREN Poe Edgar Allan Poe, 1809-1849, USA. Poe proosalooming: lakooniline, täpne, uudne, salapärane, mitmekihiline. Poe luulelooming: romantiline Ida-temaatika, iroonia, grotesk, kasutas siseriime, kõlaefekte. Surma teemad. Poed võib pidada kaasaegse õudusjutu, science-fiction (teaduslik-fantastika) loojaks. Loobus varasemast laialivalguvast stiilist, keskendus olulisele, lühendas, lihtsustas, lisas äreva, ängistava õhustiku
keelevariandid (släng)ning isikukeeled ehk idiolektid. Keel võib olla ka tähenduses keelevõime. Lisaks on võib keel tähendada ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, näiteks formaalkeel, mis on välja arendatud eelkõige teaduslikel ja tehnilistel eesmärkidel. Teist liiki tehiskeeled on veel rahvusvahelised abikeeled, mida on loodud usus, et neist võiks saada universaalkeel. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste keel rohkem või vähem metafoorselt seoses mitmesuguse suhtluskäitumisega, näiteks kehakeel , sealhulgas nii kõnekeelt saatvad estid, kui ka näiteks viipekeel. Objektkeel on üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel on kirjeldustes kasutatav keel, mõistete süsteem. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, see tähendab, et selle tähtsamad elemendid on sõnad, sõnakombinatsioonid. Verbaalne suhtlus teenib palju erinevaid eesmärke.
Ibsen). Binaarsed opositsioonid ,,Romeo ja Julias" olid mees-naine, armastab-ei armasta, isand-teener, abielus- vallaline, üks suguvõsa-teine suguvõsa. Klassikalises dramaturgias lisanduvad analüüsile võimusuhted. Postdramaatiline teater tegelane on abstraktsem ja vähem psühholoogiline. Prototüübi ja tegelase vahekord on verbatim- ja dokumentaalteatris keeruline. Näitleja ja tegelaskuju vahekord on ambivalentne. Teater tegeleb reaalse maailmaga, mitte metafoorselt, vaid kindlate ruumide ja inimestega. Tegelikusse ümber koondunud maailm on katki. Sõrestikud on läbinähtavad, illusioon luuakse ja purustatakse. Vaataja ei ela lõplikult kaasa, vaid vaatab, mida ja kuidas tehakse, aga mitte tegevust ennast. Fiktiivne kosmos laguneb. Näitleja ei esita enam ainult rolliteksti, nähtavalt tuleb etendaja isik. Fiktsionaalselt tegevuselt kandub tähelepanu lavalisele sooritusele. Tegelaskuju loomist/vastuvõttu mõjutavad tegurid:
Hüponüüm e alammõiste (pargipink kui istme kategooria osa) Hüperonüüm ehk ülemmõiste (iste tool) Lisaks konkreetsetele objektidele ka nt tegevusi, seisundid ja omadused: jooks, õnn METAFOORITEOORIA George Lakoff, Mark Johnson 1980. Metaphors We Live By. Chicago. UCP eesti keeles: ,,Metafoorid, mille järgi me elame" (2011) Metafoorsus ei ole keele vaid mõtlemise omadus! Koolis kontekstis metafoor kõnekujund Mitte keel ei ole see, milles esineb metafoor, vaid me mõtleme metafoorselt. Mõtleme abstraktsemaid asju konkreetsematega. ÜLEKANDED E ,,MAPPINGUD" Kujundskeemid ARMASTUS ON TEEKOND (suhted on tupikus, teed viivad lahku, ühine elutee), Teelised armastajad Sõiduvahend suhe jne AEG ON RAHA (säästa aega, hoia aega kokku, ära raiska aega), HEA ON ÜLES (emotsioonid tõusid taevasse, hõljus pilvedes) jne METAFOORIDE NÄITEID Kategooria mõiste metafoorsusest kategooriat mõistetakse metafoorelt
küsimus. Klassirühmad püütakse uurimiseks jagada suhteliselt õhukesteks kihtideks, nii saab pildi, kus toimuvad suuremad hüpped. Chambers on näidanud võrreldes erinevaid uurimusi, et 8 tundlikem ja primaarne klassikuuluvuse määraja on ikka amet. Keskne piir läheb siin mitte-käelist (non-manual) ja käelist tööd tegevate inimeste (manual worker) vahelt ehk metafoorselt valgekraede ja sinikraede vahelt. KLASSIDE JAOTUS (vt Chambers 1995: 34-48) MIDDLE upper (UMC) omanikud, direktorid, inimesed päritud varandusega (wealth) CLASS middle (MMC) spetsialistid, täidesaatvad direktorid/ juhatajad (executive (MC) manager) lower (LMC) pool(semi)professionaalid, madalamad direktorid WORKING upper (UWC) madalamad (upper) ametnikud, haritud käega töötajad
ilmalike naistega seoses mainitakse korduvalt röövimist, äraviimist. Kasutab seda kui kinnisvormelit eri lahingute puhul. Korra saavad sõna Järvamaa naised, kes võitlevad saarlastega: „Peksku teid sakslased!”; ühes olukorras tuleb välja, et saarlased käituvad naiste suhtes vägivaldselt, metslaslikult: vägistamine, polügaamsed abielud, müümine. Ordusõdurite käitumise kohta me detailset infot ei saa; emana käsitleb metafoorselt Riia e Liivimaa kirikut. Eesitmaa kirik on alluvussuhetes selle kirikuga, oleks nagu tema tütar. „Liivimaa kroonikas” saavad alguse ka piirkondlikud narratiivid. Kroonikas on tähelepanu pööratud eri Eesti aladele. Henrik käsitleb eestlaste lugu tendentslikult, poolikult, lähtuvalt oma poliitilistest huvidest. Kroonikaga käivad alates 19.saj keskelt kaasas representatsioonid: Henriku valesid on läbi jutustuste, teadusliku kirjanduse, filmide püütud parandada. Sama teema juurde
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss.
Kuulmise ja intellketi puhul on see(kõlaline seos) esikohal võrreldes semnatikaga. Et taru ja talu on tema jaoks samatähendusega asi. See kõlaline seos on tihti lapse jaoks ülim võrreldes tähendusega. Seega kuuldud sõna võib esile kutsuda hoopis erisuguse, ebaõige kujutluspilt. Tav LÕK järgi õppides juba 4-5 tund on sellised seosed valdavad sellel ajal päeval. Nt kuldsed käed tähendavad, et on ,,kollane puru käte peal" nende arust, nad ei saa aru, et see tähendab nagu metafoorselt. Abstraktsed tuletised ,,pärilik" ei saa aru sellest, et vb on tähendab midagi ,,päris" seotud. Märgata neid keerulisi sõnu ja seletada neid lastele, see on oluline. Tuleb need sõnad õppetekstides üles leida.) NT sõna eluta loodus, kasutada seda aint siis kui on vastav teave olemas. LAUSE (LAUSUNGI) MÕISTMINE Teksti soodustab mõistmst, aga naabersõnad konkretiseerivad või koguni muudvad naabersõnade tähendust.
Ärevus - kokkupuude ebamäärase, eksistentsiaalse ähvardusega Hirm - kokkupuude vahetu, konkreetse ja kõikehõlmava füüsilise ohuga Süütunne - oma moraalse kohuse rikkumise tagajärg Häbi - suutmatus toimida oma egoideaali kohaselt Kurbus - lõpliku kaotuse kogemine Kadedus - kellegi teise omandi ihaldamine Armukadedus - vimm kolmanda osapoole vastu teise isiku kiindumuse kaotamise või ohustamise tõttu Vastikus - seedimatu objekti sissevõtmine (metafoorselt ka vastuvõtmatu idee omaksvõtt) või sellele liiga lähedal olek Rõõm - arvestatav edu eesmärgi saavutamise suunas Uhkus - egoidentiteedi soodustamine väärtustatava objekti või saavutuse kaudu Kergendus - eesmärgiga kokkusobimatu ja distressi tekitava olukorra lahenemine või möödumine Lootus - halvima kartmine, kuid parima igatsemine Armastus - tavaliselt (kuid mitte tingimata) vastastikuse kiindumuse ihalus või selles osalemine
eetilised atribuudid "külge pookida", vaid õiguse otstarve (funktsioonid) määravad õiguse eetilise väärtuse. Õiguse olemuslik funktsioneerimisviis on episteemiline. /.../ Mitte-episteemilised komponendid, nagu näiteks füüsiline sund ja vägivald, võivad abivahenditena tagada õiguse toimimist, kuid eraldi võetuna ei kujuta need endast üldse õiguslikke entiteete. Metafoorselt öelduna: infoühiskonna õigusriigi õigust ei tunne me omal nahal, vaid õiges usus." (Rosentau 2004, lk 11.) Nagu autor isegi sissejuhatuses tunnistab, leiab väitekirjas hulga vihjeid õiguse epistemoloogiale, kuid see ei ole õiguse funktsioneerimise epistemiloogiline analüüs. Juuratudengitele olulise Ronald Dworkin`i esitatud kirjeldus õiguse ajalooliste koolkondade võitlusest lühikokkuvõte on Mario Rosentau väitekirjas alljärgmine.
annaabi.ee 
