Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Messid - Turunduse kodune töö 7". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mess, messi, messil, messid, kogukulu, messidel, sisustus, koguda, ettevõttele, kliendisuhete, töötasu, kontoritarbed, osalemisest, tooteesitlus, esitlused, pakkujad, millistel, maamess, kohtuda, lühikese, konkureerivate, seminarid, uuendada, positiivset, ostnud, sihtrühma, korraldajad, seoseid, osadel, sisenemine, uutele, tuntuse, suurendamineTurundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...
keskkonda ja konkurentsi.“ (P. Kotler). „Turundusstrateegia koosneb viiest komponendist: turu segmentimine, toote positsioonimine, turundusmeetmestik, turule sisenemine ja õige ajastatus.“ (M. Greenley) Strateegia - pikemalt vaatav Taktika - lühiajalisemalt vaatav Strateegia võib ka koosneda lühemaajalistest sammudest, ei saa defineerida seda kui pikaajalisemat plaani. Strateegiat seostatakse sellega, mis annab ettevõttele konkurentsieelise. Strateegia võib olla nt mingi kliendirühm (meie strateegia on need kliendid), tegutsemisviis, brändiassotsatsioonid jne. Taktika aitab strateegiat ellu viia. Nende kahe vahele ei ole alati kuigi lihtne piiri tõmmata. Taktika on strateegia sees. 12) Turuosa - Üldlevinud käsitluse järgi näitab ettevõtte turuosa, mitu protsenti vaatlusaluse turu nõudlusest vastav ettevõte rahuldab.
kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head jaotuskanalid, kõrge kasutempo, tarbijate lojaalsus ning olulised intellektuaalsed varad. 2. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus (lk 20-41, Ettevotte_vaeliskeskkond) Jaotus vaata punkt 1.
kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head jaotuskanalid, kõrge kasutempo, tarbijate lojaalsus ning olulised intellektuaalsed varad. 2. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus (lk 20-41, Ettevotte_vaeliskeskkond) Jaotus vaata punkt 1.
kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head jaotuskanalid, kõrge kasutempo, tarbijate lojaalsus ning olulised intellektuaalsed varad. 2. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus (lk 20-41, Ettevotte_vaeliskeskkond) Jaotus vaata punkt 1.
LISAMATERJAL KLIENDISUHETE JUHTIMINE JA LOJAALSUS Eva Vahtramäe 2 EESSÕNA Viimastel aastatel kliendisuhete juhtimise parendamist Eesti ettevõtetes iseloomustab ühelt poolt püüd rakendada CRM'i (Customer Relationship Management, kliendisuhete juhtimine, ingl. k) ja teiselt poolt odavate pakkumiste reklaamikampaaniad. Kahtlemata mõlemad rakendused leiavad klientides vastukaja, üks pikemas ja teine lühemas perspektiivis. Soliidsemates ettevõtetes (näiteks Eesti Mobiiltelefon, Tallinna Vesi) on klassikaline kulude juhtimine muutumas kliendikeskseks tulude juhtimiseks
.....54 9.TURUSTUS......................................................................................................................60 10. SOTSIAALNE TURUNDUS.........................................................................................62 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1 TURUNDUSE MÕISTE JA AJALUGU „Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu.“ (P. Kotler) „Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst.“ Turundusel on kaks mõõdet: strateegiline turundus – analüüsile orienteeritud protsess (tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, konkurentide analüüs); taktikaline turundus – keskendub konkreetse tegevuskava paikapanemisele (pannakse paika turundusmeetmestik – toode, hind, jaotus, toetus – ja turunduseelarve ning ajakava). Turunduse kohta on loodud väga palju mõisted
· 2. etapp - ettevalmistamine 2.1 Vali ettevõtte asukoht. 2.2 Vali ärinimi. 2.3 Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised. 2.4 Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti. 2.5 Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne. 2.6 Pane paika raamatupidamissüsteem. 2.7 Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatupidaja). 2.8 Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne. 2.9 Paigalda sidevahendid. 2.10 Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud. 3. etapp - tegevuse alustamine 3.1 Telli kauba (materjalide) varud. 3.2 Sõlmi töölepingud. 3.3 Alusta turunduskampaaniat. 3.4 Sea ettevõte avamisvalmis. 3.5 Kehtesta töögraafik. 3.6 Kontrolli kõik üle. 3.7 Tee uksed lahti. · 4. etapp soovitused stardijärgseks perioodiks 1
Kliendi rahulolu on tähtis, et saavutada ettevõtte maksimaalne kasum ning püsida konkurentsis. Kliendisuhete juhtimine (CRM) on tähtis, et hoida kliente ning luua uute klientidega kontakti. Kliendilojaalsus saab alguse kliendi rahulolust, mis toob kaasa olukorra, kus klient hakkab samast müügikohast sooritama kordusoste ning soovitama seda ka tuttavatele. Reaalne kasum ei tule mitte kasumlikest toodetest, vaid kasumlikest klientidest. Pareto printsiipi saab üle kanda ka kliendisuhete valdkonda: 80% kasumist tuleb 20%-lt klientidelt, järelikult selle 20% hulgast klientide kaotamine võib ettevõtte jaoks olla valus juhtum. Kliendi jaoks võivad olla lisandväärtusteks: kättetoimetamise aeg; tellimise kergus; pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga; tagavaraosad, hooldus, remont, kindlustus; kokkulepped kliendiga; dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus; pakkimisteenus, toote- ja
see rahuldab kas osaliselt või täielikult samu klientide vajadusi. Võimalusel piirdu kõige rohkem viie olulisema konkurendi analüüsimisega. Potentsiaalsed konkurendid Potentsiaalsed konkurendid on teie turuosa otseselt ohustavad või tegevust mõjutavad ettevõtted, mille loomist alles planeeritakse. 11 Igale ettevõttele on oluline teada enda positsiooni võrreldes konkurentidega. Erinevaid tegureid, mida konkurentsi hindamisel kasutada, on palju ja seetõttu võib selguse saamine olla keeruline. Konkurentsi illustreerimiseks ja enda seisundi väljaselgitamiseks võrreldes konkurentidega on soovitatav kasutada tabelit, kus on välja toodud edu võtmetegurid. Edu võtmetegurid/edutegurid on tegevusvaldkondade kaupa erinevad ja võivad olla näiteks: toote hind; toote unikaalsus/innovatiivsus; toote kvaliteet;
Globaalse keskkonna võime jaotada: D kultuuriline keskkond î keel (keelte paljusus, tõlked, foneetilised probleemid) î sümboolika (looma ja värvisümboolika, riietuseeskirjad, staatuse sümbolid) î rahvuslik eneseteadvus; î religioon (mõjutab paljudes riikides tarbimisharjumusi) î sotsiaalne käitumine (rollide jaotus eri kultuurides, mehe ja naise roll ostuotsuses) D poliitilis-õiguslik keskkond î rahvusvaheliselt tegutsevale ettevõttele pakub kõige suuremat huvi seadusandlus, mis reguleerib mingil moel äritegevust: ettevõtlust reguleeriv seadusandlus, töösuhteid reguleeriv seadusandlus, konkurentsitingimusi reguleeriv seadusandlus, maksuseadused; î rahvusvahelisel turul tegutsev ettevõte peab arvestama seda, et paljudes riikides on läbi seadusandluse piiratud kommunikatsioonialast tegevust. Turundusuuring peab andma
tehnoloogiline – hõlmab tehnoloogiat ja tehnikat (sh toote säilitamine, elektrienergia, tööolud, keskkonnanõuded); majanduslik – tegurid, mis mõjutavad tarbijate ostujõudu ja kulutamismustreid; kultuuriline – hõlmab sotsiaalset struktuuri, haridust, religiooni, väärtushinnanguid, äriklutuuri jne. Makrokeskkonna moodustavad mikrokeskkonda laiemalt mõjutavad jõud. Mikrokeskkonna teguritena käsitletakse: tarnijaid – teevad ettevõttele kättesaadavaks ressursid tarbijatele vajalike toodete ning teenuste osutamiseks; tarbijaid; konkurente; konkurentsisituatsiooni; huvigruppe – rühmitusi, kes tunnevad vahetult või kaudselt huvi ettevõtte tegevuse vastu ja võivad seda märkimisväärselt mõjutada. Huvigrupp on ühiskonna kõige laialdasemaid kihte hõlmav mikrokeskkonna element. Sõltuvalt vastastikmõjust ettevõttega eristatakse kolme huvigruppide rühma: 1
kasulikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. Ettevõtlus Stevenson ja Jarillo (1990) -Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutluses on. Joseph Schumpeter -Ettevõtlus on loominguline toiming 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht(owner-manager) – iseloomulikelustiili ettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab: - sõltumatuse vajadus - saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) - soov kontrollida oma keskkonda ja saatust - võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtja(entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: - Võimalustele orienteeritus - Innovaatilisus
Selliseid tagatisi omav organisatsioon omab teistega võrreldes olulisi konkurentsieeliseid. Intellektuaalne kapital on mõiste, millega iseloomustatakse kombinatsiooni mittemateriaalsetest väärtustest, mis võimaldavad organiatsioonil eksisteerida. Ettevõtte väärtus = Käegakatsutavad väärtused + Intellektuaalne kapital Intellektuaalne kapital on teadmiste, omandatud kogemuste, organisatsiooniliste, tehnoloogiliste, kliendisuhete ja professionaalsete oskuste kogum, mis annab ettevõttele turul konkurentsieelise Intellektuaalse kapitali kui kogumi väärtuse leidmiseks on välja pakutud mitmeid suhteliselt lihtsalid valemeid. 1) Kõige laialtlevinum, kuid samas ka primitiimsem moodus leida intellektuaalse kapitali suurus on arvutada välja ettevõtte raamatupidamisväärtuse ja potensiaalse investori poolt pakutava ostusumma vahe. Ehk valemi kujul: Intellektuaalne kapital= ettevõtte turuväärtus- bilansiline väärtus
Õhutranspordi kasutamise puhul on transütaeg 1 päev, minimaalne saadetis 5 konteinerit veohilmaga 100 EUR konteiner. Autotranspordi puhul on transütaeg 4 päeva, münimumkogus 20 konteinerit veohinnaga 10 EUR konteiner. Kauba säilituskulu (kapitalikulu, maksud, kindlustus, hoiustamine, riknenud, purunenud, säilivusaja ületanud varud) on 25% aasta jooksul hangitud varude väärtusest. Küsimus: millise transpordilügi kasutamine on kulusäästlikum? TC = Ct+ C i+ Cd, kUS TC = Kogukulu Ct = transpordikulu Oi * R Qi aastane vajadus ühikutes R veokulu kaubaühiku kohta Ci = teel olevate varudega seonduvad kulud P * 1 * ta P = Kaubaühiku rahaline väärtus I = Säilituskulu, % aastas ta = transüdiaeg antud transpordiliigi korral (osana aastast) Cd =Hankija varudega seotud kulu= _Q3/2 * P* I Q = Korraga veetav kogus, ühikutes Tänapäeval toodetakse üha rohkem kõrgtehnoloogilisi kaupu, mis on kõrge väärtusega massiühiku kohta (elektroonika, infotehnoloogia jne.)
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja visioon.................................
2. etapp - ettevalmistamine 2.1 Vali ettevõtte asukoht 2.2 Vali ärinimi 2.3 Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised 2.4 Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti 2.5 Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne 2.6 Pane paika raamatupidamissüsteem 2.7 Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatup.) 2.8 Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne 2.9 Paigalda sidevahendid 2.10 Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud 3. etapp - tegevuse alustamine 3.1 Telli kauba (materjalide) varud 3.2 Sõlmi töölepingud 3.3 Alusta turunduskampaaniat 3.4 Sea ettevõte avamisvalmis 3.5 Kehtesta töögraafik 3.6 Kontrolli kõik üle 3.7 Tee uksed lahti 4. etapp soovitused stardijärgseks perioodiks
eksisteerinud ja mis loob uusi tagatisi. Selliseid tagatisi omav organisatsioon omab teistega võrreldes olulisi konkurentsieeliseid. Intellektuaalne kapital on mõiste, millega iseloomustatakse kombinatsiooni mittemateriaalsetest väärtustest, mis võimaldavad organiatsioonil eksisteerida. Ettevõtte väärtus = Käegakatsutavad väärtused + Intellektuaalne kapital Intellektuaalne kapital on teadmiste, omandatud kogemuste, organisatsiooniliste, tehnoloogiliste, kliendisuhete ja professionaalsete oskuste kogum, mis annab ettevõttele turul konkurentsieelise Intellektuaalse kapitali kui kogumi väärtuse leidmiseks on välja pakutud mitmeid suhteliselt lihtsalid valemeid. 1) Kõige laialtlevinum, kuid samas ka primitiimsem moodus leida intellektuaalse kapitali suurus on arvutada välja ettevõtte raamatupidamisväärtuse ja potensiaalse investori poolt pakutava ostusumma vahe. Ehk valemi kujul:
Hanketuru uuringu etapid: 1. Turu hetkeseisu analüüs. 2. Turu konjuktuuri muutumise dünaamika. 3. Turu muutumise prognoos. Hanke- ja ostuturu uuring toimub paralleelselt uue toodangu väljatöötamisega. Näiteks, masinaehituses algab see toote konstrueerimise staadiumiga. Tarnijate ülesanne sel perioodil on varustada konstruktoreid vajalike kataloogide ja informatsiooniga. Paraku on nende allikate puuduseks, et nad ei sisalda hindu. Seepärast on tarnijate otsene ülesanne koguda informatsiooni: hindade kohta; saadetiste võimalike tähtaegade kohta; transpordikulude ja nende optimaalse seostatuse kohta hindade ja tähtaegadega. Tarnijate võimaluste hindamisel materjalide ja tootekompnentide saamisel seatakse esiplaanile järgmised nõuded: seadmete olemasolu, mis võimaldab valmistada vajaliku kvaliteediga toodangut;
kaizenkuluarvestust suunavad perioodilised juhtkonna poolt üles seatud kasumi eesmärgid. Elutsükli omahinna (full costs) analüüs, keskkonna kulude analüüs Elutsükli kuluarvestus on kulude hindamise protsess terve toote eluea jooksul. See on eriti tähtis keskkonnas, kus on suured planeerimis- ja arendamiskulud või on suured tootest loobumise kulud. Elutsükli kuluarvestuse eesmärgid: 1. Aitab vaadelda tootega assotsieeruvat kogukulu, et kindlaks teha kas aktiivse tootmise faasi käigus saadud kasum katab kulusid arendamise- ja sellest vabanemise faasis 2. Teeb kindlaks keskkonnast tulenevad kulud ja kannustab tegutsemist nende vähendamise suunas 3. Aitab määratleda planeerimise ja tootest vabanemise kulusid toote ja tehnoloogilise protsessi väljaarendamise faasis, et kontrollida ja juhtida kulusid selles faasis. 14
2. etapp - ettevalmistamine 2.1 Vali ettevõtte asukoht 2.2 Vali ärinimi 2.3 Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised 2.4 Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti 2.5 Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne 2.6 Pane paika raamatupidamissüsteem 2.7 Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatup.) 2.8 Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne 2.9 Paigalda sidevahendid 2.10 Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud 3. etapp - tegevuse alustamine 3.1 Telli kauba (materjalide) varud 3.2 Sõlmi töölepingud 3.3 Alusta turunduskampaaniat 3.4 Sea ettevõte avamisvalmis 3.5 Kehtesta töögraafik 3.6 Kontrolli kõik üle 3.7 Tee uksed lahti 4. etapp soovitused stardijärgseks perioodiks
täidab kogu koormaruumi) vähendab või suurendab kauba veo ja käsitsemise kogukulusid? veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud vähenevad veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud suurenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud vähenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud suurenevad Näidisülesanne Mahukauba veost saadav kogukulu sääst Andmed Saksamaalt on veetud kohale poolhaagisega 1260 sõiduauto rehvi. Rehvid on laaditud lastiruumi kalasabakujuliselt ja nendega on täidetud kogu lastiruum. Juhul kui samad rehvid oleks paigutatud lastiruumis alustele mõõtmetega 1,2 x 1,2 m ja igal alusel oleks 44 rehvi, oleks poolhaagisesse mahtunud 880 rehvi. Sõltumata sellest, kui palju rehve on veetud ja kuidas rehvid on lastiruumi paigutatud, on veokulu 21420 kr. Võrreldes alustel olevate
koormaruumi) vähendab või suurendab kauba veo ja käsitsemise kogukulusid? veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud vähenevad veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud suurenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud vähenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud suurenevad Näidisülesanne Mahukauba veost saadav kogukulu sääst Andmed Saksamaalt on veetud kohale poolhaagisega 1260 sõiduauto rehvi. Rehvid on laaditud lastiruumi kalasabakujuliselt ja nendega on täidetud kogu lastiruum. Juhul kui samad rehvid oleks paigutatud lastiruumis alustele mõõtmetega 1,2 x 1,2 m ja igal alusel oleks 44 rehvi, oleks poolhaagisesse mahtunud 880 rehvi. Sõltumata sellest, kui palju rehve on veetud ja kuidas rehvid on lastiruumi paigutatud, on veokulu 21420 kr.
Seega tuleb äriplaani kirjutama hakates meeles pidada, et: 1) äriplaani (3 EAP) ei ole võimalik koostada ühe õhtuga, kuigi on olemas käsiraamat „Äriplaan 30 minutiga“; 2) töö tuleb kirjutada ise ja panna sellesse sisse oma teadmised – ei ole mõtet kopeerida olemasolevaid äriplaane, sest teadmisi ja oskusi nõnda juurde ei tule; 3) enne kirjutamist tuleb tutvuda äriplaanile esitatavate nõuetega – nii sisuliste kui ka vormistuslikega; 4) äriplaan tuleb koostada loodavale ettevõttele – äriplaan ei saa olla juba turul tegutseva ettevõtte eduloo kirjeldus. Samuti ei saa äriplaanina käsitleda tööd, kus ettevõtte töötaja hakkab samast ettevõttest FIE-na palga asemel teenuste eest osutatud tulu saama ning sellega „ettevõtjaks olemine“ piirdubki. Äriplaani koostamise kergendamiseks on olemas töövihik, mille küsimustikud aitavad oluliselt kirjutamisele kaasa. Seetõttu ei ole käesolevas juhendis võimaliku dubleerimise põhjusel rohkem
Pigem fragmenteeritud kui kontsentreeritud Pigem kasvav kui kahanev Müüvad tooteid ja teenuseid, mida tarbijad "peavad omama" mitte ei "soovi omada" (nõudlus ebaelastne) Ei ole üleküllastatud (konkurents) Pigem kõrgete marginaalidega Ei sõltu mõne võtmetooraine madalast hinnast (bensiin, jahu vms) Sihtturu atraktiivsus Alustavale ettevõttele on atraktiivseks sihtturuks turg, mis on kavandatavale ettevõttele piisavalt suur, kuid liiga väike selleks, et ahvatleda suuri konkurente. Sihtturu atraktiivsuse hindamine on sageli keerukam, kui haru atraktiivsuse hindamine. Vaja on leidlikkust. · Organisatsiooniline valmisolek- Eesmärk: hinnata, kas kavandatav ettevõte omab piisavat juhtimisalaseid oskusi, organisatsioonilisi kompetentsusi ja ressursse, et edukalt turule tulla.
Pigem fragmenteeritud kui kontsentreeritud Pigem kasvav kui kahanev Müüvad tooteid ja teenuseid, mida tarbijad "peavad omama" mitte ei "soovi omada" (nõudlus ebaelastne) Ei ole üleküllastatud (konkurents) Pigem kõrgete marginaalidega Ei sõltu mõne võtmetooraine madalast hinnast (bensiin, jahu vms) Sihtturu atraktiivsus Alustavale ettevõttele on atraktiivseks sihtturuks turg, mis on kavandatavale ettevõttele piisavalt suur, kuid liiga väike selleks, et ahvatleda suuri konkurente. Sihtturu atraktiivsuse hindamine on sageli keerukam, kui haru atraktiivsuse hindamine. Vaja on leidlikkust. · Organisatsiooniline valmisolek- Eesmärk: hinnata, kas kavandatav ettevõte omab piisavat juhtimisalaseid oskusi, organisatsioonilisi kompetentsusi ja ressursse, et edukalt turule tulla.
Selliseid tagatisi omav organisatsioon omab teistega võrreldes olulisi konkurentsieeliseid. Intellektuaalne kapital on mõiste, millega iseloomustatakse kombinatsiooni mittemateriaalsetest väärtustest, mis võimaldavad organiatsioonil eksisteerida. Ettevõtte väärtus = Käegakatsutavad väärtused + Intellektuaalne kapital Intellektuaalne kapital on teadmiste, omandatud kogemuste, organisatsiooniliste, tehnoloogiliste, kliendisuhete ja professionaalsete oskuste kogum, mis annab ettevõttele turul konkurentsieelise Intellektuaalse kapitali kui kogumi väärtuse leidmiseks on välja pakutud mitmeid suhteliselt lihtsalid valemeid. 1) Kõige laialtlevinum, kuid samas ka primitiimsem moodus leida intellektuaalse kapitali suurus on arvutada välja ettevõtte raamatupidamisväärtuse ja potensiaalse investori poolt pakutava ostusumma vahe. Ehk valemi kujul: Intellektuaalne kapital= ettevõtte turuväärtus- bilansiline väärtus
Nii nimetatud varjatud teadmised (ingl tacit) kujutavad endast niisugust töötajate teadmiste, oskuste, kogemuste kogumit, mis võivad temale endalegi lõpuni teadvustamata jääda, ent avalduvad loomulikul viisil töös. See on näitkes ka tehnoloogiline oskusteave, loovus, innovaatilisus. Seda ei ole täies mahus võimalik andmebaasides jäädvustada ja säilitada, ent selliste varjatud teadmiste kasutamine loob ettevõttele erilist lisaväärtust. Avatud teadmised (ingl explicit) on niisugune teadmiste, oskuste ja kogemuste kogum, mida on võimalik ja otstarbekas dokumenteerida, mis kogutakse ja säilitatakse andmebaasidena, mida organisatsiooni töötajad saavad ja peavad kasutama. Teadmusjuhtimine aitab vältida organisatsioonis niisuguseid ebasoovitavaid olukordi, nagu - tulemuslikkuse vähenemist teadmiste puudumise või nende kättesaamatuse tõttu,
tootjatest mis osalevad ühe kindla toote loomises, jaotuses ja toimetamises tarbijani. Tarneahel on ärilogistiliste tegevuste toimumisruumiks. Ettevõtete konkureerimisele lisandub tarneahelate konkureerimine. Tarneahel on kõigest lihtsustus. Reaalsed tarneahelad on pigem läbipõimunud võrgustikud vägagi paljudest ettevõtetest. “Ahel” aga rõhutab olulisi detaile. Ahela nõrgim lüli määrab ahela tugevuse. Ahela kaal = tarneahela kogukulu, iga liige lisab natuke kulusid ehk “ahela massi” Iga lüli peab looma lisandväärtust Tarneahel koosneb voogudest: materjalivoog, informatsioonivoog, rahavoog Kuna paljusid turge juhib tarbijanõudlus, oleks täpsem rääkida “nõudlusahelatest”. Analoogiliselt kasutatakse ka terminit väärtusahel. Keegi ei juhi tegelikult tarneahelat. Tarneahelad algavad kliendi juures 2
- Sortimendijuhtimine - Kampaaniajuhtimine STRATEEGILISELT STRATEEGILISELT - Tootepõhine sihtkalkulatsioon - Väärtuspõhise juhtimise osa - Strateegiline hinna alampiiri - Kliendiväärtuse analüüs määratlus - Tulemuslikkuse analüüs ja - Väärtuspõhise juhtimise osa planeerimine kliendisuhete - Tooteportfelli otsused juhtimiseks - Turustuskanalite juhtimine Kululiikide arvestus ASis Piimatööstus ASis Piimatööstus tuleks kululiikide arvestuse raamides eristada kolme erinevat kuludega seotud aspektide gruppi e lähenemist: 1. Lähtumist tegevustsüklist ja sellega seotud tehnoloogilisest protsessi eripäradest üksikutes tütarettevõtetes. 2
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
See mõjutab toodete oodatavat ostjate arvu, uue toodangu reklaamikulusid jne. Turundusjuht peab jälgima kultuurikeskkonda, saamaks selgemat ettekujutust tulevikust, et teha paremaid turu- ja tootmisotsuseid. Suurte inimgruppide käitumise uurimine aitab välja tuua uusi trende, tarbijanõudmisi, ostjate pretensioone ja tarbimise kasvu või kahanemist. 10. Mikrokeskkond: tarnijad, nende valikukriteeriumid Tarnijateks on kõik organistatsioonid ja isikud, kes müüvad ettevõttele vajalikke ressursse ja tooret (energiat, matrejale, detaile, poolfabrikaate, teenuseid jms). Ostes neilt, teostab ettevõte hankeid. Seega on tarnimine ja hankimine vastupidised protsessid. Turundusjuhid on enamasti oma tähelepanu keskendanud müügile, kuna turumajanduses on valdavaks ostjate turg. Samas ei tohi unustada, et äritegevus saab alguse hangetest. Mida raskemaks kujuneb müümine, seda olulisemaks muutub õige tarnija valik. Tarnijate
Tegutsedes monopolina on nüüd võimalik saada ka monopoli kasumit. Kartellilepingu sõlmimise eesmärgiks on saavutada täielik kontroll turu üle ja takistada uute pakkujate sisenemist turule. Enamasti toimub siis tootmismahtude vähendamine mille tulemusena hind turul tõuseb ja kartelli kasum suureneb. Kartelle luuakse tavaliselt sellistes valdkondades kus tarbijad ei saa oma tarbimist oluliselt vähendada. Selliseks kaubaks on näiteks bensiin. 11. Piirkulu ja piirtulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. 12
annaabi.ee 
