Mesopotaamia riigid vanaajal §7-8 1. Täida järgnev tabel Mesopotaamia riikide kohta. Sumer Akad Vana-Babüloonia Assüüria Uus-Babüloonia Aeg u 3000-2340 a eKr 2340-2160 a eKr 1792-1595 a eKr 934-609 a 626-539 a eKr eKr Iseloomulikud Linnriigid - ühtset Valitseja Kuningas 2 pealinna Babüloonia alistas
Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisid sõjaväes ja osalesid rahvakoosolekutel. Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnadevahelised tülid. Sumeritest läänepool elasid Semiidid, kelle keskuseks Mari linn. 2. 2334-2193 eKr rajasid Semiidid Akadi riigi. Valitsejaks kuningas Sargon I, kes vallutas sumerid, ühendas Mesopotaamia, lõi impeeriumi ehk suure Akadi riigi. 3. 1792 – 1595 eKr vallutasid põhjapoolsed naabrid Akadi riigi ning rajasid Vana- Babüloonia. Pealinnaks Babülon. Valitsejaks kuningas Hammurap (1792-1750), kes lõi Suure Seaduste kogu. 4. 1700-1200 eKr tekkis Hetiidi impeerium. Hetiidid vallutasid Vana-Babüloonia. Uut riiki valitses kuningas Hatušili I. Pealinnaks Hattuša. 5. 900-612 eKr põhjaosas Assüüria semiidid
Mesopotaamia ajalugu (võrreldes Egiptusega) Egiptus Mesopotaamia Asukoht Niiluse keskja alamjooksul Eufrati ja Tigrise jõe keskja alamjooksul Geograafiline asend Muust maailmast eraldatud Põhjast ja kirdest piiravad poolkõrbe ja kõrbealadega, Iraani kiltmaa ääremäestikud, mis piiravad nii läänest kui lõunast ja edelast Araabia
Lõunas sai põldu harida vaid tänu kuntslikule maaniisutusele. Pärsia lahe soisel rannikul pidi aga maad kuivendama. Puudus eraldatud. · KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE 3000-2340 sumeri linnriigid- kõigis oli kasutusel kiilkiri, kõige varasemad asukad mesopotaamias, nende päritolu pole teada. 2340-216 Akadi suurriik- keel ühendati, Sargon vallutas kõik linnriigid ja rajas esimese suurriigi. 1792-1595 Vana-Babüloonia suurriik- Hammurapi vallutas kogu mesopotaamia, lõi seadustekogu mis kehtis terves riigis, riigi purustasid hetiidi sissetungijad 934-609 Assüüria impeerium- väga sõjakas, vallutati mesopotaamia süüria ja palestiina, lühikest aega valitseti ka egiptust, riigi pealinnas Assur ja Ninive 626-539 Uus-Babüloonia suurriik- valitsejaks nebukadnetsar II, 539a eKr langes Pärsia võimu alla · SUMERI LINNRIIKIDE KIRJELDUS Linnasid ümbritsesid müürid, linna keskuses kõrgus kaitsejumala tsituraat ehk astmiktempel
Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab ,,jõgedevahelist maad". Need kaks jõge on Eufrat ja Tigris. Mesopotaamia oli loodusvaradelt üsna vaene. Peamine tooraine oli savi, mida leidus rikkalikult, teataval määral ka datlipalme ja pilliroogu. Tigrise ettearvamatud üleujutused tekitasid sageli suuri purustusi. Puitu, metalle jm tuli hankida välismaalt. See põhjustas Mesopotaamia tsivilisatsiooni leviku, kuid samas ka võõraste sagedasi sissetunge. Põlluharimine ei toimunud ainult viljakal poolkuul. Mesopotaamias üleujutuste rütmi ei olnud, vaja oli niisutussüsteeme. EELDÜNASTILINE PERIOOD VI-IV AASTATUHANDEL VI aastatuhandest pärinevad esimesed tõendid püsiasustusest ja niisutussüsteemidest Lõuna-Mesopotaamias. V aastatuhandest on tõendeid suurematest asulatest. Kasutati vaske. IV aastatuhandel tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias
REFERAAT MESOPOTAAMIA SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................2 1.1 Asend ja loodusolud.........................................................................................................2 1.1.1 Loodus........................................................................................................................3 2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND ..........................
äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele Euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Vanimad kõrgkultuurid Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Kiilkiri Savitahvel kiilkirjaga Uri linna tsikuraat Marduki tsikuraat Arhitektu
See tulenes aga sellest, et ei usutud hauatagusesse ellu ning laipade anatoomiat ei uuritud. Inimkehade proportsioonid olid skulptuuris ebaloomulikud. Linnakohtadest on ka leitud arvukalt keraamikat, mida kaunistati geogmeetriliste ornamentidega. Kolmandal at. tungisid Mesopotaamiasse akadid, 2350 eKr ühendas kuningas Sargon I linnriigid suurriigiks, mis küll ei püsinud kaua. Tähtsaimaks kultuurikeskuseks sai Babüloni linn. Sellest ajast peale sai Mesopotaamia kunsti peamiseks teemaks ainuvalitseja ülistamine. 2.Vana-Babüloonia ajastu 1800-1500 eKr. Kuulsaim leid Hamurapi seadustetahvli ülaosa. Suuremaid kunstiteoseid pole säilinud. Riik kukub kokku naaberrahvaste rünnakus. Peale Babüloni langemist kujuneb uueks keskuseks Assur. 3. Assüüria ajastu 1500-605 eKr. Räägiti akadi keelt, mis kujuneb 2. At. rahvusvaheliseks keeleks. Arhitektuuris olid endiselt tähtsal kohal lossid
riigi · Seda peetakse akadi kuninga Sargon I portreeks · Proportsioonid on tõepärasemad kui sumeritel · Põhjapoolseid rahvaid iseloomustab ka lokitud habe Kuningas Naramsini võitu kujutav plaat. 2230 a. eKr. · Kuningas on tema tähtsuse rõhutamiseks kujutatud suuremana kui tema sõdurid või armu paluvad vaenlased BABÜLOONIA RIIK BABÜLOONIA RIIK · Umbes 1800 a.eKr vallutas Babüloni valitseja Hammurapi kõik ülejäänud Mesopotaamia riigid ja tekkis Babüloonia riik Hammurapi riik Hetiitide riik Babüloonia riik Hammurapi ajal (1792 1750 a. eKr) Hammurapi seaduse- sammas (steel) · Hammurapi poolt väljaantud seadused musta basalti raiutuina on maailma vanim tervikuna säilinud seadustekogu · Vana Babüloonia kuningas Hammurapi
Mesopotaamia kunst Vanimad kõrgkultuurid. Mesopotaamia (4000-539 e.Kr.) Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. ( Tigris ja Eufrat) Nendel aladel elasid juba üle 5000 aasta tagasi sumerid. Nad rajasid linnriike, ehitasid templeid ja leiutasid kiilkirja. (Sumerid olid vanaaja rahvas. Sumerid on pärandanud maailmale rea leiutisi, millest kuulsaimad on ratas ja vanker.) Sumerite kiilkiri Kirjamärgid vajutati märja savi sisse rootükiga. Savitahvlite suurus sõltus selle kasutamise eesmärgist
· Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes. · Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) u 3000 eKr. · Egiptus (Niilus) u 3000 eKr. · India (Indus) 2500 eKr. · Hiina (Huanghe) 1600 eKr. · Peruu u 1200 eKr. · Kesk-Ameerika u 1200 eKr. 2. Kirja tekkimine a. Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on võrdne arvutamisoskus: · Oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda maksa ja kõik
· Kiri o Hieroglüüfkiri hieros "püha", glypho "sisse lõikama" o Hieraatiline kiri hieratikos preesterlik o Demootiline kiri demos - rahvas, rahvakeelsed tekstid · Haridus ja teadus o Arstiteadus palsameerimine o Matemaatika o Astronoomia päikesekalender o Geomeetria o Kirjandus hümnid jumalatele, surnute raamatud, ilukirjandus - Sinuhe jutustus Mesopotaamia · Looduslikud olud - Mesopotaamia - jõgedevaheline maa, Tigris ja Eufrat, kuivus (lõunas), niiskus (põhjas, mägede lähedal; suudmealadel), vajadus maad niisutada ja kuivendada, loodusvarad: savi, pilliroog, suhteliselt avatud - vajadus kivi, puidu järele; kultuurikontaktid ja konfliktid; püsivat ühtset tugevat riiki ei kujunenud, rahvad- sumerid päritolu?, semiidi rahvad · Põhiperioodid- o Sumeri linnriigid u 3000-2340 e.Kr, palju linnriike, võeti kasutusele kiilkiri,
Tähtis osa oli ka taevakehadel: 1) kuujumal Sin; päikesejumal Šamaš. Lisaks veel: 1) Jumalanna Ištar oli viljakuse kehastaja; 2) tähtsad olid ka linna kaitsejumalad Nt Babüloni Marduk. Mesopotaamia rahvad ei pööranud suurt tähelepanu sellele, mis tuleb peale surma. Usk oli pragmaatiline: jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse hästi. Mesopotaamiast pärineb ka maailma esimene veeuputusemüüt, mis kõneleb jumalate poolt saadetud uputusest ning inimkonna ja loomariigi pääsemisest (Gilgameš). Teadus Olulisim kirjandusžanr oli kangelaseeposed-lugulaulud muistsetest kangelastest ja valitsejatest, kelle saavutustele lisati juurde fantaasiat. Nt Sumeri valitseja Gilgameši eepos (1000 eKr). Arenenumad teadusharud olid veel: a) Matemaatika: 1) Kasutati kuuekümnendsüsteemi; 2) võeti esimesena kasutusele süsteem, kus arvu suuruse määrab numbrite järjekord. 3) osati arvutada ruut-ja kuupjuurt.
Sõjavägi- Vana riigi ajal ei olnud sõjaväge, uue riigi vaaraod aga omasid alalist armeed. Armee põhiväe moodustasid kilpide ja odadega relvastatud jalaväe, eliitvägi- hobukaarikud. Perekond- perekonnamudel oli paarperekond, pea oli küll mees kuid naisel olid õigused. Naine säilitas abielludes oma vara MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid- tsivilisatsiooni rajajad, lõid kiilkirja ja panid aluse linnaelule, nende usk mõjutas kogu järgnevat Mesopotaamia religiooni, ratta leiutajad. Poliitiliselt killustunud linn=riik. Linnad-müüridega ümbritsetud, keskuses asus tsikuraat (kaitsejumala astmiktempel). Templeid ja neid majandav preesterkond olid suurmaavaldajad, koht ühiskonnas oli kõrge. Hiljem valitses linnriiki kuningas, kes osales ka usuriitustel. Kodanikkond- jõukamad mehed. Madalamale positsioonile jäis rentnikud ja orjad. Mesopotaamia suurriigid Linnriikide omavahelised sõjad aitasid ühtedel teiste arvelt suureneda
,,Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuriline pärand" Üheks varasemaks kultuuri hälliks oli Tigrise ja Eufrati org Mesopotaamia ehk"jõgedevaheline maa". Suurimat imetlust pälvivad kindlasti sumerid, kes olid üle tuhande aasta teerajajad ajaloo näitelaval. Kui nad sinna astusid, polnud Egiptuse püramiide veel olemas, ja kui nad sealt lahkusid, puudus meie ajaarvamise algusest Jeesus Kristuse sünnist veel nii palju sajandeid, kui palju neid sellest peale on nüüd möödunud. Sumerite kõrgelt arenenud kultuur mõjutas naabreid, eriti Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid.
l l Sjav gi koosnes suures osas talupoegadest l l Talupojad harisid vaarao ehk riigi maad; t itsid kindlaid kohustusi ja koormisi l l K sitlised ttasid enamasti vaarao ja ülikute teenistuses, allusid riigiv imu kontrollile. Said tasu toiduainete ja tarbeesemetena. l l Orjad orjusesse langenud talupojad ja k sitlised ning sjavangid. Mesopotaamia lk 4958 Aeg ja riigid Iseloomustus IV aastatuhande lpp, III aastatuhat eKr *kiilkirja olemasolu *suurte templite ümber tekkisid linnad, mis moodustasid sltumatud linnriigid *igas linnas kaitsejumalusele pühendatud tsikuraat
Helloodide ülesandeks oli harida spartiaatide põlde. Heloodid olid Lakoonika ja Messeenia põliselanikud, kelle spartiaatid olid alistanud ja orjastanud. (Kõiv, M. 1994) Hunnid- Aasia päritoluga rändhõimud. http://www.eki.ee/) Sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud, kes elasid Põhja pool Hiinat laiuvates steppides. Hunnid rikkusid hiinlaste rahu röövides nende saaki, naisi ja lapsi. (Kõiv, M. 1994) HAMMURAPI SEADUSED – Hammurapi seadused (ka Hammurabi seadused) on Babüloonia seadustekogu, mille kehtestas Vana-Babüloonia valitseja Hammurapi 18. sajandil eKr, Vana-Idamaade tähtsaim õigusmälestis. Seadused on raiutud kiilkirjas 2,25 m kõrgusse basaltsambasse, see leiti 1901–1902 Susas ja seda säilitatakse Louvre'is. Tekst koosneb sissejuhatusest, 282 artiklist ja lõppsõnast. Samba ülaosas on kujutatud Hammurapit, kellele annab seadustiku õiguse- ja päikesejumal Šamaš.
Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2
Egiptuse vanimad seinamaalid pärinevad samuti juba 3. a. tuh algusest eKr Seinamaalid on väga värvikirevad ja realistlikud Kujutati ka loomi ja linde Üks vanimaid seinamaale pärineb Meduni hauakambrist Meduni Haned Hilisemates vaaraode hauakambrites on põhiliselt jumalate kujutised ja sõjatemaatika Selline staatiline kujutamisviis püsis ka Hilise Riigi ajal 1. a. tuh eKr Mesopotaamia kunst Asus Eufrati ja Tigrise vahel Praegu asub Mesopotaamia kohal Iraak Juba 4. a. tuh eKr tekkis Tigrise ja Eufrati suudmealal sumerite kultuur Väikesed riigid ja linnad poliitiline killustatus Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga Sumeri-akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr 1800.a eKr sumeri rahvus kaob seguneb akadlastega Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid
Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil
3. Kunsti teke näitab nüüdisinimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet, kui see oli varasematel inimlaste liikidel ning kogukonda liitvate rituaalide suurt tähtsust. On tõenäoline, et just need omadused tegid nüüdisinimese olelusvõitluses muudest inimliikidest, eelkõige neandertallastest, edukamaks ja tagasid tema püsimajäämise ning järgneva ülekaalu maailmas. 4. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi alguse nendest piirkondadest, ehk viljaka poolkuu alalt. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. 5. Jeeriko ja Catal Hüyük olid sedavõrd suured ja püsivad asulad, et tuleb oletada nende
tahtel. Teadlased arvavad, et tsivilisatsioon kui sunnivahend selleks, et rikkad saaksid vaeseid enda jaoks tööle panna. Kasutati vallutusssõda, vägivalda ja sundi. Tsiv. tunnused: viljelusmaj,ühiskondlik tööjaotus,varanduslik kihistumine, kultuuri areng, kirja kasutuselevõtt. Usu osa tsiv. tekkimisel-tegemist oli usuliste tõekspidamistega;ülemkihti peeti jumalate kaitse all seisvaks; kasvas välja valitseja enda jumalustamise komme. Vanaaeg-algas Egiptuse ja Mesopotaamia tsiv. tekkimisega.Muistne Kreeka, Rooma-antiiktsivilisatsioon (8saj eKr kuni 5 saj pKr) tuntud antiikaja nime all.Antiikaja lõpp- 476 p .Kr-Lääne-Rooma keisri kukutamine ning sellele järgnes keskaeg. Muistne Egiptus: Paikneb Niiluse kesk-ja alamjooksul ning jaguneb Alam-ja Ülem- Egiptuseks. Alam-Egiptus(Memphis) hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta. Ülem-Egiptus(Teeba) asub Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus. Egiptuse tsiv.
.................................................. klass ................................. Mesopotaamia tähendab tõlkes jõgedevahelist maad ja ta asub kahe jõe: Eufrati ning Tigrise kesk- ning alamjooksualal. Kuna seal leidub külluses vaid pilliroogu ja savi, nimetatakse antud kultuuri ka savitsivilisatsiooniks Kuna mitmeid vajalikke materjale tuli hakata tooma teistelt maadelt, soodustas see suhtlemist välisnaabritega Erinevalt Niiluse jõe orus tekkinud Egiptuse tsivilisatsioonist oli Mesopotaamia välismaailmale avatud . nimetatud põhjusel oli Mesopotaamia ühiskond Egiptuse omast vähem stabiilne kuid suurema kohanemisvõimega mesopotaamia kultuuri on rajanud Sumerlased . Nende tsivilisatsiooni kõige iseloomulikumad tunnused on: kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud müürid . Sumerlased on leiutanud ratta esmakordselt kasutusele võtnud vankri välja töötanud ühiskonna elu reguleeriva kalendri ja jõudnud märkimisväärsete saavutusteni matemaatika ja astronoomia vallas
Mesopot. oli põlluharimine võimalik tänu kunstlikule niisutamisele,Egiptuses aga tänu Niilus üleujutamisele.Mesopot. Pärsia lahe soisel rannikul tuli maad kuivendada.Leidus savi ja pilliroogu.Egiptuses hiliskevadel ja vara suvel oli maa uue üleujutuse ootel päikesest kõrbenud ja viljatu.13)mesopot. riigid ja tähtsamad valitsejad:Sumeri linnriik-kiilkiri.Akadi suurriik-valitseja Sargon võttis omaks sumerite kultuuri ja oli esimene valitseja.Vana-Pabüloonia-valitseja Hammurapi,lõi esimesena SEADUSTE KOGU.Assüüria impeerium:linnad-Assur,Ninive erakordselt sõjakas riik.Uus-Pabüloonia-Nebukadnetsar II,rippuvad aiad,Paabeli torn.14)mesopot. usk,teadus,kirjandus:TEADUS-osati arvutada ruut-ja kuupjuurt.Astronoomia- tehti taevavaatlusi ennustamiseks kui ka aja arvamiseks.Kujunes kuu kalender.Tunti hästi planeetide trajektoore.Osati ennustada kuu-ja päikesevarjutusi.USK-Jumalad olid inimlikud ja suurte peredena.Nad olid surematud ja ülivõimsad.Kardeti
sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga Tsikuraat kaitsejumala astmiktempel Mesopotaamias kiilkiri Mesopotaamia tsivilisatsioonile iseloomulik kiri pehmele savitahvlile vajutati kiilukujulise otsaga pulgaga märgid astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilis objekte ja universumi tervikuna astroloogia taevakehade asendil põhinev maailmamõistmine ja ennustamise süsteem palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga (palsamiga) võides. Maat egiptlaste nimetus maailmakorraldusele Hammurapi seadused Babüloonia seadustekogu,
Vana-Mesopotaamia kunst Birgit Klee Elamine ja piirkond Põlluharimine Rohkem tootmiseks kanalite ja veehoidlate ehitamine Lähistroopiline kliimavööde Lähis-Ida, India, Hiina Esimesed riigid Religioon Vanimate riikide valitsejad jumalate asemikena või jumalatena Lähis-Ida Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vaheline ala, nn. Mesopotaamia (tänapäeval Süüria ja Iraak) Mesopotaamia kõrgkultuur Sumerid IV-III aastatuhandel eKr Linnriigid Kiilkiri Esimesed templid Akaadid 2350.aastal eKr Kuninga Sargoni linniriikide ühendamine Kunsti peateema: ainuvalitseja ülistamine Ehituskunst Templid, valitsejate lossid, linnakindlustused Ehitusmaterjal savitellised Leiutati kaared ja võlvid Templikompleks Pühamu ning ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),
šaduff - veetõstuk niisutuspõllundus - jõgedest vee juhtimine põldudele jumala värav - jõgede vaheline maa - ehk kahejõemaa, nii refereeriti Mesopotaamiale ja sellele piirkonnale rippuvad aiad - astmelised aiad, millel kasvasid taimed ka. Vana maailmaime. Paabeli torn - astmiktempel, mis oli pühendatud jumal Mardukile. Umbes 90 m kõrge. Legendi järgi oli see taevani ulatuv torn, inimesed tahtsid selle abil taevani ronida, Jumalate juurde maat - maailmakorraldus Gilgameš - Mesopotaamia eepos, mis räägib kangelasest Gilgamešist, Uruki valitsejast templiprostitutsioon - Ištari, füüsilise armastuse jumalanna templites elasid ja töötasid preestrinnad, kes väidetavalt olid prostituudid Nebukadnetsar UusBabülooni riigi valitseja Nun- ürgse ookeani või taevalaotuse ja sealt langeva vihma jumalus. Ra- Päikese jumal. Nut- taeva jumalanna. Geb- maa jumal. Osiris- surnute jumal, sureva ja taaselustuva looduse jumal, hiljem aga ka veejumal, loomisjumal ja viljaka
Esiaeg, Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka Inimese kujunemise etapid Australopiteekus kõndis püsti, segatoiduline, suur aju (5-2 mln) Homo habilis tööriistade kasutuselevõtt; kiviaja algus (2,5 mln) Homo erectus tule kasutuselevõtt, rändasid Aafrikast Euroopasse (2 mln) Heidelbergi inimene nüüdisinimese otsene eelkäija (700 000 a) (Neandertallased) inimahvlane, kes eksisteeris homo sapiensiga samal ajal
Dolmeneid leidub Iirimaal. Kromlehh (bretooni k. ´kiviring´) - Stonehenge´ rekonstruktsioon Inglismaal. Arvatavasti ehitati Stonehenge´ rituaalipaigaks: ta võis olla tempel, hauakamber või kogunemispaik pidustusteks ja rituaalide läbiviimiseks. MESOPOTAAMIA KUNST U 4000 600 a eKr Mesopotaamia asus Lähis-Idas, ta jäi põhiliselt praeguse Iraagi aladele. (4000-2350 e.Kr. Sumer, 2350-2150 e.Kr. Akad, 1830-1530 e.Kr. Babüloonia, u.1360-605 e.Kr. Assüüria, 625-539 e.Kr.- Uus-Babüloonia). Ehituskunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Mesopotaamia kõige iseloomulikumaks ehitiseks olid astmelised torntemplid tsikuraadid. Tänini paremini säilinud tsikuraat asus sumerite linnas Uris. Suurim tsikuraat on asunud Babülonis 7-astanguga Marduki tempel (koos Semiramise rippaedadega loetakse vana-aja 7 maailmaime hulka kuuluvaks).
7. Milline on egiptlaste kujutlus surmajärgsusest? 8. Kuidas oli Sinuhe jutustus sellega seotud? 9. Millised Egiptuse jumalad olid riigi ja võimu seisukohast kõige olulisemad? 10. Mil määral on Egiptuse põllumajandus Niilusest sõltuv. (Kui palju on põlluharimiseks sobivat maad? Kuidas need maad paiknevad? Millised on peamised kasvatatavad kultuurid? Kuidas iga-aastased üleujutused põlluharimist mõjutavad? 11. Iseloomusta Mesopotaamia ühiskonda Hammurapi seaduste põhjal. 12. Milline kiri kujunes Mesopotaamias? 13. Milliste teadustega Mesopotaamias tegeldi? Miks just nende teadustega? 14. Kirjelda Mesopotaamia jumalaid. 15. Milline riik paikneb tänapäeval Mesopotaamias? 16. Milliseid tehnilisi uuendusi võtsid hetiidid kasutusele? 17. Millin eoli Pärtsia suurriigi struktuur? Kuidas mõjutas see riigi stabiilsust? 18. Mis tingis foiniikia tähestiku kiire leviku? Mida see omakorda kaasa tõi? 1
üle minek, varanduslik kihistumine, riigi olemasolu, kiri, vaimne kultuur Tsivilisatsiooni tekke probleem Kuna tsivilisatsioonide tekkeajal kiri veel puudus või oli algstaadiumis on iga tsivilisatsiooni kujunemise uurimine raskendatud. Leidudest saab järeldada vaid nii palju. Tsivilisatsiooni tunnused: põllumaj üle minek varanduslik kihistumine riigi olemasolu kiri vaimne kultuur Primaarsed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta, Hiina, hiljem Kesk-Ameerika ja Peruu Sekundaarsed tsivilisatsioonid: nende tsivilisatsiooni arenemist mõjutas naabruses arenenum tsiv. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Egiptus Egiptuse ajaloo põhietapid: Vana riik, Keskmine riik, Uus riik, Hilis-Egiptus
kasutusele päikesekalendri. Aasta jagati 12ks 30 päevaliseks kuuks, millele lisati veel 5 päeva. Osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri ruumala. Egiptlased olid osavad kirurgid ja oskasid valmistada ravimeid. Kirjandus Suur osa kirjandusest oli seotud religioonist nt. Hümnid jumalatele, surnute raamatud. Viljeleti lühivorme nt. Õpetussõnu. Egiptlasi peetakse novellivormi leiutajateks. Kuulasim lühijutt ,,Sinule" jutustus. 2.4. Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi