Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"õietolm" - 179 õppematerjali

õietolm - mesilased korjavad õietolmu eri lilledelt, seepärast võib õietolmul olla erinev kooslus vastavalt ümbritsevale loodusele ja klimaatilistele tingimustele.
thumbnail
6
docx

Õietolm

Esineb ka valget, sinakat ning nende värvide variatsioone. Kujult võivad olla õietolmuterad kepi, kera, kuubi kujuga. Õietolm sisaldab rasvu, süsivesikuid, valke, mineraalaineid vitamiine ja teisi aktiivseid ühendeid. Õietolmust on leitud 28 keemilist elementi, sealhulgas magneesiumi, naatriumi, niklit, titaani, kroomi, rauda, joodi jne. Suir Suir on mesilaste poolt ümber töödeldud õietolm, mis on vitamiini-, ja valgurikas. Lisaks sisaldab mineraalsooli ja orgaanilisi happeid, vähesel määral ka fermente ning hormoone. Nõnda võiks öelda ka, et suir on õietolmuga võrdsete omadustega omamoodi õietolmu kontsentraat. Selle toiteväärtus on nii kõrge, et inimene võiks suirast elada, kuid maol poleks siis enam looduse poolt loodud rolli.Juba õitelt korjamise ajal niisutavad mesilased õietolmuteri sülje või nektariga ja veeretavad...

Mesindus
11 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Õietolm

3 1Õietolm................................................................................................................. 3 2Õietolmu mõju inimestele..................................................................................... 3 3Suir....................................................................................................................... 4 4Lilled, mesilased, õietolm ja mesi.........................................................................5 5Kokkuvõte............................................................................................................. 5 6Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 6 Sissejuhatus Kevadeti tärkab eestis taas loodus, puud muutuvad roheliseks, lume sulades hakkavad lilled õitsema...

Loodus
1 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Alleriga

4 Tolmud............................................................................................................................................4 Kodutolmulestad.............................................................................................................................4 Õietolmud.......................................................................................................................................4 Taimede õietolm .............................................................................................................................4 Loomsed allergeenid.......................................................................................................................5 Putukad...........................................................................................................................................5 Allergilised haigused...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Taruvaigu, mee ja õietolmu kasulikkus

Mesi, taruvaik ja õietolm Tartu Kunstikool Helen Lepiku 2011 Mesi · Mesi on meeldiva lõhnaga veniv vedelik, mida toodavad mesilased õite nektarist või mesikastest · Eristatakse kaht tüüpi mett: naturaalne ja mittenaturaalne mesi · Aja möödudes mesi kristalliseerub ja muutub kõvaks · Mee kvaliteeti hinnatakse värvuse, maitse ja lõhna järgi Mee keemiline koostis · Enam kui 300 ainet - süsivesikud, orgaanilised happed ja nende soolad, lämmastikuühendid (aminohapped, valgud jne), mineraalained, vitamiinid, hormoonid, fermente, eeterlikud õlid, värvaineid, tärpentiniühendeid, steroide, fosfatiide ja lipiide Mee eelised teiste suhkrutoodete ees · Ei ärrita seedetrakti limaskesta · Organism omandab selle kiirelt ja kergelt · Vallandab organism energia lühikese aja jooksul · Võimaldab aktiivse eluviisiga inimestel taastada energiat kiirelt · Läbib paremini neerusi...

Inimese õpetus
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Taimede paljunemine

Konspekt koosneb mitmest paljunemisega seotud pealkirjast (nt. õistaimede generatiivne e suguline paljunemine, õie ehitus, ühe- ja mõlemasugulised taimed, isetolmlemine ja võõrtolmlemine, viljastamine jne.). Lisaks sisaldab veel mittsesugulisest e vegetatiivsest paljunemisest rääkivat pealkirja, seletab seda, kuidas kasutatakse õisi inimeste elus, viljast rääkivat pealkirja ja viljade kasutamisest rääkivat pealkirja....

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
2
docx

RAKUTERAAPIA

Bioloogia seos teiste teadustega. Keemia : Biokeemia (valgud, DNA, RNA, keemilised protsessid), Füüsika : Biofüüsika (liikumine, energia, optika), Matemaatika: Biomeetria, Geograafia : Biogeograafia, Meditsiin : Üldandmed (füsioloogia), farmaatsia, Biomeditsiin, Rakendusbioloogia: Biotehnoloogia, Bioonika, Ajalugu: õietolm , seemned, õietolm, dendrokronoloogia, Ladina keel: Liikide nimed, Eesti keel: Nimetused, Põllumajandus: Agronoomia, Zootehnika (veterinaaria) 2.Fundamentaalteadus: Kui uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. Rakendusteadus: Teadus, mis tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumaj, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm tarbeks....

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Kiviaeg ja muinasusund Westis

Hülgeid ilmselt kütiti mitmel erineval viisil. Üheks küttimisviisiks oli harpuunidega, mis olid valmistatud suurte loomade luudest. Põlluharimine Jääaja-järgne kliima soojenemine mõjutas loodust ning mitmete algviljade kasvupind suurenes. Ajapikku kujunes korilusest välja maaharimine. Eesti alalt pärinevad esimesed maaviljeluse märgid kammkeraamika kultuuride ajast. Vanim kaera õietolm , mida on leitud Põhja- ja Lääne-Eestist, pärineb umbes 4000 aastast eKr. Teised teraviljade õietolmud pärinevad hilisemast ajast. Ajapikku hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ning koduloomi pidama. Enda ja loomade jõudu ning lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti kohapeal. Põllumajanduse kõrval hakkas arenema ka käsitöö, kuid polnud eriti arenenud. Aja jooksul hakkasid...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kliima soojenemine

Maakera keskmise õhutemperatuuri kasvu tulemusena laienevad kõrbealad, sulavad osaliselt liustikud ja maailmamere tase tõuseb 40­60 sentimeetrit. Vesi ujutab üle laialdased maismaa piirkonnad. Kliimamuutused mõjuvad inimese tervisele. Kõrgenenud õhutemperatuuri all kannatavad eelkõige südamehaiged. Kuivas kliimas levivad paremini allergiat põhjustavad õietolm ja spoorid. Sooja ilmaga riknevad toiduained kiiremini ­ tekib soodne olukord bakteritele ja kärbestele, prussakatele jt nakkushaiguste levitajatele. Olukord muutub soodsaks ka botulismibakteritele. Veetemperatuuri tõusu tagajärjel hakkab plankton võimust võtma ­ tekib rohkem biotoksiine. Reostunud vetes sageneb vetikate õitsemine. Kliimamuutuste takistamise võimalustest...

Bioloogia
146 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Allergia ehk ülitundlikkus

Allergeene on väga palju: · Erinevad tolmud, mis võivad pärineda mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning on ka koostiselt ja toimelt erinevad. Tolmud sattuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu ning ärritavad neid. Samuti võivad erinevad tolmud ärritada silmade sidekesta ja nahka. Nendeks tolmudeks võivad olla näiteks elamutolm, puude õietolm ja taimede õietolm. · Loomseteks allergeenideks nimetatakse allergeene, mis on tavaliselt loomade karvad ja naha osakesed. Kõige sagedamini tekitab allergiat kass ja koer, kuid ka merisiga, küülik, hamster, hobune ja teised loomad, kellega puututakse tihedalt kokku. Allergiat võivad tekitada ka karusnahast tooted. · Allergiat võivad põhjustada ka nõelavad putukad - mesilased, herilased, sääsed jt. Allergeenideks on nende kehaosakesed või mürgid...

Terviseõpetus
29 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Allergia erinevad vormid

Sellised tingimused on sageli just vanemates ahiküttega majades. Meeliskohaks on tolmu koguvad esemed - madratsid, vaibad, padjad, pehme mööbel, voodid. Väga sageli on elamutolmu lestad lapsepõlves algava atoopilise astma põhjustajad, kuid võivad põhjustada vaevusi ka silmade, nina ja naha poolt.(1) 4 Puude õietolm Õietolmu hooaeg algab varakevadel puude õietolmuga. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva toimega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm.(1) Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt...

Bioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ahtalehine põdrakanep

Neid on jahvatatult segatud leivajahu hulka ja valmistatud ka maitsvat vägijooki. Põdrakanepi maapealseid osi on kasutatud gastriidi, mao haavandtõve, unetuse, peavalu ja kasvajate raviks. Maa-alune osa kõlbavat kuivatatult, röstitult ja jahvatatult kohviasendajaks. Venekeelne nimi - ivan-tshai - viitab tema kasutamisele hiina tee aseainena. Põdrakanep on hea nektari- ja õietolmutaim . Võid uskuda, aga kontrolli ikka ise järele - tema õietolm on roheline. Ravimtaimena on kasutusel olnud ka angervaks: kõhulahtisuse, sisemiste verejooksude nohu ja nahahaiguste korral....

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Leht, vili, õis ja seeme

Rakud lagunevad pärast tolmuterade teket, nende kestad lahustuvad ning tsütoplasma satub tolmukapesasse, kus seda kasutatakse tolmutera kestade ülesehitamisel. Mõnedes sugukondades tarvitatakse tolmuterade kasvuks ka vahekihti talletatud ühendeid. Sel juhul võib vanades tolmukapeades vahekiht olla hävinud. Tolmupesades paikneb õietolm , mis koosneb tolmuteradest (pollen). Tolmutera on homoloogne sõnajalgtaimede isasgametofüüdiga. Tolmuterade suurus on keskmiselt 15-50 µm, kuju võib olla kerajas, ovaalne, piklik või kuupjas. Tolmuterade arv sõltub liigist ja...

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Maaviljeluse konspekt

MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat" - ,,Mahepõllumajanduse alused" - Mahepõllumajanduse leht - Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge) - H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat"...

Põllumajanduse alused
279 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

MUSTUS

Tolm võib kahjustada nahka, silmade ja suu limaskesta, eriti aga hingamiselundeid. Väga kahjulik on mürgiste ainete (plii) tolm, seevastu pole soola, suhkru tolm ohtlik. (Tervise ABC Tallinn "Valgus" 1970) Põranda cm² on ligi 12 000 tolmuosakest. 35% tolmust moodustavad mineraalsed osakesed, 19% tekstiili- ja paberikiud, 7% õietolm , 3% tahm. Inimestelt ja koduloomadelt pudenevad tillukesed surnud naharakud, karvad, kõõm; toataimede õietolm ja lehtede osakesed; ka pisimad sünteetiliste kangaste pudemed lenduvad tubades. Tolmust vabanemiseks selle kokku korjamise teel kasutatakse tolmuluuda, tolmusiduva ainega immutatud lappe ja moppe, mikrokiudlappe ja moppe või tolmuimejat. Kus on silmaga nähtavat määrdumist ja tolmu, seal on ka palju nähtamatut. Tolmulest...

Puhastusteenindus
95 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jaanimardikas

Enamiku oma kuni kolmeaastasest elust veedavad jaanimardikad röövtoidulise vastsena. Lühike, vaid paarinädalane täiskasvanuiga sunnib paljusid suguküpseid isendeid sootuks paastuma. Kui söögipoolist ikkagi pruugitakse, on eelistatumad road õietolm ja nektar. Emased jaanimardikad munevad pinnasesse ning surevad pärast seda paari päeva jooksul. Üks emane muneb poolsada muna. Vastsed kooruvad umbes nelja nädala pärast. Suve veedavad vastsed põhiliselt süües ja kosudes. Sügisel kaevuvad jaanimardikavastsed pinnasesse, et seal talv üle elada. Pikkus: isased ~ 1cm, emased ~1,5 kuni 2cm, vastne kuni 2,5 cm. Eluiga: kuni 3 aastat. Mune: umbes 50. Võime helenduda on jaanimardikate vastsetel ning isegi munadel...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskkonnafüüsika arvestuse spikker

süsinik (4-18%), mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel mis esineb Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe peamiselt SO4--ioonidena (30-50%), lämmastik (kuni 30%) mis peamiselt esineb Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. ammoniumioonidena, ja kuni 20% orgaanilisi ühendeid (taimede jäägid, õietolm , Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille bakterid, viirused, põlemisel tekkiv orgaanika) Atmosfääri vertikaalne soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. struktuur on kihiline. Põhilised kihid on troposfäär (maapinnast 8-18 km Kondenseerumine on õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu...

Füüsika
103 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Konspekt

Mida sisaldab looduslik vesi ­ lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse ­ on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb ­ vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne ­ sete, muda, liiv, savi, orgaaniline ­ plankton, taimede ja loomade jäänused, elus ­ kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad ­ väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilm...

Eesti sisevete ökoloogia
70 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mesilased

mis tähendab umbes 160 000 väljalendu tarust Põhifaktid: Klass: putukad Selts: kiletiivalised Sugukond: mesilased Perekond ja liik: Apis mellifera Pikkus: mesilaseema 22 mm, lesed 20 mm, töömesilased 16 mm Toitumisaparaat: imikärss Tiivad: 2 paari Munade arv: 1500-1800 muna ööpäevas Koorumisaeg: 3 ööpäeva Harjumuspärane eluviis: elavad mesilasperedena Toitumine: nektar, õietolm , suir Eluea pikkus: ema kuni 7 aastat, lesed 4-5, töölised 4-24 nädalat Kasutatud kirjandus : 1. Looduse entsüklopeedia lk 180-181 2. Loomariigis 2001 3. www.miksike.ee 4. www.google.ee...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eestis asuvad meteoriidikraatrid

Uuringuandmed Kaali kraatrite tekkeaja kohta on siiani intrigeerivalt vastuolulised. On ainult selge, et kraatrid tekkisid peale mere taganemist Saaremaa antud piirkonnast: neis ei ole meresetteid. Väikekraatrite põhjasetetest leitud maismaatigude subfossiilid viitavad ümbruskonnale kui võsastunud merelähedasele piirkonnale. Kaali järve põhjasetetes leitud taimede õietolm pärined aegadest ligikaudu 3700 aastat tagasi. Radiosüsiniku meetod näitab kraatri põhjasetetest leitud puidutükkide vanuseks vähemalt 4000 aastat. Oletatava silikaatse plahvatusmaterjali leiud ümbritsevate soode turbakihis lubavad oletada, et kraatrid on kuni 7500 - 7600 aastat vanad. Iriidiumiga rikastunud kiht lähedases turbasoos on tekkinud 800-400 a. enne Kristust, mida samuti peetakse Kaali plahvatuste võimalikuks vanuseks....

Füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mänd

(3) Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus.(3) Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all.(3) Tänu sellele ,et mänd kasvab kuivades metsades, võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt võib leida aga üraskite keerulisi käike.(3) Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm .(3) Käbid tolmlevad kevadel ja suvel , aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel.(2) Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad.(2) Isaskäbid aga 0,5-0,6 cm pikad ja värvuselt kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist.(2) Okkad on oksal kahekaupa kimbus.(2) Puul püsivad 3-4 aastat.(2) Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli korbaga.(2)...

Bioloogia
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun