OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUS KOOL Mesilaste korjemaa Koostaja: Allan Raukas PM II 20.11.2010 Sissejuhatus mesilaste korjebaasi Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 2 km raadiuses. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) kui nektarinäärmed puuduvad siis mesilane neid taimi ei külasta. Korjeobjektid. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Õietolmu terad on kõrgemate õistaimede isassugurakud, mis kantakse putukate või tuule abil õites paikneva...
Mesila rajamine Tartu 2013 Sissejuhatus Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku vaid on ka põhilised tolmendajad nii looduslikele kui ka põllumajanduslikele taimekultuuridele. Mesindussaadusi kasutatakse ammustest aegadest toiduainetena, ravimitena ning toorainena paljudes tööstusharudes ning nende kasutamise maht on tunduvalt tõusnud. Rahvaarvu kasvuga ning ühaenam suureneva alternatiivmeditsiini pooldamisega on mesindussaaduste soov kasvanud ning põllumees on hakkanud ühaenam tegelema ka mesindusega. Mesila asukoha valik Arvestamine naabritega Inimesed kardavad tihtipeale putukaid ning kui naabritega ei olda tulevasest mesilast informeeritud, siis võivad nad vihastada kuna nende jaoks võivad mesilased tunduda selliste putukatena, keda enda lähedusse ei taheta ise arusaamata, et mesilased võivad neile hoopis kasu tuua. [British Beekeepers Association Advisory Leaflet Number B11] Me...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus 2kursus Ain Ilves Mesilaste korjebaas Referaat Olustveres 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 Mesilaste korjemaa........................................................................................................4 Korje tüübid....................................................................................................................5 Peakorje tunnusteks on:............................................................................................ 5 Nektarieritust mõjutavad tegurid...................................
Eesti Maaülikool Referaat Meetaimed Autor: xxx Juhendaja: Priit Pihlik 2011 Sissejuhatus Mesilased vajavad oma elutegevuseks taimede nektarit ja õietolmu. Mesilaspere aastane õietolmuvajadus on 17-25 kg. Meetaimed on taimed, millest mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt. Meetaimede kasvukohta nimetatakse korjemaaks. Mee kvaliteet ja kogus sõltub korjemaa meetaimede mitmekesisusest ja korjemaa kaugusest tarust. Mesilaste korjemaa peab asuma tarust umbes 2 kilomeetri raadiuses. Meetaimede jaotus Meetaimed võib jaotada: 1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis- septembris). 2. Mee produktiivsuse järgi: a) peameetaimed pajud, vahtrad, valg...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MESILA RAJAMINE VL.0573 Mesindus(4 EAP) Referaat Juhendaja: Priit Pihlik TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Mesila asukoha valimine................................................................................................... 4 2. Mesila paigutas.................................................................................................................. 4 3. Mesila ehitus...................................................................................................................... 5 4. Mesilasperede hankimine................................................................................................... 5 Kokkuvõtte...........................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mesila rajamine Referaat Koostaja: Kadri Saia, RHB II TARTU 2010 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Mesila asukoha valik......................................................................................................... 3-4 2. Mesila paigutas.................................................................................................................. 4 3. Mesila ehitus...................................................................................................................... 4-5 4. Mesilasperede muretsemine............................................................................................... 5 Kokkuvõtte......
Koeru Keskkool MESINDUST MÕJUTAVAD TEGURID Uurimistöö Autor: Keith Tauden, 11. klass Juhendaja: õp. Siret Pärtel Koeru 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. MESINIKUGA SEOTUD TEGURID..................................................................................... 3 1.1. Füüsiline kompetentsus................................................................................................ 4 1.2. Erialane kompetentsus................................................................................................. 4 1.3. Emotsionaalne kompetentsus............................................
Sissejuhatus Meetaimed on väga olulised mesilastele mee kogumiseks. Tänu nende nektarieritusele ja õietolmule on võimalik mee olemasolu. Antud referaadi eesmärk on anda lühiülevaade meetaimedest, nende klassifikatsioonist, ehitusest ja ka korjeobjektidest. Meetaimed Mee- ehk korjetaimed on õistaimed, millelt kiletiivalised koguvad toitu ehk korjet. See on vajalik, et toita järglasi, pesakaaslasi kui ka varudeks. Korjemaaks nimetatakse maa-ala, millelt kiletiivalised korjet koguvad. Meetaime mõiste on kohati ka tinglik. Kõiki taimi, mis on kohastunud putuktolmlemisele, ei saa pidada kindlalt meetaimedeks. Viimaste hulka võiks arvata suhteliselt pika õitsemisajaga ning rikkaliku nektarieritusega ja hulgaliselt kasvavad taimed, mille õie ehitus võimaldab meemesilastel sealt nektarit kätte saada. Meetaimedeks peaks lugema ka mõõduka või vähese nekatrieritusega, kuid suurtel pindadel kasvatatavaid põllu- ja aiakultuure, mis tolmle...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Meetaimed Referaat Koostaja: Juhendaja: Priit Pihlik Tartu 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................3 Meetaimede klassifikatsioon.................................................................................4 Metsade ja parkide meetaimed.............................................................................4 Rohttaimed............................................................................................................5 Niidu ja karjamaataimed.......................................................................................6 ...
MESI MEIE LAUAL Mesinduse ajaloost Kõige vanem meehankimise viis meejaht (~20 000 a. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer tagasi pärit kaljujoonised IdaHispaanias) Teine tase Metsmesinduse areng Kolmas tase Neljas tase inimeste rajatud mesipuud Viies tase Tarumesinduse teke (u 2000 e Kr valmistati mesitarusid savist ja vitstest) 1792.a konstrueeriti raamattaru Sveitsi mesinik Francois Huber 1851.a avastati seaduspärasus mesilaste kärjeehituses Ameerika mesinik Lorenzo Langstroth (kui raami ja otsaliistu vahe on üle 9mm, mesilane ehitab kärje kui vahe väiksem kui 5mm, täidavad mesilased selle taruvaiguga) 1850.a kunstkärje valmistamise tehnoloogia leiutamine Saksa mesinik Johannes Mehring 1865.a esimese meevurri demonstratsioon Br...
annaabi.ee 
