Merevaik Elisabeth Lauton Merevaigu nimetuse päritolu Merevaigu nimetus tuleneb selle, et see avastati esimest korda merekaldalt. Alguses kutsuti seda kuivanud merevahuks. Läänemere kallastelt Vahemere-äärsetesse kultuurikeskustesse merevaiku vedavad kaupmehed mõtlesid nende pruunikaskollaste kivide päritolu ja tekke kohta üpris kummalisi lugusid välja. Ühed arvasid, et tegemist on tardunud merevahuga, teised arvasid, et need on taevaliku päritoluga higipiisad. Nende muinasjutuliste seletuste üle pole põhjust naerda, sest veel enam kui
Elektri avastamine William Gilbert Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "''De magnete''" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna "''electricus''", mida hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes. Alles VI sajandi teisel poolele leidis inglise arst William Gilbert (1544 - 1603) kuninglikus raamatukogus (ta oli inglise kuninganna Elizabethi õukonnaarst) vanu araabiakeelseid käsikirju uurides kirjeldusi katsetest, mida Thales tegi merevaigu ja magnetiidiga
lk 4 : Merevaik täitematerjalina lk 5 . Kasutatud kirjandus. Merevaik Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.Olenevalt leiukohast kannab merevaik erinevaid nimetusi. Näiteks birmiit (Myanmar), retiniit (Hiina), sedariit (Kanada), sfauriit (Gröönimaa), ajkaiit (Ungari), rumeniit (Rumeenia) jne. Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased.Merevaik on mitmesuguste Paleo- ja Neogeeni okaspuuliikide kõvastunud vaik. Tihti on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile. Merevaik koosneb peamiselt süsinikust ~79%, vesinikust ~11% ja hapnikust ~10%. Lisandina on esindatud ka väävel ja raud. Maailma kõige rikkalikumad merevaigu leiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul, kuhu ta satub tänu tormilainetele, mis üha uusi merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Enamik maailma merevaigust on Läänemere ja Dnepri jõe vahelises ligikaudu 2000 km
MEREVAIK Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega mineraloid. Tekkinud mitut liiki muistsete puude ( Paleo- ja Neogeeni okaspuuliikide- Läänemere piirkonnas peamiselt helmemänni, Pinus succinifera) tardunud vaigust, tihti on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile, üldiselt varieeruva koostisega, empiiriline keemiline valem C10H16O. Olenevalt leiukohast kannab merevaik erinevaid nimetusi. Näiteks birmiit (Myanmar), retiniit (Hiina), sedariit (Kanada), sfauriit (Gröönimaa), ajkaiit (Ungari) ja rumeniit (Rumeenia).[1] Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased. Merevaik koosneb peamiselt süsinikust ~79%, vesinikust ~11% ja hapnikust ~10%. Lisandina on esindatud ka väävel ja raud
Merevaik Page 1 Mis on merevaik? Merevaik on mitmesuguste Palogeeni ja Neogeeni okaspuude kõvastunud vaik. Vahel on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile, need merevaigutükid on eriti väärtuslikud. Enamus merevaigust moodustus umbes 50 miljonit aastat tagasi. Page 2 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Page 3
· Ainevahetuse häireid · Veresoonte ja verehaiguseid Kosmeetilised protseduurid merevaiguga · Merevaiguga puhastus-harjamine · Massaaz · Mask · Talassoteraapia · Niisked-kuivad sidemed · Kompress Kasutusalad · Ehtekivina · Teraapias · Toorainena Uskumused · Medaljonid- vahendiks ülepingutuse ja valutava kurgu vastu · Helmed- kaitsevad haiguste, võõra väe ja sajatuste eest · Merevaigu suits õnnistas vastsündinuid, vastabiellunuid · Jala- või käevõru aitab elus paremini hakkama saada · Merevaik, milles on putukas kaitseb kurja eest · Kaitseb hulluse eest Hind · Üsna soodne · Sõltuv tooni selgusest ja kirkusest Huvitavat · Merevaigutuba · Merevaiguga täidetud madrats Kasutatud kirjandus · Vikipeedia · www.amberfilling.ee · Symes R. F. "Kivimid ja mineraalid" 1996
. I. 107 hektari suurune ala. Koosneb tavalisest Vanast aiast (1717-1720ndad) ja inglise pargist (1760-1796), eraldatud suure tiigiga. Nimetatud Katariina I järgi. PILDIL: Katariina pargis, postkaart aastast 1939 : : : I : 1717 : 1752--1756 Ehitaja: Francesco Bartolomeo Rastrelli Alustatud (?): 1717 Ehitatud: 1752-1756 PILDIL: Lossi vaade hoovi poolt XVIII , 1716 I I; 1746 -, 1755 . . . C 1979 - . Merevaigu tuba, tehtud 18nda sajandi alguses Preisimaal, aastal 1716 annetatud kuningas Friedrich Wilhelm I-lt Peeter I-le; lõpetatud 1746 ja paigaldatud Sankt Peterburgi talvepaleesse, 1755 toodud Tsarskoje Selosse. Suure Isamaasõja ajal viidi Merevaigutoa ,,mööbel" saksa sissetungijate poolt Königsbergi (Kaliningradi). Siiani pole teada, mis ,,toast" saanud on. 1979ndal aastal alustati toa rekonstrueerimist. PILDIL: detail rekonstrueeritud merevaigutoast
Hõbevalge kui raskesti seeditav maiuspala Nii minu kui ka paljude teiste lugejate arvates on „Hõbevalge“ näol tegu ühe meisterlikuma käsitlusega Eesti minevikust, kuid teose sisust saavad aru vaid vähesed. Teose mõistmise teeb keeruliseks see, et eeldab rohkesti teadmisi loodusteaduse, arheoloogia, keeleteaduse astronoomia kohta. Tsitaat raamatust, põhjendamaks eeltoodud väidet : „Helm, kui mäletate, on meie muistne sõna merevaigu tähistamiseks, mille me võtsime üle siin asunud Kunda rahvalt. Järgmisena esineb tekstis Dumna ehk nüüdisaegne laialdaselt levinud Damme, iidne toponüüm, mille hiljem võtsid üle lääneslaavlased praeguse Saksamaa ja Poola rannikualadel.“ (lk. 66) Ma usun, et raskeks teeb selle mõistmise ka see, et lugemisel tuleb sisse elada väga kauge aja – umbes 4000 aasta taha. Teos hüpleb edasi- tagasi 1000 aastat siia ja sinna. Raske on sel viisil jälgida tegevuste ja
territooriumile maapinda süvendatud haudadesse selili siruli asendis koos mõningate panustega. Suuresti uus ja omanäoline esemekompleks ilmub Eesti alale tüüpilise kammkeraamika kultuuriga (algus u. 4200 aastat e.Kr.). Sellel perjoodil jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Sammuti selle perioodi kivikasutuses annab tooni Volga ülemjooksult pärinev tulekiv ning Läti ja Leedu alalt pärit merevaigu ning Karjala kiltkivi kasutamine. Samuti ilmusid uued täiustatumad tööriistad. Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis. Hakatakse valmistama kangast riided ja vooliti mõningaid väikseid loomade, lindude, madude inimeste kujukesi, mida kasutati ehetena. Üpris palju on leitud sellest ajastust savinõusid, ehteid (hauapanused), ja tööriistu (nuge, naaskleid, lihvimiskive ja vähem ka puure). Neoliitikumi iseloomustab maaviljeluse ja koduloomapidamise areng, millega kaasnes
merevaigult või plastjoonlaualt. Samalt laetud kehalt saadud elektrilaengud on samaliigilised. Järelikult samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. Kuidas mõjutavad üksteist samaliigiliste laengutega kehad? Laetud torukesed tõmbuvad teineteise poole siis, kui üks neist on laengu saanud elektriseeritud klaasilt, teine aga elektriseeritud merevaigult. Et samaliigilise laenguga kehad tõukuvad, võib järeldada, et laetud klaasi ja merevaigu elektrilaengud on eriliigilised. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Sageli kasutatakse väljendite samaliigilised ja eriliigilised elektrilaengud asemel ka väljendeid samanimelised ja erinimelised elektrilaengud.
Elektrilaeng - Avastas Thales 6. sajandil merevaigu katsega. Elektrilaengu seaduspärasus - Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised laengud tõmbuvad ( magnet ) - Sellest järeldub, et elektrilaenguid on kahte liiki. ELEKTIRJÕUD on jõud millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. ( sõltub - laengu suurusest ja vahemaast ) Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaeng on keha, mis on elektriliselt laetud. Suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad vastastikmõjus. Kehad võivad elektriseeruda hõõrudes või kokkupuutel laetud kehaga. Elektriväli - Elektriväli levib väga suure kiirusega ( C väärtusega ) ( valguskiirusel, e ~300 000km/s ) Sõltub vahemaast ja laengu suurusest. Elektrostaatiline väli on paigaloleva laetud keha elektriväli. Elektrivälja põhitunnus - Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Et kindlaks teha, kas ruumis on elektriväli kasutatakse teis...
taanllastelt, kes sõdis läänemere riikidega ning omas palju infot tänu sellele. Samuti reisis ta ise Alfred Suure teose järgi suurele maale nimega Estland. Tacitus teadmised põhinesid aga arvatavasti vaid kuuldustel. 5. Võrrelge Tacituse ja Wulfstani andmeid baltlaste kohta. Missugused sotsiaalsed muutused on toimunud balti hõimude elus alates 1. sajandist? V: Tacitusel oli palju andmeid balti hõimude relvade ja vara kohta, samuti põlluharimise ja merevaigu leiu kohta. Teada on ju, et ta oli huvitatud vaid nende varast. Wulfstan teadis rohkem rääkida nende kultuurist ja tegevusest Mari-Liis Bergman Ajalugu II 08.11.2016 kohapeal. Näiteks miks ja kuidas käituti surnutega ja kuidas jagati rikaste surnute vara. Muutunud on kindlasti see, et baltlased ei sõdi enam omavahel ja hoiavad üha enam kokku. 6. Kas Tacituse ja Wulfstani teated iseloomustavad rohkem Eestit, Lätit või Leedut
on see elutähtis energiaallikas. STAATILINE ELEKTER Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatiliseks, sest laeng püsib laetud objektil merevaigul, kammil või inimesel -, kuni elekter leiab mingi viisi äravoolamiseks või elektrilahenduseks.
toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. AJALUGU Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna "electricus", mida hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes. ELEKTRIVÄLI Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Selle mõiste pakkus esimest korda välja Michael Faraday 19. sajandil.
Nu tik alt ro ma ntil ine Click icon to add picture Click icon to add picture Nu tik alt ro ma ntil ine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaunis põgenemine Soe ja võluv värvipalett. Punane purpur roosa öösinised värvid viivad ootamatute lahendusteni. Kuldse, merevaigu ja karamellitoonid loovad positiivse tunde. Visionäärne disain Tikandite rikkus Click icon to add picture Click icon to add picture KA UN IS põ ge ne mi ne Click icon to add picture Click icon to add picture KA UN IS PÕ GE NE MI NE Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level
tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna "electricus", mida hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes. Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel
ise raudesemeid tootma (nt tööriistu nagu kirved, vahetasid vilja skandinaavlastega karusnahkade ning rauaaeg leitud ka siseEestist, mis tähendas, et Lõuna noad, vikatid jm, ehetest sõled, sõrmused, käevõrud merevaigu vastu ja vahendasid seda omakroda lõuna Eestis asustus tihenes; linnuseid kasutati ajutiselt RAUA AEG jm) suunas
prestiikaubast, s t kaubast, mis oli kättesaadav vaid osale ühiskonnast, ühiskonna eliidile. Prestiikaubad kiviaegses Põhja-Euroopas kujunesid, kui asju pidi tooma kaugelt või kui antud asjade tootmine oli eliidi kontrolli all. Nenede esinemine kui niisugune on iseloomulik arenenuma sotsiaalse korraldusega ühiskonnale sellises ühiskonnas pidi olema olemas eliit mingilgi kujul. Meie regioonis ilmub merevaik eriti alates keskneoliitikumist. Eriti rohket merevaigu kontsentratsiooni on täheldatud Lubana nõos Lätis, kus seda aga looduslikult ei leidu. Ilmselt on tegemist merevaigukaubanduse sõlmpunktiga. Arheoloogilise merevaigu leiukohti on teada laialdasel alal, sageli piki jõgesid (näiteks Volga, Okaa), kuni Põhja-Soomeni välja. Oluline koht merevaigukaubanduses on olnud näiteks Karjala. Merevaigu levik järgib seega tihtipeale kaubateid, mis püsisid kaubateedena ka läbi esiajaloo ja keskaja.
...................................................................................8 5.Elektrivool........................................................................................................................9 6.Kasutatud allikad............................................................................................................11 1. Ajalugu Elektrinähtuste uurimine kulges väga aeglaselt. Üks põhjuseid oli ka see, et neid ei osatud praktiliselt kasutada, ehkki merevaigu omadusi tunti juba varem. Oletusi elektrinähtuste avastamise kohta ei olegi väga raske teha: näiteks võis mõni karjus märgata, kuidas villatükid kleepuvad merevaigust helmeste külge. Elektrinähtusi uurida oli raske, sest nad olid väga lühiajalised. Sellele valdkonnale puhus elu sisse Gilbert. Ta püüdis kindlaks teha, millised ained sarnanevad oma elektriliste omaduste poolest merevaiguga ja millised mitte. Viimased olid peamiselt metallid
ELEKTER JA MAGNETISM Sissejuhatus Esimesena kirjeldas elektrinähtust 6. sajandil e.m.a. Vana-Kreeka filosoof Thales. Ta avastas selle nähtuse merevaigu juures. Alles 16. sajandil tõestas Gilbert, et ka teistel ainetel on elektrilised omadused. Sõna elekter tuleneb Kreeka keelest, mis tähendab merevaiku, elektron. 18. sajandil avastati elektrilise vastastikmõju nähtus, alles 20. sajandil avastati elektrinähtust põhjustav elektriosake. Magnetismi nähtust tunti ka juba Vanas-Kreekas, kui leiti kivim, mis suutis raudesemeid enda poole tõmmata. 19. sajandil avastasid Faraday ja Maxwell nende kahe nähtuse omavahelise
jne),õpiti tundma ja kasutama metalle,metsade asemel-põllu-ja karjamaad. Kontaktvõrgustikud ja kaubasuhted.Nooremal pronksiajal tihedad suhted skandinaavia ja idapoolsete metsavööndite inimestega.Mere tagant toodi pronksi,pronksesemeid,sai mõjutusi matmiskombestik.Vilgas kaubavahetus eesti kindlustatud alade ja skandinaavia võimukeskuste vahel.Rooma rauaajal suhted lõuna pool.Import-läti,leedu,ida-preisi alad,tugev mõju ehtevormidele.Võimalik et vilja vahetati karusnaha,merevaigu vastu põhja ja idapoolsete naabritega;lõuna pool pronksi vastu.Kauplemine lõunaga ilmselt balti hõimude vahendusel. Inimene ja ühiskond.Viljelusmaj osatähtsus kasvas,elanikkond kasvas.Tõusis keskmine eluiga.Tollaseid inimesi kimbutas palju haiguseid nt skorbuut,liigesepõletik,hambakaaries,luumurrud.Luumurrud olid õnnetusest,mitte vägivallast.Haigused toidust.Nooremal pronksiajal valitses üksiktaluline asustus,kujunes välja põllumaa eraomandus,see tõi kaasa varandusliku
kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna "electricus", mida hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes. Elektriväli Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis.
tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus ,,De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna ,,electricus", mida hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes. Keemik Michael Faraday algupärasel mootoril polnud mingit praktilist väärtust. Esimese mootori, mis oli võimeline masinaid tööle panema, leiutas ameeriklane Thomas Davenport Rutlandist, Vermontist 1837. aastal. 5
kettad. Küpsetama peab kuumal ja kindlasti kuival pannil (no originaalis küpsetatakse vist kiviplaatidel) mõlemalt poolt minutike-paar. Leib on ümberkeeramiseks valmis, kui hakkab pealt mullitama (nagu pildil). Pannilt võttes võiks üle pintseldada sulavõiga (mida mina ei ole teinud, kui leibu täidiserullide tarvis teen). Serveeritakse soojalt, aga tõesti- jahtunult koos lehtsalati, merevaigu, tomati, hakkliha ja juustuga on ka imehea. :) Chapati, Chapatti, või Chapathi on hapendamata leib mis on pärit Indiast. See on põhitõiduks Lõuna-Aasia köögis. Chapati valmistatakse tihkest taignast, mis valmistatud jahust (täisteranisujahu) ja veest. Mõned lisavad ka soola ja/või õli taignale. Väiksed taignakogused rullitakse taignarulliga kettakujuliseks nagu Mehhiko tortillad. Rullitud tainas pannakse eelkuumutatud kuivale pannile ja küpsetatakse mõlemalt poolt
Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Asi on elektriliselt positiivsel laetud siis, kui temas on elektronide puudujääk ja negatiivselt siis, kui temas on elektronide ülejääk. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Villast või nailonriiet kokku pannes võivad tekkida sädemed ning võib kuulda praksuvat heli
Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Asi on elektriliselt positiivsel laetud siis, kui temas on elektronide puudujääk ja negatiivselt siis, kui temas on elektronide ülejääk. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Villast või nailonriiet kokku pannes võivad tekkida sädemed ning võib kuulda praksuvat heli
Kartul (kergelt praetud) 90 1 väiksem Sink 10 1 viil Balamicokaste 5 1 spl Lehtsalat söö palju tahad Ruccola söö palju tahad Seemned 10 1 spl 4.variant Võileib merevaigu ja singiga Sulatatud juust 12% 15 2 tl kuhjaga Veiselihasink 25 3 viilu Seemneleib 40 1 viil Kurk söö palju tahad Tomat söö palju tahad 5.variant Võileib kodujuustuga Seemneleib 35 1 viil
Sulab 350–375 °C juures. Iseloomulik on elektriseerumine näiteks villase riidega hõõrumisel. Esinemise vorm ja koht: Merevaiku leidub kõigil kontinentidel. Maailma kõige rikkalikumad merevaiguleiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul. Sinna toovad merevaiku tormilained, mis merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Enamik maailma merevaigust on Läänemere ja Dnepri jõe vahelises ligikaudu 2000 km pikkuses ja 500 km laiuses vööndis. Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased.
küttida.Elati ritvadest püstitatud püstkodadest, toitu valmistati tulekolde kohal, liigeldi järve mööda.Tööriistad olid luudest ja sarvedest esemed. 6. Mille põhjal võib järeldada, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel? Kamkeraamika kultuuri ajal sängitati surnuid.Lisaks olid tööriistad lihvitud, savinõud paremad vastupidavamad.Ka kunstioskus oli kõrgem(merevaigu kujund) 7. Too kolm näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast eelnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel. Nöörkeraamika kultuuris asus kalmistu asula kaugel.Hakati tegelema loomakasvatusega ja maaviljelusega.Tööriistu lihviti veelgi rohkem. 8. Too näiteid erinevate teadusharude koostööst muinasaja uurimisel. Arheoloogia, antropoloogia,zooloogia, etnograafia PRONKSIAEG JA VANEM RAUAAEG 1
küttida.Elati ritvadest püstitatud püstkodadest, toitu valmistati tulekolde kohal, liigeldi järve mööda.Tööriistad olid luudest ja sarvedest esemed. 6. Mille põhjal võib järeldada, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel? Kamkeraamika kultuuri ajal sängitati surnuid.Lisaks olid tööriistad lihvitud, savinõud paremad vastupidavamad.Ka kunstioskus oli kõrgem(merevaigu kujund) 7. Too kolm näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast eelnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel. Nöörkeraamika kultuuris asus kalmistu asula kaugel.Hakati tegelema loomakasvatusega ja maaviljelusega.Tööriistu lihviti veelgi rohkem. 8. Too näiteid erinevate teadusharude koostööst muinasaja uurimisel. Arheoloogia, antropoloogia,zooloogia, etnograafia PRONKSIAEG JA VANEM RAUAAEG 1
arvas: "Merevaik on randa uhutud ning rohke soolaga segatud ja kokkupressitud merevaht, mis on õhu käes ning päikesekuumuses kuivanud ning ütlemata kõvaks kivistunud ..." Alles 1767. aastal kirjutas Samuel Bock raamatu, milles ta tõestas, et merevaik pole midagi muud kui kivistunud puuvaik. Igatahes vaik, nagu me tänapäeval teame, mida higistasid neljakümne või rohkem miljoni aasta eest välja Põhja- Euroopa troopikataimestiku ammu väljasurnud männid. Mõnelegi merevaigu tükile väärtust lisavad putuka-ja taimejäänused toovad sõnumeid kaugest ürgajast, millal kujunesid mäed, mis veel tänapäevalgi meie maa palet kujundavad, mil imetajad hakkasid hiidsauruste üle võitu saama ja millal olid veel haljad need metsad, mida tänapäeval pruunsöena kaevandatakse. Nii et midagi muinasjutulist on merevaigus siiski. Ent sellest vaid möödaminnes. Merevaik, mida kreeklased elektroniks nimetasid, äratas erilist tähelepanu nähtuse läbi, mis ilmnes alati,
Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Lõuna-Aafrka Vabariigis ja Venemaal (pilt 3.). Nagu paljusid teisigi vääriskive, leitakse ka teemante jõesängides ja mererandades. Need on kimberliiditorudest sinna välja uhtunud. On arvatud, et Eesti ja mõne naaberpiirkonna süvakivimites võib leiduda teemante. See on aga väheusutav. Eesti alalt pole mõtet kalliskive otsida. Siit võib vaid juhuslikult leida mäekristalli, granaadi, topaasi, turmaliini ja teiste mineraalide või merevaigu tükikesi. 3. TEEMANDI ERINEVAD KASUTUSALAD Teemandi levinuim kasutusala on kahtlemata oma erakorde sädeluse pärast juveelitööstus. Nagu ka eelpool mainitud, on teemant üks haruldasemaid vääriskive maailmas ja ka vigaseid teemante hinnatakse nende tugevuse tõttu juveelitööstuses. Teemanteid hinnatakse hoolega ja seega jõuab lihvijate kodadesse vaid 20% kividest. Igal lihvijal ja juveliiril on oma saladused, mida antakse edasi vaid väljavalitutele
Staatiline elekter Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatiliseks, sest laeng püsib laetud objektil merevaigul, kammil või inimesel -, kuni elekter leiab mingi viisi äravoolamiseks või elektrilahenduseks. Staatilise elektri olemus
1) Kust on pärit sõna elekter? See sõna on jõudnud meieni kreeka keelest. Nii nimetasid vanad kreeklased kuldse läikega metallisulamit ja ka sellega väliselt sarnast ainet merevaiku 2) Kirjelda nähtuseid, mida vanasti kutsuti elektrilisteks. Nad märkasid, et villase riidega hõõrutud merevaigutükk suudab kergeid ainekübemeid enda külge tõmmata. Ajapikku hakati kõiki selliseid loodusnähtusi nimetama merevaigu-sarnasteks ehk elektrilisteks. 3) Kust tuleneb sõna: magnet Kreeka päritoluga on ka sõna magnet. Magnesia kivina (kr - Magnetis lithos) 4) Too näiteid elektromagnetiliste vastastikmõjude kohta Kui hõõruda plastmasskammi villase riidega, hakkab see väikseid paberitükikesi ligi tõmbama Samamoodi tõmbab tolmuosakesi enda külge teleriekraan Hõõruda õhupall endale vastu pead ning seda üles tõsta tulevad juuksed sellega koos kaasa
laetud kehalt. Seejuures ei ole oluline, kas torukesed on oma laengu saanud elektriseeritud klaasilt, merevaigult või plastjoonlaualt. Samalt laetud kehalt saadud elektrilaengud on samaliigilised. Järelikult, samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. Laetud torukesed tõmbuvad teineteise poole siis, kui üks neist on laengu saanud elektriseeritud klaasilt, teine aga elektriseeritud merevaigult. Et samaliigiliste laenguga kehad tõukuvad, võib järeldada, et laetud klaasi ja merevaigu eriliigilised. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Sageli kasutatakse väljendite samaliigilised ja eriliigilised elektrilaengud asemel ka väljendeid samanimelised ja erinimelised elektrilaengud. Samadele järeldustele laetud kehade vastastikumõju kohta tuli 1733. aastal prantsuse füüsik Charles Francois Dufay (1698-1739). Tema arvates saab elektrinähtusi seletada siis, kui oletada, et elektrit on kahte liiki: klaasi ja merevaigu elekter
*Toiduainete vedu *Ehitusmaterjalide vedu *Inimeste vedu *Toorainete vedu *Toodangu vedu *Jtmete vedu Algelised transportimise viisid: *Seljas kandmine *Veoloomade seljas vedamine (hrjad...) *Lohistamine *Vankritega vedu *Veossteemide rakendamine Ratta loomine *Esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a ekr *Vlja arendati Egiptuses vaarao sjavankrite tarvis Maismaatrantsport: Hlmab: teid, sidukeid, sildu, tunneleid, viadukte jne. Teedevrku arendasid kige enam: *Kaubandus(soola, merevaigu, tina ja siiditee) *Sjandus(Alexsander Suure sjakigud) *Postiveo vajadused(Vana-Roomas) *Reisijate liikumise vajadused Logistikassteemid: *Kik transpordi liigid sstemaatiseeritakse ja veod optimeeritakse *Infossteemid *Teenindus ja korrashoid *Sujuvad leminekud *Majanduslikult soodsam veoskeem *Arengukava alusel pidevalt edasi arendatav Maismaa transport Eestis Rbastransport Raudtee *Rbastee(muldkeha, liiprid, rpad) *Kontaktvrgud *Prmed *Semoforid (annavad mrku kas rpapaar on vaba)
Paljud teised aga leidsid, et see on loogiliselt võimatu, seetõttu oletati, et aine koosneb väikestest jagamatutest osadest, mida hakati nimetama aatomiteks. Sõna aatom tuleb kreeka keele sõnast atomos, mis tähendab jagamatust. Tegelikult tuli mõte elektrist varem kui aatomitest. Umbes 600 eKr avastas Thales, et kui tükk merevaiku hõõruda vastu karvu, meelitab enda juurde igasugu väga kergeid asju ning siis arvas ta, et see salapärane jõud tuli sealt merevaigu seest, aga ta ei suutnud seda seostada aatomitega. Alles ligikaudu 460 eKr arendas filosoof Demokritos välja idee aatomitest. Tema arvas, et aatom on see kõige väiksem aine osa, mida pole võimalik enam pooleks teha. Kahjuks ei mõjutanud tema ideed eriti teisi filosoofe, sealhulgas ka Aristotelest. Aristoteles pidas seda teooriat väärtusetuks ning kui ta ütles seda ülejäänud rahvale siis hakatigi uskuma, et see idee oli alusetu. Enam kui 2000 aastat ei uuritud kreeklaste arvamusi
veega; b) kõrgema, üle 70% alkoholisisaldusega ehk vaadikangusega rummid Järgmise jaotuse kohal jagunevad rummid neljaks: 3 a) Valged või heledad rummid. On selge värvuse ja kerge kuiva melassi maitsega. Laagerdatakse minimaalselt aasta klaasist või roostevabast terasest või põletamata tünnides. Filtreeritakse korduvalt. b) Kuldsed või merevaigu karva rummid. Need rummid on tugevama maitse ja tumedama värvusega kui heledad rummid. Filtreeritakse vaid üks kord, värvuse annab karamellisuhkur, laagerdatakse vaatides kolm aastat. c) Tumedad rummid. Laagerdatakse 5-8 aastat tammevaatides. Enne villimist pudelisse lisatakse mõningal juhul värvi tumendamiseks karamelli. Tünnid, mida laagerdamiseks kasutatakse on seest põletatud. d) Aromaatsed rummid (Arrak). Need on heledad või kuldsed rummid, mida on maitsestatud
küttimise ning kalapüügiga. Ripatsid ja matused samad, Kammkeraamika ajast on Matused paiknevad mis kunda kultuuris. pärit ripatseid, mis on asustusest eemal. Jällegi maa valmistatud merevaigust. sisse kaevatud laipmatustega. Ripatsid kujutasid loomi. Laibad on pandud hauda Merevaigu kasutamine viitab külili, loote asendisse. kaubavahetusele Naised paremal küljel, lõunapoolsetele mehed vasakul küljel. piirkondadele. Sealt tuli ka nisu ja oder. Kiviesemeid hakati lihvima. Matused paiknesid asula
Jätkuvalt elati siseveekogude ning rannikualadel. Tegevusalad: küttimine, korilus, kalandus. Matusekohad asulatest kaugemal. Kammkeraamika saab alguse aastal 4000 eKr. Savinõu kuju oli enam-vähem sama, kuid savi kvaliteet paraneb. Lisandub põlluharimine, sest on leitud nii odra kui ka nisu õietolmu terasid. Siiski polnud põlluharimine peamine, vaid erandlik tegevusala. Sellest perioodist on pärit merevaigust valmistatud ripatsid. Ripatsid kujutasid loomi. Merevaigu kasutamine viitab kaubandusele lõunapoolsete aladega, kust kardetavasti tulid ka nisu ning odra seemned. Kiviesemeid hakati lihvima. Matused paiknesid asulaterritooriumil, tegemist oli maasse kaevatud haudadega, laipmatustega. Laip oli selili, kuid talle oli tehtud okstest ase ning peaalla pandi puuront. Nöörkeraamika algab 3000 eKr. Savinõud tehti lameda põhjaga, nimi nöörkeraamika tuleneb kaunistusviisi järgi (peale vajutati nööriga jälg). Varasemas kirjanduses nimetati seda
hele, seetõttu võib valge veini valmistamiseks kasutada nii heleda- kui ka tumedakestalisi viinamarju. Peale kääritamist, mis käivitatakse spetsiaalse kultuurpärmiga (saccharomyces ellipsoideus) ning kulgeb rangelt kontrollitud temperatuuril, võib settinud ja selginenud vein minna järelküpsemisele vaatidesse või otse villimisele. Valge vein on noorena on hele-rohekas, seejärel ta tumeneb, muutudes kollasest kuldseks, siis merevaigu värvi ja lõpuks hägusaks pruuniks. Punane vein Punased viinamarjad: pinot noir malbec merlot cabernet sauvignon cabernet franc syrah grenache tempranillo sangiovese nebbiolo gamay Punaseid veine valmistatakse peamiselt tumedatest viinamarjadest, vahel harva lisatakse neile kerguse saavutamiseks ka mõningane kogus valget veini. Marjad reeglina purustatakse ja fermenteeritakse koos kestadega, mis sisaldavad rohkesti tanniini, mitmesuguseid lõhna- ning värvaineid
Siin kasvavatest marjadest saadud eau-de- vie saavutab oma küpsuse kiiresti. Destilleerimisel ei kasutata veini eelsoojendamist, seetõttu kestab destilleerimisprotsess pikemat aega ja seega säilub rohkem aroomi ja ta on sügavam. Huvitav on ka fakt, et destilleerimiskoja omanik on pr. Betty Lesueur, üks vähestest seda ametit pidav naine, kes alustas oma isa kõrval ameti õppimist väga noorelt. Camp Romain on stiililt jämedakoeline ja võimas. Värvus on merevaigu kuldne, soe. Aroom - puhas, soe, elav ja veidi puine - meeldivalt elavdavad nüansid. Maitse - küpsetatud mandli nüansid. Väga pikk ja sügav järelmõju. Sellel konjakil on struktuuri ja iseloomu. Izambard - selle destilleerimiskoja põllud asuvad Fins Bois künklikul platool, kus marjad saavad küllaldaselt valgust, mis soodustab nende küpsemist. Destilleerimiskoda on asutatud 1833 aastal ühe Skandinaaviast pärit perekonna poolt, kellede viies põlvkond jätkab traditsioonide hoidmist
Välgu saladused Taevatähtede ja äikese mõistatused on läbi aastatuhandete olnud tõukejõuks nii müütidele ja religioonidele kui ka teadusele.Tähtede asendeid ja liikumist õpiti mõõtma juba antiikajal ning sealt sai alguse teaduslike meetodite areng.Äikest ei osatud mõõta, ja see jäi kauaks mütoloogia pärusmaaks. Ka äikese olemus jäi mõistatuseks nii kauaks, kuni teadmiste piiratus ei võimaldanud näha analoogiat vägeva äikese ja merevaigu hõõrumisega kaasneva vaevukuuldava praksumise vahel. Atmosfääri uurimise algus 1708. aastal püüdis Inglise teadlane William Wall saadamerevaiku hõõrudes võimalikult pikki sädemeid ja avaldas tolleaegses juhtivas teadusajakirjas prohvetliku väite : "...näib, et nende olemus on sama kui välgul. " Walli artiklile ei järgnenud tõsisemaid uurimistöid, kuni USA kuulus teadlane ja poliitik Benjamin Franklin kirjeldas 1750
Vähemalt on sealt pärit sõna raud ise. *Arheoloogile seostub rooma rauaaeg eeskätt tarandkalmetega, mis just sel perioodil selgelt ja võimsalt välja kujunesid, mood esmakordselt ajaloos nähtuse, mida võib pidada puhtalt eestipäraseks. *Rooma ajaloolane Tacitus nimetas põhjarahvaste kõrval rahvast nimega aesti. Ta motles selle all lõunapoolseid baltlasi. Ka kõneleb ta fennidest , kelle all tuleb mõista mitte soolmasi, vaid laplasi. *Merevaigu peamised leiukohad asuvad Leedu ja Ida-Peisimaa rannikul, kuid merevaid levis ka põhja poole ja seda on Eestiski kasutatud ehete ja amulettide valmistamiseks. *Rooma rauaaeg oli eestalstele edukas aeg.Asustus laienes, vara tekkis juurde. Surnud reeglina põletati calmest eemal, jäänused toodi kalmesse. Relvi ja tööriistu on haudadest leitud vähe. *Eestis õpiti üha paremini põldu harima. Selle juures oli suur tähsus raudkirvestel,
ALGELISED TRANSPORTIMISE VIISID: · Seljas kandmine · Veoloomade seljas kandmine (härjad....) · Lohistamine · Vankritega vedu · Veosüsteemide rakendamine Ratta loomine esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a eKr. Välja arendati Egiptuses vaarao sõjavankrite tarvis. Ajatu tähtsusega leiutisega on tegu. MAISMAATRANSPORT · Hõlmab: teid, sõidukeid, sildu, tunneleid, viadukte jne. · Teedevõrku arendasid kõige enam: kaubandus (soola-, merevaigu-, tina- ja siiditee), sõjandus (Aleksander Suure sõjakäigud), postiveo vajadused (Vana-Roomas) ja reisijate liikumise vajadused. LOGISTIKASÜSTEEMID · Kõik transpordi liigid süstematiseeritakse ja veod optimeeritakse. · Infosüsteemidel on väga oluline roll logistikas. · Teenindus ja korrashoid. · Sujuvad üleminekud. · Majanduslikult soodsam veoskeem. · Arengukava alusel pidevalt edasi arendatav. MAISMAATRANSPORT EESTIS 13. SAJANDIL
juhul hele, seetõttu võib valge veini valmistamiseks kasutada nii heleda- kui ka tumedakestalisi viinamarju. Et saada head valget veini, tuleb saaki eriti ettevaatlikult korjata, kuna heledad viinamarjad on väga haprad ja marju on lihtne kergesti vigastada. Et tagada viinamarjade kvaliteet, tuleb need ettevaatlikult võimalikult ruttu pärast koristamist viinamäelt veinitehasesse transportida. Valge vein on noorena on hele-rohekas, seejärel ta tumeneb, muutudes kollasest kuldseks, siis merevaigu värvi ja lõpuks hägusaks pruuniks. 2.1 Pressimine, purustamine ja nõrutamine Enne kui marjad mahla vallandamiseks ja kestas sisalduvate fermentidega kokku puutumiseks purustatakse, eemaldatakse varred ja seemned. Ainult esimese pressimise mahl ja see, mis vabalt välja jookseb, on piisavalt värske, et seda valge veini tegemiseks kasutada. Marjad pressitakse nõrga surve all pressimismasinas. Seda tehakse, et saada marjade pressimise abil mahla
Seinamaali tehnika ehk monumentaalmaal valmistatakse kindlasse kohta, seinale või lakke ja segeli ka ette antud teemal. Fresko maalitakse märjale krohvile spetsiaalsete värvidega. Üks vanimaid tehnikaid. Sekko maalitakse kuivale krohvile, tähtis hea krunt. Sgrafiito sein krohvitakse kahe või kolme kihiliselt, iga kiht eri värvi. Viimasesse kihti süvendatakse teos nii, et alumine värviline kiht paistma tuleb. Mosaiik spetsiaalsesse mördi kihti surutakse keraamika, klaasi, merevaigu, kivi jne. Tükikestest teos. Vitraaz kunstiliselt kujundatud klaasaken. Graafika väljendusvahendiks on joon. Graafikat võib jagada vabagraafikaks ja rakendus graafikaks. Vabagraafikas on kunstnik vaba nii tehnikates kui teemades. Rakendusgraafikas määrab tehnika ja teema teostamise koht. Vabagraafika tehnikad jagunevad: 1. Joonistus esineb ainult ainu eksemplarina. (pliiatsi-, söe- ja dussijoonistus) 2. Paljundusgraafika Kõrgtrükk: 1. Puulõige 2. Puugravüür 3. Linoollõige 4
näidata ka, et vein on üsna vana ja laagerdunud tammevaadis. Oluline on ka värvivarjund. Noor punane vein võib olla purpur-karmiinpunane. Vananedes läbib vein kirsi- või ploomivärvi staadiumi (mis näitab, et see on veel võrdlemisi noor), siis rubiinpunase kuni granaatpunase ja tawny'ni. Valgete veinide puhul on olukord vastupidine: mida vanem vein, seda tumedam, noore veini sidrunikollane (vahel rohekas) värv muutub kuldkollaseks, siis läheb vein vana kulla ja seejärel merevaigu karva. Eriti kasulik on punaste veinide vaatlemisel panna tähele veini serva. (Hoidke seda 45- kraadise nurga all vastu valget tausta ja vaadake siis veini serva.) Terrakotavärv võib olla esimene tundemärk, et vein pole enam noor. Vahuveinide puhul on tähtis vaadelda mulle ja peale tõusvat vahukorda. Alt peab kogu aeg kerkima palju väikseid mullikesi, mis moodustavad pinnale pideva vahu. Lõhn
Autasunimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna (orden, medal, teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms) ja järgumärge väikesega: Eesti Taassünni auhind, Riigivapi teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk, Maarjamaa Risti ordeni kett, Valge Roosi orden (Soome), Silmapaistvate Teenete orden (Inglismaa), Ema Au orden (NSV Liit), II liigi 1. järgu Vabadusrist, Rahu kuldmedal, Sirbi ja Vasara medal (NSV Liit), Kuldkiiver, Kuldnaelkingad, Hõbevaas, Hõbeflorett, Suure Merevaigu auhind ~ Suur Merevaik, Kuldne Palmioks, Punase Nelgi auhind, Vändra Karu auhind, Piisoni karikas, Kuldviljapuu rinnamärk, aumärk Mõõk ja Ilves. 9. Üritused Üritusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed). Nt rahvatantsupidu, künnivõistlused, bioloogiaolümpiaad, sümfooniakontsert, XV olümpiamängud, XII üldlaulupidu, IV sisekergejõustiku MM-võistlused, kohalike omavalitsuste
laengut tasakaalustada. Elektriliselt neutraalne aatom on muutunud negatiivseks iooniks, ta avaldab negatiivse elektrilaengu välismõju. 1.4 ELEKTRILAENGUD Juba kauges minevikus avastati Vana Kreekas, et merevaiku hõõrudes villase riide või nahaga, tõmbab see enda külge kergeid esemeid. Niisugust nähtust nimetati elektriseerimiseks. Tuletatud kreeka keelest "elektron", mis tähendab merevaiku. Tänapäeval kasutatakse merevaigu asemel klaaspulka kui odavamat ja kättesaadavamat. Hõõrudes klaaspulka nahaga, soojenevad kehad ning molekulide liikumine kiireneb. Klaaspulga aatomite koosseisust vabanevad elektronid ja lähevad nahale. Klaaspulga aatomid jäävad laetuks positiivselt, nahk aga negatiivselt. Leppeliselt omab klaaspulk positiivse laengu, sest "positiivne" ja "negatiivne" anti laengutele ammu enne elektriteooria ilmumist. Hõõrudes eboniitpulka villase riidega, lähevad villasest riidest
annaabi.ee 
