Esitlus elektriga seonduval teemal. (0)

Elekter
Koostas: Gristi Adrat
Juhendas: Ain  Toom
Rühm:TTP-10
 
 
Elekter
● Elekter on  elektrilaengute  olemasolust tingitud 
nähtuste  kompleks . 
● Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed 
tekitavad elektromagnetvälja ja  alluvad  selle toimele.
● Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel.
●  Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut 
(elektrihulka). 
● Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige 
sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu.
 
 
Ajalugu
● Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast ήλεκτρον 
(ēlektron) 'merevaik'. 
● Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel 
elektriseerub ehk omandab elektrilaengu.
● Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis 
hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, 
kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. 
●  Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, 
Elmo  tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks 
elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud  omavahel 
 
ega teatud ühise sõnaga   nimetada.
 
● Esimesena oli elektriliste nähtuste  uurimises  
tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise 
astronoom ja füüsik William Gilbert. 
● Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "De magnete" 
eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel 
tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti 
külgetõmbejõust. 
● Tema leiutas ka ladinakeelse sõna "electricus", mida 
hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest 
tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes.
 
 
Elektriväli
● Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis 
leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid 
teisi elektrilaenguid. 
● Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse 
kiirusega  vaakumis . 
● Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht.
● Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli.
●  Sel juhul on tegemist pööriselektriväljaga.
 
 
Elektrijuht
● Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab 
liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini 
elektrone) ning mille  elektritakistus  (täpsemalt 
eritakistus ) on seetõttu väike. 
● Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle 
eritakistus ei ületa 10–6 Ω∙m. 
● Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit 
ehk neil on hea  elektrijuhtivus . 
● Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse 
isolaatoriks.
 
 
 
● Kui elektrilised  potentsiaalid juhi eri punktides on 
erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti 
elektrivool.
● Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt 
eritakistusega. 
● Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht 
elektrit juhib.
● Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka 
mittemetallilisi elektrijuhte.
 
 
MAGNETID JA  MAGNETISM
● Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist 
eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata.
●  Seda efekti kutsutakse magnetismiks.
●  Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi 
antiikaja linnast Magnesiast. 
● Üle 2000 aasta tagasi  leidsid   iidsed   kreeklased , et 
magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid 
metalle . 
 
 
● See kivi oli magnetiit , m  is on rauamaagi liik.
●  Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu 
magnetiit.
● Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad 
nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet.
●  Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on 
eemaldatud , kutsutakse paramagnetismiks.
● Ainult kolm metalli – koobalt, raud ja nikkel – on 
võimelised  muutuma  püsivalt magnetiseerituks, kui 
magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. 
● Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks.
 
 
● Varbmagnet võib külge tõmmata, üles korjata ja 
püsti hoida naelu, kirjak  lambreid ja teisi väikesi 
rauast, niklist või terasest esemeid. 
● (Teras on raua ja väikese hulga süsiniku ning teiste 
ainete segu.)
●  Iga raua või terasetükk võib muutuda magnetiks, 
kui seda varvakujulise püsimagneti ühe otsaga mitu 
korda ühes suunas hõõruda.
● Kui objekt tõmmatakse varbmagneti külge, siis ta 
jääb kokku varbmagneti otstega või poolustega, kus 
magnetväli on kõige tugevam. 
● Magneti üks pool püüdleb põhja poole, teine lõuna 
 
poole.
 
 
● Kahe magneti põhja- ja lõunapoolus tõmbavad 
teineteist külge. 
● Samanimelised poolused põhi ja põhi või lõuna ja 
lõuna tõukuvad, surudes teineteist eemale.
 
 
MAGNETVÄLJAD
● Magnetväli on piirkond ümber magneti, kus teised 
magnetilised objektid võivad olla mõjutatud selle 
magnetismist. 
● Magnetiline objekt püüab alati joonduda teise 
objekti magnetvälja järgi. 
● Mida tugevam on magnet, seda suurem on tema 
magnetväli.
● Maal on  omaenda  magnetväli, mis on kõige 
tugevam tema magnetilisel põhja- ja lõunapoolusel.
●  Magnetkompassi magnetiseeritud osuti seab enda 
põhja-lõuna sihis ja on käepärane abi 
 
 
orienteerumisel.
Magnetism
● Magnetism on jõud, mida laialdaselt kasutatakse, 
kuigi sellest nähtusest pole veel täielikult aru 
saadud.
●  Paljud  masinad , alates auto süütesüsteemist 
elektrimootoriteni, kasutavad magnetite omadusi.
●  Video- ja helilindid on kaetud õhukese magnetilise 
aine  kihiga . 
● See kiht võimaldab neid kasutada salvestamiseks ja 
taasesitamiseks
 
 
Elektromagnetism
● Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika.
●  Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju 
elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda 
mõjutatud  nendest osakestest ja nende  liikumisest .
● Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja (see nn. 
elektromagnetilise induktsiooni nähtus on 
elektrigeneraatorite, induktsioonmootorite ja trafode 
tööpõhimõtte alus). 
● Sarnaselt, muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. 
 
 
 
●  Sellise elektri- ja magnetvälja vastastikuse 
sõltuvuse tõttu on mõistlik neid käsitleda seotud 
nähtusena - elektromagnetväljana.
● Magnetväli tekib elektrilaengute liikumise ehk 
elektrivoolu tõttu.
●  Magnetväli põhjustab magnetjõudude tekke, mis 
seonduvad tavaliselt magnetitega.
● Elektromagnetismi teoreetilised  järeldused viisid 
erirelatiivsusteooria väljatöötamiseni Albert  
Einsteini poolt 1905. aastal.
 
 
PILDID
●  
 
 
   
Aitäh Tähelepanu eest!!!
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17