Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elekter (0)

1 Hindamata
Punktid

ELEKTER
SÕNA ELEKTER PÄRITOLU
 Sõna elekter tuleneb vanakreeka sõnast 
ēlektron -“merevaik”. Nimetus tuleb sellest, 
et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk 
omandab elektrilaengu
  Antiikajal  tunti paljusid teisigi 
elektrinähtuseid: välku,  Elmo  tulesid ja 
loomset elektrit, mida 
näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei 
seostatud  omavahel ega teatud ühise sõnaga 
nimetada.
ELEKTER
 Elekter on  elektrilaengute  olemasolust 
tingitud nähtuste 
kompleks . Positiivse või negatiivse 
elektrilaenguga osakesed 
tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad  selle 
toimele.
 Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina 
kasutusel. Varem on füüsikas selle all 
mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). 
Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige 
sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu.
AJALUGU
 Esimesena oli elektriliste nähtuste  uurimises  
tänapäevases  mõistes teaduslikult edukas 
inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. 
Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "De 
magnete
" eristati esimest korda merevaigu 
hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu 
püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas 
ka ladinakeelse sõna "electricus", mida 
hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja 
sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes 
keeltes.
ELEKTRIVÄLI
 Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud 
ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi 
ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
 Selle mõiste pakkus esimest korda 
välja Michael Faraday 19. sajandil.
 Elektriväli on tihedalt seotud magnetväljaga 
ning need koos moodustavad 
elektromagnetvälja.
 Elektrivälja tekitavad elektriliselt laetud 
osakesed ( elektrilaeng ) ja ajas muutuv 
magnetväli.
ELEKTIJUHT
  Elektrijuht  ehk juht on kasutusel kahes 
tähenduses:
 Füüsikas: hea elektrijuhtivusega ehk 
väikese eritakistusega aine või materjal.
 Elektrotehnikas: elektri edastamiseks 
kasutatav toode,  komponent  või tarind.
 Elektrijuht sisaldab vabalt  liikuda  
võivaid elektrilaenguga osakesi ehk 
laengukandjad , mis ongi hea elektrijuhtivuse ja 
seega väikese elektritakistuse  eelduseks .
 Elektrijuhtivust iseloomustatakse 
tavaliselt eritakistusega.
METALLID
 Parimad elektrijuhid on  kuld  ja hõbe. Et 
need materjalid on kallid, kasutatakse nende 
asemel enamasti vaske, mis on samuti hea 
elektrijuht.
 Metallide  juhtivus  tuleneb 
nende aatomite  elektronkatte  väliskihi 
elektronide ehk valentselektronide nõrgast 
sidemest  aatomituumaga.
 Metalljuhte kasutatakse juhtmete ning 
elektriseadmete elektrit juhtivate detailide 
valmistamiseks.
IOONJUHID
 Ioonjuhtivusega elektrijuhid 
on elektrolüüdid, 
harilikult hapete, aluste või soolade  lahused .
 Nende juhtivus tuleneb sellest, et vees 
keemiline side dissotsieerub, s.t  molekul  
laguneb katiooniks ja aniooniks, mis on vees 
vabalt liikuvad.
DIELEKTRIKUD JA  POOLJUHID
 Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse 
dielektrikuks ehk isolaatoriks.
 Aineid, mille juhtivus toatemperatuuril on 
väiksem kui metallidel ja suurem kui 
dielektrikutel , nimetatakse pooljuhtideks.
 Puhta pooljuhi elektritakistus on peaaegu 
sama mis dielektrikul.
 Erinevalt juhtidest pooljuhtide takistus 
temperatuuri tõustes väheneb.
TÄNAN KUULAMAST!

Document Outline

  • Slide 1
  • Sõna elekter päritolu
  • Elekter
  • Ajalugu
  • Elektriväli
  • Elektijuht
  • Metallid
  • Ioonjuhid
  • Dielektrikud ja pooljuhid
  • Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Elekter #1 Elekter #2 Elekter #3 Elekter #4 Elekter #5 Elekter #6 Elekter #7 Elekter #8 Elekter #9 Elekter #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-08-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MinaOlenKrissu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Esitlus elektriga seonduval teemal
17
odp

Esitlus elektriga seonduval teemal.

Elekter Koostas: Gristi Adrat Juhendas: Ain Toom Rühm:TTP-10 Elekter Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Ajalugu Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast

Füüsika
Juhid-dielektrikud-pooljuhid
28
docx

Juhid, dielektrikud, pooljuhid

Tallina Polütehnikum ELEKTER JUHID, POOLJUHID, DIELEKTRIKUD Referaat Koostanud Margit Kauge KNE-11 Juhendaja Krusell Tallinn 2012.a. SISUKORD: 1. ELEKTER 3 1.1 Ajalugu 3 1.2 Elektrivool 4 1.2.1 Elektrivoolu iseloomulikud jooned 5 1.2.2 Elektrivooluga kaasnevad nähtused 5 1.2.3 Elektrivoolu liigid 5 1.2.4 Elektrivoolu suund 6 1.3 Elektrijuhtivus 6 1

Materjaliõpetus
Elekter-jõud ja liikumine
2
docx

Elekter, jõud ja liikumine

REFERAAT Elekter, jõud ja liikumine ELEKTER Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud

Füüsika
ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE
11
doc

ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE

Lorentzi jõud mõjub risti voolu suuna ja magnetvälja jõujoontega, selle suund on määratud vasaku käe reegliga: kui asetate oma väljasirutatud vasaku käe nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega risti asetsev pöial näitab Lorentzi jõu mõjumise suunda. Seega, et tekitada elektrimootor on meil vaja püsimagnetit, mähist, kommutaatorit, ning elektrivoolu. Kui elekter liigub mööda positiivset juhet negatiivsesse (kokkuleppeliselt) ning sealt edasi mähisesse, siis mähisele mõjub Lorentzi jõud, risti magnetvälja ja elektrivoolu suunaga. Kuna mähis on rootor, mida Lorentzi jõud on võimeline pöörama, siis seetõttu peab püsimagnetite pooluste läheduses iga poole pöörde pealt juhtmes voolu suund muutuma, et Lorentzi jõud mõjuks pidevalt ühes ja samas suunas. Selleks on meil vaja kommutaatorit

Füüsika
Elekter
2
docx

Elekter

Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapära

Füüsika
Elekter
3
doc

Elekter

Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige saged

Elektriaparaadid
Arvutikasutus tunnitöö
12
docx

Arvutikasutus tunnitöö

KT TIITELLEHT Tallinn polütehnikum Oliver Loomets 20.10.2022 1. Teha sarnane tabel 15- 19.09.2008 esmaspäev teisipäev Kolma- neljapäev reede päev jüri Niine 9 Tln mnt 5 koolitus mari Kuusse 17 Kuuse 17 Anne-liis Niine 9 Tln mnt 5 Kuuse 17 tõnn Niine 9 Kuuse 17 2. Tee sarnane valem n √ 3 1+ 3 × 4k −1 4 ( ∑ k k=1 9 ) 3. Joonistada sarnane pilt 4. Eemalda topelttühikud ja tühik-kirjavahemärk vead (koma ja punkt). Jooni alla ainult sõnad sinise joonega ja pane kaldkirja. Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja a lluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval

Kategoriseerimata
Elekter ja Magnetism
2
docx

Elekter ja Magnetism

Elekter Ja Magnetism Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Hüdroelekrijaamades toodetakse elektrit jõgede potentsiaalse energia arvel. Kuna mida suurem on vee langus seda suurem on ta potentsiaalne energia püütakse hüdroelekrijaamu ehitada suurte jugade äärde. Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Ma

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun