Elektri, elektroenergeetika ja elektromagnetismi kordamisküsimuste vastused (0)

1) Kust on pärit sõna elekter ?
See sõna on jõudnud meieni kreeka keelest. Nii nimetasid vanad kreeklased kuldse läikega metallisulamit ja ka sellega väliselt sarnast ainet – merevaiku
2) Kirjelda nähtuseid, mida vanasti kutsuti elektrilisteks.
Nad märkasid, et villase riidega hõõrutud merevaigutükk suudab kergeid ainekübemeid enda külge tõmmata. Ajapikku hakati kõiki selliseid loodusnähtusi nimetama merevaigu-sarnasteks ehk elektrilisteks.
3) Kust tuleneb sõna: magnet
Kreeka päritoluga on ka sõna magnet. Magnesia kivina (kr - Magnetis lithos)
4) Too näiteid elektromagnetiliste vastastikmõjude kohta
Kui hõõruda plastmasskammi villase riidega, hakkab see väikseid paberitükikesi ligi tõmbama
Samamoodi tõmbab tolmuosakesi enda külge teleriekraan
Hõõruda õhupall endale vastu pead ning seda üles tõsta tulevad juuksed sellega koos kaasa
Hõõruda juukseid taaskord õhupalliga ja pärast seda asetada see plekkpurgi juurde ning kui hakkad õhupalli liigutama hakkab ka plekkpurk kaasa liikuma
5) Elektroenergeetika ( mis see on, mida hõlmab, näited)
Elektroenergeetika on elektromagnetjõudude üks kahest tähtsaimast tehnilisest rakendusest. Elektroenergeetika hõlmab kogu inimtegevust elektrienergia tootmisel, ülekandel ja kasutamisel .
Näiteks päikesepatarei abil valguskiirguse energia elektrienergiaks muundamine , hüdroelektrijaamades voolava vee kineetiline energia elektrienergiaks muundamine
6) Elektromagnetiline infotehnika (mis see on, mida hõlmab, näited)
Elektromagnetiline infotehnika on teine elektromagnetjõudude tähtsaim tehniline rakendus . Elektromagnetiline infotehnika hõlmab andmete, kõne, muusika või muu sellise esitamist ja ülekandmist elektromagnetilise signaalina.  Samas on ka tegemist info elektrilise, magnetilise või optilise salvestamise ning töötlemisega. 
Näiteks kõnet, mis on oma olemuselt mehaaniline protsess, saab mikrofoni abil teisendada elektriliseks võnkumisteks. Neid võnkumisi saab salvestada , töödelda sellisele kujule , et neid on mugav üle maa edasi kanda ning hiljem teisendada uuesti helivõngeteks. (infoedastus) telegraaf, telefon, raadioside ja televisioon
grammofonid, magnetofonid, elektronarvuti)
7) Mis on elektrienergia suurim puudus?
Elektrienergia suurima puudusena võiks nimetada raskusi suurte energiakoguste salvestamisel. Elektrilise energia tootmine ja tarbimine peavad toimuma samaaegselt.
8) Elektrilaengu mõiste ja mida ta näitab. Laengu mõiste mitmes tähenduses
Elektrilaeng ehk edaspidi lihtsalt laeng (tähis q või Q) on mingit keha iseloomustav füüsikaline suurus. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus.
Sõna laeng kasutatakse enamasti kolmes eri tähenduses.
1) keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus,
2) füüsikaline suurus selle omaduse kirjeldamiseks (omaduse mõõdetavus),
3) aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus (liikuvlaeng, kuskil paiknev laeng).
9) Positiivsed ja negatiivsed laengud, nendevahelise tõuke- ja tõmbejõudude kirjeldus koos näidetega, kuidas töötab elektripendel
Elektrijõud võivad aga olla nii tõmbe- kui tõukejõud. Seega peab ka laenguid olema kahte liiki. Laengu arvväärtus määrab jõu suuruse, märk aga suuna. Samanimeliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erinimeliste laengute korral aga tõmbejõud. Elektrit mittejuhtiva niidi otsas rippuvat kerget metallfooliumist keha nimetatakse sageli elektripendliks. Lähendades metallfooliumist keha klaaspulgale, mis on naha või siidriidega hõõrumise teel positiivselt laetud, tõukub toruke klaaspulgast eemale, sest klaaspulgal ja torukesel on samanimeline, täpsemalt – positiivne laeng. Viies rippuva fooliumtorukese lähedusse villase riidega hõõrutud plastmasskeha, näiteks kammi või joonlaua. Märkame, et toruke tõmbub selle eseme poole. Võime väita, et plastmasskehal on torukese ja seega ka klaaspulga suhtes erinevat liiki laeng – negatiivne laeng
10) Elementaarlaeng (mõiste, näited osakestest, kellel see olemas on)
Elementaarlaenguks e nimetatakse vähimat looduses esinevat laengu väärtust.
Kõigi ainete aatomid koosnevad prootonitest, neutronitest ja elektronidest.
Prootonil on laeng +e , elektronil –e, neutronil laeng puudub. Aatomeid hoiab koos
tuuma positiivsete prootonite ja tuuma ümber liikuvate negatiivsete elektronide vahel
mõjuv elektriline tõmbejõud
11) Laengu jäävuse seadus ( mis see on, mis see tähendab, suletud süsteem, elektriliselt isoleeritud keha, laetud osakeste teke või kadumine, selgitus , mis juhtuks loodusega, kui kõik kehad oleksid samasuguste laengutega )
Elektrilaeng on jääv. Laeng ei teki ega kao. Kehade süsteemi kogulaeng saab muutuda vaid laetud osakeste sisenemisel süsteemi või väljumisel sellest. Kui laetud osakeste niisugust liikumist ei toimu, nimetatakse süsteemi elektriliselt isoleerituks. Tegemist on tüüpilise suletud süsteemiga. Kui üks keha saab positiivse laengu, siis laadub mingi teine keha negatiivselt. Kehade laengute summa jääb muutumatuks. Aga see ju ongi laengu jäävus. Kui kõigis kehades oleksid ühte liiki laenguga osakesed ülekaalus, mõjuksid kõigi kehade vahel elektrilised tõukejõud.
Jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.
12) Elektrit juhtivad ja mittejuhtivad ained (mis tingimustel keha juhib-ei juhi elektrit, vabad laengukandjad , juhid, pooljuhid , dielektrikud, mis ained need on, mis on nende omadused, näited nende ja nende kasutusalade kohta)
Inimkeha juhib elektrit suhteliselt hästi. Metalleset ei õnnestu hõõrumise teel elektriseerida just seetõttu, et nii ese kui ka seda hoidev käsi juhivad elektrit. Olles tõmmanud kätte kummikinda, võime elektriseerida ka metalleset. Kummi elektrit ei juhi ning laeng püsib esemel .
vabu laengukandjaid on liikumisvõimelised laetud osakesed (sisalduse järgi jagunevad ained kolme rühma)
1) elektrijuhid- ained, milles vabade laengukandjate arv on suur. N:kõik metallid
2) dielektrikud- ained, milles on vähe vabu laengukandjaid. N:kumm, puit, klaas
3) pooljuhid- vahepealse elektrijuhtivusega laengukandjad ei ole vabad, kuid neid õnnestub kergesti vabadeks muuta näit. kuumutamisega, peale langeva valguse suurendamisega, lisandite sisseviimisega, samuti ka elektroonikatööstuses
13) Staatiline elekter (mis see on, kuidas see tekib, milliste võtetega saab vältida staatilist elektrit või mis vähendavad staatilise elektri teket)
Staatiline elekter on tasakaalust välja viidud   elektrilaengute  kogum objekti pinnal või selle sees.
Elektrilaengud jäävad püsima objektile, kuni nad saavad väljuda kokkupuutel maapinnaga või kaotavad oma laengu tänu elektrilahendusele. Staatiline elekter tekib kehas või selle pinnal elektrilaengute ebatasakaalu tõttu. Kahe keha kokkupuutel võivad elektronid ühelt kehalt teisele kanduda, mille tõttu tekib kehadele erinev elektrilaeng. Üks keha saab positiivse, teine negatiivse laengu. Elektronide arv jääb samaks, kuid nende paiknevus muutub.
Staatilist elektrit saab vältida hoonetes ja ruumides õhu niiskuse suurendamisega, mis ei luba õhul ioniseerida. Peale õhuniiskuse on oluline ka see, mis materjalist on tehtud põrand, riided ja jalanõud. Polümeerpõrandad ja vanemad nailonvaibad suurendavad staatilise laengu tekkimise võimalust.Tööstuses, kus on vajalik hoida staatilised elektrilaengud võimalikult madalal tasemel, luuakse ESD alad. ESD on lühend inglise keelest electrostatic discharge. Nendel aladel kasutatakse sobivatest materjalidest valmistatud põrandakatteid, tööriideid, tööriistu jne. Nende mõte on selles, et laengu tekkimisel kohe see sujuvalt maandada, nii et väheneks võimalus ootamatuteks ohtlike laengute maandumisteks läbi tundlike elektroonikaseadmete. Õhuniiskus ja soojus, vähendavad staatiliste laengute tekkimist. Kuivus ja jahedus soodustavad laengu tekkimist. Kus on vaja võimalikult perfektset ESD kaitset, EPA (electrostatic protection area) ala, seal kasutatakse täiendavaid vahendeid laengute neutraliseerimiseks, hoiustamisel võimalik elektroonikat kaitsta antistaatiliste kottide ja pakenditega.
14) Millised tuntumad kehad-materjalid on laetud positiivselt ja millised negatiivselt
positiivselt laetud: õhk, nahk, vill , siid, klaas
negatiivselt laetud: polüeteen, silikoon, tefloon, polüpropeen, silikoonkumm
15) Staatilise elektri ohtlikkus
Elektroonikatööstuses ESD põhjustab praaki elektroonikakomponentide veol , ladustamisel, tootmisprotsessis, seadme häälestamise ja hooldusremondi ajal
Puisteainete, vilja või kütuse transpordil võib ESD põhjustada plahvatust ja tulekahju
Näiteks ühel arvutifirma kliendil viis staatiline elekter rivist välja kolm laserprinterit. Arvutikasutaja laadis endasse vaibal käies staatilist elektrit, läks printeris paberit vahetama , maandas kuni 2000- voldilise staatilise elektri laengu printeri kaudu ja sellega põles läbi printeri emaplaat.
16) Ilm ja staatiline elekter
Õhk ise elektrit ei juhi, küll aga teeb seda õhus sisaldav vesi. Talvekülm aga kuivatab õhku nõnda palju, et see staatilise elektri ära juhtimine sisuliselt hääbub ja nii kogunevadki meie riietesse ja juustesse tavapärasest suuremad laengud, mis pidevalt väljundit otsivad. Kui lõpuks ukselinki, arvutit või mida iganes muud elektrit juhtivat eset katsume, väljubki see laeng meie kehalt. Kütmisel muutub õhk veelgi kuivemaks