Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Царское Село (Powerpoint'i lisa) (0)

1 Hindamata
Punktid
Государственный музей-заповедник «Царское Село»
Памятник мировой архитектуры и дворцово-паркового искусства. Включает в себя дворцово-парковый ансамбль XVIII —XIX веков, бывшая загородная царская резиденция, превращённую в музей после национализации в марте 1918 года. Современный статус музей-заповедник получил в 1992 году.
Maailma arhitektuuri ja lossipargi momument. Koosneb paleest ja pargist 18-19ndast sajandist, endised tsaariresidentsid, muudetud muuseumiks pärast 1918ndat aastat. Praegune muuseumistaatus saadud 1992l aastal.
PILDIL: Linnavaade , postkaart aastast 1904

Александровский парк
Занимает площадь 120 га. Состоит из регулярной части (Новый сад, 1740 -е годы) и Пейзажного парка (1790-е годы) с тремя прудами и насыпными холмами. В западной части парка протекает река Кузьминка, перегороженная плотиной.
120 hektari suurune ala. Koosneb tavalisest osast (Новый сад, 1740ndatest aastatest ) ja Пейзажный pargist (1790ndatest) kolmest tiigist ja kunstmägedest. Pargi lääneosas on Кузьминка jõgi ja selle tamm.
PILDIL: Üle silla Aleksandri pargis , akvarell 19ndast sajandist

Александровский дворец
Архитектурный стиль: Классицизм
Автор проекта: Джакомо Кваренги
Основатель: Екатерина II
Строительство: 1792—1796 годы
Известные насельники: Александр I, Николай I, Александр III, Николай II
Projekti autor: Giacomo Quarenchi
Kuulsaimad elanikud: ...

PILDIL: Aleksandri loss

Екатерининский парк
Занимает площадь 107 га. Состоит из регулярного Старого сада ( 1717 — 1720-е годы) и пейзажного Английского парка ( 1760 —1796 годы), разделённых Большим прудом. Назван в честь императрицы Екатерины I.
107 hektari suurune ala. Koosneb tavalisest Vanast aiast (1717-1720ndad) ja inglise pargist (1760-1796), eraldatud suure tiigiga. Nimetatud Katariina I järgi.
PILDIL: Katariina pargis, postkaart aastast 1939

Большой Екатерининский дворец
Архитектурный стиль: Русское барокко
Строитель: Бартоломео Франческо Растрелли
Основатель: Екатерина I
Дата основания: 1717 год
Строительство: 1752—1756 годы
Ehitaja: Francesco Bartolomeo Rastrelli
Alustatud (?): 1717
Ehitatud: 1752-1756

PILDIL: Lossi vaade hoovi poolt

Янтарная комната
Основное убранство Янтарной комнаты изготовлено в начале XVIII века в Пруссии, в 1716 подарено королём Фридрихом Вильгельмом I Петру I; в 1746 дополнено и смонтировано в Зимнем дворце в Санкт-Петербурге, в 1755 перенесено в Царское Село. В годы Великой Отечественной войны убранство Янтарной комнаты вывезено немецкими оккупантами в Кёнигсберг. Дальнейшая судьба комнаты была неизвестна. C 1979 в Санкт-Петербурге велась работа по воссозданию Янтарной комнаты.
Merevaigu tuba, tehtud 18nda sajandi alguses Preisimaal , aastal 1716 annetatud kuningas Friedrich Wilhelm I-lt Peeter I-le; lõpetatud 1746 ja paigaldatud Sankt Peterburgi talvepaleesse, 1755 toodud Tsarskoje Selosse. Suure Isamaasõja ajal viidi Merevaigutoa „mööbel“ saksa sissetungijate poolt Königsbergi ( Kaliningradi ). Siiani pole teada, mis „ toast “ saanud on. 1979ndal aastal alustati toa rekonstrueerimist.
PILDIL: detail rekonstrueeritud merevaigutoast
Царское Село-Powerpoint i lisa #1 Царское Село-Powerpoint i lisa #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor saskarr Õppematerjali autor
Slaidide juurde käiv tekst koos tõlgetega ja pildikirjeldustega.

Sarnased õppematerjalid

Tsarskoje Selo powerpointi esitus
11
ppt

Tsarskoje Selo powerpointi esitus

Tsarskoje Selo Tsarskoje Selo Peterburi eeslinn Asub 25km Peterburist lääne pool Lossi ja pargiansamblit peetakse üheks Euroopa kaunimaks valitsejaresidentsiks Katariina palee Lossikompleksi pärliks on Katariina palee Suur Katariina palee on pühendatud Katarina Ile, mille arhitekt on Rastrelli Palee on Peeter I kingitus oma naisele Tõeliselt grandioosse ilme sai see Jelizaveta Petrovna valitsemisajal Katariina palee Aleksandri park 120 hektari suurune Koosneb Uuest aiast, maastiku pargist, kolmest tiigist ja kunstmägedest Pargi lääneosas on Kuzminka jõgi ja selle tamm. Aleksandri park Katariina park 107 hektari suurune Koosneb Vanast aiast ja inglise pargist Park on eraldatud suure tiigiga Nimetatud Katariina I järgi Katariina park Merevaigutuba Ehitati Preisimaal 18nda sajandi alguses 1716 annetatud kuningas Friedrich Wilhelm

Kunstiajalugu
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
Kunsti ajalugu
93
doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
105
doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu

Õigussüsteemide ajalugu
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun