jms kohta on kättesaadav kõigile ja põhimõtteliselt võib iga soovija liinilaeva teenuseid kasutada. Laevaliini kliendil ei ole võimalik muuta laeva marsruuti, väljumis- või saabumisaega ning muid liinitingimusi talle sobivaks, mistõttu on liinilaevandusel teatud ühistranspordi tunnused. Samas saavad liini püsikliendid kasutada soodustariife, soodsamaid maksetingimusi ja muid eeliseid. Kui tramplaevanduses on veolepingu vormiks tšarter, mis määrab ka kõik vedaja ja kauba saatja äriõiguslikud suhted, siis liinilaevanduses on peamiseks veolepingu vormiks liinikonossement (liner bill of lading), mille ülesanne on määrata liiniveo tingimused ja vedaja ning kaubasaatja vastutus. Liinioperaator võib kasutada laevaliini teenindamisel talle kuuluvaid või prahitud laevu. Viimasel juhul võetakse laevad tavaliselt kasutusse ajaprahtimise põhimõtte alusel. Selleks on võimalik kasutada kolme liiki ajatšarterit:
1. Kes praktiliselt valmistab ette konossemendi, kes annab välja oma nimel ja kes selle allkirjastab? Kõige üldisemalt, konossement on vedaja poolt kaubasaatjale väljastatud mitmeotstarbeline mereveo dokument, mis ajalooliselt kinnitab · Lasti vastuvõtmist vedaja poolt · Mereveolepingu olemasolu · Lasti üleandmise korraldamist · Väärtpaberi funktsiooni 2. Kirjeldage lühidalt konossemendi 3 (4) funktsiooni. Enamlevinud on järgmine jaotus: 1. On tõendiks, et laev on kauba veoks vastu võtnud teatud koguses ja seisundis 2. On dokumendiks, mis tõendab kauba mereveolepingu olemasolu ja sisu 3. On aluseks kauba edasi- ja väljaandmisel 4. Konossement täidab väärtpaberi funktsioone 3. Põhjendage, miks konossement ei saa olla mereveolepinguks. Iseseisvalt konossement ei tramp- ei liinivedudes kauba mereveolepinguks ei ole, kuna:
Tsarterid kaupade veoks/Reisitsarter (Voyage-Charter) on sisuliselt kaupade mereveolepinguks. Tsarterit kui mereveolepingut kasutatakse liinilaevanduses, kuna liinilaeval on väga palju erinevaid lastiomanikke ja igaühega eraldi prahilepingut sõlmida pole võimalik Liinilaevanduses moodustavad mereveolepingu rida erinevaid dokumente üheskoos: tellimiskiri ja selle kinnitus, laevaliini üldised veotingimused, konossement või mereveokiri, hinnakiri (tariifid) ning sõiduplaan (-graafik). 3. Mis on "Fixture recap"? Prahilepingu lühikokkuvõte (fixture recap) edukate prahtimisläbirääkimiste kokkuvõtlik tulemus, mis eelneb prahilepingu sõlmimisele. 4. Kuidas võiksite prahilepinguid (tsartereid) liigitada ja milliste tunnuste järgi? Tsarter üheks reisiks (Voyage Charter) tsarter sõlmitakse üheks reisiks. Kasutatakse juhul, kui veod ei oma reisidel mitte mingit regulaarsust
1. Milline on esmane dokument laeva laadimiseks? Kes selle koostab ja kooskõlastab? Esmane document laeva laadimiseks on laadimiskorraldus ning selle väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Selles näidatud andmed on teatud määral (koos sellesse kantud vedaja märkustega) aluseks konossemendi vormistamisel. Näidatakse kaubasaatja/saaja, laev, sadamad, lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv, kauba kirjeldus jne. 2. Mida kujutab endast mõiste "Tüürimehe kviitung" (Mate's receipt) ? Mis on tema juriidiline olemus? Sellenimelise iseseisva dokumendina esineb suhteliselt harva. Tavapäraselt muutub sisuliselt selleks kaubasaatja/ekspediitori poolt väljastatud laadimiskorraldus peale laeva esindaja (tüürimehe)
pakendamata, nii individualiseeritud kui ka massikaubana. Kaubad võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. d. Konteinerveod (Containers) – spetsiaalkonstruktsiooniga transpordiühik konteinerite veoks. e. Treilerveod (Trailers) – veeremtehnika vedu f. Lihterveod (Lighters) – suurte spetsialiseeritud või universaalsete ujuvkonteinerite/ujuvühikute vedu. Veo otstarbe järgi: a. Omavedu (No-common Transport)- vedu vedaja oma tarbeks oma kulul b. Tasuline vedu (Common Transport)- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul Piiriületuse järgi: a. Välisveod (International Transport) – veod erinevate riikide sadamate vahel b. Eksport c. Import d. Transiit e. Kabotaažveod (Domestic Transport or Cabotage) - veod ühe ja sama riigi sadamate vahel f. Suur kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad erinevates merebasseinides g
Eriotstarbelised - tuletornilaevad, kaablilaevad (Light vessels, Cable vessels) Sportlaevad (Sport boats) 3. Merevedude liigitus töökorralduse vormi järgi (tramplaevandus, liinilaevandus) 4. Prahilepingute liigid Broneerimiskiri, tellimuskiri (Booking-Note) – kasutatakse liinilaevanduses suhteliselt väiksete kaubapartiide veotellimuste vormistamiseks. Tšarter (Charter-Party) – on põhiliseks prahilepingu liigiks nii üksikreisidel kui ka tööl järjestikuste reisidega; Kaikiri (Berth-Note) – kasutatakse põhiliselt tramplaevanduses mittelaevapartiilise kauba veolepingu vormistamiseks, mõnikord ka liinilaevanduses. Eelkinnituskiri (Fixture – Note) – kujutab endast sisuliselt eellepingut/raamlepingut, milline omab ajutist iseloomu, kinnitab prahitehingu sõlmimist ja asendatakse hiljem tšarteriga. 5. Meretranspordi tariifid
● Kindlustusdokument ● Lasti Manifest – kauba ja reisijate leht, kust selgub kogus, kvaliteet, vastuvõtja, saatja ja võimalike suurühikute numbrid ● Tüürimehekviitung (MATE’S RECEIPT) – laeva juhtkonna (kapteni või tüürimehe) poolt väljastatud dokument, mis kinnitab saadetise võtmist laeva pardale. Dokumendil märgitakse kauba nimetus, kohtade arv, markeering, sihtkoht jms. Tüürimehekviitung on kaubasaatjale ajutiseks tõenduseks, et vedaja on kauba veoks vastu võtnud, kuni konossemendi väljastamiseni vedaja poolt. Lisas on tüürimehekviitungi näide (Joonis 5). ● Kvaliteedisertifikaat (qualiti sertificate) Koostatakse ostu-müügilepingus kokkulepitu kontrollimiseks: baseerub ostja nõuetel ja sihtriigi reeglistikul; tavapäraselt kirjeldatakse vastavust sihtriigis kehtivatele standarditele; vorm lepitakse kokku ostu-müügilepingus.
Eelised: kiire ja mugav, mis võib anda seetõttu mõningase konkurentsieelise; puuduvad vahendajad, dokumendid liiguvad otse müüjalt ostjale ja tehingute konfidentsiaalsus on paremini tagatav; ostjad ei pruugigi aktsepteerida teistsuguseid makseviise. Puudused: müüja suur risk, mida on raske kaitsetingimustega maandada. Lunatasu, selle eelised ja puudused Ekspedeerija või vedaja tasuline lisateenus müüjale (eksportijale), kus ta võtab endale kohustuse enne kauba üleandmist veenduda, et kauba eest on tasutud Eksportija annab sellisel juhul ekspedeerijale (vedajale) kirjaliku korralduse ehk ekspordi ekspedeerimise korralduse. Ekspedeerija või vedaja annavad kauba üle ostjale kas sularaha või tagastamatu maksekorralduse (irrevocable bank transfer) vastu. Sularaha võib riskide vähendamiseks olla asendatud ka tsekiga (vt eespool).
Üldtingimustega NSAB 85 ELEA võeti FIATA liikmeks vastu 4.10.1995.a. FIATAsse kuulumine annab ELEAle ligipääsu ekspedeerimisalasele infole globaalses ulatuses, võimaluse anda välja FIATA multimodaalse transpordi dokumente täiendavaid võimalusi ekspedeerimisfirmade töötajate erialaseks koolitamiseks. Maist 1996 annab EEA välja FIATA multimodaalse transpordi dokumentide vorme: FIATA multimodaalse transpordi konossement (FIATA FBL: Multimodal bill of lading) FIATA veokiri (FIATA FWB Waybill) FIATA kauba edasitoimetaja vastuvõtutõend (FIATA FCR Forwarder´s certificate of receipt) FIATA ekspedeerimisinstruktsioonid (FIATA FFI Freight forwarding instructions) ELEA tegevus Ekspedeerijate esindamine suhetes riigivõimuorganitega Tolli ja Maksuamet, ministeeriumite ja ametkondadega Osalemine ekspedeerijaid puuduvate seadusandlike aktide väljatöötamisel
liikumise üldine juhtimine ja liikumise tagamine. · Kauba ratsionaalne käsitlemine kogu liikumiste vältel. TRANSPORT JA KLIENDITEENINDUS Transport mõjutab väga tugevasti firma klienditeeninduse taset. Tähtsamad transpordi klienditeeninduse näitajad on: · Usaldusväärsus · Veoaeg · Turu ulatus ( market coverage ) võime osutada uksest ukseni teenuseid. · Paindlikkus kaupade valik, mille transporti on vedaja võimeline teostama ja tema võime rahuldada kaubasaatja erinõudmisi. Kaupade kahjustamise ja kaotsimineku tase veoprotsessi käigus. · Vedaja suutlikkus osutada teisi teenuseid peale põhitransporditeenuse nt. Kauba peale- ja mahalaadimine, tollimine, ladustamine jne. Eri transpordiliikide klienditeeninduse näitajad on erinevad, varieerude transpordiliikide kaupa. Klienditeeninduse tase ja kvaliteet määratakse järgmiste kriteeriumitega :
Laev jäi ülevõtmisel üle vaatamata. Oluline – kuna laev tuleb tagasi andes anda üle samas seisus, kui võttes (üksnes pildistati väliselt). Hiljem selgus, et peale kuu-ajast kasutamist kõrbesid sisse peamootori laagrid – laev oli töövõimetu. Sellist avariid loetakse laeva hävimisele järgneva raskusastmega avariiks (next to the total loss). Taanlased süüdistasid eestlasi ja esitasid hagi 1,4 milj dollari osas ja nõudsid kahe-aastase prahiraha (kasutamise raha) ära. Eestlastel tuli võtta inglise spetsialistid appi ning selgus, et iga laev peab olema klassifitseeritud, s.t laeva ehitamisest alates peab ta olema klassifikatsiooniühingus (kas Lloyds vms). Klassifikatsiooniühing on firma, kes osutab avalikku teenust ning jälgib laeva tehnilist seisundit selle ehitamisest peale kuni selle vanaraua müügini. Väiksemad läbivaatused igal aastal, suuremad ~5 aasta tagant. Annab laevale vastavaid dokumente, üheks on laeva ohutuse
terviklikkuse kontrolliga. 9.05.2010 Transport ETV0120 4 2 Rahvusvahelised konventsioonid (1) · ÜRO Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsioon (CMR), sõlmitud Genfis 1956, täiendatud 1978, Eesti ühines 1993 · Käsitleb saatja, vedaja ja kaubasaaja suhteid · Kohaldatakse igasuguse autokaubaveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise ja kauba üleandmise koht asuvad erinevates riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline · Konventsiooni ei kohaldata: vedudele, milliseid sooritatakse kooskõlas rahvusvaheliste postikonventsioonidega surnute veol korterisisustuse ja mööbli vedudel ümberkolimisel 9.05
Erimeelsuste lahendamine sõltumatu ja volitatud isiku - arbiteri vahendusel. Arbiteriks võib olla näiteks advokaat või kohtunik, kelle poolt tehtud otsus on siduv mõlemale osapoolele. Arhiveerimisteenus (Archiving service ) Uus teeninduskontseptsioon, mille puhul logistikaoperaator arhiveerib kliendi dokumentatsiooni ja osutab talle dokumentatsiooni vormistamisega seotud teenuseid Ateena konventsioon (Athens convention ) Rahvusvaheline õhuvedude konventsioon, mis käsitleb vedaja vastutust reisjate ja nende pagasi eest. Autojuhtide tööajapiirangud EL-is EL juhtorganite poolt on ette valmistatud ühtsed piirnormid raskeveokijuhtide sõiduaegade osas. Nii töövõtja- juhtidele kui ka omanikjuhtidele peaksid edaspidi kehtima ühesugused sõiduaegade piirangud. Tööaeg nädalas ei tohiks ületada 48h. Üksikutel nädalatel on lubatud sõiduajaks ka 60 tundi, kuid siis ei tohi nelja viimase nädala tööaegade aritmeetiline keskmine ületada 48h
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Pandiõigus realiseeritakse vastava märkega laokirjal, milles näidatakse ära pandiga tagatavad nõuded. 4.6. Kui hoidjale saadetud kaup on vastuvõtmisel väliselt äratuntavalt kahjustunud või puudulikus seisundis, peab hoidja hoiuleandjat sellest viivitamata teavitama ja tagama hoiuleandja kahju hüvitamise nõuded, juhindudes LS paragrahvist 901. Kahju hüvitamise tagamiseks koostab Hoidja koos kauba saatja või vedaja esindajaga kahepoolse akti kauba puuduste kohta. 5. Hoiuleandja kohustused ja õigused 5.1. Hoiuleandja kohustub Kaubad nõuetekohaselt markeerima ning pakkima pakendisse, mis väldib Kaupade purunemist või rikkumist kaupade peale- ja mahalaadimisel, teavitama hoidjat kirjalikult ohtliku asja olemusest, ettevaatusabinõudest ning andma hoidja käsutusse dokumendid ja teabe, mida see vajab oma kohustuste täitmiseks, juhindudes LS paragrahv 898 sätetest. 5.2
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
