Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meretranspordi geograafia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väi, põh, väin, hoovus, merd, rannik, merega, saart, liiklus, väinad, hoovused, triivjää, tsüklon, suunaline, tuhat, saarest, mõõna, aasia, tuult, lainetus, laevaliiklus, ikkus, torm, kanal, soolsusss, malaka, mered, laiuse, nafta, liiklust, maailmameres, itta, grööni, lahte, veepinna, kusjuures, merevees, antarktika, beringi, beltPõhja Jäämeri Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal. Põhja-Jäämeri ümbritseb põhjapoolust. Teda piiravad Euraasia ja Põhja-Ameerika. Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks. Tema rannik on palistatud ääremeredega: Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Tsuktsi, Beauforti, Baffini Grööni, Norra, Barentsi ja Valge merega. Lahtedest on kõige suurem Hudsoni laht. Suurim sügavus on 5449 meetrit. Poolusepiirkonnas on sügavus 4300 meetri ümber. Need paigad on talviti karmid. Talvel on ookean mähkunud ööhõlma. Päike on loojunud. Ainult virmalised valgustavad jääkõrbe. Jääväljad liiguvad. Tuul ja hoovused lükkavad neid Gröönimaa poole
ookeani vesi. Meredes oleneb loodete suurus ühendusest ookeaniga (Läänemere ca 10cm, ookeanis 0,5-2 m), mõnes kitsas lahes, näiteks Bristoli laht Suurbritannias 10-12m. Rannikualad, atollid, fjordid, estuaarid Mered liigitatakse: · ääremered (jaapanim meri ja Põhja-Jäämere äärsed mered); · sisemered (Läänemeri, Vahemeri); · saarestikuvahelised mered (Jaava ja Iiri meri) Ajaloolistel põhjustel nimetatakse mõnd merd laheks Mehhiko ja Biskaia laht ja mõnd suurt järve mereks Kaspia ja Araali. Lahed- suhteliselt väike maismaasse lõikuv ookeani- või mere osa. Lahe hüdroloogiline reziim on põhiveekogu omast erinev. Abajas- sügavale maasse ulatuv väike madal laht. Väin merekitsus, kitsas veeala, mis ühendab maailmamare osi (merd ookeaniga, meresid või mereosi) või eraldab saari üksteisest või mandrist. Mõnd
mere ja Bosporuse väina kaudu Musta merega ning Suessi kanali kaudu Punase merega. Apenniini poolsaarest ulatub Sitsiilia ja Malta kaudu Aafrika rannikuni veealune Pantelleria künnis, mis jaotab Vahemere kaheks sügavaks osaks. Vahemere põhjaosas asuvad Liguuria,Türreeni, Aadria, Joonia ja Egeuse meri, mida üksteisest eraldavad poolsaared (Apenniini, Balkani) ja saared (Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta). Eristatakse ka Alborani (Gibraltari väinast idas) ja Baleaari merd. Rannajoon on tugevasti liigestunud, palju on saari (peamiselt idaosas). Suurimad saared on Sitsiilia, Sardiinia, Küpros, Korsika, Kreeta, Euboia, Mallorca jaLesbos. Suuremad lahed on Valencia, Lioni, Genova, Taranto, Hammameti, Gabesi, Surti, İskenderuni ja Antalya laht. Suurimad Vahemerre suubuvad jõed on Niilus, Rhône, Ebro, Po ja Maritsa Apenniini poolsaar ja Sitsiilia saar jagavad meri kaheks basseiniks. Lääne basseinis eristatakse
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................
Kariibi keeled on indiaani keeled, mida kõneleb umbes 25 000 inimest Lõuna Ameerika põhjaosas ja Kesk Brasiilias. Sellelt suurelt indiaanihõimult on meri oma nime saanudki, sest nemad olid saarte esimesed asukad. SAARTEVAHELINE MERI Kariibi meri on Atlandi ookeani osa, mis piirneb lõunas Lõuna - Ameerika ja läänes Kesk - Ameerikaga, põhjas Suurte Antillide (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico), idas Väikeste Antillidega. Kariibi meri on saartevaheline meri. Kariibi merd lahutab ookeanist Antillide saarte ahelik. Mehhiko lahega ühendab teda Yucatani väin. Atlandi ookeaniga ühendab teda Mona ja Tuulepea väin. Vaikse ookeaniga ühendab teda Panama riigi pool kaevatud Panama kanal. Tänu Panama kanalile on laevaliiklus väga elav, sest enam ei ole vajadust ühest ookeanist teise jõudmiseks ümber Lõuna-Ameerika lõunatipu purjetada. Panama kanal. Kariibi mere saartena (muuhulgas ka Kuuba, Jamaika ja Haiti) tuntud
jääv sisemeri. Joonis 1. Musta mere asend. 2. MERE NIMI Nime tekkimise põhjuste kohta on mitu versiooni. Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Pilvise ilmaga päeval või tormi ajal muutub merepind mustade pilvede all tumedaks. Arvatatakse, et Kesk-Aasiast pärit turgi nomaadid nimetasid merd sellepärast Karadeniz ('Must meri'). Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Türklased, kes püüdsid Musta mere äärseid rahvaid vallutada, kohtasid raevukat vastupanu tserkesside, adõgeede ja teiste rahvaste poolt, mistõttu anti merele nimeks Karadeniz 'Must meri, külalislahkuseta meri'. Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud), mis jäävad Mustas meres pikemaks ajaks üle
mille kohal on sügavus 2000-3000 m. Mõlemal pool mäestikku paiknevad sügavad nõod: P- Am. (suurim sügavus 7110 m), Brasiila (6697 m), Argentina (6681 m), Kanaari (6690 m), Roheneeme (6390 m), Angola (6260 m) ja Kapi nõgu (5520 m). Põhja liigestavad veealused kõrgustikud (Bermuda, Rio Grande), ahelikud (Lõuna-Antilli, Vaalaahelik) ja mäed (Altair, Anti-Altair)( www.kalapeedia.ee/). 3. VEESTIKU ISELOOMUSTUS Peamised hoovused: Antilli hoovus, Angola hoovus, Benguela hoovus, Brasiilia hoovus, Falklandi hoovus, Florida hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Põhjapassaathoovus, Guajaana hoovus, Guinea hoovus, Kanaari hoovus, Labradori hoovus, Lõunapassaathoovus, Läänetuulte hoovus. 4. TAIMESTIK Troopilistes ja soojades meredes esinevad pruunvetikad harvem. Üks neist on mariadru (Sargassum), mis moodustab Atlandi ookeanis Sargasso meres tiheda ujuva massi(www.alkranel.ee). 5. LOOMASTIK
jätk või haru. Soolane vesi Põhjamerest tuleb Läänemerre süvahoovusena, vähem tihe madala soolsusega vesi lahkub Läänemerest pinnahoovusena. Põhjameri ja Läänemeri on ühendatud Skagerraki, Kattegati ja Taani väinadega (Väike Belt (väiksem sügavus 10,5 m), Suur Belt (künnise sügavus 30 m) ja piki Rootsi edelarannikut kulgev Öresund (7m). Skagerraki sügavus on mõnisada m, Kattegat on madalam, lõunaosas ainult paarkümmend m. Kahte merd ühendab ka 1886-1895 ehitatud Kieli kanal, tähtis laevatee. Teiste sisemeredega (Vahemere ja Musta merega) võrreldes on Läänemeri erakordselt madal, enamasti alla 200 m. Läänemeres puudub praktiliselt Kuu külgetõmbe jõust tingitud tõus ja mõõn, selle asemel võib esineda pikaajaline aperioodiline ebaregulaarne veetaseme kõikumine, mis seotud atmosfääri rõhu muutustega. 4 Miks Läänemeri on nii mage? 1
U Ro = << 1 , mistõttu v v = 0 .;3väljaspool piirikihte on turbulentsi mõju väike, mistõttu A fL = kz = 0 Eeldades, et võrrandites (8.1) kehtivad lihtsustused f = const ja = 0 , saame geostroofilise voolufunktsiooni kujul 1 g = p . f 0 (8.2) Konstantse tiheduse korral rõhu horisontaalgradient ja seega ka geostroofiline hoovus ei sõltu sügavusest. Seda olukorda nimetatakse barotroopseks voolamiseks. Sama olukord esineb ka siis, kui tihedus kasvab sügavusega, kuid samarõhupinnad (isobaarid) on paralleelsed (joonis 8.3,a) samatiheduspindadega (isopüknidega). Ookeanis enamasti temperatuur, soolsus ning seega ka tihedus muutuvad nii horisontaalis kui ka vertikaalis nii, et isopüknid on isobaaride suhtes kaldu (joonis 8.3,b) ja rõhu horisontaalgradient ja geostroofiline kiirus muutuvad sügavusega.
Rannamõisas, juba nimetatud Päite ümbruses. Kohati asub paekallas aga rannast mitmekümne kilomeetri kaugusel. Paekaldast laskub mitmeid jõgesid. Neil asub ka enamik (umbes 30) Eesti jugadest ja joastikest, moodustades nõnda Põhja-Eesti jugade vöö. Balti klint ja Eesti klindilõigud on kandideerinud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Teine, nn Lääne-Eesti klint., ühendab Saaremaa põhjarannikut ja Ojamaa (Gotlandi) saart, Selle pikkuseks on loetud ligi 500 km ja ta asub Balti klindist vaid mõnikümmend kilomeetrit lõunas või idas. Silmapaistvuselt jääb see küll alla Põhja-Eesti klindile, kuid tähelepanuväärseid kohti on siingi külluses, näiteks 21 m kõrgune Mustjala pank. Lääne-Eesti klindi on kujundanud vastupidavad Siluri ajastu lubjakivid. ((Kaart: Pealiskorra kivimite avamusalad. Pealiskorra kivimeid on näha jõeorgudes ja pangaastangutel, mujal on nad tavaliselt kaotud pinnakattega.))
Must meri asub järskude äärtega nõos. Selle loodeosa, mille sügavus on 30-60 m, asetseb mandrilaval. Musta mere pindala on 422 000 km2 (teistel andmetel 436 400 km2 ). [1] 2 Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Keskmine sügavus on 1315 m, maksimaalne sügavus 2210 m. Pikkus ida-lääne suunas 1150 km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580 km. [2] Nime andmine Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd axsaina see tähendab tume, mitteläbipaistev, must. Varasemad kreeka meresõitjad panid merele nimeks Pontos Axenos (külalislahkuseta meri). Arvatakse, et tegemist võib olla iraani nime ümbertõlgendamisega, sest Vana-Kreekas kasutati nime ka Pontos Melas (Must meri). Straboni ,,Geograafias" oletatakse, et külalislahkusetuks nimetati merd navigeerimisega seotud raskistele ja selle mere rannikul elanud vaenulike põlishõimudele viidates. [4]
poolsaar. Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu. Musta mere pindala on 422 000km2. Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Maksimaalne sügavus 2210m. Pikkus ida-lääne suunas on 1150 km, laius põhja- lõuna suunas kuni 580 km. Ajalugu Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd axsaina ,,tume, mitteläbipaistev, must". Keskajal nimetati Musta ning Aasovi merd ka Kasaari mereks. Marco Polo nimetas 13. sajandil Musta merd Suureks mereks. Tänapäeval kasutatakse paljudes keeltes Musta mere kohta nime, mis tähendab ,,Must meri". Kõige varasemad keskaegsed allikad, kus kasutatakse sellise tähendusega nime, pärinevad 13. sajandist. On arvatud, et selline nimi on kandunud edasi Vana-Kreekast ning ka türklased on selle eurooplastelt üle võtnud.
Soolajärvedeks peetakse enamasti kõiki järvi, mille soolsus ületab tavaliste järvede ja jõgede soolsuse. Mõnikord aga peetakse soolajärveks veekogu, mille soolade sisaldus on üle 3000 mg liitris. Üldjuhul on soolajärvede soolsus suurem kui mereveel (keskmiselt 3,6 %). Maailma neli suurimat soolajärve on Araali meri, Balkasi järv Kasahstanis, Suur Soolajärv (suurim läänepoolkeral), samuti loetakse siia kuuluvaks mõnikord ka väikeseks ookeaniks tituleeritud Kaspia merd. Merepinnatasemest kõige kõrgemal asub Namtso järv ning kõige madalamal Surnumeri, mida nimetatakse ka maailma soolaseimaiks järveks. Soolajärvede suur soolsus on põhjustatud äravoolu puudumisest. Meri ja soolajärved on soolased jõgede tõttu, mida peetakse mageda veega veekogudeks. Tegelikult sisaldab jõevesi alati erinevas koguses vees lahustunud kivimeid ehk sooli. Aja jooksul kuhjuvad soolad meredes või järvedes, millel pole äravoolu maailmamerre
kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik kus on Mississippi jõgi mille pikkus on 3779 km. Sellest põhja poole on Suur järvistu. USA-st, ida pool on Atlandi ookean, põhja ja kagu poole minnes Mehhiko laht. Nende ranniku madalik laiuvad 3540 km ulatudes Codi neemes kuni Rio Grandeni. Ääremäestikud takistavad niiske õhu sisse saamist sisemaale . Külm, arktiline õhk liigub kaugele lõunasse. Kliimat muudavad külmad hoovused, fondid, tsüklonid, päikese kiirgus. Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 30004000 mm, Kaskaadides kohati kuni 6000 mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (10001200 mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: Kesktasandiku idaosas on see kuni 1000 mm, Kaljumäestiku idajalamil 300 mm aastas. Riigi keskosas sajab aastas keskmiselt 250...500 mm ning lääne- ja idarannikutel 1000...3000 mm. Suuremas osas USA-s ei ole looduskatastroofe aga
Normannide Austurweg ('idatee') on seoses nimega Idameri, mida kasutavad Läänemere lääne- ja põhjaranniku rahvad. Rannajoon on tugevasti liigestunud; Rootsis ja Soomes (kristalsete kivimite alal) on ülekaalus skaarrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand, Eestis, Gotlandil ja Ölandil (karbonaatsete kivimite ja moreeni alal) murrutusrand. Suurimad lahed: Põhjalaht, Soome ja Liivi laht. Läänemere põhjaosa kerkib (Põhjalahe põhjarannik 10 mm, Loode-Eesti rannik kuni 3 mm aastas), lõunaosa vajub. Läänemeri on selfimeri, mille sügavus ületab 200 m ainult süvikuis: Gotlandist põhjaloodes asub 459 m sügavune Landsorti, idas 246 m sügavune Gotlandi ja Ahvenamaast edelas 300 m 2 sügavune Ahvenamaa süvik. Läänemere vesikond on 1 649 550 km . Jõgedest on veerohkeim Neeva (20% kõigi jõgede vooluhulgast). Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris Läänemere
Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. Tegelikkuses Musta mere mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd "tume, mitteläbipaistev, must". On kasutatud eirinevaid nimesid läbi aegade nagu näiteks: Keskajal Kasaari mereks. Marco Polo (13. sajand) nimetas Musta merd Suureks mereks. Aasia kirjamehed nimetasid seda Sudaki mereks (Sudaki linna järgi). On kasutatud ka Kimmeri meri, Tauria meri, Krimmi meri, Slaavi meri, Kreeka meri, Gruusia meri ja isegi Armeenia meri, see nimetus on arvatavati seotud 11. sajandil tekkinud suure armeenlaste asualaga Krimmis. Tänapäeval kasutatakse paljudes
) Vähe sademeid: pöörijoontel, sest seal on laskuvad õhuvoolud ja kõrgrõhuala; mandri sisealadel, sest seal on aurumine väike ja mere/ookeani aur(vesi) ei jõua nende aladeni; polaaraladel, sest seal on kõrgrõhkkond ja aurab vähe. 3. Selgitage, millised tegurid ja kuidas mõjutavad auramist. Aurumine sõltub temperatuurist, päikesekiirte kaldenurgast ja tuultest, õhuniiskusest, pinnase omadustest. 4. Kuidas mõjutavad soojad ja külmad hoovused rannikualade kliimat? Soe hoovus toob kaasa rohkem niiskust ja sademeid ning sooja kliimat, aga külm toob kaasa kuivust ja külma. 5. Oskate selgitada hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning nende rolli kliima kujunemises. Hoovusi tekitavad: 1. tuuled (tuulehoovused e. triivhoovused) 2. vee tiheduse erinevused (tihedus- e. gradienthoovused) 3. veepinna kallakus (äravooluhoovused) Nende tähtsus: 1. Soojusevahetus erinevate laiuste vahel 2. Nad on setete transportijad (nt. savi, muda)
. . . . . . . . 8 1. SISSEJUHATUS Mehhiko laht on laht Atlandi ookeani lääneosas Põhja-Ameerika kagus. Laht piirneb põhjas ja läänes Põhja-Ameerikaga, idas Florida poolsaarega, lõunas Yucatáni poolsaarega ja kagus Kuubaga. Kagus on ta ühendatud Kariibi merega Yucatáni väina kaudu, idas Atlandi ookeaniga Florida väina kaudu. Lahe pindala on 1 550 000 km². Suurim sügavus on 5203 meetrit. Mere kaguosa läbib hoovus, mis siseneb Yucatáni väina kaudu ja väljub Florida väinast. Lahest väljudes kannab see Golfi hoovuse ehk lahehoovuse nime. Looded on nõrgad, seejuures valdavalt ööpäevased. Lahel esineb orkaane, eriti idaosas. Võrreldes teiste Ameerika vahemeremaa sulglohkaga Mehhiko lahel on õige struktuur ilma suurte veealune uure või selga. (pilt.1 sügavused) 2.MEREPÕHJA GEOLOOGILINE EHITUS Mehhiko lahes, välja arvatud need piirkonad kus on tohutud kogunud nafta tagavarad, on tehtud
Ta on valdavalt lainjas, pisut kaldu kuhjetasandik. Mandrijalam asub harilikult sügavusel 2000...4000 meetrit. d)Abüssaalne tasandik ehk abüssaalitasandik on tasane ala ookeani põhjas. Abüssaalset tasandikku defineeritakse tavaliselt kui ookeanipõhja, mille nõlva kalle on väiksem kui 1:1000 Merede tüübid: Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või teise tähenduse kohaselt on tegemist maailmamere osaga, mis külgneb mandriga. Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga. Šelfimeri ehk epikontinentaalne meri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk šelf.
[1] 5 Geograafiline asend Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Riik hõlmab umbes 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaaniat ümbritseb läänes Portugal, põhjas Prantsusmaa ja Andorra, lõunasse ja idasse jääb Vahemeri. Atlandi ookean jääb lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht) Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin. Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma) Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Põhjast lõunasse on Hispaania ulatus ligikaudu 840 kilomeetrit, läänest itta aga umbkaudu 1000 kilomeetrit. Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Hispaania asub Euraasia laama edelas, ääres. Aafrika ja Euraasia laamade piir
handaal – sügavamal kui 6000 m asuv ookeani ökoloogiline sügavusvöönd. Enamasti on siis tegemist süvikutega meri – maailmamere osa, mida eraldavad ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast sisemeri – meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega ääremeri – ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega; maailmamere osa, mis külgneb mandriga saartevaheline meri – maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga šelfimeri e. epikontinentaalne meri – meri, mille põhjaks on mandrilava e. šelf. Šelfimeredeks on näiteks Läänemeri, Pärsia meri, Põhjameri. Šelfimerede sügavus ei
Etelän ja kaakon välistä tuulta 10- 14 m/s. Huomenna tuuli heikkenee, päivällä lounaistuulta 4-8 m/s. Enimmäkseen hyvä näkyvyys Tuuleennustus http://ocean.dmi.dk/anim/index.php Lainetus · Väinameri on on Läänemere teistes osades tekkivale lainetusele hästi suletud. · Kitsad ja madalad väinad ei lase suuri laineid nõrgestamata läbi, kohaliku lainetuse areng on Väinamere väikese pindala tõttu piiratud. · Valdav lainetuse kõrgus on 0,3-0,75, harva kuni 1,2 m. Enamasti tekitavad lainetuse edela- ja lõunatuuled, mille aastane korduvus on 24-26%. · Kõige sagedamini esinevad Väinameres lained pikkusega 3-7 m ja kõrgusega 0,4-0,6 m. · Tugevama tuule korral ulatub lainetus põhjani, mis takistab lainetuse edasist arengut.
loodusnähtuste ning Tsuktside pärimuste põhjal, et neemest põhjas on meres maad.(SIRP 11.06.2004) 1867 avastatud saar nimetati tema järgi Wrangeli saareks. 1.3.3 1825- 1827 1825 1827 juhtis Wrangel ümbermaailmareisi prikil "Krotki" reisi ülesanne teha eeltöid Kamtsatka muutmiseks Vene kolooniaks. 1.4 Kamtsatka laht On laht Vaikse ookeani laht Euraasia kirdeosas Kamtsatka poolsaare idarannikul. Lahe pikkus on 74 km, laius umbes 148 km, sügavus kuni 2000 m. Looded kuni 2 meetrit. Rannik on madal. Lahte suubub Kamtsatka jõgi.(Vikipedia 2009) 5 1.5 Kindralkuberneriks 1829 määrati Wrangell Venemaa Põhja-Ameerika kolooniate kindralkuberneriks Alaskal, kuhu ta jäi 5 aastaks, jätkates ka loodusteaduslikke ning etnograafia-alaseid uuringuid. 1836 1849 teenis Wrangel Peterburis laevastikus. 1.6 Admiraliks ja koju 1855 sai ta kindral-adjutandi ja täis-admirali auastme.
.................................. 8 2 Austraalia üldandmed Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral mille kogu pindala on 7 613 000 km2 . Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu. Austraalia pealinn on Canberra mis asub 15257 km kaugusel Tallinnast. 2 2 Pinnamood
abüssaal - maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, 2000-6000m hadaal üle 6000m, enamasti süvikud Merede tüübid Meri on maailmamere osa, mida eraldavad ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral saared, mandrid jne ning mille hüdroloogiline reziim erineb ookeani omast Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või muuga mis on ühenduses mandriga Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava e self. Selfimere sügavus ei ületa reeglina 300m. Sellisteks on Läänemeri, Põhjameri ja Pärsia Laht 16. Maailmamere hoovuste süsteem
LÄÄNEMERI Referaat Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Veeresiim 3. Eesti rannikumeri 4. Hoovused, Elustik 5. Kokkuvõte 6. kasutatud materjalid Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u
Algab mõõnavee alampiirist kuni ulatub 200 m sügavusele Batüaal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa Abüssaal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd. 2000-6000 meetrit Hädal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, mis asub sügavamal kui 6000 meetrit( Tegemist on siis üldiselt süvikutega) Meri- maailmamere osa, mida eraldavad mandrid, saared, kõrgendikud Sisemeri- meri, mis on 1 või mitme väina kaudu ühenduses ookeaniga või teise merega Ääremeri- maailmamere osa, mis külgneb mandriga Saartevaheline meri- maailmamere osad, mida ümbritsevad saarestikud Selfimeri ehk epikontinentaalne meri- meri, mille põhjaks on mandrilaava ehk self( Läänemeri, Pärsia laht, Põhjameri) Maailmamere soolsus- 3,45% Maapinna keskmine temp- +15 kraadi ehk 288 Kelvinit Kasvuhooneefekt- maapinna ja õhukihi temperatuuri tõus Maismaa ja Veekogude temperatuurikontrasti põhjused?
Merepiiri pikkuseks on 37 653 km (21 000 nm) ja ümbritsevateks meredeks on Põhja-Jäämeri, Läänemeri, Must meri, Kaspia meri ja Vaikne ookean. 1 Vene Föderatsioon on oma asukoha tõttu väga mitmekesise merelise geograafiaga. Põhjast piirab teda Põhja-Jäämeri. Väikseima ookeani keskmine sügavus on 1117m, kolmandik merest on kaetud aastaringselt mõne meetrise jääkattega, mis pöörleb päripäeva. Põhja Jäämerre voolab läbi Norra mere soe Põhja Atlandi hoovus, mis hoiab poole Barentsi merest aastaringselt jäävabana. Kliima soojenemise tõttu on hakanud Põhja-Jää mere jääkate sulama, mis tõttu plaanitakse lähiajal rajada kaubateed Euroopast Idamaadesse, mis lühendaks kaubavahetust 40% võrra ja valdava osana läbiks Vene huviala. Peamiseks kaubandusteeks Lääne-Euroopaga on Venemaal Läänemeri. Läänemeri on maailma suurim sisemeri, mille keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit ning suurimateks
Nemunas 937 98,2 632 Daugava 1020 87,9 659 Narva 77 56,2 Ca 400 Kemi 512 51,4 562 Hüdroloogia omapära · Veevahetus läbi Taani väinade takistatud · Vesi kihistunud (8 promilli) · Pinnakihis vastupäeva hoovus · Soome, Liivi ja Botnia laht jäätuvad talvel · Looded 10 cm Läänemere ajalugu Läänemeri oma praegusel kujul ei ole eriti vana. 12-13000 aastat tagasi oli see ala kaetud mandrijääga Ammustel aegadel elanud loomade ja taimede väljakaevatavad fossiilsed jäänused on aidanud kindlaks teha Läänemere ajalugu. Selleks on kasutatud: · ränivetika pantsereid · taimede säilinud tolmuteri · limuste kodasid · kalaluid · C14 meetodit NB!
Läänemeri Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. Läänemere liigestus ja tähtsamad saared.
Maailmamere hoovused on oma olemuselt segu gradient- ja tuulehoovustest: ekvaatoril, kus päikesekiired keskpäeval langevad otse ülalt (seniidist) toimub intensiivne vee soojenemine. Soe vesi ei saa jääda "kuhja" vaid voolab ekvaatorilt pooluste suunas laiali, kus pikapeale jahtub. Ekvaatori kohal tekib apvelling. Külm kompensatsioonihoovus liigub põhja pidi vastassuunas - poolustelt ekvaatori poole. Coriolise jõu tõttu hakkab soe hoovus kalduma ida poole (Põhja poolkeral paremale). Maakera pöördub itta. Ekvaatoril liigub kogu veemass koos Maaga ida poole joonkiirusega 1700 km/h. Meie laiuskraadil on idapoole liikumise joonkiirus vaid u. 900 km/h. Järelikult on veemass pidurdunud, kuid inertsi tõttu kaldunud ida poole (püüdnud säilitada oma ekvaatorilt kaasa saadud liikumist). Selle tõttu on ka tõusu ja mõõna nähtused tugevamad mandrite läänerannikutel. Sama jõud mõjutab ka tuuli: ekvaatori suunas
MÄE- ja ORUTUUL - põhuseks reljeefi erinevused Päeval saab nõlv rohkem päikesekiirgust, nõlvale tekib madalrõhkkond, orgu kõrgrõhkkond ja õhk liigub üles - ORUTUUL. Öösel jahtub org kiiremini ja tekib vastupidine olukord ning tuul puhub orgu - MÄETUUL KÕRBETUULED (samuum, hamsin, siroko jt.) SADEMETE JAOTUS MAAKERAL Oleneb: Maismaa ja mere jaotusest Tuultest Hoovustest (Benguela hoovus ja Namiibia kõrb Edela-Aafrikas) Temperatuurist Taimkattest HÜDROSFÄÄR Vt ka aadressi: http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_pindmine_vesi.htm Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed
4. Läänemere loomastiku ja taimestiku liigilise vaesuse põhjused___________________9 5. Kokkuvõte____________________________________________________________10 6. Kasutatud kirjandus_____________________________________________________11 Sissejuhatus Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. 3
annaabi.ee 
