Antarktika Antarktika on lõunapoolkera polaaralade koondnimetus, mis hõlmab Antarktise mandri ning teda ümbritsevaid meresid koos sina kuuluvate saarestikega. Antarktika erineb Arktikast selle poolest, et kui põhjapoolust ümbritseb ookean, siis lõunapoolus on ümbritsetud mandriga. Antarktise mandri pindala on ligikaudu 14 miljonit ruutkilomeetrit ning valdav osa mandrist jääb polaarjoonest lõuna poole. Antarktise mandrit ümbritsevad kolm ookeani: Vaikne, Atlandi ja India ookean. Mandri rannajoon on paiguti liigestatud paljude merede ja poolsaartega. Antarktise kliima on veelgi külmem kui Arktika oma.
Läänemeri Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on LõunaLäänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri on üks maailma saastatumaid meresid. Läänemeri on kergelt haavatav järgmiste tegurite tõttu: madalus, veevähesus ja halb veevahetuvus. Läänemerre tuleb uut soolast hapnikurohket vett kitsaste Taani väinade kaudu vaid aegajalt, ilmast sõltuvate sissevooludena. Magedat vett lisandub paljudest jõgedest. Jõevesi sisaldab rohkesti toitaineid, näiteks lämmastikku ja fosforit. Läänemere valgalal ehk alal, millelt meri kogub oma vee, elab üle 85 miljoni inimese
Põhja-Kanada Kanada tundravööndis on jaanuari kekmine temperatuus alla -30 kraadi , juulis +5 kraadi. Taimkatte moodustavad nagu mujalgi tundras peamiselt samblad. Kivistel pindadel kasvavad samblikud. Loomadest on esindatud lemming , polaarrebane ja hunt , metsik põhjapõder karibuu- ning mustksuveis. Suvel pesitseb rannikutel hulgaliselt veelinde, meresid asustavad hülged ja põhjapoolkera suurimad loivalised morsad ehk merihobud. Atlandi ookeani loodeosa vetes elavad suured imetajad grööni vaalad. Rahvastiku peamine tegevusala nii talvel kui ka suvel on mereloomapüük ja kalastus. Eskimod saavad enamiku toidust ja rõivamaterjalidest mereloomadelt. Jahil ja koormate veol on vältimatuteks abilisteks erilised , suured ja tugevad eskimo tõugu koerad
Keskaegne kaubandus ja pangandus Kaubanduse edenemine linnade kujunemine ümbruskonna talupojad ja feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid kaugkaubandus mitmesuguste vajalike toor ja toiduainete ja ka luksuskaupade vahendamine kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid maismaatransport oli suhteliselt algeline Vahemerekaubandus toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga idast veeti maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. jõukamad kihid tarbisid idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid ja nipsesemeid, peenelt töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi kasu lõikasid Itaalia linnad Veneetsia, Genova (Genau), Pisa Läänemerekaubandus Hansa Liit (12.15.saj)
km². Kohalikud saavad raha teenida kui turistid käivad seal sukeldumas. Majandus Kariibi meri on üks suurimaid nafta tootmise piirkondi, seal toodetakse umbes 170 miljonit tonni aastas. Samuti tegeletakse kalapüügiga ning nad püüavad pool miljonit kala aastas. Aastas käib Kariibi mere piirkonnas 12 miljonit turisti. Erinevus Kariibi meri on üks suuremaid ja soolasemaid meresid (36‰). Seal on soojem veetemperatuur. Seda on enim kasutatud filmide tegemisel. Maailma ilusamad rannad asuvad just seal. Keskkonnaprobleem id Meri hapestub ning korallid hävivad. Mere tase tõuseb, on järjest kuumem temperatuur ning on üha rohkem orkaane. Palju maavärinaid (nt Haiti). Kasutatud materjalid http://www.cep.unep.org/environmental -topics http://www.annaabi.ee/kariibi-meri- o
8°C...10°C Temperatuur suvel 26 °C...27 °C Keskmine sügavus 500m-800m Suubuvad jõed u. 300 jõge Kura Volga Uurali jõgi Zemi Kuma Terek Kalad Kalarikas Tähtsamad püügikalad Tuur Kaspia kilu Vobla Koha Majandustegevus Rannikul toodetakse Naftat Gaasi Keedusoola Lubjakivi Liiva Savi Kalapüük Keskkonnaprobleemid Üks kõige saastatumaid meresid maailmas Amortiseerunud naftaplatvormid Järve suubuvad jõed on saastatud Järveäärsed linnad ja tööstused Ülepüük Olmejäätmed Fakte Kaspia on maailma suurim siseveekogu Kaspia meri annab 80%-90% maailma tuura saagist 80% Kaspia veest tuleb Volga jõest Kaspia vesi moodustab 40%-44% kogu maailma järveveest Täname kuulamast!
lugusid, mida kõik uskusid, eriti naised, kes temasse armusid. Lõpuks, kui naised olid lubanud Nipernaadile, et nad tulevad temaga kaasa, otsustas Nipernaadi jalga lasta, kuna tema eesmärgiks oligi vaid panna naised endasse armuma. Teose üldine lugu ongi see, kuidas Nipernaadi rändas erinevates Lõuna-Eesti paikades, otsides seiklusi, millest kirjutada talvel. Võrreldes raamatut tänapäeva probleemidega, kus mehed võrgutavad naisi samamoodi, lubades neile maid ja meresid kokku. Loomulikult osad naised jäävadki uskuma ning teevad kõike, mida mehed soovivad. Lõpuks, kui meestel on eesmärk saavutatud, jätavad naise maha, see mis naisega hiljem saab, neid enam ei huvita. Minu arvates on see hetke seisuga väga suur probleem meie riigis, kuna noored neiud on kergeusklikud. Mulle see raamat ei meeldinud, raske oli lugeda, sest seal oli nii palju tegelasi ning eri lood ajasid mind segadusse. Kohati oli lool raske järge pidada, kuna
vahest üksikuid mõtlema meie veekogude tühjusele. MAGNUS KRUUSING VIIMSI KESKKOOL 6c KLASS 2008/09 21.01 JÕGI LOODUSE ÕPETUS LÕHE Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala. Eesti keeles kasutatud ka nimesid lohe, laks. Lõhe kasvab tavaliselt 1 meetri pikkuseks ja kuni 10 kg raskuseks, haruldasemad on kuni 1,5-meetrised ja 46 kg raskused isendid. Väliselt sarnaneb meriforelliga. Lõhe asustab Atlandi ookeani ja sellega piirnevaid meresid, ka Läänemeres. Hästi kasvab lõhe ka Vaikse ookeani läänekaldail Kamtsatka poolsaare äärnevatel aladel. Kudemise aegu sõna otseses mõttes ummistavad lõhed sealseid jõgesid, nii et isegi karud on neid suutelised jõest hõlpsalt kätte saama. MAGNUS KRUUSING VIIMSI KESKKOOL 6c KLASS 2008/09 21.01
· Pedosfääri mullad sisaldavad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (mikroorganismid ja suuremad loomad). ATMOSFÄÄR · Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Hüdrosfäär · Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär. · Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. · 71 % maapinnast on kaetud soolase vedela veega. · Merest kõrgemal asuvad mandrid ja saared kokku moodustavad need maismaa. · Maailmamere keskmine sügavus on 3.8 km ja Maailma keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Maa kaaslane · Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega Kuu.
· Pedosfääri mullad sisaldavad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (mikroorganismid ja suuremad loomad). ATMOSFÄÄR · Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Hüdrosfäär · Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär. · Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. · 71 % maapinnast on kaetud soolase vedela veega. · Merest kõrgemal asuvad mandrid ja saared kokku moodustavad need maismaa. · Maailmamere keskmine sügavus on 3.8 km ja Maailma keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Maa kaaslane · Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega Kuu.
Elati taluperedes. Peredes peeti ka orje e trääle. Peeti ka koosolekuid e. tinge, kus otsustati ühisasju.Kogukonna pealikud olid KONUNGID (kuningad). 1. saj teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubanduse osatähtsus. Viikingite salkade tekke põhjuseks võib pidada maapuudust, seiklushimu, uudishimu ja kogukonnast välja heidetud Konungite solvumist. Skandinaavlased e. normannid (Lääne-Euroopa),Skandinaavlased e. varjaagid (Ida-Euroopa. Normannid purjetasid mööda meresid Läänemerel, Põhjamerel ja piki rannikud. Kokkupõrked Briti saartega, . Põhja-Prantsusmaal tek tänu viikingitele Normandia hertsogkond. Varjaagid purjet piki jõges Bütsantsi. Nad tegid kohalikega koostööd, kui nende jõud neist üle ei käinud, aga nõrgemaid linnu nad rüüstasid. Ida-Rooma(bütsants) jäi püs tänu:soodsa geogr ting: Ida-R piir oli lüh, palj merd. Mäestik ja kõrb kaitsesid,Inimressursside rohkusele(palj vabu talup), palj varandust. Pealinn-konstanpinopol
...................................................... ( Vee soolsust mõõdetakse promillides) 10. Mida tähendab 1 promill? ................................................................................................. (Ta näitab grammides lahustunud aine hulka õhe liitris vees ) 11. Mis on Maailmamere keskmine soolsus ? .................................................................................................. (Keskmine soolsus on 35 promilli ) 12. Nimeta kõige soolasemaid meresid ......................................................... (Pärsia laht ja Punane meri 40 prommilli) 13. Lõpeta lause Mida kõrgem on vee soolsus ja temperatuur, seda ........................................................................................... (Seda vähem on seal lahustunud gaase ) 14. Miks mere pind pidevalt lainetab ? ......................................................................................................
veekeskkonna pärast. Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere maht on 21 721 km³, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik) Milline on Läänemere olukord praegu ? 9 riiki 85 miljonit inimest Tähendab, et merel on suur koormus. Tundlik merekeskkond Väike soolase vee juurdevoolavus Suur magevee juurdevoolavus Aeglane vee vahetus Võrdub sellega, et Läänemeri on üks saastatuimaid meresid maailmas. Mis on Läänemere kõige suurem probleem ? Kõige suurem probleem on inimene. Eutrofeerumine (fosfori ja lämmastikuga) [Tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega] Ohtlikud ained Elupaikade hävinemine Kalavarude liigne väljapüüdmine Suur risk õlirestusele Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Ohtlike ainete sattumine merre ( PCB [polüklooritud bifenüülid], raskemetallid)
............................................................... ........................................................................................................................ .......................................................................................... 4. Mitu kraadi on Euroopa ulatus idast läände? ................................................ Mitu kraadi põhjast lõunasse? .................................................................. 5. Missuguseid meresid ühendavad järgmised väinad: Bosporus ........................................................................................................................ ........................... Skagerrak ........................................................................................................................ ........................
ei ole omakasupdlikke eesmrke teiste riikide suhtes. Nad austavad kigi rahvaste vabalt valitud valitsusvormi.Need riigid kes on iseseisvuse kaotanud saavad peale sja lppu oma iseseisvuse tagasi.(USA ja Suurbritannia teevad selleks omalt poolt kik) Hiljem nad sid oma snu Balti riikide suhtes kuna nemad ei saanud iseseisvust tagasi.Nad austavad demokraatiat ja vabadust ning vrdsust.(USA ja Suurbritannia) Vaba liikumist samuti.(vabalt letada meresid ja ookeane ja riigipiire). Tegutsevad koos natsidrannia hvitamise nimel.Nad usuvad ka seda et kik maailma rahvad peavad loobuma ju kasutamisest tulevikus. Sellele kokkuleppele hakatai hiljem ehitama Hitleri vastast koalitsiooni.Sellega liitusid hiljem ka Nukogude Liit ja teised riigid kes Hitleri vastu sdisid.
Koletis ründab ka "Abraham Lincolni" ning kolm selle meeskonnaliiget kukuvad üle parda: professor Pierre Aronnax, tema teener Conseil ja harpuunijate ülem Ned Land. Nad avastavad, et laevu on rünnanud allveelaev. Sama allveelaev ei lase neil uppuda ja korjab nad peale. Laeva kapten Nemo on misantroop, kes on inimkonna eest põgenemiseks lasknud ehitada allveelaeva "Nautilus" ja elab selles koos meeskonnaga, sõites mööda maailma meresid. Aronnax, Conseil ja Land elavad koos allveelaeva meeskonnaga läbi mitmesuguseid seiklusi: nad käivad Atlantisel, lõunapoolusel ja kõige sügavamates süvikutes, jahil nii vee all kui ka troopikasaarel, vaatavad hukkunud laevade aardeid, võitlevad hiidkalmaariga jne. Selgub, et Nemo ei ole ennast inimkonnast täielikult eraldanud ega vihka kõiki inimesi. Nii abistab ta Kreeta ülestõusust osavõtjaid merepõhjast leitud varandusega
Kailit Taliaru Tallinn 2012 Kollane meri 1. Kollane meri asub Vaikses ookeanis sissevoolualas ja on suhteliselt laia kujuga, meri piirneb idast Korea poolsaarega, läänest Hiina riigiga, lõunas ühenduses Ida-Hiina merega. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht, veel piirneb meri Jaapani merega, Korea väinaga ja Jaapani saartega. 2. Enamik meresid ei õigusta oma nime. Must meri pole üldse must, Valge meri valge. Punane meri on punane ainult siis, kui tema pinnal ujuvad tormi poolt lahti kistud pruunvetikad. Ainult Kollane meri on tõepoolest kollane. Sinna suubub Huanghe ehk Kollane jõgi, mis voolab läbi Lössiplatoo. Löss on peeneteraline materjal, kergesti erodeeruv ja hõljumina edasikantav. Hõljum annab jõe ja ka mere veele kollaka värvuse ning arvata võib, et sellest ka mere nimi
on avaldanud Läänemere õrnale ökosüsteemile väga ebasoodsat mõju. Lahendused Mere murettekitav seisund on tõstnud teadlaste ja poliitikute teadlikkust, kes on rakendanud meetmeid, päästmaks Läänemere ainulaadset ökosüsteemi, mis annab meile toitu ja energiat, ent ka puhkamisvõimalusi. Selle tulemusena on Läänemerest saanud üks kõige põhjalikumalt uuritud meresid maailmas. Selle kaitseks on välja töötatud üks kõige kaasaegsemaid keskkonnakaitse programme, ning Läänemere piirkonna rahvusvahelist koostöövõrgustikku ja säästva arengu püüdlusi tuuakse mujal maailmas eeskujuks. Piirkonnas on palju regionaalsel, riiklikul või kohalikul tasandil toimivaid poliitilise suunitlusega ja tehnilisi programme. Läänemere saatus on meie kätes. Suurim saavutus ongi praegu see, et on
,,Haldjamaailm". Naine on sündinud 1 novembril 1937. aastal. Kujutavat kunsti õppis ta Tartus ,,Pallase" meistrite käe all. Näitustega esineb ta juba aastast 1979. Meelis maalimise viis on õlivärvitehnika, kuid tegeleb ka minigraafikaga ja maalib segatehnikas Fantaasiaküllaseid Haldjamunasjutte. Oma parimaks õpetajaks peab ta loodust ja see on ka vast põhjus miks enamasti kohtab tema piltidel meresid, maastikke ja lilli. Peale L. Luuse näituse oli seal suuremas ruumis ka teise Pärnu elaniku Aivar Kurvitsa graafikanäitus ,,Külastades Egiptust". Mees on ühtlasi ka Eesti vast kõige tuntum art-brut stiili viljeleja. Luule L. näituse piltidel oli kujutatud haldjatüdrukut erinevates looduse kujundites ja olukordades. Kunstnik andis edasi loodusharmooniat ja värvide pastelset ühtesulavust. Maalid olid loodud segatehnikas. Pildid olid värviküllased ja rõõmsate varjunditega
kuhjaval või kulutaval tegevusel. Leidub ka vulkaanilise tekkega järvenõgusid ja laguune. Jõesoodist võib saada järv ja järv võib tekkida ka meteoriidikaatrisse. Ka inimesed paisutavad järvi üles. 12) Milleks kasutatakse vett? Põldude niisutamiseks, söögiks, joogiks, tule tõrjumiseks, tööstuses ja ka veoteena Mõisted: Veeringe- vee ringkäik maakeral Maailmameri- katkematu veeväli Ookean- maailmamere kõige suurem osa Väin- merekitsus mis ühendab ookeane, meresid või nende üksikuid osi Sisemeri- meri, mis on ümbritsetud maismaaga ja mis on suurema veekoguga ühenduses väinade kaudu. Ääremeri- meri, mis on vaid osaliselt maismaaga piiratud ja mis on suuremast veekogust eraldatud poolsaarte, saarte või veealuste kõrgendikega Saartevaheline meri- meri, mis on ookeanist eraldatud saarte või saarestikega. Soolsus- ühes liitris vees lahustunud soolade hulk(promillides,%) Voolukiirus- vee liikumise kiirus voolusängis
Laanemer ehudroloogiat sugavus on 52-55 m, maksimaalne 459 m Landsorti suvikus; kujundavad tegurid: Kliima(paikesekiirgus, ohutemperatuur, Kuigikoguvesikondasubparasvootmes, on temaeriregioonides sademed, auramine, tuul); Sissevooljogedest; klimaatilised tingimused usna erinevad. Laanemeri on uks enam Veevahetusookeaniga (Pohjamerega); Laanemere jogede voolu uuritud meresid maailmas;Laanemeri on uhendatud Pohjamerega mojutab oluliselt lume kevadine sulamine, mistottu Soome lahe labi kitsaste Taani vainade (Oresund: laius 2 km, sugavus 8 m, jogedel oli perioodil 1980-1990 aprillis 3 korda suurem Darssi kunnis: laius 32 km, sugavus 18 m). Laanemere vooluhulk kui talvel ning 2 korda suurem kui suvel. Soojadel
· saarestikuvahelised mered (Jaava ja Iiri meri) Ajaloolistel põhjustel nimetatakse mõnd merd laheks Mehhiko ja Biskaia laht ja mõnd suurt järve mereks Kaspia ja Araali. Lahed- suhteliselt väike maismaasse lõikuv ookeani- või mere osa. Lahe hüdroloogiline reziim on põhiveekogu omast erinev. Abajas- sügavale maasse ulatuv väike madal laht. Väin merekitsus, kitsas veeala, mis ühendab maailmamare osi (merd ookeaniga, meresid või mereosi) või eraldab saari üksteisest või mandrist. Mõnd väina nimetatakse kurguks (Hari Kurk ja Voosi Kurk), mõnda väravaks (Kara väravad). Mandrit ääristab madalaveeline mandrilava ehk self, mis mandrinõlva kaudu laskub mandrijalamiks. Süvaookeanis, mis asub mandrijalamil, on ahelikke, mägesid ja tasasepõhjalisi nõdusid. 2 Mandrilava, mandrinülv ja mandrijalam
kannatab vanusele vaatamata." ,,Inimese hing on surematu." Aristoteles: ,,Palgatöö põhjustab mõistuse allakäigu." ,,Rõõm tööst teeb tulemuse täiuslikuks." ,,Ebaõnn selgitab välja tõelised sõbrad." ,,Lootus on ärkvel olles nähtud unenägu." ,,Kõigi inimeste loomuses on püüdlus teadmiste poole." ,,Halb lähendab inimesi." Augustinus: ,,Parem armastada ja kaotada, kui üldse mitte armastada." ,,Inimesed reisivad imetlemaks kõrgeid mägesid, suuri meresid, laiu jõgesid, piirituid ookeane ja tähtede sära, kuid iseendast lähevad nad mööda." ,,Ilus oled alati, kui su hinges on armastus. Armastus ongi hinge ilus." Aquino Thomas: ,,Elu kõrgeimaks vormiks on olend, kes juhib ise oma tegusid." ,,Sõprus on suurima rõõmu allikas. Sõpradeta muutuvad ka kõige meeldivamad püüdlused kiiresti tüütavaks." René Descartes: ,,Selleks, et teada, mida inimesed tegelikult mõtlevad, pööra tähelepanu sellele, mida nad
geosfääridega: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Pedosfäär on kogu maismaalise elu aluseks, olles vahendajaks atmosfääri ja maakoore aineringete vahel. Pedosfääri levik planeedil Maa pole pidev, kuna selle levikut takistavad tehislikult inimmõju ning looduslikult takistavad seda veekogud, mäestikud ja liustikud. MIS ON HÜDROSFÄÄR Hüdrosfäär ehk vesikeskond peamiselt veega seotud geosfäär. Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved,põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). MIS ON ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning
Erandina võib teise riigi sõjalaev kinni pidada piraatluses või orjakaubanduses kahtlustatavaid laevu, ja lipukontrolliks (jälitamisõigus). Merede vaba kasutamise printsiibi sõnastas esimesena hollandi õigusteadlane Hugo Grotius teoses ,,Mare liberum" (1609), tänapäeval on see reguleeritud Genfi konventsiooniga (1958) ja (VII osa), kusjuures viimane on konflikti korral ülimuslik. Rahvusvahelised väinad ja kanalid Väin ehk merekitsus on maailmamere erinevaid osi (ookeane, meresid, lahti) ühendav ja maismaad lahutav kitsas mereosa. Tihtipeale on väinadel strateegiline tähtsus, kuna liikudes nende kaudu on võimalik hoida kokku palju aega. Mitmed väinad on väga kitsad ja seetõttu hõlpsasti kontrollitavad ning vajaduse korral suletavad liikluseks. Vältimaks rahvusvahelisi skandaale ja võimaldades kõigile vaba liiklemine maailmamerel, on nende väinade läbimine reguleeritud rahvusvaheliste lepingutega. Nende kohaselt on väinad mere- ja õhuliikluseks
1.Hades Hades on Kronose ja Rhea vanim poeg. Tal oli kolm õde, keda kutsutakse Heraks, Demeteriks, Hestiaks ja kaks venda, keda kutsutakse Poseidoniks ning Zeusiks. Neid nimetatakse kollektiivselt nooremateks Olümpose jumalateks. Saades täisealiseks ihkasid nad võimu ning esitasid vanematele jumalatele väljakutse. Võitja pidi pälvima võimu kogu universumis. Imekombel jäid peale nooremad jumalad ja valitsemine jaotati omavahel. Kolm venda tõmbasid liisku. Poseidon hakkas valitsema meresid, Zeus taevast ja Hades allilma. Joonis 1. Kreeka jumalate sugupuu(http://abcnews.go.com/blogs/health/2013/08/21) 4 1.1 Nimi ja nimetus Vanarooma mütoloogias samastatakse Hadest Pluto või Plutoniga. Roomas kasutati allilma jumala kohta veel nimesid Dis Pater ja Orcus. Hades valitses allmaailma ja surnuid. Sõna hades päritolu ja tähendus on üheselt määratlemata, enamasti antakse selle vasteks "nähtamatu"
Teiselt poolt ääristab seda merd Alaska poolsaar ning sinna jääb Aleuudi süvik. Beringi mere kogupindala on 3 349 908 ruutkilomeetrit ( Raamatu ,,Ookeanid ja mered" mille autoriks on Neil Morris andmetel 2 268 180 ruutkilomeetrit. ) Mere kohta on ta küllaltki suur, kuid üldiselt kipub keskele jääma. Esimesi andmeid vaadates on suuremad on näiteks Põhja-Jäämeri, Araabia meri ning kuhugi sinnakanti peaks jääma ka Labradori meri. Väikseimaid meresid on küllaga, mõned neist on näiteks Banda meri Austraalia läheduses, Punane meri ja Kaspia meri. Raamatu andmeil on keskmine sügavus 1400 m, suurim 5121 m mis asub Aleuudi nõos. Maakeral on ka palju sügavamaid suurimaid süvikuid, kuid väiksemaid leidub vähe. Sügavamad on näiteks Mariaani süvik ( 11 022 m ) ja Mindano süvik ( 10 540 m ) mis mõlemad asuvad Vaikses ookeanis, madalaks näiteks toon Läänemere kõige sügavaima koha, milleks on
merega ning Suessi kanali kaudu Runase merega. Joonis 1. Vahemere asend. Meres asuvad ka paljud saared nagu näiteks Malta, Korsika, Sardiinia ja ühed kuulsamatki turismi saared nagu Kreeta ja Küpros. Loomulikult asuvad Vahemeres ka paljud muud saared. Vahemeres on ka palju poolsaari nagu näiteks Apeniini poolsaar, Balkani poolsaar, Pürenee poolsaar jt. Joonis 2. Pürenee poolsaar. Suurus. Vahemeri on üks suurimaid meresid. Vahemere pindala on 2 505 000 km², samas näiteks Punase mere pindala on 450 000 km² . Sügavus. Vahemere keskmine sügavus on 1438m. Kuid sügavaim on Helleni süvik,mille sügavus ulatub kuni 5121m. Samas kõrval asuva Punase mere keskmine sügavus on ainult 491m ning suurim sügavus ainult 2635m. Vahemeri on helesinine, ja vägagi läbipaistev kuni 60 m. Nii, et kui Läänemeri oleks sama läbipaistev, siis näeks põhja, sest Läänemere keskmine sügavus on 55m.
1600a. põletati tuleriidal Giordano Bruno,kes jõudis järelduseni, et universum ei ole loodud, vaid eksisteerib igavesti(pandi pahaks õpetust maailmade paljususest).Itaallane Galileo Galilei(15641642).Õppis algul arstitedust,hiljem pühendus matemaatikale,oli professor Pisa ja Padova ülikoolis,seejärel filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas.1609a.valmistas teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi.Uurides Kuud avastas, et seal on mäed ja arvas nägevat ka meresid.1610 avastas neli Jupiteri ümber tiirlevat kuud ja leidis, et Kopernikul oli õigus väites, et Maa tiirleb ümber Päikese.Avastas vaba langemise seadused ja inertsi.1632a.avaldas raamatu ,,Dialoog kahe peamise Maailmasüsteemi kohta"selle eest anti inkvisitsioonikohtu alla.Elu päästmiseks oli sunnitud lahti ütlema oma vaadetest Maa tiirlemise kohta ümber Päikese ja paluma andestust.Jätkas siiski uurimistööd,rõhutades meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust.
ning on ka maailma väikseim hüljes. Eestis umbes 1500 isendit. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Ta meenutab oma näolt natuke kassi. Viigerhüles ei näe hästi, kuid kuuleb ja haistab hästi. Kehamõõtmed ja kehamass • Keha pikkus ulatub 120-180cm Isased kaaluvad kuni 100kg ja emased kuni 40kg. Elukoht • Elab maakera põhjapoolkera kõikides meredes. Suurem osa viigritest asustab Euraasia ja Põhja-Ameerika arktilisi meresid. Meeliselupaigaks on rüsijää , kus nad elavad suurema osa aastast. Suvel võivad moodustada suurel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. Toitumine • Viigerhüljes jälgib põhimõtet- vähese vaevaga priskeks. Peatoiduks on kergelttabatav parvekala või siis rammusad väiksemad põhjakalad ja koorikloomad, kelle püüdmine pole raske. Areng • Läänemere asend ja nüüdne kliima pakub viigritele võimaluse
Esimesse seisusse kuulusid vaimulikud, kelle ülesandeks oli hoolt kanda inimeste hingeõnnistuse eest. Nad olid vabastatud maksudest. Teise seisusse kuulusid aadlikud, kes olid elukutselised sõjamehed. Nende ülesandeks oli oma võimualuse piirkonna julgeoleku tagamine. Ka nemad olid maksudest vabastatud. Kolmandasse seisusesse ehk kõige madalamasse kuulusid talupojad, käsitöölised ja kaupmehed, kes pidasid üleval esimest ja teist seisust. Keskaja peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ja ebasobiv hulgalise kauba trantsportimiseks.Linnad muutusid keskusteks, kus talupojad ja feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid. Keskaegses Euroopas kujunes välja kaks suurt kaubandusmerd, Vahemeri ja Läänemeri. Olulisemaks oli Vahemeri, kuna sealtkaudu toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Idast veeti Euroopasse maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm.
kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. · Odoviitsiumi (495-440 milj aastat tagasi) ajastu alguses järgnes sellele elustiku mitmekesisuse taastumine peamiselt uute lülijalgsete rühmade arvel. Ilmusid esimesed maismaal elavad vetikad ja taimed. · Siluri ajastul (440-417 milj. aastat tagasi) algas korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. · Devoni (417-354 milj. aastat tagasi) ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaal kahepaiksed. · Karboni (354-292 milj. aastat tagasi) ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmused esimesed roomajad. · Permi ajastu (292-250 milj. aastat tagasi) lõpul leidis asset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest.
leidmine.EELDUSED- mauride pärand Hispaaniad(araabia geogr ja matem)renessansiajastu uudsed ideed ja tehnika, kartograafia, laevaehitus(karavell)TULEMUSED- kolonisatsioon, asumaade teke, avatud maade paljaksröövimine, kohalike rahvaste orjastamine(Aafrika põlisrahvad) Vahemeremaade kaubanduse vähenemine, uued kaubandusnähtused-börs, hindade revolutsioon, feodaalsuhete lagunemine, kapitalismi teke, kiire teaduse areng.Mõju Euroopale- 90% tunti meresid ja 60% maapinnast, maailmapildi avardumine, uued kultuurid, kartul, tubakaained, haigused, majanduselu uuendused, kaubanduskompaniid loodakse, esimesed suured rikkurid, asutatakse pankasid, raha tuleb käibele,koloniaalsõjad, väärismetallide sissevedu, võitlus asumaade üle. Maadeavastajad 15-17.saj. Christoph Kolumbus(1492 aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse)Vasco da Gama(Indiasse 20.mai 1498), Feraao de Magalhaes-esimene ümbermaailma reis
Merkuurist 1974. a. ja 1975. aastal. Automaatjaama vähim kaugus Merkuurist oli 300 km ning planeedi pinnast õnnestub pildistada umbes poolt kuna kõigil "Mariner 10" lähenemistel jäi päevapoolele üks ja seesama poolkera. Piltide lahutusvõime vastab ligikaudu Maalt teleskoopidega saadud Kuu fotodele. Kuud läbi teleskoobi näinud inimene võib "Mariner 10" poolt tehtud Merkuuri pilte kergesti pidada Kuu fotodeks, sest sarnasus on hämmastav. Ka Merkuuril näeme kraatreid ja meresid. Mitmest kraatrist lähtuvad kiired. Niisamuti on Merkuur kahepalgeline üks poolkera on tihedalt kaetud kraatritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid, mis sarnanevad Kuu meredega. Loomulikult pole neis tilkagi vett, nagu arvasid kunagised Kuu-uurijad, vaid tegemist on hoopis tardunud laavaväljadega. Kraatrid Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrgetel meteoriitidega. Kraatreid ümbritsevad vallid on moodustunud põrkel
areng, mille käigus ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Odoviitsiumi (495-440 milj aastat tagasi) ajastu alguses järgnes sellele elustiku mitmekesisuse taastumine peamiselt uute lülijalgsete rühmade arvel. Ilmusid esimesed maismaal elavad vetikad ja taimed. Siluri ajastul (440-417 milj. aastat tagasi) algas korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. Devoni (417-354 milj. aastat tagasi) ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaal kahepaiksed. Karboni (354-292 milj. aastat tagasi) ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmused esimesed roomajad. Permi ajastu (292-250 milj. aastat tagasi) lõpul leidis asset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest.
Neid iseloomustab:1)väike mass2)suur pöörlemisperiood3)suur tihedus4)hõre atmosfäär5)vähe kuusid Iseloomustage järgmisi planeete: Merkuur, Veenus, Marss (suurus, atmosfäär, pinnavormid, erilisus)Merkuur-Kuust veidi suurem;atmosfäär puudub; Merkuuri maastik on troostitu kivikõrb täis meteoriidikraatreid, olles pinnavormilt sarnane Kuuga väga palju rõngasmägesid ja kraatreid, nn meresid tal ei ole. Ainulaadseteks pinnavormideks on kuni 2 km kõrgused ja sadu km pikad astangud. Veenus-(0,95 maa läbimõõtu); Atmosfääri tiheduse tõttu on rõhk Veenuse pinnal tohutu; Pinnavormid suhteliselt madalad, puuduvad mäestikud, on vaid üksikuid kõrgeid mägesid; Eriline, et Veenus pöörleb vastupidi tema pöörlemistelg on risti ( aastaajad puuduvad).Marss-diameeter 2 korda lühem võrreldes Maaga; Atmosfäär
tegelasi ei mõjutanud. Võibolla mõjutas netukene Ekket, kuna selles külas elas tüdruk, kellesse ta oli armunud, aga tüdruku isa ei lubanud neil koos olla ning seetõttu läks Ekke end maailma avastama. See mõjutas omakorda Enekeni, kuna ta ei saanud ka koos Ekkega olla. 4. Ekke Moor : · Ta oli noormees, keda peeti logardiks ning saamatuks. ,,Pole ümbruskonnas meest, kes ei pilkaks Ekket." ,,Teised pojad künnavad kaugeid meresid, saadavad aeg-ajalt vanale emale mõne dollari või naela, kuid see pesamuna on nagu kägu poetunud võõrasse pessa mida tahad sa selle päevavargaga teha? Kas nuhtle või sõima, aga sõim jooksen nagu vihm räästast alla." Ekke Moorile meeldis ka väga lugeda ning ta proovis ise vahepeal värsse kirjutada, mida ta saatis Enekenile, tüdrukule, keda ta armastas, kuid kellega ta koos olla ei saanud, kuna
liigestatud ranniku lähedust. Viimasel ajal on viigerhülged meil haruldaseks jäänud, hiljutistel loendustel (2010) on isendite arvuks saadud ligi 1500, kokku elab Läänemeres 7000–8000 viigrit, peamiselt Botnia lahes ja Ahvenamaa vetes. Nende arvukuse vähenemise üheks põhjuseks on järjest sagenevad jäävaesed talved, mis kahandavad paljunemiseks sobilikke võimalusi. Globaalselt on viiger üks arvukamaid ja laiemalt levinud hülgeliike üldse. Ta asustab kõiki arktilisi meresid ning ka Atlandi ja Vaikse ookeani põhjapoolseid rannikuid, mis talvel jäätuvad. Viigri kaks mageveelist alamliiki elavad ka Saimaa järves ja Laadogas. Viigrid on hästi kohastunud eluks jäätunud merel ja hoiavad lahti hingamisauke. Poegivad ainult jääl (näiteks rüsijääkoobastes) ning püsivad kevadel viimaste jääpankade läheduses. Viigrid toituvad kaladest ja meres elutsevatest selgrootutest. Eluiga võib vabas looduses ulatuda 35 aastani. Must-toonekurg
Atlandi tuur on iidne kala, kes meenutab välimuselt natuke haid. Tuura keha ei kata mitte soomused, vaid 5 rida luukilpe, mille vahel on tihedalt väikesi rombjaid plaadikesi. Pea on lamenenud ja koon terav. Pea alaküljel paikneb väike suu. Silmad on pisikesed ja veidi ovaalsed. Saba on samuti teistsugune - sabauime ülemine hõlm on alumisest märgatavalt suurem. Ehkki tuur asustab tervet Atlandi ookeani ning sellega piirnevaid meresid: kogu Euroopa rannikut, Läänemerd, Vahemerd ja Musta merd ning Põhja-Ameerika idarannikut, on ta väga haruldaseks muutunud. Ta on erakliku loomuga, veetes oma elu merevee põhjalähedastes kihtides. Tuura hiilgeajad jäävad kaugesse minevikku ning praeguseks on teda säilinud alla 100 isendi. Arvatakse, et tuur sureb välja siis, kui surevad viimased isendid, sest maailmameres ringi hulkuva mõnekümne tuura omavahelise kohtumise tõenäosus on kaduvväike
maailma väikseim hüljes. Eestis umbes 1500 isendit. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Ta meenutab oma näolt natuke kassi. Viigerhüljes ei näe hästi, kuid kuuleb ja haistab hästi. 4.1. Kehamõõtmed ja kehamass Keha pikkus ulatub 120-180cm. Isased kaaluvad kuni 100kg ja emased kuni 40kg. 4.2. Elukoht Elab maakera põhjapoolkera kõikides meredes. Suurem osa viigritest asustab Euraasia ja Põhja-Ameerika arktilisi meresid. Meeliselupaigaks on rüsijää, kus nad elavad suurema osa aastast. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. 4.3. Toitumine Viigerhüljes jälgib põhimõtet - vähese vaevaga priskeks. Peatoiduks on kergelttabatav parvekala või siis rammusad väiksemad põhjakalad ja koorikloomad, kelle püüdmine pole raske. 4.4. Areng Läänemere asend ja nüüdne kliima pakub viigritele võimaluse sigida vaid mere
Geograafia - Hüdrosfäär 1) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. 2) Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). 3) Veeringe maakera eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: 4) Sademed - Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale.
Hannesele meeldis väga Suureõue Niida, kes oli pisut upsakas rikka talu laps. Niida õppis linnakoolis, ning külastas kodu suveti. Siis veetis ta koos Hannesega palju aega. Üsna pea toimus ka armumine. Vähemalt nii arvasid nad ise. Lõbu lõppes, kui Niida karm isa, Suureõue Jaan, sai noorte suhtest teada. Ilmselt ei tahtnud ta endale väimeheks vaest Turja talu perepoega. Peale seda saadeti Niida tagasi linna ning Hannes läks suurest masendusest aastakeseks mõõda meresid seilama. Tagasi koju jõudes tabas Hannest suur üllatus. Niida oli saanud endale uue peigmehe. See kurvastas Hannest väga, sest Niida oli talle reisil olles pikki ning tunderohkeid kirju saatnud. Peale seda seika hakkas Hannes tihedamalt läbi käima Saadu Taaliga, kes oli samuti Hannese lapsepõlvesõber, kuid kes oli jäänud Niida pärast märkamatuks. Peagi tabas neidki armastus ning Hannes sai üle Niida põhjustatud nukrusest. Peale seda läks Hannes paariks aastaks mereväkke
MESSENGERi abil sai võimalikuks koostada kogu planeedi kohta kõrgeresolutsiooniline kaart. Sondi instrumendid võimaldasid uurida Merkuuri pinnase keemilist koostist, selle geoloogilist ajaloo, sisemist ehitust, magnetvälja ja eksosfääri. 7.Sarnasus kuuga Kuud läbi teleskoobi näinud inimene võib "Mariner 10" poolt tehtud Merkuuri pilte kergesti pidada fotodeks Kuust, sest sarnasus on hämmastav. Ka Merkuuril näeme kraatreid ja meresid. Mitmetest kraatritest lähtuvad kiired. Ka Merkuur on "kahepalgeline" -- üks poolkera on tihedalt kraatritega kaetud, teisel poolkeral on aga ka ulatuslikke tasaseid alasid, mis on sarnased Kuu meredega. 8.kraatrid/basseinid Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim, Palavuse bassein (Caloris basin) läbimõõduga 1300 km, meenutab Vihmade merd Kuul. Teda ümbritsev vall tõuseb kahe
mõlemad. Fütoplanktoni suur mitmekesisus on aga näiteks mingis veekogus sarnastest ressursinõudlustest hoolimata suur. Selgitusena on välja pakutud, et ökoloogilised ja keskkonnafaktorid muutuvad alaliselt ning planktoni asustatavates elupaikades ei saa kunagi tekkida tasakaal, kus üks liik on pikemat aega ainueelises. (9) 6 6.Planktoni levik Plankton asustab nii ookeane, meresid, järvi, tiike kui ka lompe. Tema hulk ning liigiline koosseis muutub horisontaalselt, vertikaalselt ja sesoonselt. Selline varieeruvus tuleneb peamiselt valguse hulgast ning kättesaadavusest. Teine oluline tegur, mis planktoni levikut mõjutab, on toitainete kättesaadavus ja hulk. Kuigi troopilises ja subtroopilises kliimavöötmes paiknevates ookeanides on rohkelt valgust, on sealne primaarproduktsioon siiski üsna madal, kuna oluliste toitainete nagu
Muu loomastik: halljänes, rebased, nirk, kärp, nastik. 4) Läänemeri on maailma suuruselt teine riimveekogu (madala soolsusega veekogu), üldpindalaga ligikaudu 415 000 km². Põhjamerega tagavad ühenduse üsnagi kitsad Taani väinad (Sund, Suur-Belt ja Väike-Belt) ning Kattegat, mistõttu Läänemerd loetakse poolkinniseks mereks. Sügavus- keskmine sügavus on vaid 55 meetrit samas kui suurim sügavus küündib 459 meetrini. Läänemeri on palju madalam, kui enamik maailma meresid. . Läänemere vesi on riimvesi (e. soolakas vesi, mille soolsus jääv vahemikku 0,5 -18) : Läänemere vee keskmine soolsus on alla 10 , samal ajal kui ookeanides on soolsus umbes 35 . Soolasisaldus on suurim Taani väinades ja väheneb põhjapoole minnes. Veevahetus- Läänemere spetsiifiliste ökoloogiliste omaduste peamiseks põhjuseks on väga aeglane veevahetus ülejäänud maailmamerega. Nagu mainitud, on Läänemeri Põhjamerega
nende läbimõõt on alla 1520 km. Mõned nendest on sama vanad kui kraatriterikkad alad, teised aga nooremad. Tõenäoliselt tekkisid nad varasemat maastikku katvate laavavoogude tagajärjel. Siledad tasandikud on veel nooremad ja neil on vähem kraatreid. Nad paiknevad Palavuse nõo ümbruses ning on võib-olla moodustunud ülespaisatud materjali allalangemisel pärast suurt kokkupõrget. Mõnes kohas täidab kraatreid sileda pinnaga hangunud laava. Nad meenutavad Kuu meresid. Temperatuur Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179°C), minimaalne 90°K (-173°C; enne koitu) ja maksimaalne 700°K (427°C; sellel temperatuuril on võimalik tina sulatada). Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623°K, öösel 193°K. Veenusel on küll pisut kuumem, kuid temperatuur on seal stabiilsem.
Irokeesid jutustavad: "Taevanaine kukkus oma kodust alla. Veelinnud viisid ta saarele, mida ondatra parajasti ehitas. Saar kasvas ning muutus Maaks, maailm sai alguse pärast seda, kui Taevanaine sünnitas." 3 1. PÄRITOLU Indiaanlased on päris Kirde-Aasiast Siberist. Nad rändasid Ameerikasse u 20 000 aastat tagasi üle "Beringi silla". Beringi sillaks nimetatakse suurte liustike poolt tühjaks ammutatud madalamaid meresid ja nende asemele jäetud kuiva maasilda. Hilje, kui maakeral ilm soojenes, tekkis silla kohale Beringi väin. Rändajad tulid loomajälgedes. Nad saabusid aeglaselt läbi kõöeda maasitku lõuna poole. Nad küttisid osavalt mammuteid ja pikk-sarv piisoneid. Tänapäeval on need loomad välja surnud. 1.1 Suguharud Indiaanlased jagunesid hõimudesse. Suuremad hõimud on siiani säilinud. Need on: irokeesid, maiad, asteegid, nevahod, siuud, tserokiid, apatsid, komantsid, Pueblo
meridiaani Nõelaneemelt Antarktiseni; Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere vahel mööda joont Hudsoni väina idaosa Baffini maa Davise väin Gröönimaa Taani väin Island Fääri saared - Shetlandi saared Stadlandi poolsaar (Norra) ( www.kalapeedia.ee/). Ookean jaotatakse lõuna- ning põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks loetakse reeglina ekvaatorit. Atlandi ookeani põhjaosa koondab endas paljusid väiksemaid meresid. Nendeks on mandrisesed mered (Vahemeri, Läänemeri), poolsuletud (Põhjameri, Kariibi meri) ja ääremered. Mõnedele Atlandi ookeani osadele on antud omaette nimed, kuid nende piire pole täpselt kindlaks määratud. Nendeks on näiteks Sargasso meri, Bahama meri ja Labradori meri. Saari on Atlandi ookeanis vähe, suurimad (Suurbritannia, Iirimaa, Suured Antillid, Teravmäed, Falklandi saared) on valdavalt mandrilised. Vulkaanilised saared on Island, Assoorid ja Kaaari saared(www
Tritonil on temperatuur 236 kraadi mis on veel madalam kui pluutol. Tritoni pind peegeldab haruldaselt hästi päikesevalgust .Pole võimatu, et peale külmunud metaani ja lämmastiku leidub seal ka külmunud süsihappegaasi ja võibolla isegi vett. Tumedad täpid heledal põhjal näitavad kohti, kust purskub välja gaasiline lämmastik. Kaaslase pind on huvitav ja mitmekesine.Mitmes kohas on näha kuni 400 kilomeetrise läbimõõduga basseine, mis oma kujult tuletavad meelde Kuu meresid. Basseinid on täis mingit vedeliku mis võib olla isegi vesi kuid hiljem on see külmunud. Hea tahtmise korral on isegi näha tekkinud pragusi.Pinna kohal hõljub üksikuid pilvi. 7 Kasutatud kirjandus 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun 2) http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba /neptune.html 3) Füüsika õpik 9. klassile lk.112 (tabel) 4) http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html
Produtsendid, konsumendid ja destruendid moodustavad aineringe, mis tagab ökosüsteemi toimimise.³ (Lisa 1) 1 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 17,18. 2 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 20. 3 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 19. 2. Läänemeri Meri on osa maailmamerest, mida ookeanidest eraldavad mandrid ja saared. Meresid liigitatakse saartevahelisteks meredeks, sisemeredeks ja ääremeredeks. 2.1 Üldandmed Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri. Läänemeri on Taani väinade kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemere ääres asub mitmeid riike, need on: Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Läti, Leedu, Venemaa, Poola ja Saksamaa. Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere keskmine sügavus on 52m ning suurim 459m (Landsorti sügavik). 2.2 Veereziim
annaabi.ee 
