10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MariellM
Õppematerjali autor
Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Neli evolutsiooni vormi: 1) Füüsikaline evolutsioon – keemiliste elementide, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2) Keemiline evolutsioon – aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate teke 3) Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni 4) Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng Esimese tervikliku evolutsiooni teooria (Lamarkism) esitas prantsuse teadlane Jean Baptiste de Lamarck (1809) Tema arvates on kõigile elusorganismidele omane kaks tendentsi: 1) Sisemine täitumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid. 2) Kohanemisvõime elutingimustega.
Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema.
aegadel elanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile väljasurnud organismide jäänuseid ja jäljendeid. Mida sügavamas kihis kivistised asuvad, seda vanemad nad peaksid olema. Paleontoloogilised uuringud on näidanud, et väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismide jäänused sarnanaevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega. Loomariigi evolutsioon Loomariigi esimesed esindajad arenesid nagu taimdedki vees, kuid tunduvalt hiljem kui hulkraksed taimed. Nendeks olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed. Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute rühmad ussid, lülijalgsed, limused jne. Vana aegkonna alguseks olid meres olemas kõikide tänapäeval elavate selgrootute rühmade esindajad. Neil loomadel kujunesid mitmesugused kaitsekohastumused, nagu kaitsev rüü, mürginäärmed või kiire liikumine
Maa areng Uusaegkond ehk Kainosoikum Kainosoikum on noorim, ka nüüdisajal jätkuv aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. Kainosoikum jaguneb kolmeks ajastuks: 1) Paleogeen ( 65,5- 23,8 miljonit aastat tagasi) Paleogeen jaotatakse omakorda Paleotseeniks, Eotseeniks ja Oligotseeniks. Paleogeeni ajastul ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. 2) Naogeen ( 23,8- 1,81 miljonit aastat tagasi) Neogeen jaotatakse kaheks ajastikuks: Miotseen ja Pliotseen. Moodustusid kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt. Neogeeni
Evolutsiooniteooria kujunemine. 16. Füüsikaline evo-univ.füs. koosseisu ja 1. Evolutsioon-süsteemi pöördumatu struktuuri aerng kooskõlas ajalooline areng,mitmekesisemaks ja loodusseadustega,keem keerukamaks elem.mitmekesisuse muutumine.:füüsikaline,keemiline,bioloogi teke,galaktikate,tähtede ja line(seisneb elu arengus Maal,esimesest planeedisüsteemide areng. elusolendist tänapäeva 17. Keemiline evo-univ ja algse Maa eluvormideni.),sostiaalne. abiootilistes ting. Toimunud aatomite 2. Darwin pidas liikide muutumise põhjuseks ühinemine molekulideks ning lihtsatest looduslikku valikut ja põhiprots. Pidas anorgaanilistest ja orgaanilistest kohastumist erinevate ja muutuvate molekulidest keeruk
Ilmnusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. (205-142 mln a) Kriit Ilmusid õistaimed, mis hakkasid ajastu teisel poolel maismaataimestikus domineerima. Jätkus suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus. Kriidi lõpul toimunud massilist väljasuremist, mille käigus hävisid dinosaurused ja palju merelisi loomarühmi, on seostatud meteoriidikatastroofiga. (142-65,5 mln a) (Uusaegkond) Paleogeen Hiidroomajate järel algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetahate rühmad vaalalised ja loivalised kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. Austraalias suurenes kukkurloomade mitmekesisus. (65,5-23,8mln a) Neogeen Kliima ja loomastik olid sarnased tänapäevastega. Hakkasid levima maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning rohttaimed. (23,8-1,81 mln a) Kvaternaar Ilmusid inimese vahetud eellased. Suri välja paljuloomaliike
suurem rakk alla teisi. Esimesed hulkraksed organismid ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambrium-Ordoviitsium: loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine. Skeletiga organismide massiline levik meredes. Kambriumi lõpus surid välja lülijalgsed, kes moodustasid 70% kambriumi liigilisest mitmekesisusest. Ordoviitsiumi ajal see pmt taastus kuid kliima jahenemine ja mandrijää tõid kaasa uue suure väljasuremise. Silur-Devon: korallriffide teke, keelikloomade kiire evolutsioon. Organismide siirdumine veest maismaale. Siluris taimed ja lülijalgsed, hakkasid levima primitiivsed sõnajalgtaimed. Devonis neljajalgsed, kahepaiksed. Karbon-Perm: Lopsakas maismaataimestik, puukujulised osjad, kollad, sõnajalad. Lennuvõime teke. Kahepaiksete kiire evolutsioon, roomajate teke. Karbonis soe ja niiske kliima. Permi lõpus oli suurim väljasuremine, hävis üle 96% mereliste selgrootute liikides ja 50% sugukondadest.
Elu areng Maal Mart Maa Maa on umbes 4,55 miljardit aastat vana(4.5672 ± 0.0006) Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi Intensiivne meteoriitide pommitus Maa esialgne atmosfäär moodustus vulkaanilistest gaasidest Elu tekkis tõenäoliselt ajavahemikus 4-3,5 miljardit aastat Arhaikum ürgeoon 4,6 - 2,1 miljardit aastat. Selged elu märke on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest ,mis tõestavad nii eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikatele ehk tsüanobakteritele iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoik
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid