Keskaegne kaubandus ja
pangandus
Kaubanduse edenemine
linnade kujunemine
ümbruskonna talupojad ja feodaalid müüsid oma
põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid
kaugkaubandus mitmesuguste vajalike toor ja
toiduainete ja ka luksuskaupade vahendamine
kaubateed kulgesid mööda meresid ja
siseveekogusid maismaatransport oli suhteliselt
algeline
Vahemerekaubandus
toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga
idast veeti maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati,
vürtsi jm.
jõukamad kihid tarbisid idas valmistatud kangaid,
väärismetallist nõusid ja nipsesemeid, peenelt
töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi
kasu lõikasid Itaalia linnad Veneetsia, Genova
(Genau), Pisa
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katlse
Õppematerjali autor
Sisukord Sissejuhatus ...............................................................................................2 Keskaja kaubandus ....................................................................................2 Keskaja kaupmees......................................................................................5 Eesti kaubandus .........................................................................................7 Kokkuvõte .................................................................................................8 Kasutatud kirjandus ...................................................................................9 Internetiallikad ...........................................................................................9 1 Sissejuhatus
väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Veel oli linnas raekoda, mis oli linnanõukogu hoone ja ka hospitalid ehk hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik suuremad linna tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna ka vaba maad (peamiselt elanike peenarde jaoks). Sageli tekkis aga üsna pea vajadus uusi hooneid ehitada ja siis kasutati ära needki alad. Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone raekoda. Turuplatsi serval võis näha veel paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei
Üha tähtsamaks muutus inimeste seas haridus. Õpetust jagati peamiselt kloostri ja kirikukoolides. Ning tänu sellle moodustasidki enamiku haritlastest vaimulikud. Kogu õpetus toimus ladina keeles. Õpetus jagunes seitsmeks vaba kunstiks: grammatika (kirjutamine),retoorika(kõnekunst) ,dialektika (vaidluskunst), geomeetria, aritmeetika,astronoomia ja muusika. Esimeseks ülikooliks peetakse 119. aastal Bologna linnas Põhja-Itaalias rajatud kooli. Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes iilikoolides oli neli teaduskonda: kunstide teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond, usuteaduskond. Ülikooli astusid tavaliselt 14 15 aastased poisid. Keskaegset filosoofiat nimetatakse tavalisellt skolastikaks, nende eesmärk oli õppida võimalikult hästi Jumalat tundma. Nad uurisid piiblit ja vanakreeka õpetlaste teoseid
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus
järele, et igaüks teeks korralikult ja eeskirjade järgi oma tööd. Ilma ühingu loata ei olnud kellelgi võimalik meistriks saada ega oma töökoda avada. Oma tsunft oli näiteks rätsepail, lihunikel, seppadel, müürseppadel ja paljudel teistel. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. Käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas oli Väikegild. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid käsitöö ja kaubandus. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Saksamaal ja Saksa mõjupiirkonda kuuluvatel aladel saadi linnaõigused tavaliselt maahärralt, Prantsusmaal aga jagas linnadele linnaõigusi kuningas, kes lootis sel teel teha linnadest oma liitlased võitluses
Mõnende ränkade kuritööde eest toimetati seal isegi hukkumisi. Kuid turuplatsil peeti ka pidu. Seal esinesid rämdmuusikud ja veiderdajad. Tähtsate pühakute mäletuspäevadel etendati nende piibliainelisi elulugusid. Turuplatsil toimus peamine kauplemine. · Linnaelanikud Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad Linnades elasid oruajal peamiselt sakslased, kes moodustasid käsitööliste ja kaupmeestena elanikkonna kõrgema kihi. Raske omavoli all püüdsid talupojad linnadesse põgeneda. Eestlased, kes
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Täitis 100% minu ootused!
Aitäh
Kõik kommentaarid