Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kunstinäituse essee. (2)

3 HALB
Punktid
Kunstinäituse külastamine.
Külastasin Pärnu Keskraamatukogus Pärnus elava naise Luule Luuse näitusel „Haldjamaailm“. Naine on sündinud 1 novembril 1937. aastal. Kujutavat kunsti õppis ta Tartus „Pallase“ meistrite käe all. Näitustega esineb ta juba aastast 1979. Meelis maalimise viis on õlivärvitehnika, kuid tegeleb ka minigraafikaga ja maalib segatehnikas Fantaasiaküllaseid Haldjamunasjutte. Oma parimaks õpetajaks peab ta loodust ja see on ka vast põhjus miks enamasti kohtab tema piltidel meresid, maastikke ja lilli. Peale L. Luuse näituse oli seal suuremas ruumis ka teise Pärnu elaniku Aivar Kurvitsa graafikanäitus „Külastades Egiptust“. Mees on ühtlasi ka Eesti vast kõige tuntum art- brut stiili viljeleja.
Luule L. näituse piltidel oli kujutatud haldjatüdrukut erinevates looduse kujundites ja olukordades . Kunstnik andis edasi loodusharmooniat ja värvide pastelset ühtesulavust. Maalid olid loodud segatehnikas. Pildid olid värviküllased ja rõõmsate varjunditega. Igal teosel oli oma sisu, mida rohkem ma pilti süvenesin seda enam sai selle tähendus selgeks. Eriti jäi silma maal kus oli kujutatud noor naist. Tal olid heledad juuksed, sinised silmad ja ümaram näojoon. Peas kandis ta rukkililledest pärga. Kõigele sellele lisas efekti soe kollane taust ja pääsuke mis oli maali üleval nurgas . See tekitas kuidagi sooja tunde, sest pildil olid kokku toodud kõik eesti omapärad. Naise näos kumas vaikne sõbralikkus kuid samas ka kindel pilk, nagu meil eestlastel ikka.
Samas oli väga hea jälgida kuidas teistel teostel kujutas sama neid muinasjutuhaldjat. Tegelase seotus maailmaga oli selgesti ära tuntav. Miljöö täiustas haldjat ning tema olemust ja see kooskõla oli minu arust väga hea. Kõik pildid olid rõõmsameelsed ja toretsevate värvidega.
Aivar Kurvitsa teostest lootsin ma midagi paremat. Tema teosed polnud üldse nende sarnased mis ma enne olen näinud. Teisi tema teoseid iseloomustaks ma kui värvide lõõska, kuid selle näituse objekte sellisteks küll pidada ei saanud. Näitus oli küll huvitav, kuid mitte minu maitse. Teosed olid hästi kujundatud kuid oleks võinud olla rohkem värve. Kasutanud oli ta linoollõike tehnikat . Paljud tema teosed panid imestama selle üle kuidas ta objekte kujutanud oli. Kõige rohkem neist meeldis mulle pilt kahest püramiidist. Seda oli kuidagi hea vaadata. Tema jooned ei olnud piinlikult sirged vaid lõid just oma väikeste kõverustega selle õige kujutelma. See teos pani mind mõtlema võrreldes teistega. Selle pealtnäha lihtsa pildi tegid huvitavaks detailid nagu must triip püramiidide peal ja kujutised taustas. Väljapanek oli effektne.
Mõlemad näitused olid huvitavad. Väga hea oli võrralda erinevate stiilide, tehnikate ja kujutlusmaailmatega autorite töid. Näitus pani mõtlema, et võiks omalegi koju mõne maali soetada. Nähtud teosed olid kohati vägagi mõtlemapanevad ning kindlasti pakkus see näitus huvi ka kõige väiksemale kunstihuvilisele.
Kunstinäituse essee #1 Kunstinäituse essee #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 114 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krissukas888 Õppematerjali autor
Sain max punkrid. Essee kunstinäituse külastamisest

Sarnased õppematerjalid

20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM R

Kunstiajalugu
Kunstiajalookonspekt
88
docx

Kunstiajalookonspekt

1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11.

Ajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Kommentaarid (2)

terejes profiilipilt
terejes: Aitas väga hästi. Sain kõik vajaliku sellest tekstist!
14:16 04-11-2010
johhu12 profiilipilt
johhu12: Selline soliidne
18:24 27-09-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun