Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esitlus Läänemere ökoloogilisest olukorrast (0)

1 Hindamata
Punktid

Läänemere 
ökoloogiline 
olukord
Kas Sina teadsid, et …
90 % eestlastest on oma vaba aega veetnud 
merel
43 % eestlastes leiab, et ranna vee kvaliteet 
on halb või 
väga halb
69 % eestlastes on mures Läänemere 
veekeskkonna pärast.
Läänemere pindala on 373 000 km², koos 
Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². 
Läänemere maht on 21 721 km³, keskmine 
sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti 
süvik)
Milline on Läänemere 
olukord praegu ?
9 riiki
85 miljonit inimest
Tähendab, et merel on suur koormus.
Tundlik merekeskkond
Väike  soolase  vee juurdevoolavus
Suur  magevee  juurdevoolavus
Aeglane vee vahetus
Võrdub sellega, et Läänemeri on üks 
saastatuimaid meresid maailmas.

Mis on Läänemere kõige suurem 
probleem ?
Kõige suurem probleem on inimene.
Eutrofeerumine  (fosfori ja lämmastikuga) 
[Tavaliselt veekogude, harvem maa, 
rikastumine  taimede  toitainetega , peamiselt 
fosfori- ja lämmastikuühenditega]
Ohtlikud ained
Elupaikade hävinemine
Kalavarude liigne väljapüüdmine
Suur risk õlirestusele
Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
Ohtlike ainete sattumine merre ( PCB 
[polüklooritud bifenüülid], raskemetallid)
Hea ökoloogiline olukord on vaid väikeses 
osas Botnia lahes ja Orther Buchtis 
Ökosüsteem on nii  kahjustunud , et võime 
ökosüsteemi teenuseid pakkuda on pärsitud.
Teaduslikud  seisukohad: kui olukorrale kiiresti 
ei reageerita, võivad tulla suured 
majanduslikud kahjustused.
Mis põhjustab probleemid 
Toitainete (fosfori ja lämmastiku) ja ohtlike 
ainete sattumine merre
Inimtegevus:
Põllumajandus
Veeressursside raiskamine 
Laevandus
Liiklus
Tööstus
Kalavarude liigne väljapüüdmine
-> Tarbimine ja eluviis
Mida saab ette võtta ?
Parendada reoveesüsteeme.
Vähendada põllumajanduses liigsete 
toitainete sattumist põhjavette.
Parandada reoveesüsteeme erinevates 
valdkondades
Heitveekoguste vähendamine laevanduses.
Naftareostuste riskide vähendamine.
Läänemere äärsete riikide teadlikkuse 
tõstmine mere seisundi kohta.
Kuidas seda saavutada ?
LÄÄNEMERE VÄLJAKUTSE
Tuleb tegutseda kohalikul tasemel
Veekaitse  vajab täiendavalt seaduslikult 
siduvaid kohustusi 
Puhas vesi = konkurentsivõime ja heolu
200 partnerit: linnad, ettevõtted, koolid, MTÜ-
d. 
Näiteks: Tallinna linn
http://www.ttu.ee/laanemeri/laanemere-kaart/
http://gyazo.com/870965cbebe23dc23a08193
849c21039
http://f.ell.ee/failid/LVP/2014/06/15_NYFORS_f
nalEESTI.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/L
%C3%A4%C3%A4nemeri
http://www.itameriportaali.f/et/tietoa/artikkelit
/liikkeet/et_EE/2021/

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Milline on Läänemere olukord praegu ?
  • Mis on Läänemere kõige suurem probleem ?
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Mis põhjustab probleemid ?
  • Mida saab ette võtta ?
  • Kuidas seda saavutada ?
  • Slide 10
  • Slide 11
Vasakule Paremale
Esitlus Läänemere ökoloogilisest olukorrast #1 Esitlus Läänemere ökoloogilisest olukorrast #2 Esitlus Läänemere ökoloogilisest olukorrast #3 Esitlus Läänemere ökoloogilisest olukorrast #4 Esitlus Läänemere ökoloogilisest olukorrast #5 Esitlus Läänemere ökoloogilisest olukorrast #6 Esitlus Läänemere ökoloogilisest olukorrast #7 Esitlus Läänemere ökoloogilisest olukorrast #8 Esitlus Läänemere ökoloogilisest olukorrast #9 Esitlus Läänemere ökoloogilisest olukorrast #10 Esitlus Läänemere ökoloogilisest olukorrast #11
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karlftw Õppematerjali autor
Läänemere ökoloogiline olukord

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Gaasijuhe ja läänemere ökoloogilised probleemid
10
docx

Gaasijuhe ja läänemere ökoloogilised probleemid

Ülikool Eriala Tundmatu autor NORD STREAM'I GAASIJUHE JA LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 1 SISUKORD 2 1 Nord stream Nord Stream on Läänemere põhjas asuv Venemaalt Saksamaale kulgev kahetoruline maagaasi torujuhe. Ehitus algas 2010. aasta aprillis Rootsi majandusvetes, Gotlandi lähistel. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Gaasijuhe avati pidulikult 6. septembril 2011 Venemaa peaministri Vladimir Putini ja Saksamaa ekskantsler Gerhard Schröderi osalusel.

Kategoriseerimata
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

vajadustest lähtudes. Laiemas tähenduses kujutab sidus maastik endast võrgustikku (maastike kompleksi), mille koosseisus on mitmekesise struktuuriga ning ökoloogiliselt toimivad üksused, mis tagavad väärtuslike elupaikade olemasolu ning sotsiaalsete ja majandusväärtuse säilimise. Sidusate ja mitmeotstarbeliste maastike säilitamise tulemusena suureneb eeldatavalt elupaikade looduslähedus ja mitmekesisus, loodus- ja kultuurmaastikud toimivad ja neid kasutatakse säästvalt, Läänemere väärtustatud mereelupaikade, rannikualade (sh väikesaarte) ja -koosluste, soode ja siseveekogude ning metsade seisund on kestvalt soodne. Meetmed (tegevussuunad): · Looduskaitse arengu pikaajaline ja teisi valdkondi arvestav kavandamine sidusate ja mitmeotstarbeliste maastike säilitamise vajadusest ning looduskaitse arengukava prioriteetidest lähtudes. · Tasakaalustatud toetuste süsteemi väljatöötamine maastike mitmekesisuse ning erinevate elupaigatüüpide säilimise tagamiseks.

Tehnoökoloogia
Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

(ASURKOND) Populatsiooni mõõdetavad omadused 1) arvukus 2) asustustihedus 3) ohtrus (suhteline - vähe, palju) 4) sündivus o maksimaalne sündivus ­ teoreetiline maksimum ideaalsete ökoloogiliste tingimuste (puudub limiteeriv faktor) puhul, füsioloogiline püsiv suurus o ökoloogiline ehk reaalne sündivus. See pole püsiv, sõltub limiteerivast ökoloogilisest faktorist o absoluutne sündivus ­ arv o relatiivne sündivus - % 2) surevus ­ isendi hukk · ökoloogiline ehk reaalne · minimaalne ­ isendite hukk ideaalsete tingimuste juures, ka kõige paremate tingimuste juures isendid vananevad ja surevad. See vanus on ökoloogiline elukestvus · elujõulisus ­ olulisim, kuna suremus varieerub vanusega elujõulisuse kõver ­ 5 üldist tüüpi · I peamine surevus elu lõpul · II äärmuslik variant

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 Risustavad ka miljööd 18. Kalavarude vähenemine ülepüügi ja veekogude seisundi halvenemise tõttu  Kalade ülepüügi või sobivate sigimis- või elupaikade puudumise tõttu on mitmed kalaliigid (lõhe, angerjas, meriforell) ohustatud ja nende looduslik taastootmisvõime liiga väike. Nende looduslike asurkondade taastamiseks või tugevdamiseks tegeldakse kalavarude taastootmisega.  alamõõduliste kalade püük  Läänemere tursavaru on olnud pikemat aega madalseisus, selle põhjuseks on ülepüük.  Ülepüügi tõttu kaob osa veekogude algupärased kalapopulatsioonid ja asenduvad teistega, liigilised koosseisu muutused on ettearvamatud.  Liiga intensiivne kalapüük võib lisaks kalade arvukuse muutusele põhjustada ka hoopis püsivamaid evolutsioonilisi muutusi, mille käigus muutuvad esmajärjekorras kalade kasvu kiirus ja suguküpsuse saabumise aeg

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

soojenemine, augud osoonikihis, vete reostumine, nälg, toiduainete reostumine, liigirikkuse vähenemine, vihmametsade hävimine, muldade erosioon jne. Ajalooliselt on juba niimoodi kujunenud, et viies ellu mingit kindlat eesmärki, nagu näiteks jahisaagi küttimine, maavarade kaevandamine v. teedeehitus, on inimene seadnud esiplaanile ainult üheainsa kindla majandusliku eesmärgi ja pole mõelnud ökoloogilistest tagajärgedest ja ökoloogilisest riskist. Ökoloogiline risk ­ ebasoodsate keskkonnamuutuste tõenäosus olemasolevate loodusvarade või keskkonnatingimuste antropogeensel muutumisel. Selline käitumine on mõeldav seni, kuni tööstus oli maailmas vähe levinud ning loodus suutis inimtegevuse tagajärgede vastu seista. Kahjuks alles 1960-ndatel hakkasid inimesed mõistma, et ümbritsevat keskkonda ähvardab globaalne reostumine. Just sel ajal toimus väärtuste ümberhindamine ja

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun