Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Memo teemal lapsevanemaks olemine ning lastekasvatamine.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kasvatamine, peresaade, pereelu, lapsevanemaks, lastekasvatamine, erinevast, küsimusi, arvavad, tunnevad, aimata, kurjategija, lapsevanemad, garantii, anta, tublid, peegel, pahad, inimeseks, halbadeks, iseasi, täiendada, raiskavad, varasemast, rohketPeresaade nimega ''Pereelu'' , teemal lapsevanemaks olemine ning lastekasvatamine Saates räägivad mitmed vanemad laste kasvatamisest, õigesti käitumisest laste suhtes ning kus saame omandada uusi teadmisi nendega hakkama saamiseks ja suhtlemiseks. Mitmetele inimestele esitatakse küsimusi, mida arvavad nemad. Sain saatest teada, et perekond peetakse ühiskonna alusrakukeseks. Äsja vanemaks saanud tunnevad algul hirmu kuni nad oma pisipõnni endale kätte saavad, mil hiljem tuli kindel usk, et saab hakkama. Mitte keegi ei usu, et just nende lastest võib saada kurjategija. Mitte üksi vanem ei oska ette aimata ,et just tema lapsest võib saada halb inimene. Head lapsed tulevad headest peredest, kus on hoolivust ja armastust, halvad halbadest. Enamasti see nii ei ole. Tuleb ette perekondi ,kus kasvavad tublid ja iseseisvad lapsed. Mõnikord ka sellest sõltub, milline on lapse käitumine ja iseloom
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Pereelu Kellelt: Angela Kiil DS-13 Saates räägivad mitmed vanemad laste kasvatamisest, õigesti käitumisest laste suhtes ning kus saame omandada uusi teadmisi nendega hakkama saamiseks ja suhtlemiseks. Mitmetele inimestele esitatakse küsimusi, mida arvavad nemad. Sain saatest teada, et perekond peetakse ühiskonna alusrakukeseks. Äsja vanemaks saanud tunnevad algul hirmu kuni nad oma pisipõnni endale kätte saavad, mil hiljem hakkavad nad juba uskuma ja mõistma, et asi polegi nii hull ja hirmus, kui nad alguses arvasid. Ja nad saavad ime-hästi lapse kasvatamisega hakkama. Mitte keegi ei usu ega taha uskuda, et just nende lastest võib saada kurjategija. Mitte ükski vanem ei oska ette aimata, et just tema lapsest võib saada halb inimene. Head lapsed tulevad headest peredest, kus on hoolivust ja armastust, halvad halbadest. See on
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Peresaade 13.01.2009 Kellelt: Oili Tänav 11B kaugõpe Selles pereelu saates räägitakse sellest, et kas laps on oma kodu peegel.Arutatakse selle üle,et kas head lapsed tulevad heast perest,kas lapsevanemaks olemist peaks õppima,kas tänapäeva lapsed on halvemini kasvatatud.Igale küsimusele oli erinevaid arvamusi.Arvamusele, et kas heast kodust tulevad head lapsed oldi üldiselt ühelmeelel.Minu arvamus on enamjaolt sama aga nagu igal pool on ka siin kindlasti erandeid. Laste kasvatamisel on väga tähtis osa eeskujul kelleks võivad olla vanemad, õed,vennad,vanavanemad või siis mõni lihtsalt tuttav. Kodus kujunevad maailmavaade, moraal, iseloom ja huvide alused. Kodus kus on palju
...............................39 3.2 Isa ülesandeks küpsemine....................................................................................................40 3.3 Isa roll lapse arengus............................................................................................................41 3.4 Isa mõju lapsele....................................................................................................................42 3.4.1 Aktiivne isa pingevabam pereelu...............................................................................43 3 3.4.2 Mida saab naine teha?...................................................................................................43 KOKKUVÕTE............................................................................................................................................................44 KASUTATUD KIRJANDUS
......4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA...............................................................................7 2.1. Mida noored arvavad suhetest vanematega.........................................................7 2.2. Suhted teismelisega............................................................................................. 7 2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid.......................................................................8 3. LASTEGA KÄITUMINE .............................................................................................. 9 3.1
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3
täiskasvanute kontrollita hukka ning teevad meelega pahandust, kui nad jätta järelvalveta. Kompetentsed lapsed on aktiivsed, iseseisvad ja neil on oma arvamus, huvid ja kogemused, laps on täiskasvanu partner ühiste otsuste tegemisel. 5 LAPSEVANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Lapsevanemale tähendab lapse kasvatamine, tema eest hoolitsemine, tema esindamine ning temaga suhtlemine õigusi ja kohustusi, mis omakorda põimuvad lapse õiguste ning kohustustega. Näiteks, lapse õigus kaitsele tähendab vanema seisukohast kohustust lapse järele valvata ja hoida teda ohtude eest. Vanema õigus abile tähendab, et lapsel on kohustus abistada vanemaid perekonna ühistes tegevustes ja igapäevatöödes. Olgu lisatud, et vanem saab abi ja osalemist oodata lapse vanust arvesse võttes
üksteise peale, siis lapse nähes/või kuuldes ei tohi seda teha. Tuleb saata laps õue mängima vms.) (Tulva 2001: 55-58) 2.2 Laste hirmud Perekonnas elades on lapsel palju vajadusi. Üheks neist on turvatunne. Sellega seoses tekivad mitmed küsimused: Kas perekond suudab tagada lapsele vajaliku turvatunde? Kas laps tunneb end perekonnas katstuna? Kas perekond pakub tema arenguks soodsa keskkonna? Kodu peaks olema turvaline koht, kuid ka seal tunnevad lapsed hirmu. Hirm on eriline emotsionaalne seisund, millega seotud probleemid on väga tähtsad. Kõik me tunneme vahetevahel muret millegi või kellegi pärast või tunnme hirmu millegi või kellegi ees. Kõikide kartuste seas on eriline koht vägivallaga kaasnevatel hirmudel. Lastel aga on veel selle kõrval palju hirme. Lapsed kardavad kõige rohkem vanemate kohaloleku puudumist hommikul kui nad tõusevad, siis ei ole kedagi, kes neid tervitaks. Tekib hüljatuse ja mahajäetuse tunne
põhjal. Kasutatud on ka internetiallikaid. 1. Sotsiaalne areng Enamasti vaadeldakse õpilaste isksuse arengut kolme mõjuteguri vastastikuse toimena. Need on 1) sünnipärased isiksusejooned, 2) vanusega seostuv üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühes või mitmes kultuurikontekstis ja 3) konkreetses kasvukeskkonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus. Pärilikkuse osatähtsust rõhutavad psühholoogid arvavad, et lapsed sarnanevad vanematega neilt päritud geneetiliste eelduste tõttu. Teised psühholoogid, kes peavad keskkonna mõju olulisemaks, väidavad, et sarnasus vanematega tuleb sotsiaalse keskkonna eripärast; hälbed 3 perekondlikest tõekspidamistest ja väärtustest aga tulenevad iga lapse ainulaadsest suhtlemisoskusest eakaaslastega. Koos ja lahus üleskasvanud identsete kaksikute uurimused
algkoolibandele. Koos terroriseeri Terror algkoolis. Käitumishälvete väljakujunemise teel oli jõutud kolman- sid nad dasse etappi. Nii koolis kui ka väljaspool kooli kuuluvad kaasõpila lapsed rühma, mille liikmetel on valesti väljakujunenud si, peksid väärtushinnangud ning suhtlemisprobleemid. Selles neid ning kambas tunnevad lapsed, et nende agressiivset käitumist pressisid tunnustatakse. Nad viibivad palju koos ka pärast kooli ja neilt õhtuti. Vanemad tunnevad oma laste vaba aja veetmise ähvardust vastu vähe huvi. Lapsed teevad, mida tahavad, puudub e ja vanemlik kontroll ja seega ka vanematepoolne korrigee- jõuvõtete riv mõju (vt. Ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunami- abil välja ne, lk. 39)
Barbie- nuku juurde kuuluvad mitmesugused atribuudid. Mida rohkem neid on, seda uhkem: Barbie- maja, rõivad, vahendid soengute tegemiseks jne. Barbie on naiseliku ilu ideaal, laps saab tema peal katsetada erinevaid soenguid ja rõivaid. Põhjusel, et Barbie on ilus, et tal on kaunid juuksed, et tal on palju ilusaid riideid, mida lastel pole, avaldasid mitmed tüdrukud soovi sarnaneda Barbie- nukuga. Populaarsed mänguasjad, mida lapsed tunnevad ka kui lastesaadete või filmide tegelasi, on Teletupsud, Digimon, Pokemon, Miki, Pluuto, Karupoeg Puhh, Pipi, Roosa Panter, kass Garfield, Lõvikuningas, Tom ja Jerry. Sellistel tegelastel on tähtis koht mänguasjade seas, kuna nad on kergemini identifitseeritavad, neil on oma kindlad nimed ning nad on kõikidele tuttavad. Mõne tavalise kaisukaru või jänkuga võrreldes on neist lihtsam rääkida ja nendega uhkeldada. Telerist nähtud saated ja
Kakskeelseks võib last lugeda alles siis, kui laps on võimeline kakskeelselt suhtlema, kirjutama ning ka mõtlema. Kakskeelsusel on tohutult palju erinevaid positiivseid külgi, samas on ka mõni üksik negatiivne külg. Igal juhul kalduvad positiivsed omadused negatiivsetest üle, seega ei ole mõtet karta kakskeelse lapse kasvatamist. Eelised ja puudused kakskeelse lapsega Vanemad peavad hoolega läbi mõtlema, kas kakskeelse lapse kasvatamine on ikka oluline. See mõjutab suuresti nii lapse kui ka nende enda elu. Kakskeelse lapse kasvatamine on midagi enamat kui lihtsalt kahe keele omandamine. Eelised lapse kakskeelseks kasvatamisel: · Suhtlemise eelisteks loetakse ulatuslikku suhtlemist eri rahvustega(sugulased, kogukond), samuti ka kirjaoskuse omandamist kahes keeles. · Kultuurilised eeldused on laialdasem kultuuritundmine, suureneb tolerantsus ja väheneb kalduvus rassismile.
põhjal. Kasutatud on ka internetiallikaid. Sotsiaalne areng Enamasti vaadeldakse õpilaste isksuse arengut kolme mõjuteguri vastastikuse toimena. Need on 1) sünnipärased isiksusejooned, 2) vanusega seostuv üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühes või mitmes kultuurikontekstis ja 3) konkreetses kasvukeskkonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus.Pärilikkuse osatähtsust rõhutavad psühholoogid arvavad, et lapsed sarnanevad vanematega neilt päritud geneetiliste eelduste tõttu. Teised psühholoogid, kes peavad keskkonna mõju olulisemaks, väidavad, et sarnasus vanematega tuleb sotsiaalse keskkonna eripärast; hälbed perekondlikest tõekspidamistest ja väärtustest aga tulenevad iga lapse ainulaadsest suhtlemisoskusest eakaaslastega. Koos ja lahus üleskasvanud identsete kaksikute uurimused kinnitavad, et pärilikkusel on küllaltki suur osa konkreetsete isiksusejoonte kujunemisel
2001:262). Viis põhjust, miks vanavanemad peavad käe ulatama. · Neil on laste kasvatamises teatud kogemusi ning nad võivad mõnikord olla paremad hooldajad kui lapse oma vanemad. · Neil on sageli dollar või paar lastelaste peale kulutamiseks. · Nad ei istuta lapsi televiisoriekraani ette, nagu mõned lapsehoidjad teevad. · Sellepärast, et vanemad vajavad kogu abi, mida nad saavad laste kasvatamine on raske nendele perekondadele, kus on vaid üks palgateenija, kurnav nendele, kus mõlemad vanemad käivad tööl ning iseäranis raske üksikvanematele. · Kui vanavanemad kaasa löövad, armastavad lapselapsed neid sageli piiritult (Kropp 2001:265). 6 1.3. Kodu mängunurgana Bruce on öelnud, et mänguga täidetud lapsepõlv on aluseks laiale ja kogu elu kestvale
Skandinaaviamaad). Kuid see raske ülesanne koolihariduse viimine otsustavalt teistele alustele jääb vist küll indigolaste kanda, kes olemasoleva süsteemiga enam ei lepi. Kas ei võiks siiski neid lapsi säästa ning teha midagi täiskasvanutele antud eelise terve mõistuse ja mõistmise abil? Selline on Tiiu Kuurme, kasvatusteaduste doktori arusaam indigolastest. (http://avatudmaailm.ee/?&sitemap). Kuid vaatame, mida arvavad asjast USA doktorid ning tervendajad ja terapeudid. Nemad alustavad definitsiooniga: Indigolapsed on need lapsed, kes esindavad uut ja ebatavalist psühholoogilist käitumismustrit, mida pole varasematel aegadel laiemalt täheldatud. Ega ka dokumenteeritud. Seda ,,mustrit" iseloomustavad unikaalsed omadused, mille tõttu kõigil, kes satuvad nende laste mõjuvõimu, on tasakaalu säilitamiseks soovitav muuta nii oma käitumist, kui ka kasvatusmeetoteid. Seda just eriti lapsevanematel. Kui
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
tundeid ja kogemusi, mida ta ei soovi oma kõige lähedasematele täiskasvanutele väljendada. Sügisel mõtleme rohkem ka neile, kes meie hulgast ajast igavikku on kutsutud. Rahvausu järgi tulevad lahkunud hingedeajal jälle koju vaatama neid, kes veel siin elavad. Kirikukalendris on novembrikuus kolm tähtpäeva, mis juhivad meie mõtted surmale ja surnutele: hingedepäev, pühakutepäev ja igavikupühapäev, mida paljud ikka veel surnutepüha nime all tunnevad. Arvatavasti kutsub ka looduses toimuv - nähtavad märgid elu lakkamisest, pimeda aja pikenemine ja lindude lahkumine - meid tavalisest enam mõtlema neile, keda meie juures enam ei ole. Kolmes järgnevas kirjutises tahan ma lisaks surnutele pöörata tähelepanu leinajaile ning leinas toimuvale. Loodan, et sellest on abi ka neile, kes on kedagi kaotanud. Kõigepealt püüan käsitleda üldlevinud väärarvamusi surmast ja leinast. Esimene vale: surm katkestab kõik sidemed lahkunuga.
toetatuna, aga mitte ülehooldatuna. Küllalt julgena, et midagi ise teha proovida. Piisavalt kindlalt, et tunda ennast tunnustatuna ja et luua sidemeid. Liiga palju tähelepanu röövib lapselt algatusvõime. Head vanemad tahavad, et nende laps oleks õnnelik. Aga kui see on ainus eesmärk ning lapse heameeleks tehtaks kõik tema jaoks võib lapsest kasvada nn 5 türann, kes kontrollib pereelu. Suur tähelepanu võib panna last teisi inimesi umbusaldama ning ta ei lase endale ligi kedagi. Inimese üheks peamiseks vajaduseks on vajadus kokku kuuluda. See vajadus on nii tugev, et lapsed kiinduvad oma hooldajatesse, ükskõik milline on neile osaks saav hoolitsus. Head vanemad mõistavad seda, nii hoiduvad nad vastsündinud lähedusse, aga annavad rohkem vabadust suuremale lapsele ja koolieelikule. Laps õpib kasvades
Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Vanasti oli perekonnasüsteem täiesti erinev praegusest. Umbes pool sajandit tagasi oli isa roll perekonnas kõige tähtsam. Paljusid, kui mitte kõiki asju tehti nii nagu isa seda ütles ja tahtis. Mees oli perekonna pea, kes vastutas pere toimetuleku eest, lahendas erinevaid perekonna probleeme ja küsimusi, vastutas perekonna heaolu eest, oli üks tähtsamatest isikutest peres. Isa oli lastele eeskujuks, keda nad imetlesid ning ta näitas neile teed kodust välja, elukutse juurde ja ühiskonda. Varasem elu ühiskonnas oli selgem ja kindlaks määratum. Elul oli selge suund ja piirjooned. Väärtuste maailm tugines paljuski kodule, usule ja isamaale. (Myllärniemi, J. 2010) Tänapäeval on austus vanemate ja autoriteetide vastu kadunud (Myllärniemi, J. 2010).
lastele ka kooliväliseid huvitegevusi. Teatud puhkudel antakse võimalus niisugustel üritustel osalemiseks ka Downi sündroomiga laste õdedele- vendadele. Seesugused programmid pakuvad lastele huvitavaid ja lõbustavaid tegevusi ning neist on väga palju abi töötavatel vanematel ja neil, kes soovivad vaba õhtupoolikut saada. Sageli korraldatakse Downi sündroomi ja teiste vaimupuuetega lastele huvilaagreid ka koolivaheaegadel. Paljud Downi sündroomiga lapsed tunnevad sellistest tegevustest palju rõõmu ning naudivad iga võimalust teiste lastega kohtuda ning iseseisvamaks saada. Peale selle korraldatakse iga paev erinevaid vaheajaüritusi, mis tagavad laste aja sisustamise ja meelelahutuse ka siis, kui koolitunde ei toimu. Selliste ürituste kohta saate harilikult teavet kohalikust erikoolist voi sotsiaalosakonnast. Varane arendusravi ja koolieelikute rühmad Viimase kümne aasta jooksul on oluliselt suurenenud huvi väikelaste ja laste koolieelsetel
Puue puudutab kogu perekonda ning puudega väikese lapse eest hoolitsemine eeldab paljut. Siiski väidavad paljud perekonnad, et on ka palju positiivset, tugevaks muutvat. Puudega lapse eest hoolitsemine eeldab sageli, et üks vanem peab töötamisest loobuma. (Smart, 2012, lk 253) Stress, ängistus, valvsas olekus olemine, mis kaasneb puudega lapse eest hoolisemisel, võib olla väsitav ja liiga palju. Väga tähtsal kohal on perekondlikud tegevused, puhkemomendid. Sellised vanemad tunnevad end sageli isoleerituna, sest sõbrad ja sugulased võivad tunda end ebamugavalt ja hoida eemale. Puudega lapse vanemad ja perekond vastutavad hoolituse ja arengu eest. Vanemad soovivad, et neid kaasataks rohkem. (Smart, 2012, lk-d 255-256) Vahet pole, kas laps on puudega või ilma, tehes kõike lapse eest ära, soodustavad vanemad abitust, passiivsust ja enesehinnangu puudumist. Vanemad peavad oma lapsi kaitsma, kuid on selge erinevus reaalse kaitsmise ja ülekaitsmise vahel. Lapsi peaks
lahendamiseks. Samuti on naised tänapäeval kaasatud avalikku ellu. „Et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks, sest tema eduks vajalikud olud ei olene kellestki.“ (lk79) Olen alati arvanud, et politseinike ja pedagoogide lapsed on targad ja eeskujuks oma käitumisega teistele. Elu on näidanud, et paraku see nii ei ole.Lasteaiast on nii mõningaidki näiteid, kus pedagoogi või politseiniku laps ei käitu ootuspäraselt. Vanasti oli lapse kasvatamine rohkem ema roll. Tänapäeval võtavad lapse kasvatamisest osa mõlemad vanemad, mis on ka täiesti mõistlik. On ju lapsele vaja mõlema lapse hellust ja hoolt. Kõike seda arvas aastasadu tagasi ka Russeau ja leidis, et töö ega ka miski muu ei tohi isa vabastada laste kasvatamisest. „Inimese kasvatamine algab tema sündimisega.“ (lk107) Meil, lapsevanemail on vaja lihtsalt last tingimusteta armastada, õpetada ja hoida. Esmapilgul tundub roll lihtne, kuid kõik meist ei suuda
sinilind.edu.ee/Kuidas_aidata_last_lasteaiaga_kohaneda.pdf Laste kohanemine lasteaiaga Lasteaed.net, 3.04.2011 13:16 , Lapsevanematele | 1 kommentaar » Emale, kes on kaua lasteaiakohta oodanud, on see päev rõõmupäev, kui talle teatatakse, et avaneb võimalus laps lasteaeda panna. Kohe on aga uus mure platsis kuidas laps lasteaia, teiste laste ja õpetajatega harjub ... Lasteaednikud on vaielnud selle üle, kuidas on parem last lasteaiaga harjutada. Ühed arvavad, et lapsel on kergem kohaneda, kui esialgu käia mõne tunni kaupa koos ema isaga lasteaias mängimas ja hiljem, kui laps on kohanenud, jätta ta üksi. Teised ei pea vanema kohalolekut vajalikuks, leides, et siis laps arvabki lasteaia sellise koha olevat, kus emaga koos mängimas käiakse ja hiljem on üksi jätmine stressirohkem. Ega lasteaiaõpetajalegi pole uute lastega alustamine kerge. Kui alustasin 1,5 aastat tagasi järjekordse sõimerühmaga, oli minulgi väike kõhedus sees
2. Traditsiooniline on tekkepõhjustest ja avaldumisest tulenev liigitus: 1.meelepuuded (kuulmis- ja nägemispuuded) 2.vaimupuuded 3.kõnepuuded 4.kehapuuded 5.õpiraskused 6.emotsionaal- või käitumisraskused 7.liitpuuded 8.HEV-d põimuvad ka vaegurluse ehk invaliidsusega. Sügava puudega lapsed on tunnistatud lapseeast invaliidideks. LASTEASUTUSE SOBIVUS ERIVAJADUSEGA LAPSELE 1. Pimedate, kurtide, raske vaimse alaarenguga või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub eriasutustes (erirühmades). 2. Koos kaasava hariduse tendentsiga, püütakse erivajadusega lapsi maksimaalselt sobitada tavalasteaedadesse. 3. Praegu eksisteerib paralleelselt nii eri- kui ka sobitusrühmade süsteem (kuhu saab sobitada kergema puudega lapsi). 4. Rühma valikul on määrav lapsevanemate soov, kuid otsustamiseks vajavad vanemad spetsialistide (arst, psühholoog, eripedagoog, logopeed) nõu. 5
......................................................................................14 Mentor........................................................................................................................................14 Vanemlus kui psühholoogiline ja sotsiaalne nähtus.......................................................................14 Vastuolulised ootused................................................................................................................15 Lapsevanemaks saamine............................................................................................................15 Isa ja ema roll.............................................................................................................................16 Familistlik ja individualistlik perekonnakäsitus........................................................................16 Psühholoogiline vanemlus....................................................................................
Selline muutus paneb vanemad liigagi tihti unustama, et nad on endiselt kõigi oma vigadega, inimesed, kelle võimetel on piirid ja kelle tunded on eripalgelised. Unustades oma inimlikkuse, lakkavad nad vanemaks saades sageli inimesed olemast. Nad ei tunne ennast enam vabalt ega suuda olla nemad ise. 1.2. Heakskiidu mõiste 4 Kõik vanemad on inimesed, kes tunnevad oma laste käitumise suhtes aeg ajalt kahte sorti tundeid - heakskiitu ja mitteheakskiitu. Käitumine on miski, mida laps teeb või ütleb. See ei ole lapsevanema hinnang sellele. Näiteks, kui laps jätab riided põrandale vedelema, on see käitumine. Kui lapsevanem nimetab teda lohakaks, on see hinnang. On selge, et mõningaid lapse käitumisi ollakse valmis kohe heaks kiitma, teisi mitte. Kui paljusid lapse käitumisi vanem heaks kiidab, sõltub osaliselt sellest, milline inimene
Samuti laste tervis paraneb ning haigusi on vähem. (Fjørtoft 2001, 111-112). Et arendada laste positiivset ellusuhtumist, omavahelist koostööd, uudishimu ja iseseisvust, on õuesõppel täita väga suur roll. (Katz 1999, viidanud Maynard & Waters). Samuti suhteliselt vähe kasutatakse lisaks õuealale ka võimalust mängida vabas looduses. (Maynard & Waters 2007, 262). Loodushariduse eesmärk on luua võimalus teadlike kodanike tekkeks, kes tunnevad biofüüsilist keskkonda ja sellega seonduvaid probleeme, on teadlikud, kuidas neid probleeme aidata lahendada ning on motiveeritud lahenduste nimel tegutsema. (Stapp, 1969, 30, viidanud Gilbertson jt 2006). Bakalaureusetöös „Lasteaia õueala õpikeskkonnana” tuuakse välja, et lasteaedade õpetajad peavad õueala mängimisega seotud keskkonnaks, kuid ei kasuta eesmärgipärase õppimiskeskkonnana.” (Kullamaa 2010, 56). Bakalaureusetöös „Õuesõppe vajalikkus
Tallinna Ülikool Lastehoiumudeli tasakaalu otsimine kaasaegse perepoliitika kontekstis Essee Tallinn 2013 Lastehoiukohtade puudus on keskne probleem, mis võib võimendada paljusid sotsiaalseid probleeme, nagu naiste madal palgatase, laste vaesuses elamine ja madal 2 iive. Lastehoiuteenuse valitsemiskorraldus peaks olema iga omavalitsuse ja või riigi tähtsaimate prioriteetide hulgas. Tänu vanemahüvitise seadusele, on Eestis võimalik olla oma lapsega kodus kuni lapse pooleteise aastaseks saamiseni ning pärast seda peaks olema seaduslik õigus saada talle koht riiklikku lastehoiu asutusse. Eesti Koolieelse lasteasutuse seaduses § 10 on välja toodud, et valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda sooviva
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
just hingelisi haavu. Kui aga pidevalt lapsele rõhutada, et ta on loll, siis võibki laps endast seda arvata eriti kui kuuleb seda juba pisikesest peale. Nii tekivad ka koolis õppimisraskused, mille tagajärjeks on vanemate poolt tihtipeale just karistus. 1.4.1 Autoritaarse kasvatuse probleemid Sellise kasvatusmeetme puhul seavad vanemad enese ja lapse ette ebareaalsed eesmärgid ülehinnates lapse võimeid. Vanemad tunnevad ka süütunnet, kuna paljud nende eesmärgid võivad jääda täitmatta, seades lapsele kohustusi endast lähtudes. Paljud vanemad pole võimelised oma vanemarolli nautima ja võivad olla ka kibestunud, sest nad püüavad oma isiklikke vajadusi maha suruda näiteks siia kuuluvad ka soovimatud lapsed kelle eest hoolitsedes peavad vanemd suruma enda tahtmised ja vajadused alla. Vanemad tahavad küll enda arust head kuid sellega
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina ol
seksuaalsuhetes). Rituaali üks kindlaid koostisosi ja elutõdede õppimise vorme oli rituaalne tants. Tants oli 3 üks elu õppimise vorme. Zestid olid rituaalse tantsu osa. Samuti oli muusika loodusrahvaste eneseväljenduse üks olulisi komponente. Tema kaudu sai edasi anda ka kõige õrnemaid tundeid. Muinasaja inimesed oskasid väärilist tähelepanu pöörata kõneosavusele. Seda läks vaja sõjapidamises (arutati sõjapidamise küsimusi hõimukaaslastega, peeti kohut, kehtestati seadusi). Sõnamaagiat tunti ja kardeti. Sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast ka lastelegi. Muinasrahvastel oli tuntud väga tugeva väega sõna-loits, mis distsiplineeris. Väga kaugele minevikku ulatub nime pühaks pidamine. Nime arvati olevat isiklik ja seepärast kõige tugevam loits. Oluline õppimise vorm pidi olema ka mälu treenimine. Sel perioodil anti kogu sugukonna tarkus edasi suuliselt. Midagi ei tohtinud lisada ja ära unustada
VAIMUPUUE Referaat SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen täheldanud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e vaimupuudega inimene, ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks temaga käituma. Lasteaeda tuleb erivajadusega lapsi ja samas tekib ka seal küsimusi, et kuidas lapsega hakkama saada ja milline see laps tegelikult ikkagi on? Inimesed kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin oma referaadiga öelda, et erisusi ei ole vaja karta, pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti ema, seal kõrval. Sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks eripedagoogikaalaseid ja pedagoogikaga seonduvaid materjale ja meditsiinialaseid teatmeteoseid. 1
annaabi.ee 
