Elusobjektidega erinevus-1.viirusel ei ole rakku 2.viirused ei suuda iseseisvalt paljuneda 3.viirustel puudub ainevahetus keskkonnaga. Elusobjektidega sarnasus-mõlemal on pärilikkus, muutlikkus. Ehitus-1.Viiruse genoom-pärilikkuse aine-DNA viirused ja RNA viirused. Vajalikud on geenid. 2.Kapsiid-kaitseb kahjulike kk. tegurite eest. Valgumolekulidest kate. 3.Ümbris-tekib raku membraanist, kui viirus väljub. Paljunemine-vaja peremeesrakku.1)Viirus seondub peremeesraku membraanile. Selleks, et viirus saaks seonduda on tal viirus ankurmolekulid-peavad sobima rakumembraani retseptoriga. 2)Viirus siseneb rakku või siseneb ainult viiruse genoom. 3)Viirus muudab raku elutegevuse endale sobivaks. 4)Viiruse genoomi replikatsioon-vajalikud ained saadakse peremeesrakust. 5)Kapsiidivalkude süntees(peremeesraku ribosoomides) 6)Uued viiruse osakesed, väljuvad rakust-rakk sureb Lüütiline tsükkel-Selline viiruse paljunemisviis, mis lõppeb raku surmaga.
(erinevused, sarnasused) Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Raku keskosas paiknev tuum. Eukarüootsed jagunevad: taimne ja loomne rakk. Sisaldavad rohkem DNA’d. Prokarüoodil ehk eeltuumsel rakul puudub tuum ja membraansed organellid. Väiksemad kui eukarüoodid. Nt:bakterite rakud. 2. Oskad võrrelda taime ja loomarakke (erinevused, sarnasused) Taimerakk- plastiidide esinemine + vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kest koosneb põhiliselt tselluloosist. Fotosüntees(kloroplastides.) Taime siserõhk- turgor. Loomarakk- 3. Tead rakuorganelle ja nende ülesandeid. Tead nende ehitust, tunned nad ära joonisel. Ribosoom-kinnituvad tsütoplasma membraanile, kus nad süntseedivad valke. Lüsosoom-Ümbritsetud membraanid.Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi molekule.
a. Ca2+ ioonide kontsentratsiooni vähenemise lihasraku sees. b. Ca2+ ioonide kontsentratsiooni suurenemise lihasraku sees.ÕIGE 9. Lihase lõõgastumise algatab... Vali õige väide. Vali üks või enam: a. Ca2+ ioonide kontsentratsiooni vähenemise lihasraku sees.ÕIGE b. Ca2+ ioonide kontsentratsiooni suurenemise lihasraku sees. 10. Presünaptiline pidurdus tähendab, et ... Vali õige. Vali üks või enam: a. Aktsioonipotentsiaali levik presünaptilisele membraanile kutsub esile pidurdava ülekandeaine vabanemise, mis omakorda põhjustab postsünaptilise membraani hüperpolarisatsiooni kaaliumi või kloori ioonide läbilaskvuse suurenemise tõttu. b. Signaali ülekanne pidurdussünapsis vähendab aktsioonipotentsiaali leviku tõenäosust presünaptilisele membraanile ja sealt ülekande aine vabanemist. ÕIGE c. Signaali ülekanne pidurdussünapsis suurendab aktsioonipotentsiaali leviku
olema struktuurigeen (info nimetatakse peremeesraku membraanist. viirusosakese ankurmolekulideks e. Aineliselt koosneb moodustamiseks), Antiretseptoriteks ning mis lipiididest. regulatsioonigeen (määrab võimaldavad viirusosakesel peremeesrakus vajaliku geeni kinnituda peremeesraku avaldumise), membraanile. Viirused on replikatsioonigeen (suunab seetõttu peremeesraku suhtes viiruse genoomi spetsiifilised. kahekordistumisele) Viiruse talitlemine Talitlemine tähendab viiruse genoomi kahekordistumist. See toimub peremeesraku tuumas. Pärast viiruse paljunemist peremeesrakk alati hukkub. Viiruste talitlemine koosneb 2 etapist: 1. Peremeesraku nakatamine- viirusosake kinnitub peremeesraku membraanile
Kui sees on ülekaalus positiivne laeng, siis on positiivne Rakumembraanide on ligikaudu 100 mV (-0,1V) Tasakaalolek on membraanpotentsiaali poolt mõjutatud ja Cout ei võrdu Cin ning RT ln(Cin/Cout) = -ZF Termodünaamiliselt soodsa reaktsiooni ühendamine membraantranspordiga G = RT ln(Cin/Cout) + G` Tasakaaluolekus G = 0 ja RT ln(Cin/Cout) = -G` ATP hüdrolüüsi standardne G` on ca -30 kJ/mol, selle arvel on võimalik luua membraanile ( puudumisel) mingi aine 150 000 kordne kontsentratsiooni gradient (Cin/Cout) Kontsentratsiooni gradiendi hoidmine membraanil nõuab pidevat ainete transporti vastu nende kontsentratsiooni gradienti ja selleks tuleb kulutada energiat aktiivne transport Rakud kulutavad ca 25% oma ATP-st soovitud kontsentratsiooni gradientide hoidmiseks membraanidel Transporditava aine modifitseerimine või sidumine Mingi aine võib olla seotud teiste ainetega, mis esinevad ainult ühel pool membraani
130 100 70 55 40 35 25 15 10 Tulemused- uuritav üleekspresseeritud valk on umbes 45 kDA ja üle 250 mikrogrammi/milliliitri kohta. marker Immunoblot Immunoblot on meetod, mis võimaldab uuritavas segus identifitseerida kindlat valku, eeldusel, et on olemas sellevastane antikeha ning määrata tema molekulaarmassi. Töö koosneb kolmest etapist: 1. Valkude lahutamine SDS-polüakrüülamiid geelektroforeesil. 2. Valkude ülekandmine membraanile. Pärast elektroforeesi hoiame geeli bloti puhvris umbes 10 min. Valkude ülekandmine geelist membraanile bloti aparaadis. Selleks, et seda teha, paneme bloti aparaadi anoodplaadi peale puhvris olnud filter, siis puhvis olnud membraan, siis geel ja jälle filter. Rullime kõik mullid välja ja paneme katoodplaat peale. Ülekanne toimub 15-25min, 10-15V. Pärast ülekannet, tuleb blokeerida membraani vaba osa, selleks
Kuulmekäik: kõver toru (2,5 cm), lõpeb trummikilega, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid jõuavad trummikilele, panevad võnkuma, sealt helid edasi keskkõrva. Keskkõrva: mood. õhuga täidetud trummi- õõs, milles on kolme seotud kuulmeluud: vasar, alasi, jalus. Need annavad trummika võnked edasi sisekõrva. Vasar on trummikilega kokku kasvanud ja ühenduses keskmise- alasiga. Jalus pisim, 3mm. Alasi on seotud jalusega. Jalus toetub membraanile, mille taga sisekõrv algab. Kuulmetõri: avaneb neelu, selle kaudu on keskkõrv üh. välisõhuga. Tavaliselt suletud, avaneb neelates. Sisekõrv: paikneb kolju sees, seal pole õhku, koosneb kahest osast: tigu- kindlustab heliaistingu, on luustunud spiraal, milles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on 11 membraaniga eraldatud. Alumisel on kiukestega üh. kuulmisrakud. Poolringkanalid (3), kotikujulised moodustised(2)- kindlustavad tasakaalutunnetuse.
väga väike kogus. Membaani puhtus on hinnanguline elekton mikroskoopilisuse pärast, desoksüribonukleiinhape olemasolust ja polüakrülamiidi geeli omadusest esile kutsuda elektronmõjud. Geeli lõikeleht ja aminohape koosseis, erineb rakul ja membraanil oluliselt. Thermoplasma acidophilal on puhtuse omadus, mis võib saavutada kõrget edu raku leelilises pH's. See membraan võib anda väärtusliku süsteemi, tulevikus uuritavale membraanile, mis omakorda võimaldab parandada karmi keskkonna pinget.See bakter on inimesele kasulik kuna tulevikus võib just see bakter päästa sadu inimesti stressist ja üleüldisest keskkonna pingest. Thermoplasma acidophila on väga hea bakter stabiilsuse uurimiseks tugevalt happelises keskkonnas.Kuna membraan asub otse kontaktis happelise ja kuuma keskkonnaga. Membaari uuringuks külmutatakse rakk, ja peale seda lüüakse tükkideks, ning uuritakse
1. Struktuurigeen selle alusel moodustatakse struktuurivalke, et keskkonnas eksisteerida 2. Replikatsioonigeen genoomi paljunemiseks 3. Regulatsioonigeen sunnib peremeesrakku viiruse heaks talitlema. 2) Kapsiid moodustub struktuurivalkudest, mis ümbritseb genoomi ja aitab viirusel keskkonnas eksisteerida, ka annab viirusele püsiva kuju. Kapsiid sisaldab valgulisi ankurmolekule, mis aitavad viirusel kinnituda peremeesraku membraanile. 3) Ümbris ei esine kõigil viirusosakestel. Moodustub viiruse väljumisel peremeesrakust, haarates kaasa osa peremeesraku membraanist. Väliskeskkonnas on viirus inaktiivne ja talitlema (ehk paljunema) hakkab peremeesrakku sisenedes. Paljunemine (ehk talitlemine) Toimub kahes etapis: 1. Nakatamine viirusosake kinnitub ankurmolekulide abiga peremeesraku membraanile. Seejärel läbib viirusosake membraani, lahustades kapsiidivalgud ja kaotades ümbrise
Esimene marker on ära tulnud, seega loen algusest ühe juurde. Minu valgu suuruseks on umbkaudu 28 kD ja kontsentratsiooniks 150 µg/µl. Immunoblot (Western Blot) Immunoblot on meetod, mis võimaldab uuritavas segus identifitseerida kindlat valku, eeldusel, et on olemas sellevastane antikeha, ning määrata tema molekulmassi. Töö koosneb kolmest etapist: 1. Valkude lahutamine SDS-polüakrüülamiid geelektroforeesil. 2. Valkude ülekandmine membraanile. · Pärast elektroforeesi hoiame geeli bloti puhvris umbes 10 min. · Valkude ülekandmine geelist membraanile bloti aparaadis. Paneme bloti aparaadi anoodplaadi peale puhvris olnud filtri, membraani, geeli ja jälle filtri. Rullime kõik mullid välja ja paneme katoodplaadi peale. · Ülekanne toimub 15-25min, 10-15V. · Pärast ülekannet tuleb blokeerida membraani vaba osa, selleks asetame membraani
Markerite suuruse järgi määrame uuritava valgu suurus. Seega minu uuritava valgu suurus on liigi kaudu 25 Da. Immunoblot. Immunoblot on meetod, mis võimaldab uuritavas segus identifitseerida kindlat valku, eeldusel, et on olemas sellevastane antikeha ning määrata tema molekulaarmassi. Töö koosneb kolmest etapist: 1. Valkude lahutamine SDS-polüakrüülamiid geelektroforeesil. 2. Valkude ülekandmine membraanile. · Pärast elektroforeesi hoiame geeli bloti puhvris umbes 10 min. · Valkude ülekandmine geelist membraanile bloti aparaadis. Selleks, et seda teha, paneme bloti aparaadi anoodplaadi peale puhvris olnud filter, siis puhvis olnud membraan, siis geel ja jälle filter. Rullime kõik mullid välja ja paneme katoodplaat peale. · Ülekanne toimub 15-25min, 10-15V.
LIPIIDID 1. Lipiidid struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees. Küllastamata rasvhape rasvhapped, mis sisaldavad kaksiksidemeid. Kõrge sulamistemperatuur ja annab membraanile elastsuse. Ei saa tihedalt pakkida. Küllastatud rasvhape kõik esinevad sidemed on üksiksidemed. Kõrge sulamistemperatuur, annab membraanile jäikuse. Saab tihedalt kokku pakkida. Rasv ehk triatsetüülglütserool glütserooli ja rasvhappe triester. Seebistumine estersideme hüdrolüüs leelise toimel, mille tulemusena moodustuvad rasvhapete soolad (seebid) ja alkohol. Seep (vees lahustuv) rasvhappe sool. Vaha pika c-ahelaga alkoholide ja pika c-ahelaga rasvhapete estrid. Isoprenoidid ehk terpeenid rühm peamiselt taimseid, avatud ahelaga või tsüklilise
põhjustavad taimhaigusi), viroidid, prionid(nakkuslikud valgumolekulid, loomsed viirused, inimene k.a)] · Satelliitviirus e virusoid · Viirus bioloogiline objekt · Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus · Kõige kiiremini mõjub ajule hullulehmatõbi · Bakteriaalsed plasmiidid · VIIRUSTE PALJUNEMINE · Kõikide viirustel on kolme tüüpi geene 1. regulaatorgeenid (viiruse kinnitumisel peremeesraku membraanile ja genoomi sisestamisel rakku hakkavad kõigepealt tööle regulaatorgeenid, mõjutavad peremeesraku ainevahetust nii, et rakk ei tunne ära võõrmolekule ja loevad neid enda omana) 2. replikatsioonigeenid(kindlustavad viiruse genoomi paljunemise e RNA v DNA paljunemine) 3. Struktuurgeenid (samal ajal hakkavad tööle ja nende alusel toodetakse viiruse kapsiidi valke, kindlustavad viirusvalkude sünteesi) · VIIRUSE PALJUNEMISE ETAPID
..........niidistiku moodustamine Liikumisorganoidid 9+1 mikrotuubulit Rakkude liikumine Kulendid, ripsmed, viburid. Basaalkeha 3*9 mikrotuubulit. Valgu fibrillist võrgustik Tsütoskelett Tugi, rakusisene liikumine Kinnituvad membraanile 5) Tuuma ehitus ja ülesanded Tuumaümbris: 2 sisemembraani, poorid, piiritleb tuumaplasmat, ainevahetus. Tuumaplasma: tuuma täitev vedelik, H2O, anorg kõrg- ja madalmolekulaarsed ained, orgaanilised ained. Tuumakesed: tihked kehakesed, 1-10, ribosoomide süntees, RNA süntees. Pärilikkusaine: DNA kromosoomid 6) Kromosoomide arv ja ehitus Kromosoomide arv on liigi tunnus. Keharakus: 2x rohkem, diploidne arv, 2n. Sugurakus: heploidne arv, n.
See koosneb lamedatest kotikestest ja väikestest põiekestest. *Lüsosüümid on väikese membraaniga ümbritsetud põiekesed. Nad sisaldavad selliseid valke ( ensüüme ), mille toimel lagunevad rakus mittevajalkud orgaanilised ained. *Rakku eraldab ümbritsevast keskkonnast ja teistest rakkudest rakumembraan. Selles on poorid, mille kaudu hoiab ta end naaberrakkudega ühenduses. Läbi rakumembraani toimub aine- ja energiavahetus. Tänu membraanile suudab rakk säilitada talle omase koostise, kuju ja ehituse. *Taimerakku katab rakukest ja rakumembraan. Loomarakku katab ainult rakumembraan. *Taimerakule iseloomulikud organellid on plastiidid : kloro-, kromo- ja leukoplast. Loomade rakkudes pole plastiide. Loomad saavad energiat teistest organismidest toitudes, taimed saavad energiat päikesevalgusest. *Rakud paljunevad jagunemise teel. Enne raku jagunemist kahekordistuvad kromosoomid. ( pärilikkusaine kahekordistub,
omadused on ideaalsed selleks et moodustada vesilahuses membraane Paigutatud vesilahuses nii, et tekib kahekihiline membraan, hüdrofoobsed osad on membraani sees üksteise vastas ja hüdrofiilsed osad on väljaspool 3. VAHAD Kaitsevad taimi vee aurustumise eest, peegeldavad valgust 4. STEROIDID On tsüklilised ühendid nt suguhormoonid, adrenaliin, D vitamiin, kolesterool Kolesterool loomaraku membraanis annab membraanile tugevuse, liigne kolesterool põhjustab ateroskleroosi, südame-veresoonkonna haigusi LIPIIDIDE ÜLESANDED ORGANISMIS 1. Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained 2. Varuaine- Taimedel õlidena seemnetes/viljades, loomadel naha all 3. Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid 4. Temperatuuri hoidmine 5. Kaitse- Lipiidid kogunevad siseorganite ümber ja moodustavad põrutuste eest kaitsva kihi 6
*ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal. Ülesanne: vahetub trummiõõnde õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. SISEKÕRV ülesanne: on nii kuulmis kui ka tasakaaluelund
*ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal. Ülesanne: vahetub trummiõõnde õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. SISEKÕRV ülesanne: on nii kuulmis kui ka tasakaaluelund
Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Ained läbivad seda passiivse või aktiivse transpordiga. Eukarüootse raku kromosoomid on membraanidega ümbritsetud rakutuumas. Viimase karüplasmas asuvad kromosoomid, milles paikneb raku pärilik info. Kõige rohkem on rakus ribosoome. Nendes sünteesitakse valke. Rakule mittevajalikud makromolekulid lagundatakse lüsosoomides. Tsütoplasmat läbivad tsütoskelett ja tsütoplasmavõrgustik. Taimerkaud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. See täidab kaitse-, tugi- ja transpordifunktsiooni. Plastiidid on taimele ainuomased organellid. Neis sisalduvate pigmentide alusel eristatakse leuko-, kromo- ja kloroplaste. Kloroplastides toimub fotosüntees. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes modutavad ühe suure tsentraalvakuooli. Vakuoolid sisaldavad vees lahustunud varu-, või jääkaineid. Seened on heterotroofid , kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui hulkrakseid organisme .
Amfipaatsed molekulid, kuid on olemas fosforhappe jääk, mis moodustavad polaarse tsentri. Selle tulemusene vesikeskonnas moodustavad fosfolipiidid erinevad struktuure(membraan, vesikulid, liposoomid). · Steroolide aluseks on steraanituum,mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Steroolid on võimsad moodustada rasvhapetega estreid(steriidid). Kolesterool on levinum looduses sterool. Leidub kõikide loomseterakumembraanide koostises, tagab membraanile läbitavauuse ja voolavuse.Taimerakus sama funktsiooni täidavad fütosteroolid. Katse 1.3.1 Rasvapleki proov. · Teooria: Kõik lipiidid lahustuvad organilistes lahustites. Kui näiteks kanda lippidi sisaldava lauhust paberile, ja aurustama vedeliku, jääb paberil rasvaplekk, sel kohal pabri läbipaistvus suureneb. · Töö käik: Me uuritame kaks tahket materjali, ainult üks sisaldab lipiidi.
Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub. Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Jalus on pisim luu inimkehas, see on umbes 3 mm pikk. Vasar on trummikilega kokku kasvanud ning on ühendatud keskmise kuulmeluuga- alasiga. Alasi on seotud jalusega. Jalus toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Keskkõrvast algab kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Juba vastsündinu esimese hingetõmbega satub õhk trummiõõnde. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal. Siis pääseb õhk ninaneelust trummiõõnde ja õhurõhk mõlemal pool trummikilet võrdsustub.
ja vahad. Väga energiarikkad. 2) Fosfolipiidide ehitus ja ülesanded; Vastus: Varuaine, energiaallikas, eitusmaterjal, kaitse, lahusti, signaalmolekulid, lähteaine. Fosfolipiidid koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast lipiidsest osast. 3) Steroidid (kolesterool, D-vitamiin, suguhormoonid); Vastus: Steroidid on tsüklilised ühendid. Kolesterool on lihtlipiidide hulka kuuluv molekul. Seda on vaja mõnede hormoonide sünteesimiseks (nt D-vitamiin), samuti annab membraanile tugevuse. 5. Valgud: 1) Aminohapete ehitus. Asendamatud aminohapped; Vastus: Valgud ehk proteiinid koosnevad aminohappejääkidest. Organismis on 8 aminohapet, mida loomorganism ei suuda ise sünteesida. Lisaks sellele on kolm osaliselt asendamatud. 2) Valgu primaarstruktuur, mis on, mis määrab? Vastus: Valgu primaarstruktuur on ära määratud DNA poolt. Primaarstruktuur on valgu esmane struktuur. 3) Valgu kõrgemat järku struktuuritasemed;
eksisteerida b. Replikatsioonigeen genoomi paljunemiseks c. Regulatsioonigeen sunnib peremeesrakku viiruse heaks talitlema. 2) Kapsiid moodustub struktuurivalkudest, mis ümbritseb genoomi ja aitab viirusel keskkonnas eksisteerida, ka annab viirusele püsiva kuju. Kapsiid sisaldab valgulisi ankurmolekule, mis aitavad viirusel kinnituda peremeesraku membraanile. 3) Ümbris ei esine kõigil viirusosakestel. Moodustub viiruse väljumisel peremeesrakust, haarates kaasa osa peremeesraku membraanist. Väliskeskkonnas on viirus inaktiivne ja talitlema (ehk paljunema) hakkab peremeesrakku sisenedes. Paljunemine (ehk talitlemine) Toimub kahes etapis: I. Nakatamine viirusosake kinnitub ankurmolekulide abiga peremeesraku membraanile.
Närv Presünaptiline osa: eristatakse presünaptilist membraani (presünapsi lõpposa). Sellel membraanil toimub ka erutuse ülekande aine e mediaatori vabanemine. See vabanemine toimub väikestest põiekestest. Mediaator vabaneb kahe membraani vahel olevasse sünapsi pilusse. Mediaatori süntees toimub presünaptilises osas. Põiekestes deponeeritakse sünteesitud mediaator. Vesiiklid ehk põiekesed võivad liikuda koos mediaatoritega presünaptilisele membraanile ja avaneda kahe membraani vahel olevasse sünapsi pilusse. ............................. Postsünaptiine e sünapsijärgne osa: paiknevad mediaatori suhtes tundlikud moodustised, mida nim retseptoriteks. Retseptori tundlikud just vastava mediaatori suhtes (ükteise vastas) Kui erutus liigub piki närvi, siis jõuab ta presünaptilisse ossa. Seal paiknevad põiekesed pre.sün membraanile ja avanevad, vabanevad pilusse, puutub kokku post.sün membraanil olevate
eksisteerida b. Replikatsioonigeen genoomi paljunemiseks c. Regulatsioonigeen sunnib peremeesrakku viiruse heaks talitlema. 2) Kapsiid moodustub struktuurivalkudest, mis ümbritseb genoomi ja aitab viirusel keskkonnas eksisteerida, ka annab viirusele püsiva kuju. Kapsiid sisaldab valgulisi ankurmolekule, mis aitavad viirusel kinnituda peremeesraku membraanile. 3) Ümbris ei esine kõigil viirusosakestel. Moodustub viiruse väljumisel peremeesrakust, haarates kaasa osa peremeesraku membraanist. Väliskeskkonnas on viirus inaktiivne ja talitlema (ehk paljunema) hakkab peremeesrakku sisenedes. Paljunemine (ehk talitlemine) Toimub kahes etapis: I. Nakatamine viirusosake kinnitub ankurmolekulide abiga peremeesraku membraanile. Seejärel läbib viirusosake membraani, lahustades kapsiidivalgud ja kaotades
Mööda neid rakke liiguvad ained.3)Kaitsef.Rakud mis paiknevad taime varte välispinnal ja tüvedel.*Epiderm-elusad rakud,mis katavat rohttaimi ja puitumata võsusid.*korkkude-asub puitunud varte välispinnal*korp-esineb puude tüvedel ja koosn surnud rakkudest.2.Turgori teke ja tähtsus-tekib sellest et vakuoolides on lahust ainete konsentratsioon kõrgem,kui ümbritsevas kk-s.Vesi tungib rakku.Osmootne rõhk mis avaldab survet tsütoplasmale,membraanile ja kestale.Veepuudusel kasut taim ära vakuoolides oleva vee,turgor langeb ja taim närtsib.Turgor kindlustab vee liikumise ja taime toitumise.4.Seente looduslik tähtsus-1)toiduahelates on nad taimse materjali lagundajad,sest suudavad lagundada tselluloosi2)sümbioosis paljude kõrgemate taimedega,mis moodust mükoriisa e seenejuure.on haigusetekitajad taimedel ja loomadel.Rikuvad puitu,põhjust.seenhaigusi. 5.B-raku ümbriseid ja nende ül-
Golgi kompleks (koosneb üksteise kohal asetsevatest lamedatest kotikestest ja neid ümbritsevatest põiekestest, seal toimub rakus sünteesitud valkude sorteerimine). Rakumembraan on imeõhuke ning eraldab tsütoplasmat nii teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Läbi selle toimub aine- ja energiavahetus. Samuti on rakumembraanil kaitsefunktsioon, tänu membraanile suudab rakk säilitada oma koostise ja ehituse. Rakud on väikesed, kuna suured rakud vajavad rohkem toitaineid ja eritavad rohkem toitaineid. Raku kasvades suureneb tema ruumala rohkem, kui pindala. Kloroplastides toimub fotosüntees. Need on läätsekujulised taimedele iseloomulikud organellid. Neid võib rakus olla mitukümmend ja nad annavadki taimele rohelise värvuse. Kloroplastile annab rohelise värvuse pigment klorofüll, lisaks sisaldavad kloroplastid karotinoide kollaseid, harvem
rakusein. Rakusein on Gram-positiivsetel ja Gram-negatiivsetel mikrorganismidel erinev. Graampositiivsetel bakteritel katab tsütoplasmamembraani paks, mitmekihiline peptidoglükaan. Erinev värvumine Grami järgi tuleneb just peptidoglükaankihi paksuse erinevusest eritüüpi bakteritel. Graampositiivsetest bakteritest on paljud patogeenid. Graamnegatiivsetel bakteritel on ainult üks õhuke peptidoglükaani kiht ja kaks membraani – lisaks tsütoplasma membraanile ka välismembraan, nende vahele jääb periplasmaatiline ruum.. Graamnegatiivsete bakterite grupp on heterogeensem ja siia kuulub ka enamus veebaktereid. 4. Millised on bakterite paljunemise viisid? Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga teisigi mooduseid. Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, on mõnel liigil täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed tsüanobakterid paljunevad
3. Mitokondrid Kõigil nendel on kindel ülesanne raku talitlustes. 1. Tsütoplasmavõrgustik (endoplasmaatiline retikulum ER) Moodustub membraaniga ümbritsetud kanalist, paikneb tuuma läheduses. Tuuma välismembraan on seotud võrgustikuga. Ülesanne sõltub võrgustiku osadest. a.) siledapinnaline- selles liiguvad orgaanilised ained, mis on sünteesitud(valgud) , liuglevad Golgi kompleksi. Nendes kanalites algab suhkrute lõhustamine energia saamiseks. b.) Karedapinnaline- võrgustiku membraanile kinnituvad ribosoomid. Mööda seda võrgustikku liiguvad tuumas sünteesitud ribosoomid ja RNA molekulid. Aitab kaasa ribosoomide talitlusele. 2.) Ribosoomid Ümara kujuga, ilma membraanita, hulk sõltub raku aktiivsusest. Neid sünteesitakse juurde tuumakestes. Kinnituvad tsütoplasma võrgustikule. Ülesandeks on sünteesida liigiomaseid valke päriliku info alusel, mis jõuab ribosoomi raku tuumast mRNA molekulidena.
liikumine o Mikrotuubulid koosnevad kontraktsioonivalkudest (mootorvalgud) Kanalikesi on seda rohkem, mida aktiivsem on rakk Osaleb raku jagunemisel a) Siledapinnalised – sahhariidide ja lipiidide süntees ning transport; Erinevused taime- ja loomaraku vahel kaltsiumioonide tagavara hoiukoht 1. Taimerakku ümbritseb lisaks membraanile ka kest b) Karedapinnalised – kanalitel paiknevad ribosoomid, millel toimub Jäik ja tugev – annab rakule kuju ja kaitseb seda (täiskasvanud valkude biosüntees ja transport Golgi kompleksi rakk on kandiline) o Rakkude vahel on õhuruum 2. Golgi kompleks Koostis tselluloos ja ligniin
vahel. Helid jõuvad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trumikilelt levivad helilained edasi keskkõrva.Keskkõrva moodustab õhuga täiedetud väike õs- trummiõõs, milles on kolm üksteisega seotud kuulmeluukest. Need on inimese kõige väiksemad luud : vasar,alasi,jalus. Jalus on pisim luu inimkehas, u 3mm pikk.Vasar on trummikilega kokku kasvanud ja ühendatud keskmise kuulmeluuga-alasiga. Alasi seotud jalusega, see toetub esikuakent katvale membraanile,selle taga algab sisekõrv.Keskkõrvast algab ligikaudu 3-4cm pikkune kitsas kanal,kuulmekõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühneduses välisõhuga. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Sisekõrvas õhku ei ole,erinevalt välis ja keskkõrvast Sisekõrva kuulmiselund on tigu-teokujuline luustunud spiraal. Selles vedelikuga täidetud kanalid, membraanidega erldatud
- osalevad neuronite uuenemisprotsessis - kõrvaldavad hukkunud neuronid 7. Mis on ja millest tuleneb puhkepotentsiaal? Vastus: See tuleneb sellest, et puhkeolekus on membraani sisepinnal negatiivne ja välispinnal positiivne laeng, sest raku sise- ja välispinnal on lahuse iooniline koostis erinev. Väljaspool rakku on rohkem positiivse laenguga ioone, seespool aga negatiivse laenguga ioone. Kuna laeng ühel ja teisel pool membraani on erinev, tekib membraanile pinge. Seda erinevust nimetatakse membraanipotentsiaaliks. Kuna selline potentsiaal on puhkeolekus rakus, nimetatakse seda ka puhkepotentsiaaliks. 8. Kuidas töötavad ioonkanalid? Kuidas töötavad ioonpumbad? Vastus: 1. Ioonikanalid lasevad rakumembraanist läbi ainult teatud ioone (näiteks naatriumkanalid naatriumioone) 2. Ioonide liikumine toimub kiiresti ja pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast nõrgema konts
motoorsest närvist ja efektorist. 46. Lihaskoe liigid on vöötlihaskude, silelihaskude ja südamelihaskude. 47. Vöötlihaskoe kõige väiksemaks talituslikuks üksuseks on sarkomeer 48. Lihaskontraktsiooni mehhanism on järgmine: Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks ,,lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2 AP toimel avanevad Ca-kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini pea seostub aktiiniga ning toimub ,,libisemine." Kontraktsioonimehhanism 3 ATP molekul seostub müosiiniga, müosiin ja aktiin eralduvad teineteisest. Kontraktsioonimehhanism 4
Majavamm on pärit Himaalaja mäestikust. Seenteeoste sissehingamine on eluohtlik. Seente ülesanded: · toiduainetööstus · antibiootikumide tootja · Olulised lagundajad Mükoriisa seenjuur, mida kõik taimed moodustavad seentega Seen + rohevetikas = samblik BAKTERID Bakterid on ainuraksed, eeltuumased(tuuma pole). Kerabakteril on tuumapiirkond e nukleoid ja selle piirkonnas on rõngaskromosoom, kus asub pärilik info. Mõned bakterid on lisaks membraanile ja kestale ümbritsetud (lima)kapsliga. Bakteritel on piilid ehk karvakesed, mille abil kinnituvad üksteist külge ja sobivasse keskkonda. Gaasivakuool täidab rõhu muutmisülesannet. Plasmiid DNA rõngakesed, mis on osades bakterites. Aitab sünteesida bakteri kasvukeskkonnas ensüüme, mis teevad bakteri keskkonnas olevad ohtlikud ained kahjutuks. Prokariootne rakk Eukariootne rakk 1 DNA molekul 2 ja enam DNA molekuli
· TF seostub cis-actingutega trans-acting Induktor repressoriga seostuja Attenuatsioon lisakontroll, fine-tuning, toimub translatsiooni tasemel Analüüsimeetodid võõrDNA jälgimiseks: · Hübridiseerimine: (kindla NA järjestuse tuvastamine NA molekulide segust kasutades komplementaarsusel põhinevat üksikahelate paardumist) o Geelis lahutatud DNA/RNA kantakse üle (nailon) membraanile nii , et nad oleksid üksikahelad. o Meid huvitav järjestus märgistatakse radioaktiivselt vm meetodil o Lastakse üksikahelatel omavahel paarduda o Mittepaardunud proov pestakse maha ja NA asukoht tuvastatakse märgise järgi · Sekveneerimine järjestuse määramine o Praegu kasutusel ensümaatiline meetod, kus DNA polümeraas lisab vahel ahela
ühtlustumine toimub pidevalt; teiste sees on värav, mis avaneb vaid toimel kindla signaali toimel 12. Kuidas tekib membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal? Oska kirjeldada. Membraanipotentsiaal puhkeolekus on raku sisepinnal negatiivne ja välispinnal positiivne laeng (selliseid ioone on rohkem) kuna laeng ühel ja teisel pool membraani on erinev, tekib membraanile pinge Aktsioonipotentsiaal lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, tekib tugeva ärrituse korral; põhjustab ioonkanalite avanemine ja ioonide (Na) kiire sissevool rakku Ioonkanalid avanevad doominoefektina kõrvalolijad ka närviimpulss 13. Nimeta 3 erinevat neurotransmitterit: Atsetüülkoliin (selgroogsed loomad) botulism blokeerib selle vabastamist närvirakkudest, põhjustab lihasnõrkust ja halvatust; kasutatakse Alzheimeri tõve
kanalid on seotud tsütoplasmavõrgustikuga. Golgi kompleksis sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. Ensüümidena toimivad valgud eraldatakse ja moodustuvad lüsosoomid. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraanide moodustamisel. Rakumembraan on imeõhuke, selle pooride kaudu on rakud omavahel ühenduses. Rakumembraanil on omadus aineid läbi lasta valikuliselt. Membraan kaitseb rakku aitab toimuda aine- ja energiavahetusel. Tänu membraanile säilitab rakk oma koostise ja kuju. Raku paljunemine Rakud on võimelised ennast uuendama, taastootma. Rakud tekivad olemaolevate jagunemise teel. Ühest rakust tekib kaks tütarrakku. Järgime keharakkude jagunemist. Kõigepealt kahekordistub pärilikkuseaine, tekivad tütarkromosoomid. Pärilikkuseaine koondub ja muutub mikroskoobis nähtavaks. Seda nimetatakse profaasiks. Seejärel kogunevad kromosoomid nn ekvaatorile raku keskel, seda nimetatakse metafaasiks
Perifeersed valgud. Harilikult globulaarsed. Kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude abil. Neid on kerge membraanilt dissotsieerida kas pehme detergendi või kõrge soolakontsentratsiooniga lahustega töötlemisel. Integraalsed valgud. Tugevasti kinnitunud lipiidi kaksikkihti. Neid on võimalik membraanist eemaldada ainult membraani denatureerides. Sagel transmembraansed. Võimalik ka monotoopne sidumine membraanile (ulatuvad vaid ühte lipiidikihti). Lipiid-ankurdatud valgud. Ankurdatud membraani tänu kovalentsele sidemele lipiididega. Valkude pöörduv ankurdamine membraanile ja vabastamine membraanilt kontrollib signaaliülekannet. 4 ankru tüüpi: Amiid-seotud müristüülankrud; Tioester-seotud (rasvhappe-) atsüülankrud; Tioeeter-seotud prenüülankrud; Glükosüül-fosfatidüülinositoolankrud. Membraanivalke jagatakse ka vastavalt funktsioonile:
seened, taimed ja loomad. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Ained läbivad seda passiivse või aktiivse transpordiga. Eukarüootse raku kromosoomid on membraanidega ümbritsetud rakutuumas. Viimase karüoplasmas asuvad kromosoomid, milles paikneb raku pärilik info. Kõige rohkem on rakus ribosoome. Nendes sünteesitakse valke. Rakule mittevajalikud makromolekulid lagundatakse lüsosoomides. Tsütoplasmat läbivad tsütoskelett ja tsütoplasmavõrgustik. Taimerakud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. See täidab kaitse-, tugi- ja transportfunktsiooni. Plastiidid on taimedele ainuomased organellid. Neis sisalduvate pigmentide alusel eristatakse leuko-, kromo-, ja kloroplaste. Kloroplastides toimub fotosüntees. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes moodustavad ühe suure tsentraalvakuooli. Vakuoolid sisaldavad vees lahustunud varu- või jääkaineid. Seened on heterotroofid, kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui hulkrakseid organisme
Eukarüootse ja prokarüootse sarnasus ja erinevus S: rakumembraan ja ribosoomid Eu: tuum, DNA(kromosoomides), organellid Prok: tuumpuudub, DNA (plasmiidides) Loomne rakk vs. taimne rakk Loomarakk: Tsentrioolid, lüsosoomid Taimnerakk: Raku kest, kloroplastid, vakuoolid Loomne ja taimne : membraan , tuum , endoplasm ret, mitokondrid, golgi kompleks Rakumembraani 3 IT? - Kaitsefun - Ainete ja ühemdite transport - Info retseptoritega Kolesterool annab membraanile teatava jäikuse Glükoproteiinid- retsptoorne fun Valkude 3 IT ? - Ainete transport(kanalid, kandjad, pumbad) - Signaalide vastuvõtt ja edastamine - Seondab membraani tsütoskeletiga Pumbad energia toel transportivad ained ja ühendeid raku ja rakust välja Kandjad transport valgud liiguvad mööda konts gradiendi Kanalid avades ja sulgedes kanaleid saab kiiresti toimetada transpodi pili mööda konts gradiendi
ja seda ühtlaselt kiirendada, hakkavad rakkudevahelised tõmbejõud vähenema ja pinge tõttu, mis tekib suspensioonis, hakkavad erütrotsüütide agregatsioonid lagunema kuni lõpuks jõuavad täieliku dispersioonini. Samal ajal väheneb vere viskoossus umbes viiekordselt algsest väärtusest. Kõrgmolekulaarsed proteiinid nagu fibrinogeen ja mitmed immunoglobuliinid, olles passiivselt absorbeeritud punaliblede membraanile, aitavad kaasa makromolekulaarsete sildade tekkele rakkude vahel. Kui erütrotsüüdid suspendeerida valguvabas lahuses, ei moodusta nad komplekse ja voolavad suhteliselt hästi ka madalatel kiirustel. Teine oluline omadus on see, et reoskoobi või viskomeetri pöörleva kiiruse kasvades muutub punalible kaksiknõgus kuju. Seoses erütrotsüütide deformeerumisvõimega väheneb ka viskoossus. Seega faktorid nagu madal liikumiskiirus (nt liiga väike pinge deformatsiooniks) või liiga
Membraananduri (joonis 0.2.25b) tajuriks on membraan 5, mis jaotab anduri korpuse kaheks osaks. Jäiga tsentriga membraani külge on kinnitatud lisaraskus 6. Membraani alumine pool on läbi drosselklapi ühendatud kondensatsiooni mahutiga 2, milles kondensaadi tase on const tänu ülevoolutorule. Membraani alumisele poolele mõjub veesammas ho. Membraani ülemine pool on ühendatud katla trumli 1 vee osaga ja mõjub veesamba h1. Rõhulangust h = ho – h1 tekitatud jõud, mis mõjub membraanile tasakaalustatakse raskuse 6 ja häälestusvedru 3 mõjuvate jõudude summaga. hρgfa = FM + a1czo (2.2.14.) kus: ρ – vee tihedus; g – vabalangemise kiirendus; fa – membraani aktiivne pind; FM – raskuse massi poolt tekitatud jõud; a1 – ülekandetegur; zo – seadevedru 3 eelpingestatus; Raskus riputatakse jäiga tsentri külge selleks, et vähendada anduri staatilist ebaühtlust ja laeva kreeni mõju
ujuk, kellamehhanism ja trummel, millele pannakse spetsiaalne joonitud paber (meerikulint). Lindile tekib kahe liikumise tulemusena veetaseme muutumise graafik. Limnigraafi tarvis rajatakse jõe kaldasse kaev, mis on toru kaudu ühendatud vooluveekoguga. Meerik paikneb kaevupealses onnis. Ei saa panna lihtsalt vooluvette. Hüdrostaatiline limnigraaf koosneb veealusest rõhusensorist, kaablist ning kuival paiknevast elektroonilisest andmesalvestist (loggerist). Sensori membraanile mõjuv hüdrostaatiline rõhk jõuab digitaalsignaalina andmesalvestisse. Sensor seatakse voolusängi põhja, kaevu või voolukanali / mõõterenni seina külge. Saab panna ka vooluvette. Ultrahelil põhinev limnigraaf veepinna kohale monteeritud sensor saadab ultrahelilaineid veepinna poole ning mõõdab aega, mis kulub helilaine edasi-tagasi liikumiseks. Paikneb kuival, kergesti paigaldatav, vesi ei kuluta. Kallis meetod. 16. Voolukiiruse mõõtmise meetodid. Iga meetodi
NP, kus tekib ADH. Kui osmootne rõhk on tõusnud või kui vererõhk on langenud, siis on ADH produktsioon tõusnud- vee kaotus, higistamine, soolane toit. · ADH mõjul imendub läbi kogumistorukese seina rohkem vett tagasi. · Akvaporiinid-vee kanalid-kui osmootne rõhk on 0, siis neil ei ole suurt fukntsiooni. Kui vabaneb rohkem ADH-d, siis veekanalid paiknevad ümber valendikupoolsele membraanile, akvaporiinid vabanevad, vesi tuleb sealt neerutorukesest kogumistorukestesse, osmoosi teel vesi liigub rakust välja. · ADH produtksioonist sõltub see, kui palju vett imendub akvaporiinide kaudu kogumistorukestesse- fakultatiivne ehk valguline imendumine- palju jääb lõplikku uriini, see toimub kogumistorukestes. Kohustuslik imendimine toimub Henle lingus. Uriini hulk, koostis ja osakesed
Et lahuse aururõhk on madalam kui lahustil, saabub külmumistemperatuurile vastav vedela ja tahke faasi aururõhkude võrdsus lahuse korral madalamal temperatuuril. Lahusti ja lahuse külmumistemperatuuride vahet nimetatakse külmumistemperatuuri languseks: Tk Tk Tk . 0 10. Lahuse osmootne rõhk Osmootne rõhk- lahusele avaldatav lisarõhk, mis paneb seisma lahusti ühesuunalise liikumise läbi poolläbilaskva membraani. Kui tasakaalu korral mõjub membraanile lahusep oolt rõhk P ja puhta lahusti poolt rõhk P 0 , siis osmootne rõhk P P 0 . Osmoos on tingitud lahusti keemilise potentsiaali erinevusest puhtas lahustis ja lahuses püsival rõhul ja temperatuuril. J. van’t Hoff sai katseandmete põhjal sõltuvuse: V n 2 RT . See on sarnane ideaalse gaasi olekuvõrrandiga . Selle abil väitis ta, et osmootne rõhk on arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalse gaasina täidaks antud
DNA kodeeriva järjestuse alusel disainitakse proo, millega hübridiseeritakse transgeense taime DNA-d filterpaberil. Proovil on küljes radioaktiivne signaal, mis näitab tulemust. Northern blot- testib, kas mRNA on taimes olemas ja et transkriptsioon toimib korrektselt. mRNA eraldatatakse, kantakse filterpaberile. Radioaktiivse sildiga DNA proov seob mRNA külge ja on nähtav. Western blot- testib valgu olemasolu, valgu proovid eraldatakse transgeensetest taimedest ja kantakse membraanile. Prooviks on antikehad, mis tunnevad ära eesmärk valgu. DNA sekveneerimine- võimaldab kindlaks teha konkreetse DNA järjestuse. Promootor- Nende abil saab reguleerida geeni ekspressiooni. Konstitutiivne promooter ekspressioon toimub kogu aeg igas taime osas. Valikuline promooter ekspressioon toimub ainult teatud taime arengu faasides, teatud taime kudedes või sõltub ekspressioon välistest teguritest. Tugevad ja nõrgad promootorid mõjutab ekspressiooni kogust (valgu hulka)
ümbritsetud polaarsete vee molekulide mitmekordse kihiga ja seetõttu liiga suured, et valkudes liikuda. Na+, K+ ja H+ diffundeeruvad läbi membraani läbi juhtivuskanalite. Suhkrud on neutraalse laenguga ja seega neid ei pumbata ega saa sisse vedada. Millest tekib membraanil potentsiaalide vahe? Membraanis on ATP seoselised ioonpumbad, mis ATPd hüdrolüüsides võivad H ioone rakust välja pumbata. Ioonide liikumine tekitab kohe membraanile potentsiaalide vahe. ATP seoselised pumbad on võimelised ioone ainult rakust välja pumpama. H välja pumbates tekib rakku neg potentsiaal. K kanal avaneb ja K liigub sisse negatiivse potentsiaali tõmbejõu mõjul. See neutraliseerib küll membraani potentsiaali, kuid H+ pumpamist jätkates saab rakus luua suteliselt kõrge (kümnetesse mM ulatuva) K+ ioonide kontsentratsiooni. See rakusisene kõrge K + kontsentratsioon ongi
Osa membraani koostisesse kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikestega, mille kaudu toimub väiksemate molekulide liikumine rakku ja sealt välja. Kui selleks ei kulutata täiendavat energiat, on see samuti passiivne transport. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses trasnpordis. Need valgud juhivad vaid kindlaid aineid. Täiendavat energiat saadakse energiarikastest ühenditest. Suurem makroelemendid läivad rakumembraani fagotsütoosi teel. Membraanile jõudes sopistub ainosake sisse ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Siis lisanduvad põikesse ensüümid, mis lagundavad fagotsüteeritud ained. Sel moel toituvad näiteks mõned üherakulised organismid. Lisaks transportvalkudele esineb membraanis ka retseptorvalke. Need osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule ja vallandavad seejärel rakusiseseid biokeemilisi reaktsioone
Lihasfüsioloogia 43. Lihaskoe liigid on: silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude. 44. Vöötlihaskoe kõige väiksemaks talituslikuks üksuseks on müofibrill. 45. Lihaskontraktsiooni üldine mehhanism on järgmine: Kontraktsioonimehhanism 1: Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks "lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2: AP toimel avanevad Ca- kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini pea seostub aktiiniga ning toimub ,,libisemine". Kontraktsioonimehhanism 3: ATP molekul seostub müosiiniga, müosiin ja aktiin eralduvad teineteisest.
prosteetiline rühm Tsüaankobalamiin (B12) Osaleb mutaasireaktsioonides Vitamiin K Menakinooni eellane. Menakinoon osaleb elektronide transpordil Toitumistüübid ja nende määratlemine. Bakterid saavad kasutada nii keemilistes ainetes sisalduvat kui ka valgusenergiat. Mõlema arvel saab membraanile tekitada prootongradienti. Prootongradiendi arvel saab sünteesida ATPd ja teha muud tööd. Kasutatava energia järgi jagunevad kemotroofideks (keemilised ained) ja fototroofideks (valgus). Toitumistüübi määratlemisel on olulised: · Energiaallikas (valgusenergia, keemilised ained) · Oksüdeeritava aine (elektroni doonori) loomus (kas anorgaaniline või orgaaniline aine), ka fototroofid vajavad väliseid elektroni doonoreid (redutseerijat)
annaabi.ee 
