Maalikunst- ajalooline ja mütoloogiline temaatika, portree zanrid, rembram. Skulptuur-dekoratiivplastika. Kirjandus- filosoof, Rene Descartes, Baltasar Gracian. Teater- Galderon. mütoloogiline temaatika, portree zanrid, rembram. Skulptuur-dekoratiivplastika. Kirjandus- filosoof, Rene Descartes, Baltasar Gracian. Teater- Galderon. Afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundeist. Monoodia- stiil, mis väljendub ühes meloodias. Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl, eestis torupill Afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundeist. Monoodia- stiil, mis väljendub ühes meloodias. Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl, eestis torupill ja viiul, rahvamuusika, it keeles generaalbass, Basso Continuo. Ooperi eelkäijad: müsteeriumid, intermeediumid. Claudio M. Helikeel-palju pille võeti ja viiul, rahvamuusika, it keeles generaalbass, Basso Continuo
18.saj esimesel poolel valitses Itaalia ooperpeaaegu kogu Euroopas. Romantismiajastul jõudis Itaalia ooper ennenägematu õitsenguni. Lähemalt Itaalia ooperist: 1)aasta jooksul kolm hooaega 2)Juhtis impressario 3)Oopereid esitati seeriana Iseloomustab: 1)Bel canto-17.saj Itaalias väljakujunenud laulustiil 2)Virtuoossed koloratuurid-kiiretempolised ilustused meloodias 3)Numbriooper 4)Kastraadikultuse lõppemine Tähtsamad tegelased: Gioacchino Rossini(1792-1868) Kirjutas kokku 39 ooperit. Tema muusikat iseloomustab meloodilisus, hea karakteersus ja rütmiselgus. Suuremad kordaminekud ooper Buffa.Opera buffa tunnused süzee on eluline, kaasajast, tegevus kiire, muusika lihtne, pilati rikkaid, peategelasteks olid nutikad teenrid, kes igast olukorrast kavalusega välja oskasid tulla. Looming: ,,Tuhkatriinu" ,,Varastaja harakas" Giuseppe Verdi
Sinihabeme loss" 1911 ja ballett "Võlumandariin" 1919. 1920. aastatest peale valitseb loomingus neoklassitsistlik suund, mida rikastab impressionistliku harmooniaga. Endiselt oluline tegelemine folklooriga ja mõjutused sellest. Huvitub just ungari/madjari-, mitte mustlasmuusikast. Kasutab autentseid rahvaviise ja tuletab neist omi meloodiaid. Nt viiuliduettides. Komponeerimismeetod on üsna teoreetiline: sageli on teose aluseks üks intervall, mis eriti rohkelt esineb meloodias ja harmoonias ning mida nimetab konstruktiivseks intervalliks. Selleks on tal enamasti kvart: kvardikäigud meloodias, kvartharmoonia. Veel märksõnu: modernne helikeel, esineb nii polütonaalsust kui ka polümodaalsust (tänu rahvamuusikale). Loomingus on tähtsal kohal kammermuusika: Kuus keelpillikvartetti; Muusika keelpillidele, löökpillidele ja tselestale; Sonaat kahele klaverile ja löökpillidele; Sonaat sooloviiulile.
Iga mängija juurde kuulub ta isikupärane toon, ning tihti tunnevad asjatundjad mängija isiku just tooni järgi ära. Jazzmuusika on seotud eeskätt linnakultuuriga, konkreetsemlat isegi New Orleansiga. New Oreleansis alustas oma muusikalist teed ka trompetsist ja laulja, jazzmuusika legend Louis Amstrong. New Oreleansi stiili imiteerimisest valgete poolt kasvas välja dixielandstiil. Blues Blues on ingile keeles "nukrameelsus". Afroameeriklaste ilmaliku rahavlaulu bluesi meloodias kasutatakse samade astmete madaldusi, mis jazziski. Madaldatud astmed on ainult meloodias ja enamsti laskuva käigu puhul. Aafrika rahvamuusikas on veerndtoon tavaline nähtus ning seda püütakse tabada bluesi esitamisel, kuigi meie pooltoonidega harjunud kõrvale mõjub see "mustalt". Swing 1930. aastate alguses seoses ansamblite koosseisude suurenemisega ja bigbbändide kujunemisega tekkis swingmuusika periood. Bigbändi
Lembit Saarsalu Ta on saksofonist ja helilooja, eesti dzässmuusika juhtfiguur. Talle on omistatud austav nimetus saksofonikuningas. Oma muusikaõpinguid alustas ta akordioni erilal. 1990ndatel aastatel töötas Saarsalu pikemat aega Saksamaal. Lisaks Hamptonile on Lembit Saarsalu esinenud paljude tippmuusikutega nagu Elvin Jones, John Stowell, Lewis Nash. Dzässmuusikaga hakkas Lembit Saarsalu tegelema juba õpingute aja. Dzässmuusikale pühendus 1980ndatel sellest ajast peale kuni tänaseni on ta juhatanud paljude gruppide muusikategevust. 1982. aastal valiti Lembit Saarsalu festivali "Jazz-Linn" raames Eesti parimaks dzässmuusikuks. Lembit Saarsalu nimetatakse eesti dzässi visiitkaardiks maailmas, seda kinnitab aukartust äratav kontsertide geograafia, mis ulatub Alaskast Kamtsatkani ning Norilskist Mauritiuseni. Lembit Saarsalu ei piira end dzässi kitsa raamiga, tema väljenduslaad ulatub bluesist ja s...
Ferenz Lizst Esimene teos mida ma olen kuulnud on "Love dream". Seal helilooja mängib klaverit. Meloodia on muutlik nagu lained meres. Kuskil on emotsioonide torm tõusmas armunute vahel aga teises kohas on rahulikum,kus nad armsalt vestlevad. See teos ei ole ju nii sama Love dream nimega,meloodias saab näha kaks armunut inimest. Teine teos, mida ma olen kuulnud on"Lohutus". Teos on kirjutatud klaveri ja viiuli abil. Selle lauluga mu peas keerleb ainult üks mõtte.Kui ma kõnnin tänaval niiskes ilmas ja molten elust. See meloodia tuletab mulle meelde kõige paremaid momente lapse põlvest. Viimane teos mida ma olen selle nukra ja vihmase päevaga kuulnud oli " Un Sospiro". See on klaveri näidend. Meloodia on väga lihtne ja samal ajal ta on hüplev ja üleskeerav.
Ta oli virtuoosne klaverimängija, kuid ta oli ise oma teoste esitajas. Ta töötas koos paljude kaasaja kuulsate muusikutegijatega. Brahmsi peetakse tihti nii konservatiiviks kui ka uuendajaks.Tema muusika oli tugevasti mõjutatud barokiajastu ja klassitsistlikust muusikast muusikaliselt kui ka vormilt. Brahms sidus oma muusikas saksa tõsiduse romantismi eripäradega, tänu millele on tunda uuenduslikkust nii tema harmoonias kui ka meloodias. Tema järjekindlus ja põhjalikkus on olnud eeskujuks paljudele hilisematele heliloojatele. Loomingud: · 4 sümfooniat · 2 klaverikontserti · "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) · "Aldirapsoodia" (1869) · Viiulikontsert (1878) op.77 · Kontsert viiulile ja tsellole op.102 · 3 sonaati viiulile ja klaverile op.78, op.100 ja op.108 · 2 sonaati tsellole ja klaverile op. 38 ja op. 99 · kammer- ja klaveriteosed
1)Barokk(16lõpp-18kesk)-pärit Ita, Louis14., ususõjad, kirj 1. Oop (J.Peri"Daphne"), 1.oratoorium, 1.laulukogumik"Uus muusika", Bach, Händel, Lully, Monte Verdi, Vivaldi, homofooniline mitmehäälsus, suurenes teksti osatäht muus, kontsertstiil-hakati andma palju konts, vokaal muusika kõrval aren intrumentaalmuu, viiulimuusika Stradivarius. 2) Monoodia-stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega monoodia. 3)Primadonna- ooperi naispeategelane. 4)Generaalbaas-meloodiat toetav harmooniasaade 5)Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis. 6)Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele,koorile,orkestrile,sisu antakse edasi lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga. 8)Passioon-heliteos koorile, orkestrile, solistidele, Kristuse kannatustest.
Barokiks nimet kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv: priiskav õukonnaelu. Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. Kõige suurem muutus oli kompositsioonitehnikas: tuli monoodia-stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Barokkmuusika iseloomulikku harmooniasaadet tähistab mõiste basso continuo(katkematu bass) ehk generaalbass. Mängitakse seda pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt basspill ja harmooniapill. Ajastu üldisemateks iseloomustavateks mõisteteks on kontsert ja kontsertstiil. Renessansiaegse ansamblilaulu asemel sai 17.saj algue ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul. See pidi väljendama vanakreeka luulekunsti. Samuti sai nüüdseks näppepilliks lauto
· Muusikaline barokkstiil pärit Itaaliast · Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata · Raske rääkida ühtsest barokkstiilist, igal maal omad eripärad Uue stiili kujunemine · 1600 paiku uued zanrid, eelkõige ooper, solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika ning orkestrimuusika võidukäik · Monoodia stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias; saatega monoodia meloodiaga käib kaasas saade. · Camerata - poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring. (Firenze).(huvi vanakreeka luule ja draama vastu, luule ettekandmine lauldes) · Kontsert. Concerto algne tähendus `koosmäng') suurem teos. Hiljem teos suuremale pilliansamblile või orkestrile. · Generaalbass, basso continuo. Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse
13.concerto grosso-On esimene orkestrižanr, mis koosneb kolmest osast:kiire,aeglane ja kiire 14.Basso continuo-On muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. 15.Itaalia orkester 16.Klaviirimuusika-Barokk ei teinud selget vahet erinevatele klahvipilidele kirjutatud muusikal.Kõike nimetati kokkuvõtlikult klaviirimuusikaks.Erand oli orel. 17.Kastraat- 18.Monoodia-Stiil, mis väjendub peamiselt ühehäälses meloodias 19.Instrumentaalkondsert-On tavaliselt kolmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile ja soolopillile.
näinud ega kuulnud . Kõige säravam päike loojus viimaks läände . " Mida õpetab Elizabeth meile ? Ole enesekindel , oota kannatlikult oma õiget hetke Suhtu tolerantselt teiste inimeste seisukohtadesse Säilita kriisiolukorras rahu Ürita iga päev õppida midagi uut Legend jutustab , et Elizabethi isa , kuningas Henry 8 komponeeris armastatud meloodia "Greensleeves" . Selle teose puhtas , siiras meloodias, rahulikkuses ja pastoraalses väärikuses peegeldub parim , mis on omane Inglismaale . " Meie printsid , oleme pandud kõrgele kohale nagu maailmale vaadata ; plekki meie riietel märgatakse peagi ja plekke pannakse varsti tähele me tegudelegi ." Elizabethi moto : " Ma näen , ent ei ütle midagi . "
· Puupillidele Böhmi klapisüsteem. · Keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen. · Uueks zanriks kujunes üheosaline sümfooniline poeem. Romantiline ooper (G. Rossini, G. Verdi, R. Wagner) · Peegeldusid ühiskondlikud suundumused. · Ooperipealinnaks kujunes Pariis, kuid ooper sündis Itaalias. Itaalia ooper · Iseloomustas bel canto nüansirikas toon, kaunistuste improviseerimine ning esituse väljendusrikkus. · Koloratuurid meloodias kiiretempolised ilustused. · Valitsevaks oli klassikaline numbriooper. Prantsuse ooper e. nn suur ooper · Keskuseks Pariisi Ooper. · Iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid. Saksa ooper · Keskuseks Dresden. Heliloojad: Johannes Brahms · Üks kolmest klassikalise muusika B'st (Bachi ja Beethoveni kõrval). · Mitteprogrammilise ehk puhta muusika pooldaja. Ferenc Liszt
Hümn uuemale vaimulikule luulele loodud laul. Gregoriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul. Gregoriuse koraali nimetus tuleneb paavst gregorius suure nimest, kes 6. sajandil algatas liturgiate ja laulutüüpide ühtsustamise. Ülesanne: -ühe häälne. -laulavad mehed. -ladina keelne. -teksti on vähe. -ühele silbile vastab mitu erinevat nooti. -taktimõõtu ei saa määrata. -meloodia ulatus on väike. -suured hüpped meloodias puudusid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord. Keskaeg kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa 1. sõnaliturgia 2. armulaualiturgia. Missatekstid jagunevad: ordinarium- kõikidel missadel kõlavad laulud. Ja propium- vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud. Missa osad: 1. Kyrie issand (halasta) 2
Muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab õpetus inimese tundeseisundeist afektiõpetus. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast ja sellest maast sai kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskuju. Euroopa muusikas toimus suur pööre 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkis palju uusi muusikazanre. Varasema polüfoonia asemele, kus kõik hääled olidiseseisvad ja võrdsed, tuli monoodia. See on stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias. Meloodiaga käib kaasas harmooniaseade, millel on väga oluline väljenduslik roll. Basso continuo (it. keeles katkematu bass) ehk generaalbass on muusikat saatev instrumentaalne bassihääl, mis kuulus lahutamatult kõikide vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde. Sõna ,,kontsert" ei tähistanud algselt avalikku muusikaettekannet, vaid koosmängu. Hiljem tähistab see nimetus põhiliselt teoseid suuremale pilliansamblile või orkestrile. 16. sajandil
KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS 10. klass Barokk 1. Millal oli barokk muusikas (sajandid)? 2. Milline maa on baroki sünnimaa? 3. Nimeta mõned märksõnad, mis iseloomustavad barokk-kunsti üldiselt! 4. Mis seatakse barokk-muusikas muusika/helide eesmärgiks? 5. Kui renessansi-ajastul valitses polüfooniline kirjaviis, siis milline stiil saab barokk-muusikas peamiseks ning milles see seisneb? (Monoodia, täpsemalt saatega monoodia - stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millele lisandub saade) 6. Seleta mida tähendab basso continuo ehk generaalbass ehk numbribass! Millised pillid siin osalevad? 7. Nimeta baroki-ajastu inrtumentaalmuusika zanre! (sonaat, kontsert, soolokontsert, concerto grosso, süit) 8. Millise pilli esiletõus toimus barokk-ajastul? (viiul) 9. Kus kõlas instrumentaalmuusika ehk kus ja millistel puhkudel musitseeriti? 10. Nimeta barokiajastu vokaalmuusika zanre! (aaria, kantaat, oratoorium, passioon) 11. Mis on retsitatiiv? 12
Gregoriuse koraal - katoliku kiriku liturgiline laul. Gregoriuse koraali nimetus tuleneb paavst gregorius suure nimest, kes 6. sajandil algatas liturgiate ja laulutüüpide ühtsustamise. Ülesanne: Kuula gregoriuse koraali ja iseloomusta seda järgmiste punktide alusel - ühe- häälne - Laulavad mehed - ladina-keelne - Teksti on vähe - Ühele silbile vastab mitu erinevat nooti - Taktimõõtu ei saa määrata - Meloodia ulatus on väike - Suured hüpped meloodias puudusid HOSANNA, FILIO DAVID SOL INVICTUS! (Hosianna, Taaveti poeg võitmatu kuulsus (Päike)!) Kuula ja kirjelda oma muljed. "Puer natus est nobis" õp lk 13 Minu jaoks oli ,,Puer natus est nobis" igav laul. Tema meloodia oli üksluine ja korduv. Laul tundus kurb . Meloodia tegi laulule rütmi. Laulja tämber oli ilus, puhas ja kõlakas, eriti kui olid kõrgemad kohad. "Veni, creator spiritus" õp lk 14 Laul tundus lõbusam. Meloodia oli kohati langev ning jälle tõusev
Saali sound oli väga hea, kõikide pillide võimenduseks oli pilli juurde pandud mikrofon. Nii oli publikule kõik arusaadavalt kuulda. Enamus numbritest olidki vaid instrumentaalsed palad, kuid olid ka üksikud vokaalesitused. Üheks instrumentaalpalaks kasutati aiavoolikust tehtud pilli, mis oli Jalmari enda tehtud. Selle pilli kohta kehtib reegel: mida pikem, seda madalam heli tuleb. Esitatud loos oli tunda mõjutusi iiri muusikast, see oli tantsuline ja kiire ning meloodias esines palju kaunistusi ja sünkoope. Loo teises pooles toodi saateks kitarr: algul toetas see akordidega, hiljem täitsa oma viisiga. Isiklikult poleks ma uskunud, et kitarr ja vilepill omavahel kõlalt sobivad, kuid selles lood lõid need hea terviku. Vokaalesitused tõmbasid mind rohkem kaasa. Üheks neist oli regilaul, mis rääkis kuidas noor tüdruk mehega ümberkäis. Selle oli Sandrale pärandanud tema vanaema. Eeslauljaks oli Sandra ise ning järellauljaks Jalmar
Muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab õpetus inimese tundeseisundeist afektiõpetus. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast ja sellest maast sai kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskuju. Euroopa muusikas toimus suur pööre 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkis palju uusi muusikazanre. Varasema polüfoonia asemele, kus kõik hääled olidiseseisvad ja võrdsed, tuli monoodia. See on stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias. Meloodiaga käib kaasas harmooniaseade, millel on väga oluline väljenduslik roll. Basso continuo (it. keeles katkematu bass) ehk generaalbass on muusikat saatev instrumentaalne bassihääl, mis kuulus lahutamatult kõikide vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde. Sõna ,,kontsert" ei tähistanud algselt avalikku muusikaettekannet, vaid koosmängu. Hiljem tähistab see nimetus põhiliselt teoseid suuremale pilliansamblile või orkestrile. 16. sajandil
7.Tempereeritud klaviir(häälestus)- Uus häälestussüsteem,mis kuj 18saj I poolel. 12-tooniline helisüsteem(12 võrdset pooltooni ühes oktavis)jaotatud võrdseteks pooltoonideks.( Klaviir ehk klaverikoondis on muusikas üks partituuri erivorme, orkestriteose transkriptsioon klaverile.) 8.Courante-3-osaline süidi tants 9.Klaviirimuusika- barokiajal klahvpillidele kirjutatud muusika 10.Afetiõpetus- õpetus inimese tundeseisundist 11.Monoodia- stiil,mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, kaasas harmooniaseade 12.Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl,millele ehitataksesaateharmoonia 13.Ooper- lavateos, milles on ühendatud vokaal-ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite-ja kujutav kunst 14.Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile, orkestrile. Seda antakse edasi lavastusteta. Tekkis 1600.a Roomas. ,,Hinge ja keha etendus" 15.Concerto grosso- suur kontsert (hästi palju pille koosseisus) 16.Süit- eri karakteris tantsude aga ka instrumentaalpalade
17-18. sajandi I pool Üldiseloomustus: väliselt toretsev ja elu nautiv ajajärk, kus on ülepaisutatud ja priiskav õukonnaelu. Muusika hakkas tungima haritud kodanike ellu. Kristliku kiriku lõhenemine, tekkis ususõda protestantide ja katoliiklaste vahel. Elati tänases päevas. Kunst: inimeste tunnete ja kirgede väljendamine Muusika: valitsevateks helilaadideks said duur ja moll. Polüfoonia asemele tuli monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Vokaalne meloodia on seotud tihedalt tekstiga. Basso contino- harmooniasaade, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli: basspill (tsello, fagott, violoon, viola da gamba) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) Kontsert- muusika esitamine peakirikutes, mis näitas linna jõukust ja hiilgust. Selle tõttu muutusid õukonna- ja linnamuusiku staatus tähtsaks ning tähtsaks sai esinemise virtuoossus ja omanäolisus. Kontsertstiil- sai alguse 16
Seal tegutses ka Ottavio Rinuccini. *Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne",mida etendati 1597a Firenzes. bel canto-ilus laul,laulustiil,mis kujunes itaalias. Primadonna-esimene naine, tähtsaim naissolist. Kastraat- kohitsetud mees opera seria- tõsine ooper opera buffa- koomiline ooper intermeedium- vahemäng Afektiõpetus- ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundist. Mõjud: tunnete väljendamine kunstis sai väga tähtsaks. Monoodia- stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias. Ooperi kujunemine-lavateos,mis ühendab endas muusika,näitemängu,kujutava kunsti ,sõnakunsti,luule,proosa,arhitektuuri. Tunnused-orkestri saade,solistide olulisus, kaunistused,koori ja orkestri numbrid.Ooper kujunes eelkõige Ferenzes,kus kujunes haritlastering CAMERATA.Seal uuriti vanakreeka luulet ja draamat.Vincenzo Galilei oli esimene kes püüdis vanakreeka tekstile luua muusikat,sündis ooperi idee. Ooperi eelkäijad: 1. Vana-Kreeka tragöödia2.liturgiline draama3.müsteerium4
Lugu kõlas üldjoontes kuidagi dramaatiliselt ja kohati isegi süngelt. Igatsesin kuulda seal kõrval malbet klaverit. Teise loo ajal lisandus Preziosoga ka suurmeister Rein Rannap. Esitusele tuli „Kolm allegooriat ajast ja igavikust”. See osa kontsertist oli minu vaieldamatu lemmik. Juba esimeste klahvipuudutuste ajal tundsin pisaraid silma valgumas. Terve loo ajal olin täielikult muusika hõlmas. Lookompositsoon oli minu jaoks paigas. Äärmine lihtsus, selgus ja vaikus valitsesid nii meloodias, harmoonias kui kui ka pala ülesehituses. Leidsin seda lugu kuulates sarnasusi oma lemmikpianisti Ludovico Einaudi lugudega „Divenire” ja „Nuvole Biance”. Minu arust oleks võinud antud pala jätta lõpulooks. See oleks olnud võimas mind meeldejääv kontserdi lõpp. Peale lühikest vaheaega tuli esitlusele „Kellapomm ja pommikell” (2008) või nagu Rein Rennap selle loo pealkirjaks ütles: „Pommikell ja kellapomm”. Eelneva looga võrreldes jäi see pala veidi
aluseks kaheksasilbiline värsirida esitusviisile iseloomulik eeslaulja ja koori vaheldumine ettehaarav laulmisviis (koor tuleb sisse eeslaulja kahest viimasest silbist, sama teeb eeslaulja koori osa ajal) eeslaulja pidi olema muusikaliselt andekas, väga hea mälu ja kiire reaktsiooniga inimene teksti li palju ja sõnad olid esikohal (värsiridu 40-60) meloodia vähetähtis, väheliikuv, väikese ulatusega (meloodias 3-4 nooti – primitiivne, lihtne) algriim (sõnad algasid ühtede ja samade häälikutega, vähemalt kaks sõna reas!) lõpprefräänid (nt kaske-kaske, marti-marti, kardiko-kadriko) pikendatud lõppheli (teatud tüüpi lauludel, eriti kiigelauludel) skandeerimine (olukord, kus sõnarõhk ja meloodia rõhk ei langenud kokku) 5) Mida nimetatakse pärimuseks ja kus see sõna pärit on (youtube) 6) Mis on rituaal
ülemäära vara rahva hulgas liikvele ei pääseks 16. Milles seisnes Richard Wagneri ooperireform? Wagner loobus ooperimuusika jagamisest numbriteks, st aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks, ja suundus järjest rohkem katkematult kulgeva muusika kirjutamisele. Ka möödunudnädalasel galakontserdil jäid paljude teostest välja võetud katkendite algused ja lõpud nagu õhku rippuma, kuna on oma meloodias, harmoonias jne nii tihedalt seotud sellega, mis eelneb ja järgneb. Wagneri ooperites on ülioluline osa nn juhtmotiivide (Leitmotiv) võrgul - tegelasi, ideid, sündmusi või esemeid esindavad lühikesed karakteersed muusikalõigud, mis ideaalis jäävad kuulajale meelde juba esimesel kõlamisel ja korduvad alati, kui tegelane ilmub või tähtsale objektile (näiteks mõõgale "Nibelungides") viidatakse
BAROKKMUUSIKAGA SEOTUD MÕISTED Monoodiline stiil stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias Basso continuo (katkematu bass) e generaalbass barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Aaria (17.sajandil) barokiajastu vokaalmuusika, mida lauldi kas ainult lauto, basso continuo pillirühma või pisut suurema ansambli saatel Da Capo aaria (muusikavorm) vokaalne sooloetteaste ooperis spetsiifilise kolmelõigulise vormiga, kus põhilõiku korratakse pärast kontrastset keskosa
Dyck Skulptuur- Viljeledi peamiselt dekoratiivplastikat, mis kaunistasid hoonete interjööre parke Kirjandus- Calderon, John Milton, Bocan Teater- 1637 avati esimene ooperiteater Veneetsias Afektiõpetus on inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tunde seisundit Uue stiili kujunemine Kompositsioonitehnikas asendus polüfoonia monoodiaga. Monoodia on stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, millega käib kaasas harmooniasaade Renesanss Barokk · Muusika ei ole kontsertlik * Muusika on kontsertlik St. On mõeldud kaasa Rikkad ülikud proovisid üksteist üle trumbata Musitseerimiseks * Hinda läks esituse virtuoossus ja isikupära · Kirikumuusika on jumala- * Kirikuski oli võimalikult heade kapellide
Tekst saab muusika puhul oluliseks. Pillid väljendasid inimloomust ja tundeid. Kunstis Elavad, emotsioone väljendavad näod. Lihased joonistati eriti detailselt välja. 5. Rembrant, Greco, Caravaggio, Rubens 6. Afektiõpetus- Itaalias välja sündinud õpetus inimese tunnetest ja meeleseisundist. 7. Imiteeritud polüfoonia asemele tuli monoodia- ühehäälne meloodia+ basso continuo. 8. Monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Sellel on alati saade- meloodiahääl ja basso continuo. Tekstil on olulimne roll, arvati, et selleta ei ole võimalik midagi väljendada. 9. Instrumentaalmuusikas matkib meloodia enamasti kõnet või deklamatsiooni. 10. Basso continuo = generaalbass. Barokile iseloomulik harmooniasaade. 2 pilli- 1 meloodiaks, teine saateharmooniaks. Soolopillid Bassipillid Lauto, klavessiin tsello, bagott 11. Renessans
Heliloojad: Jean-Baptiste Lully, Charpentier, Francois Couperin, Jean-Philippe Rameau. 24)Barokkmuusika Inglismaal:zanrid - maskietendus(olid põimitud sooloaariad, koorid, balletistseenid), semiooper. Heloloojad: H. Purcell, hiljem Händel. 25)Barokkmuusika Saksamaal:zanrid passioon, kirikukantaat. Heloloojad: Schein, Scheidt, Schütz, Telemann. Afektiõpetus- ratsionaalne õpetusinimese tundeseisunditest Monoodia- väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega m-s käib kaasas harmooniasaade. basso continuo-on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Kontsert- muusikateos(t)e ettekanne, itaaliakeelse sõna algtähendus on "koosmäng". bel canto- it.k -ilus laul, improvisatsiooniline kaunistuste laulmine; omane laulvus, kergus, kandvus. Primadonna- esileedi, ooperi pealauljanna, ooperi naispeategelane Kastraat- meeslaulja, kes kõrge poisihääle säilitamiseks on enne murdeiga kastreeritud.
vabamalt polüfoonia rangetese reeglitesse, hakati jälgima tekstikujundite jäljendamist muusikas. Tähtsamaks sai inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundist (afektiõpetus). ,,Muusika eesmärk oli rõõmu valmistada" Baroki periood on suur murrang muusika arengus (kiire muusika zanrite areng, instrumeltaal muusika tähtsuse kasv, muutus kompositsiooni tehnikas). Tekkis varasema polüfoonia asemele monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millega käib kaasas harmoonia saade. Uus monoodiline stiil tõi kaasa soololaulu ja instrumentaalse soolo. Tekkis kontsertstiil muusikas. Pikkad muusika austajad asutasid isiklikke muusika kollektiiva, nad tahtsid silmapaista lihtrahva seast. Nende kollektiivid esinesidlihtrahvale ja õukondadele. Oluline oli poeetide, muusikute ja kunstnike tekkimine. Kontsert- zanr, kus soolopill ja orkester koos musitseerivad. UUE STIILI KUJUNEMINE
V Agnus Dei- Jumala Tall- moodustab koos Kyriega raamistiku. Propium- 1. Graduale- astmealaul, lauldakse pärast epistli lugemist. 2. Alleluia- laul, mida lauldakse väljaspool liturgiat. On aluseks ka vaimulike rahvalaulude tekkele. Palju melisme ning rändavaid meloodiaid. Esimene ja teine osa valmistavad ette missa muusikalist kõrgpunkti. Mõlemad laulud juubeldavad. 3. Offertorium- armulaud (õnnistatakse Jeesuse verd ja ihu). 4. Communio armulaua laul. Meloodias ebapüsiv tonaalsus (Sõltumine toonikast). Gregooriuse laul- Levis algselt sajandeid suuliselt. Pärineb 8. ja 9. Sajandi vahetuselt. Tekkis kloostrites. Oli ladinakeelne. Neumad- 1- kuni 4- heliline noodigrupp. Esialgselt näitasid meloodia liikumise suunda, mitte noote. Kompaktne noodijoonte süsteem võeti kasutusele 11.sajandil ( 4 noodijoont). Kasutusele võttis Guido Arezzost. Võttis kasutusele ka nootide täht- ja silpnimetused. Silpide
tähendab ebatavalist, ebakorrapärase kujuga pärlit. Hoogne, tundeline, ülepaisutatud. 4. Mis seatakse barokk-muusikas muusika/helide eesmärgiks? “Helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi” (René Descartes). 5. Kui renessansi-ajastul valitses polüfooniline kirjaviis, siis milline stiil saab barokk-muusikas peamiseks ning milles see seisneb? (Monoodia, täpsemalt saatega monoodia - stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millele lisandub saade) 6. Seleta mida tähendab basso continuo ehk generaalbass ehk numbribass! Millised pillid siin osalevad? Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt 2 pilli: basspill (tšello, fagott )ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) 7. Nimeta baroki-ajastu inrtumentaalmuusika žanre! (sonaat, kontsert, soolokontsert, concerto grosso, süit) 8
Eraldi zanri moodustavad prelüüd ja fuuga, kus lihtsam pala prelüüd on keerukale fuugale sissejuhatuseks, eelmänguks, meeleollu viimiseks. Prelüüde ja fuugasid luuakse klahvpillidele Kogu baroki muusikat mõjutas oluliselt kompositsioonitehnika muutumine. Juba renessanssi ajastul esitati polüfoonilist laulu ka nii, et meloodiahäält lauldi ja ülejäänud hääli mängiti lautol lihtsustatult. 17.saj saab valdavaks stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias - monoodia. Monoodiaga käib kaasas harmooniasaade ning harmooniat ehitakse bassihäälele. Bassihääl sai nii oluliseks, et helilooja kirjutas bassipartii täpselt välja, harmooniapilli jaoks kasutas aga numberkirja bassinootide kohal, mis tähistas akorde, kuid jättis esitajale improviseerimisvabaduse. Sellist bassi nimetatakse basso continuo'ks (it k pidev bass) ehk generaalbassiks. Basso continuo'd mängib vähemalt kaks pilli. Basspill (tsello, fagott või kontrabass) ja
oli kaua otsinud". Lüürilisus jääb, kuid see pole enam nii pehme lüürika. 2000. aastate esimesel poolel värvirikkad, voolava tekstuuriga orkestriteosed: "Armastuse märk" (2002) osales rostrumil 2003. aastal Viinis. Tõi Kõrvitsale Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. Alguses pikad laskuvad liinid, flöödid, ühe noodi ümber keerutamine (klisee?). Edaspidi suur ork.kõla, helge meeleolu. Kasutab meloodias harmoonilist minoori siit idamaine kõla. Huvitavad tämbrid! (Vibrafon ja oboe koos; rain tree). Omamoodi kõlaotsingud, sulatab tämbreid. "Eldorado" (2002) inspireeritud Edgar Allan Poe luulest "Ellujäänute laulud" (2004) sümfooniaorkestrile põimuvad eesti rahvaviis ja orientaalse varjundiga meloodika. "... neis aedades" (2004) altsaksofonile ja keelpilliorkestrile Astride Ivaski
aasta paiku hakkas kärmelt arenema klassitsistlik stiil. 1600. aasta paiku, kui toimus suur pööre Euroopa muusikapildis, tekkisid kiiresti uued zanrid(ooper) ja sai alguse ka solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika ning orkestrimuusika võidukäik. Suurim ja tähtsaim muutus oli siiski põhimõtteline muutus kompositsioonitehnikas. Polüfoonia, kus kõik hääled olid iseseisvad ja võrdsed, asendus monoodiaga - stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias(saatega monoodia: meloodiaga käib kaasas harmooniasaade) Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Järgnevalt tulebki juttu barokkiajastu muusikast. Sõna barocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Baroki nimetus võib tuleneda ka itaalia keelest, kus barocco tähendab eriskummalist ja veidrat
Lõpu poole hakkas teos aeglustuma ning mäng muutus vaevalt kuuldavaks, siis hakkas järjest hoogsaks minema. Lõpp oli väga järsk. See oli esimese osa viimane teos, millele järgnes vaheaeg.Vaheaeg venis, tahtsime juba kuulata järgmist esinejat. See oli peaaegu minu vanune noormees Dmitri Omeltsak. Esimene teos, mida ta esitas oli Johann Sebastian Bachi Gavotte en rondeau Viiulipartiitast nr. 3. Kohe oli tunda, et see on barokkmuusika. Ta algas suhteliselt kiiresti, meloodias oli mitmeid kaunistusi, nagu barokile iseloomulik. Meenutas õukonnapalli, kus naised on uhketes kleitides ja mehed ilustes kostüümides. Meloodoodia oli muhteliselt muutumatu, mõnikord läks veelgi kiiremaks. See teos meeldis mulle. Järgmisena kuulasime Sergei Rudnevi Vene rahvalaulutöötlust ,,A, " ("Ah, tõ kalinuska"). See oli üks nukramaid minu arvates. Ta algas aeglaselt ning kurb meeleolu valdas mind terve laulu vältel. Lõpupoole muutus mäng elavamaks ja ka jõulisemaks
Barokkajastu lõi pingutatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmisliku tundelisuse. Barokk (portugali keeles - barroco) ehk EBAKORRAPÄRASE KUJUGA LOPERGUNE PÄRL. Oli eelkõige kuningate ja ülikute kunst. Barokk: pidulik, toretsev ja uhke. Barokkmuusika üldiseloomustus Kõige kaalukam muutus kompositsioonimuusikas- - Valitsevad duur-ja moll-helilaadid - Kõik hääled võrdsed ja iseseisvad monoodia Monoodia - väljendusrikkus on peamiselt ühes hääles e meloodias, teistel häältel vaid saate roll (Meloodia tuli polüfoonia asemel) Basso continuo - barokkajastule iseloomulik meloodia saade ehk generaalbass / nummerdatud bass - Seda mängitakse pillirühmaga, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli - Bassipill (tšello, fagott) - Harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) improviseerib katkematule bassimeloodiale harmooniat Kapell - instrumentaalansambel, koor (väike palveruum)
tants Muusikateooria Polüfoonia asendus homofooniaga, mis tõi kaasa akordiõpetuse harmoonia Keskaegsed helilaadid asendusid mazoorminoor e. duurmollsüsteemiga Kogu baroki muusikat mõjutas oluliselt kompositsioonitehnika muutumine. Juba reness. ajastul esitati polüüfoonilist laulu ka nii, et meloodiahäält lauldi ja ülejäänud hääli mängiti laultol lihtsustatult. 17.saj saab valdavaks stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millega käib kaasas harmooniasaade ning harmooniat ehitatakse bassihäälele. Bassihääl sai nii oluliseks, et helilooja kirjutas bassipartii täpselt välja, harmooniapilli jaoks kasutas aga numberkirja bassinootide kohal, mis tähistas akorde, kuid jättis esitajale improviseerimisvabaduse. Sellist bassi nimetatakse basso continuo`ks (it k pidev bass) ehk generaalbassiks. Basso continuo`d mängib vähemalt kaks pilli, basspill (tsello, fagott, kontrabass) ja
tegevusega lüüdia on vanaaja helilaad, mida iseloomustavad sõnad on õrn ja intiimne lüüriline tähendab tundeelamuslikku, tundeküllast, lüürikale omast madrigal on (itaalia sõnast madrigale - emakeelne laul) tõsine, itaalia polüfooniline lauluzanr sisuks armastus, loodus masurka on hoogne poola rahvatants kolmeosalises taktimõõdus minnesingerid olid saksamaa lembelaulikud missa on armulauateenistus roomakatoliku kirikus monoodia on ühehäälsus meloodias motett on mitmehäälne vokaalteos, mis arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas muzike on muusade kunst ehk lauldes ettekantud luule muusikaline draama on ooper, milles muusika ja dramaatiline sündmustik on tihedasti põimunud nokturn on ööpala numbriooper on ooper, mille muusikaline ülesehitus koosneb üksikutest lõpetatud etteastetest ehk numbritest ood on ülistus- või mälestuslaul
Selles esitatakse esimest korda noodijoonestik, algselt küll 4 joonega. 11-12 saj., võtab kasutusele noodijooned ja nootide silpnimetused helikõrguste märkimiseks (DO RE MI FA SOL LA SI) ja võtmetähed. E)Leonius ja Perotinos- kuulsamad organumeid kirjutanud heliloojad tegutsesid Pariisis Notra Dame kiriku juures. F)organum- umbes 12 saj tekkinud 2 –häälne kooriteos, kaks erinevat paralleelset meloodiat samaaegselt laulduna. Näiteks üks gregoriuse koraal ülal hääles ja teine all meloodias (kvindi, kvardi või oktaavi vahega). I)motett- 13.saj. polüfooniline kooriteos, kus ülemises hääles erinevad ilmaliku sisuga viisid, all gregoriuse koraal. Kirjutati järjest rohkema arvu häälega motette, heliloojad püüdsid järjest keerulisemaid teoseid luua. Erinevate häälte arv kasvas 15. - 16. sajandil veelgi - loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja. Motette lauldi ka väljaspool kirikut ja said viimaks populaarseks seltskonnalauludena.Saadeti pillidega
mis on jäänud teatrite repertuaari kuni tänapäevani. 22. mail 1899 Viini Hofoperis toimunud "Nahkhiire" etendusel juhatas Strauss viimast korda ise avamängu. Teatrist saadud külmetus arenes kiiresti kopsupõletikuks ja valsikuningas suri 3. juunil. Ta lõi klassikalise viini valsi, kirjutas sissejuhatusega ja koodaga mitmeosalisi ahelvalsse. Straussi muusika võlu seisneb vahelduvas rütmis ja elurõõmsas meloodias. Tema 16 operetist on menukaimad ,,Nahkhiir" (1874, e. l. esmakordselt 1912), ,,Öö Veneetsias" (1883, e. l. 1951), ,,Mustlasparun" (1885, e. l. 1898). Straussi tuntumad valsid on ,,Viini veri", ,,Lood Viini metsadest", ,,Kunstniku elu", ,,Kevadhääled" ja ,,Ilusal sinisel Doonaul". Strauss on loonud ka polkasid, kadrille, masurkasid ja galoppe. ,,Nahkhiire" sisu I vaatus: Teenijanna Adelel on probleem: ta tahaks minna peole, ent ei saa õhtut vabaks.
laululisust. Passioonides muutusid tähtsateks lüürika ja psühholoogilisus. Passioone lõi saksa helilooja H. Schütz. J.S. Bach oli samuti heliloojaks kes kirjutas passioone. Eriti kõrgelt hinnatakse J.S.Bachi ,,Johannese passiooni" ja ,,Matteuse passiooni". Kahe sajandi jooksul toimusid muudatused vokaalsümfoonilistes suurvormides. Kolme ajastu jooksul on toimunud muudatused. Võrreldes barokiajastu oratooriumi romantismi või klassitsismi ajastuga, näeme, et meloodias kerkib esile muudatusi, harmoonias ja ka koosseis suureneb. Sarnaseid muudatusi näeme ka teistes vokaalsümfoonilistes suurvormides, sellistes nagu missa, passioon ja kantaat. Kolm ajastu vältel arenes see muusika liik kindlas suunas ning muudatused zanrides on nähtavad. Kasutatud allikad: Õhtumaade Muusikalugu 1, Toomas siitan. 1998. www.et.wikipeedia.org.ee www.annaabi.ee www.slideshare.net www.koolielu.ee www.miksike.ee www.abiks.pri.ee www.en.wikipedia.org
vastab. Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkisid kiiresti mitmed uued zanrid, eelkõige ooper, samuti algas solistilise vokaal-ja insrumentaalmuusika ning orkestrimuusika võidukäik. Olulisim on aga põhimõtteline muutus kompositsioonitehnikas: varasema polüfoonia asemele, kus kõik hääled olid iseseisvad ja võrdsed, tuli monoodia stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias. Uut monoodilist stiili valmistasid ette 16. sajandi lauluseaded: polüfoonilisi laule, eriti neid, kus meloodiana domineeris ülemine hääl, seati umber soolohäälele lauto saatel. 16. sajandi teisel poolel hakkas arenema instrumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati mõnd akordpilli, enamasti klavessiini või lautot. Barokiajastul kaotas rangete reeglitega polüfooniaõpetus oma endise tähenduse. Barokkstiil tekkiski algul ühemõttelise vastuseisuna varasemale polüfoonilisele
madalmaallased, olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkisid kiiresti mitmed uued zanrid, eekõige ooper, samuti algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika ning orekstrimuusika võidukäik. Olulisim on aga põhimõtteline muutus kompositsioonitehnikas: varasema polüfoonia asemele, kus kõik hääled olid iseseisvad ja võrdsed, tuli monoodia stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias. Täpsemalt on see saatega monoodia: meloodiaga käb kaasas harmooniasaade, millel on samuti väga oluline väljenduslik roll. 16. sajandi teisel poolel hakkas arenema insturumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati samuti mõnd akordipilli, enamasti klavessiini või lautot. Väga tähtis koht uue stiili kujunemisel on 16. sajandi viimasle veerandil Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlikul ringil, mille nimeks oli Camerata
früügia jne), siis nüüd sai valitsevaks duur- ja moll-helilaadid. -varasema polüfoonia asemele, kus kõik hääled olid võrdsed ja iseseisvad tuli m onoodia - kus väljenduslikkus on peamiselt ühes hääles e meloodias, teised hääled omavad saate rolli. Vokaalne meloodia on seotud vägagi tekstiga, mis jälgib kõne rütmi. Need, kes monoodia stiili lõid, arvasid, et muusika ilma tekstita ei suudagi midagi väljendada ja seega matkib instrumentaalmuusikagi kõnet/deklamatsiooni.
keskajal. Selles esitatakse esimest korda noodijoonestik, algselt küll 4 joonega Leonius ja Perotinus - Kuulsamad organumeid kirjutanud heliloojad tegutsesid Pariisis Notre Dame kiriku juures - Leonius ja Perotinus (12- lõpp-13 Organum – umbes 12 saj tekkinud 2 –häälne kooriteos, kaks erinevat paralleelset meloodiat samaaegselt laulduna. Näiteks üks gregoriuse koraal ülal hääles ja teine all meloodias (kvindi, kvardi või oktaavi vahega). motett - 13. saj polüfooniline kooriteos, kus ülemises hääles erinevad ilmaliku sisuga viisid, all gregoriuse koraal. Kirjutati järjest rohkema arvu häälega motette, heliloojad püüdsid järjest keerulisemaid teoseid luua. rüütlimuusika - Adam de Halle keskaegsed helilaadid - joonia, früügia, dooria, lüüdia, miksolüüdia pillid - sõjakäikudega levisid pillid idamaadest Euroopasse. Pille mängiti laulu saateks. Kirik põlgas pille.
früügia jne), siis nüüd sai valitsevaks duur- ja moll-helilaadid. -varasema polüfoonia asemele, kus kõik hääled olid võrdsed ja iseseisvad tuli m onoodia - kus väljenduslikkus on peamiselt ühes hääles e meloodias, teised hääled omavad saate rolli. Vokaalne meloodia on seotud vägagi tekstiga, mis jälgib kõne rütmi. Need, kes monoodia stiili lõid, arvasid, et muusika ilma tekstita ei suudagi midagi väljendada ja seega matkib instrumentaalmuusikagi kõnet/deklamatsiooni.
Muusikateooria Polüfoonia asendus homofooniaga, mis tõi kaasa akordiõpetuse - harmoonia Keskaegsed helilaadid asendusid mažoor-minoor- e. duur-moll-süsteemiga Kogu baroki muusikat mõjutas oluliselt kompositsioonitehnika muutumine. Juba reness. ajastul esitati polüüfoonilist laulu ka nii, et meloodiahäält lauldi ja ülejäänud hääli mängiti laultol lihtsustatult. 17.saj saab valdavaks stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millega käib kaasas harmooniasaade ning harmooniat ehitatakse bassihäälele. Bassihääl sai nii oluliseks, et helilooja kirjutas bassipartii täpselt välja, harmooniapilli jaoks kasutas aga numberkirja bassinootide kohal, mis tähistas akorde, kuid jättis esitajale improviseerimis-vabaduse. Sellist bassi nimetatakse basso continuo`ks (it k pidev bass) ehk generaalbassiks. Basso continuo`d mängib vähemalt kaks pilli, basspill (tšello, fagott, kontrabass) ja
kirglik 3) Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Mis on monoodia ja kuidas väljendus monoodiline stiil vokaal- ja instrumentaalmuusikas? Lk.87 Muutus kompositsioonitehnikas: valitsevaks said duur- ja moll-helilaad ning varasema polüfoonia asemele, kus kõik hääled olid võrdsed ja iseseisvad, tuli monoodia. MONOODIA- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Vokaalne meloodia on selles stiilis seotud väga tihedalt tekstiga, jälgides täpselt deklamatsiooni rühmi ja kõnemeloodiat. Baroki instrumentaalmuusikas matkib meloodia enamasti kõnet või deklamatsiooni. 4) Mis on basso continuo ehk generaalbass? Mis on selle otsene tõlge, millised pillid seal osalevad, kuidas seda kirja pandi, kuidas seda sellise kirjaviisi tõttu nimetati? Lk.87 Basso continuo ( it, katkematu bass) ehk generaalbass.
Kuigi talle ei meeldinud avalikult esineda, töötas ta oma tehnika kallal. Brahms jättis omapärase jälje klaverimuusikasse, nt. paralleelsed 3, 6 või 8; meloodia keskmises hääles, karakteerne figuratsioon, samuti keerukad rütmid (sünkoobid või paaris-ja paaritute taktimõõtude vaheldumine). 60-ndatel aastatel leidis ta, et klverimuusikas peaks säilima elurõõm: akordilisus, mis annab klaverile orkestri kõlavärvi, energilised punkteeritud rütmid, julged hüpped meloodias jm. Viies tehnika teenindavasse ossa, pööras sellele siiski suurt tähelepanu; on kirjutanud 2 vihikut variatsioone Paganini teemale op. 35; Weberi ja Bachi transkriptsioonid vasaku käe täiustamiseks. Brahms armastas klaverit ja tunnistas, et kirjutab klaverile meelsamini kui teistele instrumentidele: 24-st instrumentaalansamblist 16-s on klaveripartii. LISZTI SÜMFOONILINE MUUSIKA. Võrreldes mahuka klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt
annaabi.ee 
